3-2-2-5-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-2-5-14

Määruse kuupäev

Tartu, 12. märts 2015. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Malle Seppik ja Peeter

Jerofejev

Kohtuasi

Boston Invest OÜ hagi L-M. V vastu eluruumi valdust üle

andma kohustamiseks ning tasumata üüri, kahjuhüvitise

ja võla sissenõudmise kulude väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 7. veebruari 2014. a tagaseljaotsus

tsiviilasjas nr 2-13-30554

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

L-M. V teistmisavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Boston Invest OÜ (registrikood 12289916), esindajad

vandeadvokaadid Siret Siilbek ja Annika Vait

Kostja L-M. V, esindaja vandeadvokaat Andres Tamm

Asja läbivaatamise kuupäev

26. jaanuar 2015. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 7. veebruari 2014. a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-13-30554.

Saata asi uueks läbivaatamiseks Pärnu Maakohtule.

2. Teistmisavaldus rahuldada.

3. Tagastada Advokaadibüroo Andres Tamm OÜ-le (konto nr EE721010022031775000)

teistmisavalduselt L-M. V eest 5. septembril 2014 tasutud kautsjon 100 (ükssada) eurot.

4. Määrata vandeadvokaat Andres Tamme (Advokaadibüroo Andres Tamm OÜ) tasuks riigi

õigusabi eest 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot (sh käibemaks).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Boston Invest OÜ (hageja) esitas 19. juunil 2013 Pärnu Maakohtule L-M. V (kostja) vastu hagi,

milles palus kohustada kostjat andma hagejale üle Kuressaares Xxxxx XX-XX asuva eluruumi

valdus, mõista välja üür, kahjuhüvitis ja võla sissenõudmise kulu, kokku 150 eurot 15 senti,

kahjuhüvitis 57 eurot 52 senti iga kalendrikuu eest alates 1. juunist 2013 kuni eluruumi valduse

faktilise üleandmiseni, sissenõutavaks muutunud viivis 25 eurot 62 senti ning viivis kuni rahaliste

kohustuste täieliku täitmiseni.

2. Pärnu Maakohus võttis hagi 27. juuni 2013. a määrusega menetlusse ja andis kostjale hagile

vastamiseks tähtaja 20 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest.

Pärnu Maakohus otsustas 22. oktoobri 2013. a määrusega toimetada hagimaterjalid kostjale kätte

avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse põhjenduste kohaselt on

hagimaterjalid kostjale kätte toimetamata, kuna kostja elu- või viibimiskoht on hagejale ja kohtule

teadmata. Kostjale on hagiavaldust üritanud kätte toimetada kahe korral postiasutus ja ühel korral

kohtukordnik rahvastikuregistrijärgsele aadressile, kuid materjalid tagastati kohtule, sest kaks

kättetoimetamise katset olid ebaõnnestunud. Muud kontaktandmed kostja kohta puuduvad. Hageja

esitas taotluse kostjale menetlusdokumendi avalikult või politseiasutuse vahendusel

kättetoimetamiseks. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur teatas kohtule, et Kuressaare

politseijaoskonnal ei õnnestunud menetlusdokumente kostjale kätte toimetada, kuna ust Kuressaares

aadressil Xxxxx XX-XX ei avatud. Politseijaoskond suhtles telefoni teel kostja poja V. V, kes ei

soovinud dokumente vastu võtta ja oma emale üle anda. V. V sõnul on tema ema elukoha aadress

Kuressaare Xxxxx XX-XX.

3. Pärnu Maakohus tegi 7. veebruaril 2014 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi ja kohustas kostjat

andma hagejale üle Kuressaares Xxxxx XX-XX asuva eluruumi valduse, mõistis kostjalt välja üüri,

kahjuhüvitise ja võla sissenõudmise kulud 150 eurot 15 senti, kahjuhüvitise 57 eurot 52 senti iga

kalendrikuu eest alates 1. juunist 2013 kuni eluruumi valduse faktilise üleandmiseni, sissenõutavaks

muutunud viivise 45 eurot 63 senti ning alates otsuse tegemisest viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

määras põhinõudelt (150 eurot 15 senti) kuni selle rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas 5. septembril 2014 Riigikohtule Pärnu Maakohtu 7. veebruari 2014. a tagaseljaotsuse

peale teistmisavalduse, milles palub otsuse tühistada ja saata tsiviilasja lahendamiseks esimese astme

kohtule.

