3-2-1-174-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-174-14

Otsuse kuupäev

Tartu, 8. aprill 2015. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Jaak Luik, Malle Seppik

Kohtuasi

Eesti Pastatooted OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Jüri

Truutsi hagi LB Italia SRL vastu 3 000 000 euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 20. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas

nr 2-11-31261

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Pastatooted OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Jüri Truutsi

kassatsioonkaebus

LB Italia SRL kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

Hageja kassatsioonkaebuse hind 2 700 000 eurot

Kostja kassatsioonkaebuse hind 300 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Eesti Pastatooted OÜ (pankrotis, registrikood

11339167) pankrotihaldur Jüri Truuts (asukoht Jõe 2, Tallinn),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Carri Ginter ja

vandeadvokaat Urmas Volens

Kostja LB Italia SRL (registrikood 08466190157, asukoht Via

al Corbe 47, 22076 Mozzate CO), esindajad vandeadvokaat

Aet Bergmann ja vandeadvokaat Margus Sorga

Asja läbivaatamise kuupäev

9. veebruar 2015. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 20. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-31261 ja saata

asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Hageja Eesti Pastatooted OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Jüri Truutsi kassatsioonkaebus

rahuldada.

3. Kostja LB Italia SRL kassatsioonkaebus rahuldada.

4. Tagastada Tiivi Tammikule hageja kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 500 (viissada)

eurot ja Linda Päile hageja kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 500 (viissada) eurot.

5. Tagastada bnt attorneys-at-law Advokaadibüroo OÜ-le kostja kassatsioonkaebuselt tasutud

kautsjon 3000 (kolm tuhat) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Pastatooted OÜ (pankrotis) (edaspidi hageja) sõlmis 15. oktoobril 2007 Aktsiaseltsiga

SEB Ühisliising (edaspidi liisinguandja) liisingulepingu, millega liisinguandja kohustus omandama

LB Italia SRL-ilt (edaspidi kostja) kombineeritud pasta valmistamise seadme Futura Evolution 160 ja

muud seadmed ning andma need kuni 15. jaanuarini 2013 hageja kasutusse. Liisingulepingust

tulenevate kohustuste täitmiseks sõlmis liisinguandja 18. oktoobril 2007 kostjaga müügilepingu,

mille p-s 1 lepiti kokku müüdavas esemes. Müügilepingu p 5 kohaselt kohustus müüja lepingu

esemeks olevad seadmed tarnima hagejale hiljemalt 31. detsembriks 2007 ning paigaldama need 30

päeva jooksul pärast eseme tarnimist hageja tootmisruumidesse, mida ka tähtaegselt tehti. 10. juuli

2009 määrusega kuulutati välja hageja pankrot.

2. Hageja pankrotihaldur Jüri Truuts esitas 6. juulil 2011 Harju Maakohtusse hagi kostja vastu õiglase

kahjuhüvitisena vähemalt 3 000 000 euro saamiseks. Hageja väitel rikkus kostja müügilepingut, mis

tõi kaasa hageja pankrotistumise. Kostja esindaja paigaldas ostetud seadmed 2008. aasta jaanuari

kolmandal nädalal, seadistamise käigus ei olnud hagejal võimalik seadmeid liinina töötamas

katsetada, kuna puudus osa vajalikke detaile ning neid saadeti Itaaliast juurde. Paigaldamise käigus

selgus, et seadmetega ei ole võimalik pastöriseerida lihtpastat ning kostja esindaja kinnituse kohaselt

ei olegi see tarnitud seadmetega võimalik.

Hageja alustas pastatoodete tellimuste vastuvõtmist 2007. aasta lõpus. 2008. aasta jaanuari alguseks

oli tal kokku lepitud tellimusi Heikki Harismaa OY kaudu 2008. aastaks vähemalt 72 200 kg ning

2009. aastaks 144 000 kg. 2008. aasta veebruari algul, kui hageja alustas tootmist, selgus, et tarnitud

seadmed ei tööta liinina.

Liisinguandja saatis kostjale 2. juulil 2008 kirja, milles palus kõik liini puudused kõrvaldada

1. augustiks 2008, samuti saatis hageja 4. juulil 2008 kostjale kirja, milles nõudis puuduste

kõrvaldamist ja 138 000 euro suuruse kahju hüvitamist. 23. juulil 2008 toimus Tallinnas

liisinguandja, hageja ja kostja kohtumine, kus lepiti kokku, et liini puuduste kõrvaldamiseks

tarnitakse lisamasinad hiljemalt 20. oktoobril 2008. Parandatud seadmed saabusid Eestisse

26. novembril 2008, need paigaldati 14.–17. detsembril 2008, mille tulemusena töötas liin nii, nagu

algne kokkulepe ette nägi.

Hagejal aga olid tekkinud makseraskused, mis viisid ta pankrotini. 2008. ja 2009. aasta jooksul

pöördusid hageja poole mitmed toiduainete jaemüügiga tegelevad ettevõtjad Soomest ja

Baltimaadest, kes olid huvitatud hageja toodete müükivõtmisest.

3. Hageja kantud kahju väljendub saamata jäänud tulus, mida ta oleks teeninud, kui kahju

põhjustanud asjaolu ehk seadmete puudusi ei oleks esinenud. Hageja saamata jäänud tulu väljendab

puhaskasum, mis hagejal jäi teenimata. Saamata jäänud tulu kindlaksmääramiseks tuleb selgitada

välja hageja toodetud pasta toorme sisseostuhinna ja hagejale pasta tellijatega sõlmitud lepingute

kohaselt makstava tasu vahe, millest on lahutatud muud hageja tootmis- ning turunduskulud. Sellise

metoodika kohaselt on kahjuks vähemalt 3 000 000 eurot. Saamata jäänud tulu on hinnanud

finantsteenustega tegelev ettevõtja ADEX Financial Solutions OÜ, kelle eksperdid järeldavad, et

Heikki Harismaa OY-ga kokku lepitud tellimuse puhul on selleks 2010. aastal 3 000 000 kuni

3 800 000 eurot. Hageja loobus teistest pakkumistest, seega on tegelik kahju 3 000 000 eurost

oluliselt suurem. Hageja palus lõpliku õiglase kahjusumma kindlaks määrata kohtul.

