3-4-1-5-15 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-5-15

Otsuse kuupäev

20. märts 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Saale Laos ja Jüri Põld

Kohtuasi

Virgo

Kruve

kaebus

Vabariigi

Valimiskomisjoni

10. märtsi 2015. a otsuse nr 81 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Virgo Kruve kaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Virgo Kruve esitas Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles taotles elektroonilise hääletamise

tulemuste kindlakstegemise ja tulemuste valimiste infosüsteemi sisestamise seadusevastaseks

tunnistamist. Samuti taotles kaebaja 2. märtsil 2015 toimunud elektrooniliste hääletamise tulemuse

allkirjastamise seadusevastaseks tunnistamist.

2. Kaebaja viibis 1. märtsil 2015 vaatlejana elektrooniliselt antud häälte lugemisel. Riigikogu

valimise seaduse (RKVS) § 601 lõike 9 järgi pidanuks elektroonilise hääletamise komisjoni esimees

pärast häälte lugemise lõppu tulemused allkirjastama. Erinevalt 2013. ja 2014. aasta valimistest, kus

kaebaja samuti vaatlejana viibis, seekord seda valimispäeval ei toimunud. Pärast häälte lugemist

sisestati tulemused valimiste infosüsteemi. Erinevalt varasematest aastatest ei toimunud

valimispäeval ka elektroonilise hääletamise kohta peetud logifailide kontrolli. Järelikult ei ole

tõendatud, et valimispäeval toimunud häälte lugemisel loeti kõik elektrooniliselt antud hääled

korrektselt kokku ning ühtegi häält ei jäetud lugemata. Logifaile kontrolliti valimispäevale järgneval

päeval, 2. märtsil 2015. Samal päeval kell 10.44 allkirjastas elektroonilise hääletamise komisjoni

esimees hääletamise tulemused.

3. Kaebaja leidis, et valimistoiminguid tuleb teha seaduses ette nähtud järjekorras, mitte ametnikele

sobival ajal, kohas ja järjestuses. Isegi kui Vabariigi Valimiskomisjoni 21. mai 2013. a määruse nr 12

„Elektroonilise hääletamise korraldamise ja elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemise

kord" § 241 näeb ette logifailide järelkontrolli päev pärast valimispäeva, ei oleks see takistanud

logifailide kontrollimist ja tulemuse allkirjastamist valimispäeval. 2. märtsil 2015 ei olnud kohal

ühtegi Vabariigi Valimiskomisjoni liiget, kuigi RKVS § 601 lõike 2 järgi peab elektrooniliselt antud

häälte lugemise juures viibima vähemalt pool komisjonide koosseisust, sealhulgas esimehed või

aseesimehed. Logifailide kontrollimata jätmise tõttu valimispäeval ei saanud kaebaja olla veendunud

elektroonilise hääletamise seaduslikkuses. Riigikogu valimise seadus ei näe ette elektrooniliselt antud

häälte korduslugemist või tulemuste kindlakstegemist mõnel muul päeval kui valimispäeval ega ka

tulemuse allkirjastamist päev hiljem, seda veel olukorras kui hääletamise serverid ja andmekandjad

viidi esialgsest ruumist minema ja neid hoiti seadusega sätestamata tingimustes.

4. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 10. märtsi 2015. a otsusega nr 81 kaebuse RKVS § 69 lõike 3

alusel läbi vaatamata. Komisjoni hinnangul vastas kaebus RKVS § 68 nõuetele, kuna kaebaja

vaidlustas elektroonilise hääletamise komisjoni toiminguid elektrooniliste häälte lugemisel. RKVS

§ 71 lõige 1 sätestab, et kui huvitatud isik leiab, et elektroonilise hääletamise komisjoni toiminguga

rikutakse tema õigusi, võib ta esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile. Kaebaja osales 1. märtsil

