3-4-1-51-14 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-51-14

Otsuse kuupäev

11. märts 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Eerik Kergandberg, Saale

Laos, Jüri Põld ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Tulundusühistuseaduse § 41 lõike 1 (1. juulist 2009 kuni

30. märtsini 2014 kehtinud redaktsioonis) põhiseaduspärasuse

kontroll

Menetluse alus

Tartu Maakohtu 12. novembri 2014. a otsus tsiviilasjas

nr 2-13-60785

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu taotlus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 8. veebruaril 2012 toimus tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv (kostja) erakorraline

üldkoosolek. Teade koosoleku toimumise kohta avaldati ajalehes Tartu Postimees ja kostja kaupluste

infostendidel. Üldkoosolek oli liikmete vähese osaluse tõttu otsustusvõimetu. 17. veebruaril 2012

toimus erakorralise üldkoosoleku korduskoosolek, mille kutse avaldati ajalehes Tartu Postimees.

Sellel koosolekul võeti vastu otsus muuta põhikirja punkti 10.9 esimest lauset ja sõnastada see

järgmiselt: „Nõukogu valitakse viieks aastaks.“

2. Kersti Luhamaa ja Marko Luhamaa (hagejad) ei osalenud kummalgi eelmises punktis nimetatud

koosolekul ega teadnud nende toimumisest. Hagejad esitasid hagi tuvastamaks kostja 17. veebruari

2012. a erakorralise üldkoosoleku korduskoosoleku otsuse tühisus, kuna üldkoosoleku

kokkukutsumisel rikuti oluliselt koosoleku kokkukutsumise korda.

3. Kostja oli seisukohal, et 17. veebruari 2012. a üldkoosoleku kokkukutsumisel korda ei rikutud,

kuna tulundusühistuseaduse (TÜS) § 41 lõige 1 ei keela põhikirjas teistsugust koosoleku

kokkukutsumise korda sätestamast. Kostja põhikirja p 9.8 näeb ette teistsuguse korra. TÜS § 41

lõike 1 dispositiivsusele viitab sama seaduse § 6 lõike 1 punkt 7, mille järgi märgitakse põhikirjas

üldkoosoleku kokkukutsumise kord ja tähtaeg. TÜS § 3 alusel tuleb TÜS-i kohaldada koosmõjus

äriseadustikuga. TÜS § 64 lõike 2 järgi tuleb nõukogu puhul lähtuda äriseadustikus aktsiaseltsi kohta

sätestatust. Äriseadustiku (ÄS) § 294 lõige 1 näeb ette, et kui aktsiaseltsil on üle 50 aktsionäri, ei pea

aktsionäridele teateid saatma, kuid üldkoosoleku toimumise teade tuleb avaldada vähemalt ühes

üleriigilise levikuga päevalehes. Alates 31. märtsist 2014 näeb sarnase regulatsiooni ette ka TÜS § 41

lõige 12.

4. Alternatiivselt taotles kostja 1. juulist 2009 kuni 30. märtsini 2014 kehtinud TÜS § 41 lõike 1

(vaidlusalune norm) põhiseaduse (PS) vastaseks tunnistamist, kuna see rikub ettevõtlusvabaduse ja

võrdse kohtlemise põhimõtet. Regulatsioon koormas põhjendamatult tulundusühistuid üldkoosoleku

kokkukutsumisel enam kui näiteks aktsiaseltse. Sellisel ebavõrdsel kohtlemisel puudus legitiimne

eesmärk.

5. Hageja vaidles kostjale vastu, tuues välja, et kuni 30. juunini 2009 kehtinud TÜS § 41 lõige 1

võimaldas põhikirjas ette näha seaduses sätestatust teistsuguse üldkoosoleku kokkukutsumise korra.

TÜS § 3 lõige 1 sätestab, et ühistule kohaldatakse äriseadustikus osaühingu kohta sätestatud, kui

TÜS-ist ei tulene teisiti. Seega võimaldab TÜS § 3 aktsiaseltsi kohta sätestatut kohaldada ühistule

üksnes juhul, kui TÜS-is on see otsesõnu ette nähtud. Üldkoosoleku kokkukutsumise kohta selle

kohta viidet ei ole.

6. Hageja leidis, et kehtinud norm ei piiranud kostja ettevõtlusvabadust. ÄS § 172 lõige 1 sätestab, et

osanike koosoleku toimumise teade saadetakse osanike aadressil või e-posti aadressil, ja sellest

tulenevalt oleks kostja saanud teate saata ka e-postiga. Kuna TÜS § 3 lõige 1 viitab osaühingu kohta

käivatele sätetele, on seadusandja pidanud tulundusühistuid kõige sarnasemaks osaühingutega, mitte

aktsiaseltsidega. TÜS ei viita aktsiaseltside kohta sätestatule, v.a nõukogu tegevuse puhul, kus ÄS-i

osaühingute regulatsioon viitab aktsiaseltside sätetele. Seetõttu ei saa tulundusühistute regulatsiooni

võrrelda aktsiaseltside regulatsiooniga. Normi põhiseaduse vastaseks tunnistamine rikuks hagejate

õiguspärast ootust, et neid tuli teavitada üldkoosoleku kokkukutsumisest personaalselt.