4. Hageja esitas 23. aprillil 2012 alternatiivse kahjuarvestuse. Eesti Pastatooted OÜ (pankrotis) kogu

äritegevus seisnes pastatootmise käivitamises kostjalt hangitava liiniga. Eesti Pastatooted OÜ

(pankrotis) tegi jooksvalt kulutusi, milleks olid töötajatele makstud palgad, üür, pangalaenu intressid

ja kulud turundusele äritegevuse käivitamise huvides. Pankrotivõlausaldajad on esitanud võlanõuded

ja jaotusettepanekuga on kinnitatud 434 437 eurot 30 senti. Osanikud on osakapitalina Eesti

Pastatooted OÜ (pankrotis) tegevuse käivitamisesse panustanud 2556 eurot 47 senti (osakapital

40 000 krooni). Alternatiivse arvestuse põhjal palus hageja kostjalt välja mõista tekitatud kahju

436 993 eurot 77 senti. Kuna müügilepingu ese oli keeruline tehaseseade, mille töölepanemiseks ei

piisanud ostja teadmistest ning mida ostja tellis otse tootja käest, ei piisanud müügilepingu kohaseks

täitmiseks üksnes kauba kohaletoomisest.

5. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja täitis müügilepingu kohaselt. Seadmed anti hagejale üle

28. detsembril 2007 ning need paigaldati ja seati töökorda 21. jaanuaril 2008. Kostja esindaja

korraldatud väljaõppe ajal tootsid seadmed täpselt nõutud mahtu, vajades vähesel määral manuaalset

sekkumist. Müügilepingu esemel ei pidanud olema selliseid omadusi, nagu hageja väidab hagis ja

mida asus veebruarist 2008 väitma. Tegelikkuses tõdes tehnik, et kombineeritud masin ei pruugi

vastata hageja vajadustele, kuna eelkõige toodeti ravioole. Seadmed olid korrektselt paigaldatud.

Muudatusi tuli tootmises teha pidevalt, kuid need ei tulenenud seadmete puudustest, vaid on pasta

tootmise protsessi loomulik osa. Kostja selgitas hagejale eelkuivatuse ja pastöriseerimise funktsioone

ja elementaarseid pastatootmise põhitõdesid, erinevate pastade mõõte, retseptuuri, valmis pasta

kvaliteeti ja värvust ning pakendamist, teavitas, et põhjamaadest pärinev jahu ei olnud sobilik pasta

tootmiseks. Kostja tehnik, külastades hagejat, märkas erinevaid tootmisvigu, mis tulenesid hageja

tegevusest – tuli parandada pressimisvorme, reguleerida kuivati temperatuuri, vormid olid

puhastamata jne. Kostja tarnitud pastöriseerija võimsus 100 kg/h oli täiesti õige, kuid tootmiskiirus

sõltub nii ettesöödetud tootemahust kui ka lindi liikumiskiirusest. Juulis 2008 toimus Tallinnas

nõupidamine, kus otsustati hageja palvel seadmed välja vahetada suurema võimsusega

ravioolimasina vastu, kuna hageja oli aru saanud, et teiste pastatoodete järele, mida kombineeritud

masin oli võimeline tootma, puudus nõudlus.

6. Hoidmaks kliendisuhet, otsustas kostja tarnitud seadme asendada tasuta teisega, mis paremini

vastas hageja vajadustele, nagu need olid alates jaanuarist 2008 kujunenud. Turunduslikel kaalutlustel

nõustus kostja tarnima uued seadmed tasuta tingimusel, et vanad seadmed tagastatakse. 21. novembril

2008 saatis kostja hagejale järgmised seadmed: LB 200 pastöriseerija, CA 320DV automaatse

pastalõikuri, TB 200 kuivati, ühenduslindi ja RS 160 ravioolimasina täidisepumbaga. Müügilepingu

alusel müüdud seadmete võimsus oli igal juhul piisav eellepingus toodud mahtude saavutamiseks.

Masinate koostöös saavutatav maht oli 80 kg tunnis, kui neid kasutada eesmärgipäraselt, õige jahu ja

kvaliteetse täidisega. Tootemahu sõltuvus toorainetest ja masina käsitsemisest on kajastatud

brošüüris, mis oli lisatud seadmetele. Isegi kui toodangu mahtu vähendada 40% võrra ja saavutada

mahuks 50 kg/h, on igapäevane tulemus 400 kg pastat, mis teeb kuus keskmiselt 9000 – 10 000 kg

pastat. Suurte tellimuste puhul võib masin töötada kuni 20 tundi järjest, töö kahes kaheksatunnises

vahetuses oleks olnud ilmselt mõttekas. Sel juhul oleks toodang ületanud esitatud eellepingus ette

nähtud kogused mitu korda. Hageja nõue on vastuolus tema enda väidete ning esitatud tõenditega.

Hagi kohaselt oli 4. juuliks 2008 hagejale tekkinud kahju suuruseks 138 000 eurot.

Analüüsis on saamata jäänud tulu hinnatud ainult Heikki Harismaa OY ja Eesti Pastatooted OÜ

(pankrotis) vahel novembris 2007 sõlmitud eellepingu põhjal. On eeldatud, et eellepingu põhjal oleks

sõlmitud mõlemaid pooli õiguslikult kohustav põhileping, tootmine oleks käivitunud ette nähtud

mahus, tootmine oleks jätkunud analüüsis toodud mahus järgneva kümne aasta jooksul. Tähelepanuta

on jäänud tootmise käivitamise ja selle jätkamisega seotud võimalikud raskused alates kvalifitseeritud

tööjõu puudumisest kuni ilmsete puudujääkideni oskusteabes juhtkonna tasandil.