Teistmisavalduse kohaselt on kohtuotsuse teistmise korras tühistamiseks kaks alust. Esiteks ei ole

kostja kohtumaterjale ega kohtukutset kätte saanud, kuna oma tervisliku seisundi tõttu ei saanud

kostja aru oma tegude tähendusest. Tsiviilasja materjalid edastati kostjale Ametlike Teadaannete

kaudu 23. oktoobril 2013. Teiseks esines maakohtus kohtulahendi tegemise ajal menetluse peatumise

alus, sest kostja oli tsiviilkohtumenetlusteovõimetu, kuid kohus seda ei teadnud. 18. juuni 2014

ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti kohaselt leidis ekspert, et kostjal esineb vaimuhaigus

paranoidse skisofreenia kujul, mis avaldub nägemis- ja kuulmismeelepetete ning süstematiseeritud

paranoilise mürgitus-, kahjustus- ja tagakiusamisluulu ning negatiivse teisiku luuluna. Tulenevalt

haiguslikest elamustest on häiritud kostja orientatsioon situatsioonis ja tema käitumine.

Kõrvalekallete tõttu ei ole kostja võimeline kestvalt aru saama oma tegude tähendusest või neid

juhtima ning ta vajab eestkostjat. Pärnu Maakohus seadis 14. juuli 2014 kohtumäärusega tsiviilasjas

nr 2-14-51573 kostja üle eestkoste. Kostja ega tema eestkostja ei ole kätte saanud hagimaterjale ega

kohtuotsust. Pärnu Maakohtu 7. veebruari 2014 otsuse sai kostja riigi õigusabi korras määratud

lepinguline esindaja kätte 4. septembril 2014.

5. Hageja palub jätta teistmisavalduse läbi vaatamata ja menetluskulud kostja kanda.

Hageja leiab, et teistmisavaldus on põhjendamatu ja esitatud tähtaega ületades. 25. veebruaril 2014

kirjutas vandeadvokaat Andres Tamm kohtule ja palus võimaldada juurdepääsu e-toimikule. Esindaja

avas menetlusdokumente e-toimikus 25. ja 27. veebruaril 2014. Teistmine ei ole lubatud, sest kostjal

oli võimalik teistmist võimaldavatele asjaoludele tugineda kajas. Kuna esindaja pidi otsuse kätte

saama hiljemalt 27. veebruaril 2014, sest e-toimikus oli märge otsuse avaldamisest Ametlikes

Teadaannetes, siis on teistmisavaldus esitatud tähtaega ületades. Lisaks olid nii kostja, tema esindaja

kui ka lähedased kohtulahendist teadlikud, sest 17. veebruaril 2014 alustati kostja vastu

täitemenetlust. Kostja kontod arestiti ja osaliselt peeti kinni tema pension. 14. aprillil 2014

täitemenetlus peatati.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et teistmisavaldus on põhjendatud. Pärnu Maakohtu otsus tuleb

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 702 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 710 lg 1 alusel tühistada ja asi

saata uueks läbivaatamiseks Pärnu Maakohtule.

7. Kostja on teistmisavalduses tuginenud kahele teistmise alusele. Kostjale ei teatatud menetlusest

seaduse kohaselt (TsMS § 702 lg 2 p 2) ja kostja tsiviilkohtumenetlusteovõime puudumise tõttu

esines menetluse peatumise alus, mis kohtuotsuse tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud kohtule

teada (TsMS § 702 lg 2 p 81). Seega oleneb teistmisavalduse põhjendatus sellest, kas kostjal oli

kohtumenetluse ajal tsiviilkohtumenetlusteovõime, sest sellest sõltub ka tsiviilasja materjalide

kättetoimetamise õiguspärasus.