TARTU MAAKOHTU OTSUS

7. Tartu Maakohus jättis taotluse tuvastada üldkoosoleku korduskoosoleku otsuse tühisus

rahuldamata, tunnistades põhiseaduse vastaseks ja jättes kohaldamata TÜS § 41 lõike 1 alates

1. juulist 2009 kuni 30. märtsini 2014 kehtinud redaktsioonis.

8. Säte on asjassepuutuv, kuna hagi on esitatud üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks. PS § 31

sätestab ettevõtlusvabaduse, PS § 9 lõike 2 järgi laieneb §-s 12 sätestatud võrdsuspõhiõigus ka

juriidilistele isikutele.

9. TÜS § 41 lõige 1 kohtles tulundusühistuid teisiti, kuna ei lubanud üldkoosolekut kokku kutsuda

muul moel kui kirjalikke teateid saates, mis tähendas suurte kulutuste tegemist. Samas ei olnud sellist

korda kehtestatud suure aktsionäride arvuga aktsiaseltside suhtes (ÄS § 294 lõige 1). Mõistlikult ei

ole võimalik põhjendada, miks oli tulundusühistutele kehtestatud oluliselt koormavam üldkoosoleku

kokkukutsumise kord. Ei ole põhjendatud, et tulundusühistud pidid tegema ebaproportsionaalseid

kulutusi selleks, et kutsuda kokku kõrgeim juhtorgan. Tulundusühistu liikmed ei vaja suuremat kaitset

kui aktsionärid. TÜS § 41 lõikest 1 tulenenud õiguste riivel puudus legitiimne eesmärk. Alates 31.

märtsist 2014 kehtiva regulatsiooni järgi ei pea üle 50 liikmega tulundusühistu enam teateid igale

liikmele eraldi kirjalikult saatma. Enne 1. juulit 2009 võis tulundusühistu põhikirjaga ette näha

teistsuguse üldkoosoleku toimumise teate edastamise korra.

10. Kuna TÜS § 41 lõige 1 on põhiseaduse vastane ja kehtetu, siis lähtus kohus ÄS § 294 lõikest 1,

arvestades 31. märtsil 2014 kehtima hakanud TÜS § 41 lõikega 12. Kostja põhikirja punkt 9.8 oli

seadusega kooskõlas ja erakorralise üldkoosoleku korduskoosoleku kokkukutsumise teated vastasid

seaduse ja põhikirja nõuetele.

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

Riigikogu

11. Riigikogu leiab, et tulundusühistute ettevõtlusvabaduse piiramiseks ja erinevaks kohtlemiseks oli

olemas mõistlik põhjus, kuid normist tulenenud riive ei pruukinud olla proportsionaalne.

12. Vaidlusalusest sättest tulundusühistule tulenev kohustus sarnanes selle jõustumise ajal kehtinud

osaühingu juhatuse kohustusega saata osanike koosoleku toimumise teade kõigile osanikele

(ÄS § 172 lõige 1). Samal ajal oli aktsiaseltsi juhatus kohustatud saatma üldkoosoleku toimumise

teate aktsionäridele üldjuhul tähitud kirjaga (ÄS § 294 lõige 1), kuid enam kui 50 aktsionäri puhul

võis teate avaldada üleriigilise levikuga päevalehes. Tulundusühistute regulatsioon sarnaneb pigem

osaühingute regulatsiooniga – tulundusühistus on igal liikmel üks hääl, olenemata osamaksu

suurusest (TÜS § 43), aktsiaseltsis sõltub aktsionäri hääleõigus aktsiate arvust (ÄS § 236 lõige 1).

13. Tulundusühistu üldkoosoleku kokkukutsumise reeglid riivavad ettevõtlusvabadust. Vaidlusalune

kord kehtestati muudatuse kehtestanud seaduse eelnõu seletuskirja järgi eesmärgiga, et üldkoosoleku

toimumisest saaksid teada võimalikult paljud ühistu liikmed. Sellega kaitstakse ühistu liikmete õigusi

ja huve nii, et üldkoosoleku toimumisest saadaks õigel ajal teada ja sellel arutatavate küsimustega

tutvuda. See on õiguspärane eesmärk. Vaidlusalusest normist tulenev riive on eesmärgi saavutamiseks

sobiv. Alternatiivsete meetmetena võib näha e-posti kasutamist, teate avaldamist ajakirjanduses ja

veebis, mis võivad olla ühistu jaoks vähem koormavad, kuid ei pruugi olla teate postiga saatmisest

tõhusamad. Mõõdukuse hindamisel tuleb arvestada, et üldkoosoleku toimumisest teavitamine ja

arutatavate küsimustega varakult tutvumine on oluline ühistu liikmete huvide kaitsmiseks ega ole

mõne liikmega ühistu puhul liialt koormav. Samas võib selline kohustus olla sadade või tuhandete

liikmetega ühistute puhul siiski ebaproportsionaalselt koormav.