2015 elektrooniliselt antud häälte lugemisel vaatlejana. Kaebaja leidis, et toimingute läbiviimisel ei

järgitud seaduses sätestatud korda, kuid kaebusest ei nähtu kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist,

nt seda, et tema häält ei arvestatud või et see loeti valesti. Riigikogu valimise seadus ei näe ette

kaebuse esitamise võimalust avalikes huvides (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 1. detsembri 2005. a otsus asjas nr 3-4-1-35-05, punkt 10; 27. aprilli 2006. a otsus asjas

nr 3-4-1-6-06, punkt 7; 12. märtsi 2013. a otsus asjas nr 3-4-1-6-13, punkt 20). Samuti on Riigikohus

märkinud, et pelk hüpoteetiline võimalus, et keegi on valimisprotsessi käigus kaebaja hääletamist

jälginud, tema häält muutnud või muul moel mõjutanud, nagu ka samasugune hüpoteetiline võimalus,

et kaebaja antud elektrooniline hääl ei ole jõudnud selleks määratud kohta või ei ole vastu võetud, ei

anna kaebuse rahuldamiseks alust isegi juhul, kui kaebaja ise elektrooniliselt hääletas (Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 23. märtsi 2011. a otsus asjas nr 3-4-1-7-11, punkt 9).

5. 13. märtsil 2015 esitas V. Kruve Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale kaebuse Riigikohtule.

6. Vabariigi Valimiskomisjon edastas V. Kruve kaebuse Riigikohtule 16. märtsil 2015.

Valimiskomisjon vaidles kaebusele vastu, jäi oma otsuses väljendatud seisukohtade juurde ja palus

jätta kaebuse rahuldamata.

KAEBAJA SEISUKOHT

7. Riigikohtule esitatud kaebuses palub V. Kruve tunnistada elektroonilise hääletamise tulemused

täies ulatuses kehtetuks. Lisaks Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuses väljendatud

seisukohtadele leidis kaebaja, et ta on ühtlasi valimisõigusega kodanik ja seetõttu rikkus

elektroonilise hääletamise komisjoni ka tema kui valija õigusi.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuses määratles V. Kruve end kui vaatlejat ja sellena

käsitles teda ka Vabariigi Valimiskomisjon. Alles Riigikohtule esitatud kaebuses väidab V. Kruve ka

enda kui valija õiguste rikkumist. Kolleegium saab kaebuse lahendamisel lähtuda üksnes sellest,

kuidas kaebuse esitaja määratles ennast Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse esitamisel. Nimelt on

Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse edasikaebamisel Riigikohtusse kaebemenetluse piirid määratletud

Vabariigi Valimiskomisjoni põhjenduste ja resolutsiooniga.

9. Riigikogu valimise seadus seostab kaebuse esitamise õiguse kaebaja subjektiivsete õiguste

rikkumisega ega näe ette avalikes huvides kaebuse esitamist. Nimelt võib RKVS § 71 järgi

elektroonilise hääletamise komisjoni otsuse peale Vabariigi Valimiskomisjonile kaevata huvitatud

isik, kui ta leiab, et elektroonilise hääletamise komisjoni toiminguga on rikutud tema õigusi.

10. V. Kruve ei ole Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuses vaidlustanud enda õiguste

rikkumist. Ta on vaatlejana vaidlustanud elektroonilise hääletamise komisjoni väidetavaid

õiguserikkumisi. Seega on V. Kruve kaebus esitatud avalikes huvides ehk nn populaarkaebusena.

Kuna Riigikogu valimise seadus ei võimalda avalikes huvides kaebuse esitamist, siis jättis Vabariigi

Valimiskomisjon V. Kruve kaebuse RKVS § 69 lõike 3 alusel õigesti läbi vaatamata.

11. Eeltoodud põhjendustel ja tuginedes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 46

lõike 1 punktile 2, jääb kaebus, mille V. Kruve esitas Riigikohtule, rahuldamata.

Priit Pikamäe, Saale Laos, Jüri Põld