Hageja tellis kombineeritud seadme ilmselgelt ootuses, et hakkabki tootma ja turustama erinevaid

pastatooteid. Selgus aga, et turustada saab põhiliselt ravioole. Hageja tegemata töö turu hindamisel ja

äriplaani koostamisel ei saa olla kostja risk. Juhul, kui hageja soovib väita, et temale tekitati otsest

kahju 434 437 eurot 30 senti seetõttu, et just sellises summas on hageja vastu esitatud

jaotusettepanekuga kinnitatud võlanõuded, siis kahju on hageja pankrotistumise järel tekkinud

võlausaldajatele, mitte hagejale, ning ka võlausaldate kahju suurus ei ole ilmselt selge enne, kui

pankrotiprotsess on lõppenud ja võlausaldajatele väljamaksed tehtud.

Osakapitalina hageja tegevusse panustatud 2556 eurot 47 senti ei saa samuti olla käsitatav hageja

kahjuna, vaid sellest summast on ilma jäänud selle panustanud osanikud.

Alternatiivses kahjuarvestuses on arvesse võetud ainult need kulutused, mis hageja kandis selleks, et

äritegevus käima saada. Kulutuste all arvestatakse töötajatele makstud palkasid, makstud üüri,

makstud pangalaenu intresse, turunduskulusid ja muid kulusid, mis olid äritegevuse käivitamise

huvides. Juba kantud kulutused ei saa kuidagi sisalduda hageja vastu esitatud võlanõuetes, kuna

võlausaldajad saavad esitada nõudeid ainult sellises suuruses, mis ei ole tasutud. Hagejal ei ole

nõudeõigust kostja vastu, kuna hageja nõudeõigus läks ettevõtte ülemineku tõttu ja VÕS § 180

tähenduses üle OÜ-le KvaliteetGrupp. Lisaks oli kostja arvates nõue aegunud, sest seadmed anti üle

21. jaanuaril 2008.

7. Harju Maakohus jättis 19. septembri 2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Pooled ei vaielnud selle üle, et lepingu esemeks oli uus kombineeritud pasta valmistamise seade

Futura Evolution 160 ja seadmed, mida kajastas tellimuse kinnitus nr 157. Hageja pidas ostetud

seadmeid lepingutingimustele mittevastavateks seetõttu, et need ei töötanud ühtse liinina ja

ootuspärase võimsusega hageja planeeritud koguse pasta tootmiseks. Hageja leidis, et kostja pidi ette

nägema, et kui hageja ostab tööstusliku pastatootmise liini, kavatseb ta käivitada suuremahulise

pastatootmise ja oma toodangut kolmandatele isikutele müüa. Lepingurikkumine seisnes seega selles,

et erinevalt müügilepingus kokku lepitust ei töötanud lepingu alusel tarnitud seade liinina, mistõttu ei

olnud võimalik hagejal sellega toota planeeritud viisil soovitud pastatooteid.

8. Maakohus leidis, et esitatud tõendite põhjal ei olnud alust teha järeldust, et kostja oleks olulise

lepingurikkumisega tekitanud hagejale kahju, mille tagajärjel viimane pankrotistus. Hageja ei

tõendanud, et ostetud seadmed ei vastanud tellitule ja lepingule, VÕS § 219 lõike 1 kohaselt on ostja

kohustatud ostetud asja viivitamatult üle vaatama. Pigem kinnitasid asjas kogutud tõendid, et hageja

komplekteeris ise seadmete kogumi, asudes tootmise käigus oma vajadusi ja võimalusi ümber

hindama. Asjaolust, et seadmed tuli liinina tööks kokku sobitada, pidi hageja esindaja oma teadmiste

põhjal aru saama. Seega ei olnud ka ootuspärane rajada äriplaani kogused sisuliselt automaatliini

toodangu tulemustele. Maakohus leidis, et põhjendatud ei olnud hageja väide, et ostetud seadmed ei

töötanudki ühtse liinina. Seadmete mittetöötamist ei kinnitanud tunnistajad ega kirjalikud tõendid.

Tunnistajate ütlustest järeldus, et hageja alustas tootmist ja tekkinud probleemid ei olnud tingitud

mitte seadmete ebakvaliteetsusest või võimatusest liinina toimida, vaid tootmise käigus ilmnenud

pastatootmise iseärasustest ning muudest põhjustest.

9. Asjas kogutud tõendid ei kinnitanud hageja väidet, et just kostja lepingurikkumise tõttu hilines

tootmise käivitamine ligi aasta võrreldes esialgu planeerituga, mistõttu oli hageja kaotanud oma

lepingupartnerite usalduse ja jäänud ilma sõlmitud lepingutest ning seetõttu muutus maksejõuetuks.

Maakohtu arvates ei olnud põhjendatud müüja lepingurikkumisena käsitada asjaolu, et ostjale

tarnitud seadmed pidanuks omavahel liinina sobituma hageja soovitud viisil, mida ta kohe tootmises

vajalikul võimsusel kasutama oleks saanud hakata. Seadmed anti tähtaegselt üle ja üleandmis-

vastuvõtmisaktis on kahepoolselt kinnitatud komplektsuse vastavust tellimusele. 21. jaanuaris 2008

masinaid katsetati ja need kiideti heaks, ühiselt allkirjastatud akt ei kajasta ostetud seadmete

mittetoimimist. Samuti nähtus hageja 4. veebruari 2008 edastatud e-kirjast, et seadmed olid

töökorras. Asja sisulise arutamise käigus küll selgus, et erinevatel põhjustel ei töötanud seadmed

probleemideta ja hageja jaoks piisavas koguses toodangu saamiseks. Hinnates esile toodud põhjuseid,

ei saanud seda aga pidada kostja süüliseks tegevuseks.

10. Kostja tarnis arves ja pakkumises märgitud seadmed, mida hageja osta soovis ja mille hageja

esindaja oli oma teadlikkusele tuginedes varem välja valinud. AS-i SEB Liising ja hageja

pöördumised kostja poole 2008. aasta suvest piirduvad hagejalt saadud teabega väikese tootluse

kohta, seal ei ole esile toodud, miks on tekkinud probleemid töö käigus. Tunnistajate ütlustest ilmnes,

et probleem toodangu kogusega ilmnes tootmise käigus.