Hagejad

14. Hagejate hinnangul on vaidlusalune norm põhiseaduspärane ja maakohus tõlgendas normi valesti.

15. Norm ei piiranud kostja ettevõtlusvabadust, kuna sellest ei tulenenud, et teade tulnuks saata

tähitud kirjaga, samuti ei näinud see ette lihtkirjaga saatmise nõuet. Normi järgi pidi teade saajani

jõudma vähemalt nädal enne üldkoosoleku toimumist.

16. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lõige 1 lubab tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui

seadusega ei ole sätestatud teisiti. TÜS § 41 lõige 1 ei näinud koosolekuteatele ette kindlat vormi,

seega võis teate saata ka e-kirjaga. Sõnaselgelt võimaldab e-kirjaga kutsete saatmist ÄS § 172 lõige 1.

17. E-kirja saatmine ei maksa midagi või on kulutused minimaalsed. Kostjal oli 31. detsembri 2013. a

seisuga 38 765 liiget. 50 000 e-kirja saatmise teenuse kuutasu on nt 129 või 185 eurot. Ka e-kirja

puhul on võimalik kutsete saajani jõudmist tõendada, nt küsides kättesaamise kinnitust automaatselt

või kirjas. TÜS § 15 lõige 2 võimaldab liikmete nimekirja kanda ka muid andmeid peale seaduses

sätestatute, seega ka e-posti aadressi. Normis kasutatud terminit „aadress“ ei saa samastada elu- või

asukohaga, kuna aadressiks võib olla ka e-posti aadress. Seadusandja on erinevates seadustes

täpsustanud sõna „aadress“ tähendust. Isegi kui kostjale ei ole teada tema liikmete e-posti aadressid,

tuleneb see tema enda tegevusetust ega anna alust väita, et vaidlusalune norm on liiga koormav.

18. Isegi kui asuda seisukohale, et teated tuli saata lihtkirjaga, ei olnud tegu ebaproportsionaalselt

suurte kulutustega. 40 000 lihtkirja saatmise kulu üldkoosoleku ja selle korduskoosoleku

kokkukutsumiseks olnuks küll 44 000 eurot, aga arvestades kostja varade mahtu ja

majandustulemusi, ei oleks see olnud ebaproportsionaalselt koormav. Kostjal oli 2013. a lõpu seisuga

vara üle 28 miljoni euro, eelmiste perioodide jaotamata kasum üle 20 miljoni euro ja 2013. a

müügitulu üle 55 miljoni euro. Pealegi on kostja regulaarselt saatnud kõigile liikmetele liikmelehti ja

ka küsitluslehti, seda ilmselgelt mitte ülearu kulukaks pidades. Jaekaubandusega tegelevatele

ettevõtjatele on postiga erinevate materjalide, sh reklaami saatmine, osa tavapärasest

majandustegevusest. Norm ei riivanud kostja ettevõtlusvabadust, kuna ei piiranud kostja

majandustegevust suhetes kolmandate isikutega, vaid reguleeris kostja sisemisi suhteid oma

liikmetega.

19. Tulundusühistute ja aktsiaseltside kohta kehtestatud kordade erinevus oli põhjendatud.

Tulundusühistuid tuleb võrrelda osaühingutega. ÄS § 172 järgi ei piisa osaühingute osanike

üldkoosolekust teavitamiseks avalikust teatest. Erinevalt aktsiaseltsist sõltub tulundusühistu liikmele

kasumi jaotamine liikme panustamisest ühistusse, mille otsustab üldkoosolek (TÜS § 30).

Aktsiaseltsis prevaleerib investeerimishuvi, tulundusühistu, eriti tarbijaühistu puhul huvitub liige

eelkõige ühisest majandustegevusest. Tarbijaühistus tarbitakse kasumi arvelt, mida ei võeta välja

dividendidena, kasumisaamine seisneb eelkõige odavamas ostukorvis. Tulundusühistute seaduse

eelnõu seletuskirja järgi saab tulundusühistu abil arendada isikutevahelist koostööd olukorras, kus iga

üksikisiku võimalused ei luba saavutada loodetud majanduslikke eesmärke. Saksa õiguskirjanduses

märgitakse, et tulundusühistu eesmärk on liikmete personaalne toetamine. Erinevalt aktsiaseltsist on

tulundusühistu liikmed äriühingu juhtimist puudutavates küsimustes vähem kogenenud ja vajavad

rohkem riigi kaitset. Aktsionäride nimekirjaga saab avalike allikate kaudu tutvuda, kostja aga oma

liikmeid ei avalikusta, mistõttu on ka võimalik, et kutsete saatmisega manipuleeritakse. Seetõttu on

eriti oluline, et info üldkoosoleku toimumise kohta jõuaks kõikide liikmeteni.

