3-2-1-160-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-160-14

Määruse kuupäev

Tartu, 2. aprill 2015. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Ants Kull

Kohtuasi

Norfolier Baltic OÜ pankrotiavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 10. septembri 2014. a määrus

tsiviilasjas nr 2-13-10920

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Longa Properties OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Võlausaldaja Longa Properties OÜ, esindaja vandeadvokaat

Urmas Volens

Võlgnik Norfolier Baltic OÜ (registrikood 11054499),

pankrotihaldur Andres Tootsman, esindaja vandeadvokaat

Andres Alaver

Asja läbivaatamise kuupäev

2. veebruar 2015. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 10. septembri 2014. a

määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-13-10920 muutmata, arvestades käesoleva määruse

põhjendusi.

2. Arvata Longa Properties OÜ määruskaebuselt 26. septembril 2014. a tasutud kautsjon

50 (viiskümmend) eurot riigituludesse.

3. Kassatsiooniastme menetluskulud jätta Longa Properties OÜ kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 23. mai 2013. a määrusega kuulutas Harju Maakohus välja Norfolier Baltic OÜ (võlgnik) pankroti

ja nimetas pankrotihalduriks Andres Tootsmani.

12. veebruaril 2014. a esitas võlgniku pankrotihaldur Andres Tootsman kohtule võlgniku

pankrotimenetluses koostatud jaotusettepaneku, mille palus kinnitada. Samuti palus pankrotihaldur

kinnitada massikohustused kogusummas 47 716 eurot 25 senti. Pankrotitoimkond oli 12. veebruari

2014. a koosolekul jaotusettepaneku kavandi heaks kiitnud. Jaotusettepanekus on märgitud

tunnustatud nõuetena esimeses järgus AS-i DNB Pank esimese järjekoha nõue ning Longa Properties

OÜ ja KredEx SA teise järjekoha nõuded. Jaotusettepaneku kohaselt saab väljamakseid teha vaid

esimeses järgus esimesel järjekohal olevale võlausaldajale. Teade jaotusettepanekuga tutvumise ja

vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldati 12. veebruaril 2014. a väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

2. Võlausaldaja Longa Properties OÜ esitas 11. märtsil 2014. a jaotusettepanekule vastuväite, paludes

see jätta kinnitamata.

21. jaanuaril 2014. a võlausaldajale edastatud jaotusettepaneku kavand tugines eeldusele, et AS DNB

Pank omas kogu pankrotivara suhtes esimese järjekoha pandiõigust, sest AS DNB Pank ja Longa

Properties OÜ sõlmisid 10. juunil 2010. a pandiõiguse allutamise kokkuleppe, millega Longa

Properties OÜ üürileandja pandiõigus allutati AS-i DNB Pank kommertspandiõigusele.

Kommertspanti ei saa seada varale, mille osas kehtib üürileandja pandiõigus ehk käsipant

kommertspandiseaduse (KomPS) tähenduses. Kaebaja on seisukohal, et viidatud kokkulepe puudutab

üksnes neid vallasasju, mis on omandatud ja toodud üüripinnale pärast kommertspandi seadmist.

Seega ei ole kommertspandiga koormatud võlgniku tehase sisseseade, mis on omandatud enne

kommertspandi seadmist. Kommertspant ei ulatunud ka sõidukile, kuna sellele saab seada

registerpandi.

3. AS DNB Pank esitas vastuväite kohta seisukoha, leides, et üürileandja pandiõigus ei ole käsipant,

seega saab kommertspant ulatuda samale varale. Pandiõiguse allutamise kokkuleppest nähtub, et

kommertspant sai kommertspandiõiguse summa ulatuses eesõiguse üürileandja pandiõiguse ees.

Longa Properties OÜ käsitlus pandiõiguse allutamise kokkuleppest muudaks kokkuleppe sisutühjaks.

4. Pankrotihaldur jäi 11. märtsil 2014. a esitatud seisukohas jaotusettepanekus esitatud seisukohtade

juurde ning märkis, et võlausaldajate 19. märtsil 2013. a toimunud üldkoosolekul kinnitas vastuväite

esitaja esindaja, et AS DNB Pank omab pandiõiguse esimest järku. Seisukoha muutusest teatati alles

31. jaanuaril 2014. a.

5. Harju Maakohus jättis 27. mai 2014. a määrusega Longa Properties OÜ vastuväite võlgniku

pankrotimenetluses esitatud jaotusettepanekule rahuldamata.