11. Kohus leidis, et hageja asjatundlik esindaja ei saanud seadmete ostmisel eeldada, et eraldi

soetatavad masinad olid käsitatavad automaatliinina või automaatse tootmisliinina. Hageja äriühingus

tekkinud probleemid olid tingitud pastatootmise eripärast ja tootmise käivitamisest. Samuti jõudis

hageja juhtkond jaanuari kuni mai müügitulemuste põhjal järeldusele, et soovivad turustada vaid

ravioole, mis oli ilmselgelt ka masinate vahetamise sooviks. Esitatud tõendite põhjal soovis hageja

läbirääkimiste ajal aga just kombineeritud pastatootmismasinat. Kohtu hinnangul ei saanud kostja

lepingueelsete läbirääkimiste ajal ega sõlmitud lepingu alusel eeldada, milline on hageja vajadus,

arvestades viimase äriplaani. Heikki Harismaa OY-ga sõlmitud eelleping planeeritud tarnekoguste ja

hindade kohta aastatel 2008–2009 reguleeriks Eesti Pastatooted OÜ (pankrotis) suhteid toodete

turustamisel, kuid ei saaks olla siduvaks seadmete müüjale toodete müügi tagamisel. Ükski tõend ei

kinnitanud, et hageja planeeritud tarnekogused oleks olnud kostjaga läbirääkimise osaks seadmete

valikul. Hagi kohaselt sooviti universaalset kõiki kolme liiki pastat tootvat liini, kus esimene masin

segab ja valmistab pasta, teine masin pastöriseerib ja kolmas kuivatab. Maakohus leidis

kokkuvõtlikult, et kokkupandud liini puhul absoluutset viga ei olnud, ostetud masinaid oli võimalik

koos tööle seadistada, kuid muutus töö resultaat.

12. Hageja tugines kahju hüvitamise nõudes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kaupade

rahvusvahelise ostu-müügilepingute konventsiooni (edaspidi CISG) artikli 45 lõike 1 punktile b ja

VÕS § 365 lõikele 1. CISG artikli 35 lg 1 kohaselt peab kaup vastama lepingu nõuetele. Sama artikli

teine lõige loetleb tingimused, mille korral eeldatakse, et kaup lepingutingimustele ei vasta, sh punkt

2 sätestab, et kaup ei vasta lepingule, kui see on kõlbmatu igaks konkreetseks eesmärgiks, millest

müüjale lepingu sõlmimise ajal otseselt või kaudselt teatati, välja arvatud juhud, kui asjaoludest

järeldub, et ostja ei toetunud või tal polnud arukas toetuda müüja pädevusele ja arvamusele.

VÕS § 217 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei vasta asi lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel

asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja

lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele

teadmistele või oskustele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.

Maakohtu hinnangul müüja ei rikkunud lepingut, ei ole tõendatud, et kaup ei sobinud soovitud

eesmärgiks, müüja oli lepingu sõlmimise ajal teadlik, millisel eesmärgil kaupa sooviti kasutada, kuid

mitte äriplaanis soovitud kogustest. Ostjal oli alust toetuda müüja pädevusele ja arvamusele, kuid

ostja kinnitas end olevat asjatundliku seadme soetajana ja kõik seadmeid puudutavad küsimused

esitati pärast ostu-müügilepingu sõlmimist. Kostja tegevuse ja hagejale kahju tekkimise vahel ei ole

põhjuslikku seost.

13. Kostjale ei saanud panna ka vastutust hinnata hageja äriplaani. Hageja pidi olema lepingu

sõlmimise ajal teadlik võimalikest riskidest komplekteeritud liinina valitud tööprotsessi puhul.

Hageja väide, et 12. märtsil 2008 teatas kostja, et on valmis tegema vajalikud muudatused, et

seadmed liinina tööle panna, ei tähendanud, et need liinina ei töötanud. Kostja 12. märtsi e-kirjast

nähtus, et ta valmistas ette lisaseadmesüsteemi, parandamaks sellega Futura ning pastöriseerija koos

töötamist. Pärast seda muudatust paranes masina funktsionaalsus märkimisväärselt, kuid masin töötas

ka enne muudatust. Tootmise vähene maht, sh probleem, et ravioolid jäid lindile kinni, võis olla

põhjustatud teistest tingimustest, näiteks liigsest aurust. Hageja pankrotistumise põhjuseks ei olnud

ostu-müügilepingu alusel tarnitud seadmed, vaid eelõige asjaolu, et liisingulepingu täitmine ja muude

äritegevusega kaasnevate kohustuste eest tasumine oligi sõltuvuses kohesest müügist ja seega

toodangu mahust. Kohtuistungil väitis pankrotihaldur, et äriühingu omakapital muutus negatiivseks

juba 2007. aastal, seadmed tarniti aga 2008 jaanuaris, seega ei olnudki tootmist varem võimalik

alustada. Äriühingul olid tekkinud kohustused, kuid tal ei olnud tulu ja pidevat rahavoogu.

Kostja esitas hagi aegumise vastuväite, tuginedes TsÜS § 150 lg-le 1. Kuivõrd hagi esitati 6. juulil

2011, leidis kostja, et hagi oli aegunud osas, milles nõue oli muutunud sissenõutavaks enne 6. juulit

2008. Lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab asja üleandmisest

21. jaanuaril 2008. Ka hageja viitas põhjendatult VÕS §-le 227. Kohus leidis, et nimetatud normiga

on sätestatud müügilepingule kohalduv erand üldreeglist, kuid praeguses vaidluses ei olnud

põhjendatud lähtuda asja asendamise ajast. Asja sisulise arutamise käigus ei leidnud tõendamist ostu-

müügilepingule mittevastava seadme asendamine. Vaidlusaluse ostu-müügilepingu alusel anti

seadmed üle 21. jaanuaril 2008. Seega tulnuks hagi esitades valida kohane õiguskaitseviis võimaliku

lepingurikkumise korral, lähtudes VÕS § 227 esimeses lauses sätestatust.

14. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.

15. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

16. Ringkonnakohus tühistas 20. juuni 2014 otsusega maakohtu otsuse materiaalõiguse normi

ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normide rikkumise tõttu tõendite hindamisel.

Ringkonnakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 300 000 eurot.