20. Ka muudel juhtudel näevad seadused ette erinevatele äriühingutele erinevad reeglid, näiteks

aktsiaseltsi

korralise

üldkoosoleku

kokkukutsumiseks

on

kehtestatud

kolmenädalane

etteteatamistähtaeg, tulundusühistul aga ühenädalane (ÄS § 294 lõige 3, TÜS § 41 lõige 1). Eri liiki

äriühingutele erinevate reeglite kehtestamine ja seeläbi nende erinev kohtlemine ei ole iseenesest

põhiseadusega vastuolus.

21. Seadusandja selge tahe on olnud, et tulundusühistu liikmeid peab üldkoosoleku toimumisest

isiklikult teavitatama. Aktsiaseltsi puhul kehtib juba 1998. aastast põhimõte, et suure aktsionäride

arvu puhul piisab üldkoosoleku toimumisest teavitamiseks avalikust teatest. Seevastu 2002. aastal

jõustunud tulundusühistu seadus nägi algusest peale ette, et üldkoosoleku kokkukutsumise teated

tuleb saata kõigile liikmetele, sõltumata liikmete arvust. Seaduse eelnõu seletuskirjas märgiti, et

üldkoosoleku läbiviimise eelduseks on selle toimumisest kõigile liikmetele teatamine. Kostjaga

sarnased tarbijaühistud mõistsid vaidlusalust normi selliselt, et liikmeid tuli teavitada üldkoosoleku

toimumisest. Ka 31. märtsil 2014 jõustunud muudatuste järel näeb seadus ette liikmete isikliku

teavitamise nõude.

22. Nõue anda üldkoosoleku toimumisest teada kirjaliku kutsega kehtib ka Euroopa ühistu puhul.

Seejuures ei tehta ka suure liikmeskonnaga ühistutele erandit.

23. Kui kostja põhiõigusi ka riivatakse, siis eesmärgiga kaitsta ühingu liikmeid. Tulundusühistu ei

täida seadusest tulenevat eesmärki, kui liikmed ei saa osaleda üldkoosolekul. Liikmeid tuleb kaitsta

eriti tarbijaühistute puhul. Seega riivatakse kostja õigusi proportsionaalselt. Kostja üldkoosolekutest

osalemise statistika näitab, et individuaalse kutsete saatmise ja avaliku teavitamise puhul erineb

osavõtjate arv kordades avaliku teavitamise kahjuks. Liikmete õiguste kaitse vajadus, arvestades

tulundusühistu olemust, kaalub üles ühistu huvi kulusid kokku hoida.

24. Normi põhiseaduse vastaseks tunnistamisel seatakse tulundusühistu liikmed tagantjärgi

halvemasse olukorda. Hagejatel oli õiguspärane ootus, et 1. juulist 2009 kuni 30. märtsini 2014 tuli

hagejaid teavitada üldkoosolekust isiklikult. Hagejad arvestasid sellega, et neid teavitatakse

üldkoosoleku toimumiselt isiklikult, ega osanud oodata, et üldkoosolek võiks toimuda ilma kutsete

saatmiseta. Üldkoosoleku kokkukutsumisel oluliselt liikmete õigusi rikkudes on juhtkond teinud

liikmete jaoks kahjulikke otsuseid. Tulundusühistu kõrgeim võim peab jääma selle liikmetele.

Kostja

25. Kostja leiab, et vaidlusalune norm oli põhiseadusega vastuolus.

26. TÜS § 41 lõige 1 on dispositiivne norm. Enne selle kehtestamist nägi seadus ette võimaluse

kehtestada põhikirjas üldkoosoleku kokkukutsumise viis. Tarbijaühistud kutsusid üldkoosolekuid

kokku tavaliselt teate ajalehes ja kaupluste stendidel avaldamise kaudu. Vaidlusaluse normi

kehtestanud seaduse eelnõu seletuskiri ei viita seadusandja soovile välistada üldkoosolekust

teavitamine ajalehekuulutuse kaudu, vaid selle sissejuhatuses on märgitud, et muudatuse peamiseks

eesmärgiks oli lihtsustada juriidiliste isikute tegevuse reegleid, eelkõige liigseid formaalsusnõudeid

kaotades. Alates 31. märtsist 2014 on välistatud erinevad tõlgendusvõimalused ja suure

liikmeskonnaga tulundusühistu võib üldkoosoleku kokku kutsuda teate päevalehes ja ühistu

kodulehel avaldamisega.