Kohus tugines KomPS § 2 lg-tele 1 ja 2 ning leidis, et ajalises mõttes ei sõltu kommertspandi

laienemine varale vara omandamise ajast. Selline piirang ei nähtu ka pandiõiguse allutamise

lepingust. Kohus nõustus AS-i DNB Pank seisukohaga, et lepingu järgi on tema kasuks seatud

kommertspandil eesõigus üürileandja pandiõiguse ees, olenemata vara omandamise ajast.

Vastates küsimusele, kas üürileandja pandiõigus on käsipant kommertspandiseaduse tähenduses,

viitas kohus võlaõigusseaduse (VÕS) § 305 lg-tele 1 ja 4 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 281 lg-le 2

ning märkis, et üürileandja pandiõigus on seaduse alusel tekkinud pandiõigus, seega kohaldub sellele

käsipandi kohta sätestatu. See ei tähenda aga kohtu hinnangul, et üürileandja pandiõigus on

võrdsustatav käsipandiga igas mõttes. Üürileandja pandiõiguse kontekstis teenib käsipandile

viitamine maakohtu hinnangul üksnes seaduses pidevate kordamiste vältimise eesmärki. Kohtu

hinnangul ei välista eeltoodust tulenevalt üürileandja pandiõigus kommertspandi seadmist ja pandi

allutamise kokkuleppest tulenevalt allub Longa Properties OÜ pandiõigus AS-ile DNB Pank

kuuluvale pandiõigusele.

Kohus leidis, et AS-i DNB Pank kasuks seatud kommertspant laieneb ka sõidukile.

Kokkuvõttes leidis kohus, et jaotusettepanekuga ei ole rikutud võlgniku ega võlausaldajate õigusi,

mistõttu tuleb jaotusettepanek kinnitada.

Halduri tehtud kulutuste hüvitamise osas tugines kohus pankrotiseaduse (PankrS) § 66 lg-tele 1 ja 3

ning leidis, et halduri tehtud kulutused on põhjendatud ja need tuleb kinnitada 47 716 euro 25 sendi

suuruses summas.

6. 12. juunil 2014. a esitas Longa Properties OÜ määruskaebuse, milles palus tühistada Harju

Maakohtu 27. mai 2014. a määruse, jätta võlgniku pankrotimenetluses 12. veebruaril 2014. a esitatud

jaotusettepanek kinnitamata ja menetluskulud võlgniku kanda.

7. Võlgniku pankrotihaldur Andres Tootsman teatas vastuseks määruskaebusele, et haldur jääb oma

varasemate seisukohtade juurde.

8. AS DNB Pank palus jätta määruskaebuse rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja

menetluskulud Longa Properties OÜ kanda.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 663 lg 5 kohaselt läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

10. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et Harju Maakohtu 27. mai 2014. a määrus on seaduslik ja

põhjendatud. Kuna ringkonnakohus nõustus täielikult maakohtu põhjendustega, siis ta ei pidanud

vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata.

Ringkonnakohus märkis, et kõigile jaotusettepaneku kohta esitatud vastuväidetele, mida kaebaja

kordab määruskaebuses, on maakohus andnud põhjaliku hinnangu, millega kolleegium nõustub.

Maakohus ei ole kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme, nagu väidetakse määruskaebuses.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus on õigesti tõlgendanud 10. juunil 2010. a sõlmitud pandiõiguse

allutamise kokkulepet, kohaldanud sellest tulenevalt õigesti materiaalõigust ning jätnud vastuväite

põhjendatult rahuldamata (II kd, tl 99). Kolleegium ei nõustunud eelnimetatud lepingu tõlgendusega,

mis oli esitatud määruskaebuses. Longa Properties OÜ esindaja on ise kinnitanud ka 19. septembril

2013. a võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul, et AS DNB Pank omab esimest pandiõiguse

järku kokkuleppe alusel (II kd, tl 137).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

11. Määruskaebuses palub võlausaldaja Longa Properties OÜ ringkonnakohtu määruse tühistada ja

teha uue määruse, millega jätta jaotusettepanek kinnitamata.

Ringkonnakohus on määruse tegemisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust.