17. VÕS § 365 lg 1 järgi võib liisinguvõtja esitada otse müüja vastu liisinguandja kui ostja nõude,

mis tekib sellest, et müüja rikub liisinguandjaga sõlmitud müügilepingut. Sellist nõuet esitades on

liisinguvõtjal kõik ostja õigused ja kohustused, välja arvatud eseme eest maksmise kohustus ja õigus

nõuda eseme omandi üleandmist. Seega oli hageja õigustatud esitama kahju hüvitamise nõude kostja

vastu. Maakohus kohaldas müügilepingust tuleneva vaidluse lahendamisel ekslikult VÕS-i sätteid.

Müügilepingu poolteks olid eri riikides asuvad isikud, millest tulenevalt tuli kohtul võtta seisukoht

kohaldatava õiguse kohta. Eesti ja Itaalia on ühinenud CISG-iga, mille artikli 1 lõike 1 punkti a

kohaselt tuli vaidluse lahendamisel kohaldada seda konventsiooni.

18. Hageja väidetel ei vastanud müügiese lepingutingimustele, s.o ei vastanud soovitud eesmärgile.

Ostjale tarnitud seadmed ei töötanud ühtse liinina, mistõttu ei olnud võimalik pastat toota soovitud

viisil. CISG artikli 35 punkti 1 kohaselt on müüja kohustatud tarnima kauba, mis kvaliteedilt,

koguselt ja kirjelduselt vastab lepingu nõuetele ning on taarastatud või pakitud nii, nagu seda nõuab

leping. Hageja tugines kostja lepingurikkumisele, väites, et seadmetel puudus see võimsus, mis oli

Futura Evolution 160 infovoldikul, s.o tarnitud seade ei suutnud toota sellises mahus, nagu kostja ise

avalikkusele mõeldud infovoldikus lubas. Tootmisseadme ja pastöriseerimismasina võimsuste

erinevus ning kokkusobimatus vähendas oluliselt asja kasutusväärtust ning 40% pastöriseeritud

toodangust läks raisku. CISG artikli 35 punkti 2 järgi ei vasta kaup lepingule, kui (a) on kõlbmatu

otstarbeks, milleks sama kirjeldusega kaupa harilikult kasutatakse; (b) on kõlbmatu igaks

konkreetseks eesmärgiks, millest müüjale lepingu sõlmimise ajal otseselt või kaudselt teatati, välja

arvatud juhud, kui asjaoludest järeldub, et ostja ei toetunud või tal polnud arukas toetuda müüja

pädevusele ja arvamusele; (c) kaup ei vasta lepingule, kui pole niisuguste omadustega, mida müüja

esitas ostjale näidise või mudeli kujul; (d) pole taarastatud või pakitud sellistele kaupadele tavalisel

viisil, niisuguse viisi puudumisel viisil, mis on antud kauba säilitamiseks ja kaitseks kohane.

19. Kohtuistungil menetlusosalistega uuritud videosalvestistest ilmnes, et pastöriseerimisliin ei

töötanud sujuvalt. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja esitas kostjale seadmete mittevastavuse kohta

pretensioone ning kostja esindajad käisid Eestis kohapeal olukorraga tutvumas. Tunnistajate ütlustest

nähtus, et ostetud seadmetega algasid tootmises probleemid kohe pärast nende käivitamist, millest

kostjat teavitati, ning kostja otsustas masina välja vahetada. Kostja ei selgitanud ostjale, millisel

põhimõttel seadmed töötasid, ning ei selgitanud välja, mida ostja tegelikult soovis. Hageja tõendas, et

masina võimsus ei vastanud Futura Evolution 160 infovoldikus märgitule. Seega ei saanud ta sellise

võimsusega masinat, mis oli tegelikult müüja pakkumises märgitud. Kostja oli

pastöriseerimismasinate tootmisele spetsialiseerunud ettevõte. Seetõttu võis ostja toetuda müüja

pädevusele ja arvamusele. Kostja vastutas kõigi isikute eest, keda ta oma majandustegevuses pidevalt

kasutas.

Kostja vahetas seadmed välja pärast liisinguandja saadetud lepingu rikkumise teadet ja hoiatust, et

puuduse kõrvaldamata jätmise korral lepingust taganetakse. Hageja tõendas, et kostja rikkus

lepingutingimusi ja müügiese ei vastanud lepingutingimustele CISG artikli 35 punktide 2 a ja c

mõttes. Kostja enda käitumine seadmete väljavahetamisel näitas, et ta sai aru lepingutingimuste

rikkumisest ning ei soovinud, et ostja lepingust taganeks. Ei ole usutav ega tõendatud, et tegemist oli

müüja vastutulekuga.

20. Hageja esitas kahju hüvitamise nõude CISG artikli 45 lõike 1 alusel. CISG artikli 45 lõike 1 punkt

b näeb ette, et kui müüja ei täida mõnd lepingust või CISG-ist tulenevat kohustust, võib ostja nõuda

kahju hüvitamist CISG artiklite 74-77 järgi. Kostja esitas kahju hüvitamise nõudele aegumise

vastuväite.

Maakohus, asudes seisukohale, et ei olnud põhjendatud lähtuda asja asendamise ajast 2008. aasta

lõpp ja 2009. aasta algus, vaid seadmete üleandmisest 21. jaanuaril 2008, jättis seisukoha võtmata,

kas nõue oli aegunud või mitte. VÕS § 227 teise lause kohaselt algab juhul, kui müüja asendab asja,

aegumistähtaeg asendatud asja üleandmisest ostjale. Aegumise kohaldamisel tuli ringkonnakohtu

arvates lähtuda asjaolust, et asi asendati 2008. aasta lõpus, asi paigaldati 2009. aasta alguses.

Hagiavaldus esitati 6. juulil 2011, seega ei olnud kahju hüvitamise nõue TsÜS § 150 lg 1 järgi

aegunud.