27. Norm on vaidluses asjassepuutuv ja formaalselt põhiseaduspärane. Kostja on põhiõigusvõimeline,

kellele laienevad võrdsuspõhiõigus ja ettevõtlusvabadus. Vaidlusalune norm riivab põhjendamatult

kostja ettevõtlusvabadust ja võrdsuspõhiõigust.

28. Kostja liikmeskonnas on üle 38 000 liikme, kes osalevad küll tarbimises, aga mitte

üldkoosolekutel. Üldkoosolek ei saavuta kunagi esimesel korral pooltest liikmetest moodustuvat

kvoorumit, mistõttu on alati vaja kokku kutsuda korduskoosolek, mis tähendab, et teated tuleb saata

kõigile liikmetele kaks korda. Kuna lihtkirja puhul ei saa tõendada selle kättesaamist, tuleks teated

saata tähitud kirjaga, mille postikulu olnuks 2013. aastal ligi 163 859 eurot 20 senti, trükkimis- ja

paberikulud 38 766 eurot, lisaks põhi- ja korduskoosoleku teadete saatmisele kuluv tööaeg üle

640 tunni. Lisaks kord aastas toimuvale korralisele üldkoosolekule on vaja kokku kutsuda ka

erakorralisi üldkoosolekuid. Üldkoosoleku korraldamiseks suurte kulutuste tegemise nõue riivab

ettevõtlusvabadust. Seadusandja ei ole arvestanud, et tulundusühistu vormis tegutsevad kõige enam

tarbijaühistud, kuhu kuulub arvukalt isikuid. Kõigil tulundusühistutel ei pruukinud olla võimalik

sedavõrd suuri kulutusi teha.

29. Vaidlusalune norm ei lubanud saata kutseid elektrooniliselt, kuna kutse tuli saata liikmete

nimekirja kantud aadressil. TÜS § 15 lõike 1 punkti 1 järgi tuleb ühistu liikmete nimekirja kanda

tema elu- või asukoht. ÄS § 62 lõige 5 järgi on isiku aadressiks maja ja korteri number, tänava või

talu nimi, asula, kohaliku omavalitsuse üksuse ja maakonna nimi, postisihtnumber. E-posti teel ei

saanud kutseid saata ka seetõttu, et Riigikohus on asunud asjas nr 3-2-1-123-07 tehtud otsuse p-s 14

seisukohale, et e-kirja tähtajaks saajani jõudmise risk lasub saatjal. Kostja ei saaks tõendada, et liige

on üldkoosoleku kutse tähtajaks kätte saanud. Pealegi teab kostja üksnes 6,3% oma liikmete e-posti

aadresse, seejuures teadmata, kas need on ka tegelikult kasutuses. Kõigil liikmetel tõenäoliselt ei

olegi e-posti aadressi.

30. Kostja ei saanud kuidagi vaidlusaluse normi mõju vältida, kuna tulundusühistu

ümberkujundamine ei ole lubatud (ÄS § 478 lõige 1).

31. Sellisel ettevõtlusvabaduse riivel ei olnud mõistlikku põhjendust. Seadusandja ei pidanud enne

ega pärast vaidlusaluse normi kehtimise aega nõutavaks liikmete isiklikult tähitud kirjaga teavitamist.

Liikmete õigus olla teavitatud tähitud kirjaga paneb tulundusühistule liiga suure koormuse.

16. veebruaril 2009 ja 19. märtsil 2013 toimusid nn nõukogu valimise koosolekud. Neist esimese

toimumisest teatati avalikult ja sellel osales 1397 liiget, teise puhul saadeti kutsed tähitult ja sellel

osales vaid 1175 liiget. Aktiivsed liikmed on aastakümnete jooksul harjunud praktikaga, et teade

ilmub ajalehes ja pannakse kaupluste infostendidele. Tegemist on tarbetu sekkumisega

ettevõtlusvabadusse, kuivõrd tähitud kirjaga teavitamise nõue ei taga liikmete aktiivsemat osalemist

ühistu juhtimises. Seetõttu ei ole abinõu sobiv üldkoosoleku toimumisest liikmete teavitamise

eesmärgi saavutamiseks. Abinõu ei olnud ka vajalik, kuna kauplustes ja ajalehes kuulutamine tagab

vähemalt sama efektiivselt liikmete teavitamise.