8. Lähtudes asja materjalidest, leiab kolleegium, et kostjal puudus hagimenetluse ajal

tsiviilkohtumenetlusteovõime.

TsMS § 202 lg 2 kohaselt ei ole tsiviilkohtumenetlusteovõimet piiratud teovõimega isikul, välja

arvatud, kui täisealise isiku teovõime piiratus ei puuduta tsiviilmenetlusõiguste teostamist ja

tsiviilmenetluskohustuste täitmist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause

kohaselt on piiratud teovõime alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse,

nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid

juhtida. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta

ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. TsÜS § 8 lg 3 kohaselt, kui isikule, kes

vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru

saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud

teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud.

Kostjale määrati eestkostja Kuressaare linna 29. aprilli 2014. a avalduse alusel 14. juuli 2014. a

kohtumäärusega (tl 105 pöördel). Avalduses märgitu kohaselt haigestus L-M. V aastaid tagasi

paranoidsesse skisofreeniasse ning on alates sellest ajast käinud regulaarselt ravil

psühhiaatriahaiglates, viimastel aastatel on aga lähisugulased täheldanud tema käitumise pöördelist

muutumist, ta ei ole ravijuhiseid järginud ning tema tervislik seisund on oluliselt halvenenud.

Kohtumääruse kohaselt haigestus L-M. V paranoidsesse skisofreeniasse 1975. a, psühhopatoloogias

on esiplaanil paranoidsed luulumõtted ebaadekvaatse ja vastutustundetu käitumisega.

Kohtupsühhiaatriaekspert jõudis 18. juuni 2014 ekspertiisiaktis järeldusele, et vaimuhaigus avaldub

nimetatul nägemis- ja kuulmismeelepetete ning süstematiseeritud paranoilise mürgistus-, kahjustus-

ja tagakiusamisluulu ning negatiivse teisiku luulu näol ning haiguslikest elamustest tulenevalt on

häiritud tema orientatsioon situatsioonis ja käitumine. Eksperdi järelduse kohaselt ei ole kostja

kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama või neid juhtima.

Maakohus tegi tagaseljaotsuse 7. veebruaril 2014 ja seega tuvastas kohus kostja piiratud teovõime

TsÜS § 8 lg 2 tähenduses alles pärast vaidlusaluse tagaseljaotsuse tegemist. Samas selgub

kohtumäärusest, et kostja haigestus juba 1975. aastal, viimastel aastatel lõpetas kostja

omaalgatuslikult toetusravi ja arsti vastuvõtule enam ei ilmunud. Sel perioodil täheldas ka V. V ema

tervisliku seisundi halvenemist (tl-d 106–107). Eespool toodud asjaolud annavad aluse järeldusele, et

kostja haiguse puhul on tegemist kestva haigusliku seisundiga, mis kujunes välja pikema aja jooksul

enne eestkostja määramist, ning kostja oli piiratud teovõimega ka hagimenetluse ja tagaseljaotsuse

tegemise ajal. 14. juuli 2014 määruse kohaselt seati eestkoste kostja asjade ajamiseks, sh tema

varaliste huvide kaitseks ja tema huvide esindamiseks. Seega puudutab isiku teovõime piiratus ka

tsiviilmenetlusõiguste teostamist ja -kohustuste täitmist.

9. Kolleegium leiab, et esineb TsMS § 702 lg 2 p-s 2 nimetatud teistmise alus, sest kostjale ei teatatud

menetlusest seaduse kohaselt.

TsMS § 702 lg 2 p 2 kohaselt on teistmise aluseks muuhulgas asjaolu, et menetlusosalisele ei olnud

menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas hagiavaldust kätte toimetatud või menetlusosaline

ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema suhtes. TsMS § 318 lg 1

kohaselt loetakse piiratud teovõimega saajale menetlusdokument kättetoimetatuks, kui see on kätte

toimetatud saaja seaduslikule esindajale.