21. Kahju hüvitamise nõudes tugines hageja asjaolule, et ta jäi ilma puhaskasumist, mida ta oleks

saanud Heikki Harismaa OY-ga kokku lepitud tellimust täites, so. 3 000 000 kuni 3 800 000 eurot,

ning õiglane hüvitis oleks vähemalt 3 000 000 eurot. Hageja esitas ka alternatiivse nõude

436 993 eurot 77 senti. Hageja pankrotimenetluses kinnitati jaotusettepanek, mille kohaselt oli

tunnustatud nõuete suuruseks 6 797 466 krooni 83 senti, s.o 434 437 eurot 30 senti, sellises ulatuses

taotles hageja pankrotihaldur alternatiivnõude rahuldamist. Lisaks luges pankrotihaldur kahjuks

2556 eurot 47 senti, mille osanikud olid panustanud osakapitalisse. Hageja nõuet 3 000 000 euro

väljamõistmiseks ei olnud võimalik rahuldada, kuivõrd puudusid usaldusväärsed tõendid selle kohta,

et kui kostja oleks lepingus kokku lepitud seadmeid tarninud õigeaegselt ning tootmine oleks

käivitunud, oleks hageja toodangut planeeritud koguses suutnud turustada. Samas on tuvastatud, et

terve aasta jooksul ei suutnud kostja müüdud esemeid tööle panna nii, et tootmises ei tekiks

probleeme. Ka liisinguandja antud tähtaega seadmete asendamiseks ei järgitud ning tootmine sai alata

alles 2009. aasta algul. Seega oli kostja lepingutingimuste rikkumise tõttu tekitanud hagejale kahju,

mille suurust ei olnud võimalik täpselt määrata.

22. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud usaldusväärseks pidada alternatiivset kahju suurust, mis

tulenes hageja pankrotimenetluses kinnitatud jaotusettepaneku suurusest, kuivõrd pankrotihalduri

seletuse kohaselt oli äriühingu omakapital negatiivne juba 2007. aastal. Samas ei nõustunud

ringkonnakohus maakohtuga, et jaotusettepanekus olevad võlausaldajate nõuded ei olnud

pankrotivõlgniku kahjuks. On tõendatud, et pankrotivõlgnik ei suutnud täita jaotusettepanekus

märgitud kohustusi, mis sai olla tingitud ka tootmise mittekäivitumisest. Hageja pankrot kuulutati

välja 2009. aastal ning terve 2008. aasta jooksul ei suutnud kostja seadmeid ühtse liinina tööle panna

nii, et tootmine ei oleks takistatud.

23. Osanike panustatud omakapitali suurust ei saanud ringkonnakohtu arvates lugeda osaühingu

kahjuks. VÕS § 127 lõike 6 kohaselt, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset

suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju

korral, otsustab hüvitise suuruse kohus.

24. Kohtu diskretsiooniõigus kahju suurust määrata on sätestatud ka TsMS § 233 lg-s 1, mille

kohaselt, kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks

teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega,

muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse

kohaselt kõiki asjaolusid arvestades.

25. Ringkonnakohtu arvates oli tõendatud, et kostja rikkus lepingutingimusi, millest tulenevalt hageja

äritegevus pastatoodete tootmiseks ei käivitunud 2008. aasta jooksul, ning selle tagajärjel tekkis

hagejal kahju, mille õiglaseks suuruseks pidas kolleegium kõiki asjaolusid arvestades 300 000 eurot.

Eeltoodud põhjendustel tuli hagi osaliselt rahuldada.

26. Lähtudes TsMS § 162 lõikest 3 jättis ringkonnakohus hageja kanda 90% ja kostja kanda 10%

menetluskuludest. Hageja sai riigilõivu tasumiseks Harju Maakohtu 28. novembri 2011 määrusega

menetlusabi. Kohtuotsusega on hagejalt välja mõistetud riigituludesse 87 799 eurot 56 senti

põhjendustel, et riigilõivu suuruseks hagihinna puhul 3 000 000 eurot on 90 000 eurot, millest hageja

maksis ära 2200 eurot 44 senti. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 20. juuni

2012 otsusega kohtuasjas nr 3-4-2-1-10-12 tunnistanud riigilõivumäära 90 000 eurot vastuolus

olevaks põhiseadusega. Apellant palub riigilõivu väljamõistmisel eeltoodud otsust arvestada.

Ringkonnakohus nõustus hagejaga, et riigituludesse väljamõistetava riigilõivu suuruse osas tuli

maakohtu otsust muuta. Kohtupraktika kohaselt tulnuks maakohtus maksta riigilõivu määras, mis

kehtis riigilõivuseaduse järgi enne 1. jaanuari 2009. Enne 1. jaanuari 2009 tuli hagihinnalt

46 939 800 krooni (3 000 000 eurot) maksta riigilõivu 750 000 krooni, s.o 47 933 eurot 74 senti.

Ringkonnakohus arvestas, et hageja oli pankrotis äriühing. Tulenevalt TsMS § 190 lg-st 7 võis kohus

mõjuval põhjusel vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest kas täielikult

või osaliselt. Ringkonnakohtu arvates tuli maakohtus tasumisele kuuluvat riigilõivu vähendada

10 000 euroni, mis oli ka kehtiva riigilõivuseaduse järgi 3 000 000 euro suuruse hagihinna puhul

riigilõivu suuruseks. Arvestades riigilõivu 10 000 eurot, millest tasutud oli 2200 eurot 44 senti, jäi

maakohtus tasumata riigilõiv 7799 eurot 56 senti.

Apellatsioonimenetluses oli apellant vabastatud 10 000 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Seega tuli

riigituludesse välja mõista kokku 17 799 eurot 56 senti. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud,

mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus

hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata

sellest, kas ka kostja sai menetluskulude kandmisel menetlusabi. Eeltoodust tulenevalt tuli hagejalt

välja mõista riigituludesse 90% tasumisele kuuluvast riigilõivust, s.o 16 019 eurot 60 senti, ja kostjalt

10%, s.o 1779 eurot 96 senti.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

27. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub muuta

ringkonnakohtu otsust osas, milles ringkonnakohus jättis hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Selles osas tuleb hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja 3 000 000 eurot ja jätta

menetluskulud kostja kanda. Kui asjas ei ole võimalik uut otsust teha, tuleb ringkonnakohtu otsus

hageja arvates osaliselt tühistada ja saata asi uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule.