32. Abinõu ei olnud ka mõõdukas, kuna praktika näitas, et tähitud kirjaga teavitamine ei suurendanud

üldkoosolekul osalejate arvu, samas oli tegu intensiivse riivega. Arvestades, et Eesti tarbijate ühistuid

ühendaval ETK Grupil on u 83 000 liiget, ohustas kohustus saata igal aastal sellisel hulgal tähitud

kirju ühistute likviidsust. Üldkoosoleku kokkukutsumiseks kuluvat raha saanuks otstarbekamalt

kasutada, raha puudumisel ähvardas ühistuid sundlõpetamine.

33. Tulundusühistud on üldkoosoleku korraldamisel võrreldavad eelkõige aktsiaseltsiga, kuna ka

aktsiaseltsil võib olla arvukalt liikmeid, osaühingul ilmselt aga mitte. TÜS § 3 lõige 1 ei piira

asjakohase võrdlusgrupi valikut. Aktsiaseltsi puhul võimaldas seadus üldkoosoleku palju lihtsamalt ja

odavamalt kokku kutsuda. Seadusega koheldi tulundusühistuid halvemini, ilma et sellel olnuks

legitiimset eesmärki. Tulundusühistu liikmed ei vajanud rohkem kaitset kui aktsionärid.

34. Hagejatel ei saa olla õiguspärast ootust põhiseaduse vastase normi kehtivuse suhtes.

Õiguskantsler

35. Õiguskantsler leiab, et vaidlusalune norm oli osas, milles see ei võimaldanud tulundusühistu

üldkoosoleku kokkukutsumist muul viisil kui teate saatmisega kõigile liikmetele liikmete nimekirja

kantud aadressil, vastuolus PS §-ga 14 koosmõjus §-ga 31.

36. Vaidlusalune norm on asjassepuutuv. Riigikohus on leidnud, et aktsiaseltsi üldkoosoleku

toimumisest kõigile aktsionäridele teatamata jätmine on oluline rikkumine, mis toob kaasa koosoleku

otsuse tühisuse (ÄS § 296). Sama tuleb järeldada ka tulundusühistu üldkoosoleku kokkukutsumise

korra rikkumise kohta. TÜS § 41 lõike 1 dispositiivsena tõlgendamise vastu räägib see, et varem

sõnaselgelt ette nähtud võimalus üldkoosolekust teatamise kord põhikirjas teisiti sätestada kaotati

alates 1. juulist 2009. TÜS-i normides tuuakse läbivalt sõnaselgelt ära juhud, mil võib põhikirjas

normist erinevalt reguleerida. Tulundusühistu puhul ei saa lähtuda ÄS § 294 lõikest 1, kuna TÜS § 64

lõige 2 viitab äriseadustikus aktsiaseltsi kohta sätestatu kohaldumisele tulundusühistu nõukogu osas,

aga tulundusühistu üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Tõlgendus, et tulundusühistu üldkoosoleku

toimumisest võiks teatada ka päevalehes, läheks vastuollu õigusselguse põhimõttega. Kuna hagejad

taotlevad kostja üldkoosoleku korduskoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist põhjusel, et kutset ei

saadetud kõigile liikmetele, on norm asjassepuutuv osas, milles see ei võimalda tulundusühistu

üldkoosoleku kokkukutsumist muul viisil kui teate saatmisega kõigile liikmetele liikmete nimekirja

kantud aadressil. Vaidlusalune norm on formaalselt põhiseaduspärane.

37. Äriühingu sisemist korraldust puudutavat regulatsiooni saab võrrelda teise äriühingu

regulatsiooniga. Kui aga väidetakse, et äriühingu juhtimise korraldus on sedavõrd koormav, et

takistab äriühingu toimimist, tuleb esmalt kontrollida õigusakti vastavust PS §-le 14. Äriühingud on

abstraktsioonid ja nende olemus sõltub õigusest, mille kujundamisel on seadusandjal lai mänguruum.

Samas mõjutab sisemine korraldus ka äriühingut väliselt, nt tema konkurentsivõime kaudu.

Põhiõigusest menetlusele ja korraldusele tuleneb riigi kohustus luua ettevõtlusvabaduse (PS § 31)

teostamiseks vajalik õiguslik raam. Seega riivab vaidlusalune säte põhiõigust menetlusele ja

korraldusele koosmõjus ettevõtlusvabadusega.

38. TÜS § 15 lõike 1 punkti 1 järgi kantakse liikmete nimekirja tema elu- või asukoht. ÄS § 172

lõike 1 alusel võidakse osaühingu koosoleku teade saata nii osanike nimekirja kantud aadressil kui ka

elektronposti aadressil. TÜS § 41 lõige 1 reguleerib üldkoosolekute kokkukutsumist ja teeb seda

teisiti kui äriseadustik osaühingute puhul, kusjuures TÜS § 3 lõige 1 võimaldab tulundusühistule

äriseadustikus osaühingu kohta sätestatud kohaldada tingimusel, et TÜS ei sätesta teisiti.