Kaebaja leiab, et kuivõrd üürileandja pandiõigusele kohaldatakse käsipandi sätteid, siis ei saanud

KomPS § 2 lg 3 p 2 järgi tekkida kommertspanti üürniku vallasvarale, millele ulatus kommertspandi

seadmise hetkel üürileandja pandiõigus. KomPS § 2 lg 3 p 2 kohaselt ei ulatu kommertspant varale,

millele on käsipant juba seatud. Kuivõrd tehase sisseseade, mille müügiväärtus oli 302 150 eurot,

paiknes üüripinnal enne kommertspandi seadmist, siis selle vara osas AS-i DNB Pank pandiõigust

(kommertspanti) ei tekkinud. Nimetatud vara osas omab ainsana pandiõigust kaebaja.

Kui kohus leiab, et kommertspandiga koormatud vallasasja saab hiljem koormata ka teist liiki

pandiõigustega, siis kehtib pandiõiguste allutamise kokkulepe üksnes vallasasjade osas, mis toodi

üüripinnale pärast kommertspandi tekkimist. See oligi kaebaja hinnangul pandiõiguste allutamise

kokkuleppe sisu.

Võlausaldajate üldkoosoleku otsustel ei ole mõju pandiõiguste omavahelistele järkudele. Kaebaja

esindaja kinnitas DNB nõudele ja pandiõigusele mitte vastu hääletades üksnes seda, et AS DNB Pank

omab esimese järjekoha nõuet, mille suurus on 2 921 695 eurot 45 senti. Üldkoosolekul ei hääletatud

pandiõiguste omavaheliste järkude üle. Kaebaja lähtus nõuete kaitsmise ajal eeldusest, et

kommertspant sai olla tekkinud üksnes vallasasjadele, mis toodi üüripinnale pärast kommertspandi

seadmist, kuna sellisel juhul tekkis kommertspant enne üürileandja pandiõiguse seadmist.

12. Norfolier Baltic OÜ (pankrotis) pankrotihaldur palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid muuta tuleb

ringkonnakohtu määruse õiguslikku põhjendust. Määruskaebus jääb rahuldamata.

14. Norfolier Baltic OÜ (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolek toimus 19. septembril 2013.

Koosoleku protokolli (II kd, tl 82) kohaselt on tunnustatud eesõigusnõudena (PankrS § 153 lg 1 p 1

nõudena) kolme võlausaldaja nõuet, millest esimesel järjekohal on tunnustatud AS DNB Pank nõuet

ning teisel järjekohal Longa Properties OÜ ja KredEx SA nõuet. Koosoleku protokollist nähtub, et

Longa Properties OÜ esindaja Kristjan Tamm on kinnitanud, et Longa Properties OÜ ja AS DNB

Pank on kokku leppinud Longa Properties OÜ pandiõiguse allutamises, see kokkulepe on kehtiv ja

AS DNB Pank omab esimest pandiõiguse järku. 12. veebruaril 2014. a on pankrotihaldur esitanud

jaotusettepaneku kohtule, jaotusettepanek järgib nõuete järkude osas nõuete kaitsmise koosolekul

kokkulepitut (II kd, tl 77–81). Teade jaotusettepanekuga tutvumise kohta on ilmunud 12. veebruaril

2014. a (II kd, tl 80). Võlausaldaja on esitanud jaotusettepanekule vastuväite 21. veebruaril 2014. a

(II kd, tl 93–98).

Pooled vaidlevad selle üle, kas 10. juuni 2010. a pandiõiguse allutamise kokkuleppega, millega

Longa Properties OÜ üürileandja pandiõigus allutati AS DNB Pank kommertspandiõigusele, ja

Longa Properties OÜ vastava kinnitusega võlausaldajate nõuete kaitsmise üldkoosolekul, on

AS DNB Pank omandanud pandiõiguse ka esemetele, mille suhtes kommertspandiõigust ei teki

seetõttu, et need on koormatud või koormatakse Longa Properties OÜ üürileandja seadusjärgse

pandiõigusega.

15. Kolleegium ei nõustu kohtute seisukohaga küsimuses, kas üürileandja pandiõigus välistab

kommertspandi seadmise.