28. Ringkonnakohus jättis kahju suuruse hindamisel olulise tähtsusega tõendid hindamata. Lisaks ei

põhistanud ringkonnakohus kahjuhüvitise suurust. Ringkonnakohus jättis arvestamata tõendina

Heikki Harismaa OY-ga sõlmitud eellepingu lisas oleva kokkuleppe hindade ja mahu kohta, kuna

seda ei olnud Soome pool allkirjastanud. Tegelikkuses oli allkiri lepingul olemas. Ringkonnakohus

kohaldas üllatuslikult VÕS § 127 lõiget 6 ja TsMS § 233 lõiget 1. TsMS § 233 lõige 1 annab kohtule

küll õiguse kahju suurus oma siseveendumuse kohaselt kindlaks määrata, kuid kohustab seejuures

arvestama kõiki teadaolevaid asjaolusid. Ringkonnakohus jättis kahjuhüvitise suuruse määramisel

arvestamata mitmed olulised asjaolud, eelkõige ei arvestatud Heikki Harismaa OY-ga sõlmitud

eellepingut. Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 128 lõiget 4. Ringkonnakohus oleks

pidanud kaaluma, kui tõenäoline oli, et Soome turul oleks teenitud 3 000 000 kuni 3 800 000 eurot,

samuti seda, kui palju oleks tulu suurenenud Eesti ja Läti müügitulust. On ebatõenäoline, et sellise

kaalumise tulemusel oleks ringkonnakohus järeldanud, et kahju tekkis vaid 300 000 eurot. Hagejalt

90% menetluskulude väljamõistmine oli hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Ringkonnakohus

nõustus suure osa hageja argumentidega, kohus ei nõustunud vaid hageja hinnanguga kahju

suurusele.

29. Ka kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse osas, milles ringkonnakohus

mõistis kostjalt välja 300 000 eurot ning menetluskulud. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ja jätta

hagi rahuldamata aegumise tõttu ning jätta menetluskulud hageja kanda. Kui aegumist ei saa

kohaldada, tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsus ning jätta

menetluskulud hageja kanda. Kui Riigikohus ei pea uue otsuse tegemist võimalikuks, tuleb vaidlus

saata tagasi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

30. Ringkonnakohus lahendas valesti aegumise küsimuse. Aegumise kohaldamisel oleks tulnud

lähtuda VÕS § 227 esimesest lausest, mille järgi algab müüdud asja lepingutingimustele

mittevastavusest tulenevate nõuete aegumistähtaeg asja üleandmisest ostjale. Asja ei asendatud.

Esialgu anti üle kombineeritud seade, hiljem aga ravioolide valmistamise seade. Asja asendamisena

VÕS § 227 tähenduses saab olla tegemist vaid siis, kui esialgu kokkulepitud lepingu ese asendatakse

sama asjaga (VÕS § 222). Seega pidi hageja esitama nõude kolme aasta jooksul alates seadmete

üleandmisest ehk alates 21. jaanuarist 2008, seega hiljemalt 21. jaanuaril 2011. Hagi esitati aga alles

6. juulil 2011.

31. Ringkonnakohtu otsus on põhjendamata. Ringkonnakohus ei uurinud kõiki tõendeid igakülgselt,

täielikult ja objektiivselt. Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, miks hinnati tõendeid maakohtust

erinevalt. Ringkonnakohus ei ole selgitanud, milliseid menetlusõiguse norme maakohus rikkus.

Ringkonnakohus jättis hindamata tunnistajate H. Niinepuu ja T. Tammiku kui hagejaga seotud isikute

ütluste usaldusväärsuse, kuigi kostja juhtis sellele menetluses tähelepanu. Ringkonnakohus jättis

tuvastamata, millise eseme müügis kokku lepiti. Seda teadmata ei ole aga võimalik lepingu

rikkumisele hinnangut anda. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 442 lõiget 8, § 653 ja § 654 lõiget 5,

kui jättis põhjendamata kostja mõistliku hoolsuskohustuse rikkumise. Ringkonnakohus jättis

tähelepanuta asjaolu, et ka hageja sõlmis lepingu oma majandustegevuses. Ringkonnakohtu otsusest

ei selgu, miks maakohtu järeldused kostja kohustuste rikkumise kohta ei olnud õiged.

Ringkonnakohus ei põhjendanud, millistest tõenditest ta järeldas, et kostja ei suutnud müüdud

esemeid tööle panna nii, et tootmises ei tekiks probleeme, ning millest järeldati, et see üldse oli kostja

kohustuseks. Ringkonnakohus ei viidanud tõenditele, millele tuginedes ta luges tõendatuks, et liini

tootmisvõimalus ei vastanud infovoldikus märgitule. Infovoldikus märgitud seadme võimsus käis

vaid seadme kohta, hagi alusena tõi hageja välja aga liini võimsusse, kuid selle kohta lubadusi ei

antud.

Ringkonnakohus tugines ekslikult TsMS §-le 233 ja VÕS § 127 lõikele 6. Pooled ei tuginenud

asjaolule, et kahju suurust ei olnud võimalik kindlaks teha. Ringkonnakohtu otsusest ei selgunud,

miks hageja tegevus oleks lõpptulemusena olnud kasumlik. Ringkonnakohus rikkus VÕS § 127

lõikeid 1–5 ning VÕS § 139 lõiget 1, jättes kohaldamata ettenähtavuse põhimõtte, arvestamata

kohustuse eesmärgi, esitamata põhjendusi kahjusumma kohta ning arvestamata kahjustatud isiku

osaga. Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti CISG-i, kuna hageja esitas liisinguvõtjana hagi kostja

kui müüja vastu. Hageja ei olnud müügilepingu pooleks.

32. Hageja ja kostja vaidlesid üksteise kassatsioonkaebusele vastu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

33. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse väära kohaldamise ja

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 692 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel tühistada

ning asi tuleb saata samale ringkonnakohtule uueks lahendamiseks.

34. Kostja väitel leidis ringkonnakohus vääralt, et hageja nõue kostja vastu ei olnud aegunud. Kostja

esitas aegumise vastuväite juba maakohtus. Kuna hagi esitati 6. juulil 2011, leidis kostja, tuginedes

TsÜS § 150 lõikele 1, et nõue oli aegunud osas, mis oli muutunud sissenõutavaks enne 6. juulit 2008.