Vaidlusaluses normis nimetatud aadressi ei saa tõlgendada elektronposti aadressina ka seetõttu, et

hiljem täiendati TÜS § 41 lõikega 11, mis näeb ette lõikes 1 sätestatud aadressi asemel võimaluse

saada kutse elektronposti aadressil, st erinevate aadresside kasutamise võimalus on määratud

erinevates lõigetes.

39. Kostjal on üle 38 000 liikme ja neist üksnes 6,3% e-posti aadressid on teada. Kõigil liikmetel ei

pruugi e-posti aadresse ollagi. Igal juhul tähendaks oma liikmete e-posti aadresside saamine kostjale

lisakulu. Tulundusühistu üldkoosolek on ühistu kõrgeim organ, millel on ulatuslik otsustusõigus.

Üldkoosoleku koormust võidakse vähendada üldkoosoleku pädevuse üleandmisega volinike

koosolekule (TÜS § 54 lõige 1), kuid selleks peab üldkoosolek muutma põhikirja. TÜS § 41 lõikest 1

tulenev nõue koormab kostjat sedavõrd, et takistab äriühingu juhtimist. Sarnase aktsiaseltsi puhul

võib aga avalikustada üldkoosoleku toimumise teate üleriigilise levikuga päevalehes. Samas võib olla

kaalutlusi, mis lähtuvad tulundusühistu eesmärgist toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke

huve läbi ühise majandustegevuse (TÜS § 1 lõige 1), tingides vajaduse teavitada tulundusühistu

liikmeid intensiivsemalt kui aktsionäre.

Justiitsminister

40. Justiitsminister leiab, et vaidlusalune säte ei ole asjassepuutuv.

41. Riik on näinud ette viis äriühingu põhiliiki eesmärgiga võimaldada igaühel valida endale

sobivaim. Erinevat liiki ühingutele on kehtestatud erinevad reeglid, lähtudes konkreetse ühinguvormi

eesmärgist ja olemusest. Osa äriühingutele kehtestatud reeglitest on sarnased või erinevatele

äriühingutele kohaldatakse samu sätteid. Ühinguõiguse reeglid peavad tagama tasakaalu ühingu

tegevusest puudutatud isikute (sh vähemusosanikud, -aktsionärid, võlausaldajad, ühing) õigustes ja

kohustustes. TÜS § 3 lõige 1 viitab osaühingule, kuna nii tulundusühistule kui ka osaühingule on

omane liikmete tihe seos ühinguga. TÜS § 64 lõike 2 otseviide aktsiaseltsile on põhjendatud sellega,

et ka osaühingu vastav regulatsioon viitab aktsiaseltsi vastavale regulatsioonile (ÄS § 189 lõige 2).

See ei tähenda, et tulundusühistule tulebki üldjuhul kohaldada aktsiaseltsile kehtestatud reegleid,

kuigi erandjuhtudel on see võimalik. Tulundusühistu olemuslik sarnasus osaühinguga ning tihe seos

ühistu ja tema liikmete vahel õigustab liikmete suurema kaasatuse nõuet. Tulundusühistu

liikmeskonna suurusest tuleneva juhtimise keerukusega on seadusandja juba arvestanud, nähes

selleks ette volinike koosoleku moodustamise võimaluse (TÜS § 54), mis lihtsustab seaduse järgi

üldkoosoleku pädevuses olevate asjade otsustamist.

42. Vaidlusalune norm ei reguleerinud üldkoosoleku kokkukutsumist ammendavalt ega välistanud

normi kohaldamist koosmõjus TÜS § 3 lõikega 1 ja ÄS § 172 lõike 1 teise lausega, s.o teate saatmist

ka elektronpostiga. TÜS § 41 lõike 1 eesmärk on tagada võimalikult paljude isikute informeeritus ja

teate elektronpostiga saatmine tagab selle eesmärgi täitmise. Sarnaselt on ringkonnakohus hiljuti

elektrooniliste vahendite abil üldkoosolekul hääletamise kohta leidnud, et ka MTÜ-de puhul võivad

isikuvalimised toimuda e-valimiste teel, kuigi seadusandja ei ole seda MTÜ-de puhul ette näinud, sest

isikuvalimiste e-hääletus ei ole isiku tegevust reguleerivates õigusaktides keelatud (Tallinna

Ringkonnakohtu 5. novembri 2013. a määrus nr 2-13-34952).

43. Välistatud ei olnud analoogia korras ka aktsiaseltsi asjakohaste sätete kohaldamine, st teadete

avaldamine üleriigilise levikuga päevalehes (ÄS § 294 lõige 1). Vaidlusaluse normi kehtestanud

seaduse eelnõu seletuskirjast nähtub, et sätet muudeti eesmärgiga täpsustada üldkoosoleku

kokkukutsumise teate saatmise korda. Sellest ei nähtu, et oleks soovitud välistada teadete saatmist

reguleerivate ülalviidatud teiste sätete kohaldamine.