Üürileandja pandiõigus tekib seaduse alusel üürilepingu sõlmimisega üüritud ruumidesse vallasasjade

toomise tõttu ning seaduse kohaselt ulatub pandiõigus eelduslikult kõigile üüritud ruumides asuvatele

(sh kolmandate isikute) vallasasjadele (vt Riigikohtu 12. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-

12, p 10; Riigikohtu 20. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-11, p 10 ja 12; 11. märtsi

2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p 11 ja 12). VÕS § 305 lg 4 kohaselt kohaldatakse üürileandja

pandiõigusele üldjuhul asjaõigusseaduses vallaspandi kohta sätestatut. Omakorda sätestab AÕS § 281

lg 2, et seaduse alusel tekkinud vallaspandiõigusele kohaldatakse käsipandi kohta sätestatut. Samas ei

ulatu kommertspant KomPS § 2 lg 3 p 2 kohaselt varale, millele on seatud käsipant. Kommertspant

ulatub majandustegevusega seotud vallasvarale, mis kuulub ettevõtjale pandikande tegemise ajal või

omandatakse pärast seda (KomPS § 2 lg-d 1 ja 2). Kolleegium leiab, et eeltoodust tuleneb otseselt, et

kommertspant ei laiene varale, millele on seaduse alusel tekkinud vallaspandiõigus, sh üürileandja

pandiõigus.

Kuna ettevõtja võib ka kommertspandiga koormatud vara tavapärase majandustegevuse raames

kasutada ja käsutada (KomPS § 5 lg 1), siis tekib küsimus, kas vallasvarale, millele ulatub

kommertspant võib VÕS § 305 lg 1 eelduste täitmisel tekkida ka üürileandja pandiõigus. Kolleegiumi

hinnangul tuleb sellises olukorras järgida KomPS § 5 lg-s 2 sätestatut, mille kohaselt

kommertspandiga koormatud vara võõrandamise või koormamise korral tavapärase

majandustegevuse raames lõpeb kommertspant sellele esemele. Praeguses asjas ei ole esitatud

väiteid, nagu ei oleks üürileandja pandiõiguse teke olnud seotud OÜ Norfolier Baltic (pankrotis)

igapäevase majandustegevusega.

16. Määruskaebuses on võlausaldaja leidnud, et võlausaldajate üldkoosoleku otsustel ei ole mõju

pandiõiguste omavahelistele järkudele. Kolleegium leiab, et võlausaldajad võivad otsustada

pandiõiguse omavaheliste järkude üle, seda nii pankrotimenetluses kui ka selle väliselt.

Asjaõigusele omase numerus clausus'e printsiibi kohaselt ei saa pooled muuta pandiõiguse

asjaõiguslikku sisu. Eeldusel, et kolmandate isikute õigusi ei riivata, on aga võimalikud

pooltevahelised võlaõiguslikud kokkulepped, millega pandiõigus välistatakse või millega muudetakse

sama eseme suhtes tekkinud pantide omavahelist rahuldamisjärku. Kui üürileandja on seadusjärgsest

pandiõigusest tahteavaldusega kommertspandi pidaja kasuks loobunud, puuduvad takistused

kommertspandi tekkeks (KomPS § 2 lg 3 p 2) ja edasikestmiseks (KomPS § 5 lg 2) ka esemete

suhtes, millele ulatub üürileandja seadusjärgne pandiõigus. Sellega on määratud sisuliselt

kommertspandi eesõigus üürileandja pandiõiguse ees, olenemata vara omandamise ajast.

Kolleegiumi hinnangul on 10. juuni 2010. a pandiõiguse allutamise kokkuleppega Longa

Properties OÜ oma seadusjärgsest pandiõigusest tahteavaldusega AS-i DNB Pank kasuks sisuliselt

loobunud ulatuses, milles see on vajalik AS-i DNB Pank nõuete rahuldamiseks. Kokkuleppe alusel

ulatub kommertspant ka nendele esemetele, millele see kokkuleppeta ei ulatuks (vt käesoleva

määruse p 15). Teistsuguse tõlgenduse puhul kaotaks 10. juuni 2010. a kokkulepe oma sisu.

17. Võlausaldajate nõuded vaadatakse PankrS § 103 lg 1 kohaselt läbi nõuete kaitsmise koosolekul

nende esitamise järjekorras. PankrS § 103 lg 2 järgi loetakse nõue ja nõude rahuldamisjärk ning nõuet

tagav pandiõigus tunnustatuks, kui sellele ei vaidle nõuete kaitsmise koosolekul vastu haldur ega

ükski võlausaldaja. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt loetakse nõuete kaitsmise koosolekul

kaitsmiseta tunnustatuks mh pandiõigus, mis on kantud kommertspandiregistrisse. Seega loeti