Kuna menetlusdokumendid tuli TsMS § 318 lg 1 järgi kätte toimetada kostja seaduslikule esindajale,

siis ei vastanud tsiviilasja materjalide ja kohtuotsuse avalik kättetoimetamine seaduse nõuetele.

Hinnangut kohtumaterjalide kättetoimetamise seaduslikkusele ei mõjuta asjaolu, et eestkostja kui

piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja perekonnaseaduse (PKS) § 207 lg 1 järgi määrati

kostjale alles 14. juulil 2014 ning seetõttu praeguse tsiviilasja menetlemise ajal kostjal seaduslikku

esindajat veel ei olnudki (vt ka Riigikohtu 6. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-07, p-

d 11–12; 28. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-10, p 13).

10. Kolleegium leiab samuti, et teistmisavalduses esitatud asjaolud annavad alust teistmiseks ka

TsMS § 702 lg 2 p 3 järgi. Kuigi kostja sellele teistmise alusele teistmisavalduses ei tuginenud, ei ole

Riigikohus TsMS § 688 lg 2 ja § 705 järgi seotud teistmisavalduse õigusliku põhjendusega.

TsMS § 702 lg 2 p 3 kohaselt on teistmise aluseks asjaolu, et menetlusosalist ei esindanud menetluses

selleks õigust omav isik, kuigi otsus tehti tema suhtes, välja arvatud juhul, kui menetlusosaline on

enda esindamise menetluses heaks kiitnud. TsMS § 217 lg 3 kohaselt esindab

tsiviilkohtumenetlusteovõimetut menetlusosalist kohtus tema seaduslik esindaja.

Nagu eespool selgitatud (p-d 8–9), siis ei olnud kostjal seaduslikku esindajat kuni 14. juulini 2014.

Seega ei esindanud kostjat menetluses selleks õigust omav isik. Eeltoodud järeldust ei muuda ka

TsMS § 219 lg 3 ega asjaolu, et pärast kohtulahendi tegemist astus menetlusse kostja lepinguline

esindaja. TsMS § 702 lg 2 p 3 kohaselt on teistmise aluse olemasolu hindamisel määravaks, kas isik

oli seaduse kohaselt esindatud menetluse ajal. Pooled ei vaidle selle üle, et menetluse ajal,

sh tagaseljaotsuse tegemise ajal 7. veebruaril 2014 ei olnud kostjal seaduslikku ega lepingulist

esindajat.

11. Kolleegium märgib, et praeguses asjas ei kohaldu TsMS § 702 lg 2 p 81, mille kohaselt on

teistmise aluseks peatumise aluse ilmnemine, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei

olnud ega võinud olla kohtule teada. Viidatud säte kohaldub olukorras, kus menetluse peatumise alus

ilmneb menetluse ajal, kuid see ei olnud kohtule lahendi tegemise ajal teada (TsMS § 354). Praegusel

juhul võib eeldada, et kostja kaotas tsiviilkohtumenetlusteovõime juba enne menetluse algust.

12. Teistmisavaldus on esitatud tähtaegselt. Hageja on seisukohal, et kostja lepingulisele esindajale

saab kohtulahendi kättetoimetatuks lugeda hiljemalt 27. veebruaril 2014, sest kostja esindaja pidi

saama lahendi kätte Ametlikest Teadaannetest.