VÕS § 227 järgi algab müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude

aegumistähtaeg asja üleandmisest ostjale. Asja asendamisel müüja poolt algab aegumistähtaeg

asendatud asja üleandmisest ostjale. Asja parandamisel müüja poolt algab aegumistähtaeg

kõrvaldatud puuduse suhtes uuesti parandamisest arvates. Kolleegiumi arvates tuleb VÕS § 227

tõlgendada selliselt, et kui müüja asendab asja, aga algse puuduse tõttu on tekkinud kahju (nt saamata

jäänud tulu), siis algab sellise kahju hüvitamise nõude aegumine puudustega asja üleandmisest, mitte

asendatud asja üleandmisest. Asja uuesti arutades peab ringkonnakohus aegumise kohaldamisel

otsustama, kas ta nõustub maakohtu seisukohaga selle kohta, et seadmed anti üle 21. jaanuaril 2008,

ning vajadusel kohaldama aegumist.

35. Juhuks, kui ringkonnakohus leiab asja uuesti arutades, et aegumise kohaldamiseks alust ei olnud,

selgitab kolleegium järgmist. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et pooltevahelisele

võlasuhtele kohaldus VÕS-i ning CISG-i asjakohane regulatsioon. VÕS § 365 lõike 1 järgi võib

liisinguvõtja esitada otse müüja vastu liisinguandja kui ostja nõude, mis tekib sellest, et müüja rikub

liisinguandjaga sõlmitud müügilepingut. Seega sai hageja kui liisinguvõtja esitada kostja kui müüja

vastu olemuslikult müügilepingust tuleneva nõude. Ringkonnakohus on õigesti põhjendanud, miks

vaidlusalusele müügilepingule tuli kohaldada CISG-i. Tuleb aga tähele panna, et CISG ei reguleeri

seda, millist metoodikat kasutades tuleks arvutada väljamõistetavat kahjuhüvitist. CISG artikkel 74

sisaldab üksnes üldist kahju suuruse arvutamise regulatsiooni. CISG-i Riigi Teatajas avaldatud

eestikeelses tekstiversioonis on artikli 74 esimene lause sõnastatud järgmiselt: „Kahjumid lepingu

rikkumisest ühe poole poolt moodustavad summa, mis on võrdne selle kahjuga (kaasaarvatud

minetatud kasu), mille teine pool lepingu rikkumise tagajärjel on tekitanud." Sama artikli teise lause

järgi: „Niisugused kahjumid ei või ületada kahju, mida lepingut rikkunud pool lepingu sõlmimise

hetkel ette nägi või pidi ette nägema oma rikkumise võimaliku tagajärjena, võttes arvesse asjaolusid,

mida ta sel ajal teadis või pidi teadma." Kahjuhüvitise suuruse arvutamise metoodika osas tuleb seega

lähtuda riigisisesest regulatsioonist.

36. Maakohtu otsuse kohaselt oli lepingu esemeks kombineeritud pasta valmistamise seade Futura

Evolution 160 ja seadmed, mida kajastas tellimuse kinnitus nr 157. Maakohtu hinnangul ei olnud

tõendatud hageja väide, et seadmed ei sobinud töötama liinina. Lisaks leidis maakohus, et müüja ei

rikkunud lepingut, mistõttu ei saanud hagejal ka tekkida kahju hüvitamise nõuet kostja vastu.

Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse, kuid jättis põhjendamata, miks ta maakohtu

seisukohtadega ei nõustunud. TsMS § 654 lõike 5 teise lause kohaselt, kui ringkonnakohus tühistab

maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, siis tuleb tal võtta otsuses seisukoht poolte maakohtu menetluses

esitatud kõikide väidete ja vastuväidete kohta (vt nt Riigikohtu 2. juuni 2014. aasta otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-51-14, p 12; Riigikohtu 23. detsembri 2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-14, p 13).

Ringkonnakohus jättis üheselt tuvastamata, kas pooled leppisid kokku selles, et vaidlusalused

seadmed pidid töötama liinina. Asja uuesti lahendades peab ringkonnakohus selgeks tegema ja

vastama poolte väidetele, mis seostusid küsimustega, milles täpselt pooled kokku leppisid – kas

seadmed pidid töötama liinina, kas kostja pidi sellest aru saama, kas üleantud seadmed vastasid

lepingule ja kui ei vastanud, siis milles seisnes üleantud seadmete puudus.

37. Hageja väitel kohaldas ringkonnakohus üllatuslikult VÕS § 127 lõiget 6 ja TsMS § 233 lõiget 1.

Kostja väitel ei saanud ringkonnakohus nendele sätetele üldse tugineda, kuna pooled nendele

menetluses ei tuginenud. Riigikohtu praktika kohaselt (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. jaanuari

2008. aasta otsus kohtuasjas nr 3-2-1-127-08, p 13) saab VÕS § 127 lõiget 6 ja TsMS § 233 lõiget 1

kohaldada kahju hüvitamise nõude eelduste esinemise korral üksnes siis, kui kahju suurust ei õnnestu

kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte

kuludega. Ringkonnakohtu lahendist ei nähtu põhjendust selle kohta, miks ei olnud võimalik kahju

suurust kindlaks teha või miks oleks kahju suuruse kindlakstegemine olnud seotud eriliste raskustega

või ebamõistlikult suurte kuludega. Seega kohaldas ringkonnakohus vääralt VÕS § 127 lõiget 6 ja

TsMS § 233 lõiget 1.

38. Asja uuesti arutades peab ringkonnakohus selgitama, miks ta ei arvestanud hageja ja kostja

esitatud tõenditega (sh Heikki Harismaa OY-ga sõlmitud eellepinguga), ning vastama kõikidele

poolte esitatud väidetele.

39. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lõike 3 teise lause alusel ringkonnakohus asja uuesti

lahendades sõltuvalt asja lahendamise tulemustest.

40. Kassatsioonkaebuste osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjonid TsMS § 149 lõike 4

esimese lause alusel tagastada.

Villu Kõve, Jaak Luik, Malle Seppik