AS DNB Pank kommertspandiga tagatud nõue kaitsmiseta tunnustatuks esimese rahuldamisjärgu

nõudena (PankS § 153 lg 1 p 1) ning sama järgu nõudena tunnustati ka Longa Properties OÜ

seadusjärgse pandiõigusega tagatud nõuet. 19. septembril 2013. a toimunud võlausaldajate nõuete

kaitsmise koosoleku protokollist ei nähtu, et AS DNB Pank omaks pandiõiguse esimest järku üksnes

võlgniku vara selle osa suhtes, millele ei ulatu Longa Properties OÜ kui üürileandja pandiõigus (vt

käesoleva määruse p 15). Omavaheliste järkude osas on pankrotihaldur õigesti arvestanud 10. juuni

2010. a kokkulepet ja Longa Properties OÜ esindaja nõuete kaitsmise koosolekul antud kinnitust,

mille kohaselt on Longa Properties OÜ loobunud AS-i DNB Pank kasuks üürileandja pandiõigusest

osas, milles kommertspant on vajalik AS-i DNB Pank nõuete rahuldamiseks. Sellise kokkuleppega

võlgniku ega teiste võlausaldajate huve ei kahjustata, mistõttu ei vajanud see ka üldkoosolekul

hääletamist.

18. Juhul, kui nõuete kaitsmise koosolekul ei tunnustata nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet

tagavat pandiõigust, otsustab võlausaldaja hagi alusel nõude või pandiõiguse tunnustamise kohus

(PankrS 106 lg 1). PankrS § 103 lg 5 järgi ei võeta pärast nõude või nõuet tagava pandiõiguse

tunnustamist nõuete kaitsmise koosolekul vastuväiteid selle nõude või pandiõiguse kohta arvesse,

välja arvatud PankrS § 106 lg-s 2 nimetatud juhul. PankrS § 105 järgi ei saa nõuete kaitsmise

koosolekul tunnustatud nõuet ja selle rahuldamisjärku hiljem vaidlustada, välja arvatud PankrS § 106

lg-s 2 nimetatud juhul. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole võlausaldaja Longa Properties OÜ

esitanud hagi nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamiseks Norfolier Baltic OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluses.

19. PankrS § 145 lg-st 2 tulenevalt peab kohus esialgset jaotusettepanekut sisuliselt kontrollima ning

kohtul lasub kohustus veenduda, et jaotusettepanekuga ei rikuta võlgniku ja võlausaldajate õigusi (vt

nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-167-11, p 11;

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10. veebruar 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-08, p 15;

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. jaanuari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-06, p 14).

Võlausaldaja jaotusettepanekule vastuväite esitamise ja jaotusettepaneku kinnitava maakohtu

määruse vaidlustamise sisuks võib olla eelkõige see, et ta vaidlustab jaotise suurust suhtes teiste

võlausaldajatega, st võlausaldajate vahelist jaotist (vt ka Riigikohtu 10. veebruari 2008. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-141-08, p 15). PankrS § 154 lg 1 järgi on jaotis suhtarv, mis näitab, kui suurele

osale pankrotivara müügist laekunud rahast on võlausaldajal õigus vastavas rahuldamisjärgus

tunnustatud nõude alusel. Eelnevast tuleneb, et võlausaldaja õigus esitada pankrotimenetluses

koostatud jaotusettepanekule vastuväide ei ava võlausaldajale uut võimalust vaidlustada tunnustatud

nõuet või selle rahuldamisjärku.

Praegusel juhul ei ilmne, et Norfolier Baltic OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses oleks rikutud

määruskaebuse esitanud või teiste võlausaldajate õigusi, mis annaks kohtule aluse jätta

jaotusettepanek kinnitamata. Määruskaebuse esitanud võlausaldajal oli õigus nimetatud alusel esitada

vastuväide nõuete kaitsmise koosolekul ja vajadusel esitada hagi PankrS § 106 lg-s 1 sätestatud

korras, et lahendada küsimus kommertspandi ja üürileandja pandiõiguse konkurentsist.

PankrS § 106 lg 2 annab õiguse vaadata tunnustatud nõue võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel

uuesti läbi, kui see rajaneb võltsitud andmetel või kui koosoleku kokkukutsumisel või pidamisel on

oluliselt rikutud seadust. Kaebaja ei ole selliseid asjaolusid esile toonud. PankrS § 106 lg 2 ei anna

aga võlausaldajale, kelle nõue on jäänud kaitsmata, õigust taotleda uue nõuete kaitsmise koosoleku

kokkukutsumist (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-13,

p 12).

20. Kassatsiooniastme menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel Longa Properties OÜ kanda.

Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Ants Kull