Kuivõrd teistmise aluseks praegusel juhul on TsMS § 702 lg 2 p-d 2 ja 3, siis tuleb teistmisavalduse

esitamise tähtaja määramisel lähtuda TsMS § 704 lg 1 teisest lausest (Riigikohtu 3. detsembri 2014. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-14, p 11). Seega võis teistmisavalduse esitada kahe kuu jooksul alates

päevast, millal tsiviilkohtumenetlusteovõimetu menetlusosalise seaduslikule esindajale lahend kätte

toimetati. Puuduvad andmed, et seaduslikule esindajale oleks üldse lahend kätte toimetatud. Isegi kui

lähtuda TsMS § 704 lg 1 teise lause esimesest alternatiivist, on teistmisavaldus tähtaegne. Avalduse

kohaselt sai lepinguline esindaja tagaseljaotsuse kätte 4. septembril 2014 (tl 102 pöördel). Toimikus

puuduvad andmed, mille alusel oleks võimalik lugeda kohtuotsus varem lepingulisele esindajale

kättetoimetatuks. Seega saab lugeda kohtuotsuse kostja lepingulisele esindajale kättetoimetatuks

TsMS § 307 lg 3 alusel 4. septembril 2014 ja teistmisavaldus on tähtaegne. Seda järeldust ei muuda

ka hageja viide, et e-toimikule juurdepääsu saamisel pidi lepinguline esindaja Ametlikest

Teadaannetest lahendit otsima. Teistmisavalduse esitamise tähtaja arvutamisel TsMS § 704 lg 1 teise

lause järgi ei arvestata sama sätte kolmanda lause kohaselt avalikku kättetoimetamist. TsMS § 704

lg 1 kolmas lause kehtib ka juhul, kui menetlusosaline on pärast lahendi tegemist võtnud lepingulise

esindaja.

13. Lahendatavas asjas ei välista teistmist ka TsMS § 703 lg 2. Kolleegium ei nõustu hagejaga, nagu

oleks teistmine lubamatu, kuivõrd kostja esindajal oli võimalik esitada tagaseljaotsuse peale kaja.

TsMS § 703 lg 2 ei ole kohaldatav, kui teistmise alus tuleneb TsMS § 702 lg 2 p-st 2 (Riigikohtu

3. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-14, p 12). Praegusel juhul on üheks teistmise

aluseks just TsMS § 702 lg 2 p 2. Lisaks on teistmisaluste olemasolul menetlusosalisel õigus esitada

teistmisavaldus maakohtu jõustunud otsuse peale kaja esitamata (vt Riigikohtu 16. oktoobri 2006. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-3-06, p-d 9–10; 6. aprilli 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-3-09, p 6).

14. Kolleegium märgib, et kui kohtul ei õnnestu hagimaterjale kostjale kätte toimetada, kuid kohtul

on andmeid, et võivad esineda TsÜS § 8 lg-s 2 nimetatud asjaolud, saab kohus algatada omal

algatusel eestkostja määramise TsMS § 204 lg 2 kohaselt või vähemalt teavitada oma kahtlustest

valla- või linnavalitsust TsMS § 204 lg 4 järgi (vt ka Riigikohtu 6. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-141-07, p-d 11–12; 9. novembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-11, p-d 16–17).

Seadusliku esindaja menetlusse astumiseni on kohtul võimalik määrata TsMS § 219 lg 1 kohaselt

ajutine esindaja. Tsiviilkohtumenetlusteovõimetule isikule ei pea TsMS § 219 lg 3 järgi määrama

esindajat siis, kui teda juba esindab advokaat või muu kohane esindaja. Pärast esindaja või eestkostja

määramist on võimalik materjalid esindajale kätte toimetada ja asja menetlust jätkata.

15. Kolleegium leiab, et vandeadvokaat A. Tamme taotlus määrata kindlaks riigi õigusabi tasu tuleb

rahuldada osaliselt. Põhjendatud ajakulu riigi õigusabi osutamiseks on neli tundi. Kolleegium määrab

seetõttu tema tasuks 288 eurot riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 ja § 23 lg 1 alusel. Riigi õigusabi

tasu väljamaksmist korraldab RÕS § 24 lg 1 järgi Eesti Advokatuur.

16. Teistmisavalduse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tasutud kautsjon

kostjale tagastada.

17. Kuna maakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse uueks läbivaatamiseks Pärnu Maakohtule,

jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

Villu Kõve, Malle Seppik, Peeter Jerofejev