44. TÜS § 41 lõige 1 on mitmeti tõlgendatav. Grammatilise tõlgenduse järgi tulnuks kutse saata posti

teel. Süstemaatiliselt tõlgendades võis teate saata ka elektronpostiga. Analoogia korras võis teate

avaldada ka üleriigilise levikuga päevalehes. Erinevate tõlgendusvõimaluste olemasolul peab kohus

eelistama põhiseadusega kooskõlas olevat tõlgendust. TÜS § 41 lõike 1 tõlgendusest ei sõltu, kas

kostja üldkoosoleku otsus on tühine või mitte. Üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks tuleb

koosmõjus kohaldada TÜS § 41 lõiget 1, § 3 lõiget 1 ja ÄS § 172 lõike 1 teist lauset, samuti

ÄS § 294 lõiget 1.

PÕHISEADUSEGA VASTUOLUS OLEVAKS TUNNISTATUD SÄTE

45. Tulundusühistu seaduse § 41 „Üldkoosoleku kokkukutsumise teade“ lõige 1 (alates 1. juulist

2009 kehtiv redaktsioon):

„Juhatus saadab üldkoosoleku toimumise teate kõigile liikmetele. Teade saadetakse liikmete

nimekirja kantud aadressil. Kui ühistu teab või peab teadma, et liikme aadress erineb liikmete

nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see

jõuaks saaja aadressile tavalise edastamise korral vähemalt üks nädal enne üldkoosoleku toimumist.”

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

46. Kolleegium kontrollib esmalt vaidlusaluse sätte asjassepuutuvust (I) ja tõlgendab seejärel sätte

sisu ja eesmärki (II). Lõpuks hindab kolleegium sätte põhiseaduspärasust (III).

I

47. Asjassepuutuvaks tuleb lugeda see isiku suhtes kohaldatud norm, mis vaatlusalust suhet või

olukorda tegelikult reguleerib (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 2. novembri

2006. a otsus asjas nr 3-4-1-8-06, punkt 17).

48. Tartu Maakohus jättis kohaldamata TÜS § 41 lõike 1 selle alates 1. juulist 2009 kuni 30. märtsini

2014 kehtinud redaktsioonis. TÜS § 41 lõige 1 jõustus 1. juulil 2009 ja kehtib muutmatult tänaseni.

Siiski nõustub kolleegium maakohtuga, et praeguse vaidluse lahendamiseks tuleb sätet kohaldada

kuni 30. märtsini 2014 kehtinud redaktsioonis. Nimelt hakkasid 31. märtsil 2014 kehtima TÜS § 41

uued lõiked 11 ja 12, mis samuti reguleerivad üldkoosoleku kokkukutsumist, nähes ette teate

edastamise võimaluse elektronposti aadressil ja erireeglid enam kui 50 liikmega ühistutele. Seega on

üldkoosoleku kokkukutsumise regulatsioon tervikuna alates 31. märtsist 2014 teistsuguse sisuga.

49. TÜS § 41 lõige 1 nägi ette tulundusühistu üldkoosoleku kokkukutsumise korra. Hagejad taotlevad

kostja 17. veebruari 2012. a üldkoosoleku korduskoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist üldkoosoleku

kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu. TÜS § 42 sätestab praegusel ajal ja sätestas ka

vaidlusaluse sätte kehtimise ajal üldkoosoleku otsuse tühisuse, kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on

oluliselt rikutud seaduse nõudeid. Järelikult sõltub põhikohtuasja lahendamine TÜS § 41 lõike 1

kohalduvusest.

50. TÜS § 41 lõige 1 sätestab, et juhatus saadab üldkoosoleku toimumise teate kõigile liikmetele

liikmete nimekirja kantud aadressil. Kostja põhikiri nägi ette, et üldkoosoleku kokkukutsumise teade

avaldatakse Tartu linnas ja maakonnas avaldatavas ajalehes, samuti ühistu iga kaupluse avalikul

stendil. Sellest kostja kutsete saatmisel ka lähtus. Kostja väidab, et sellist liikmete teavitamist

võimaldab vaidlusaluse sätte tõlgendus, ning alternatiivselt, et säte ei ole põhiseaduspärane,

koormates tulundusühistuid ebaproportsionaalselt.

51. Kolleegium selgitab, kas TÜS § 41 lõige 1 oli dispositiivne või imperatiivne säte. TÜS § 41

lõike 1 dispositiivsuse korral sai kostja näha oma põhikirjas õiguspäraselt ette teistsuguse

üldkoosolekust teatamise korra, mistõttu säte ei ole asjassepuutuv. TÜS § 41 lõike 1 imperatiivsuse

korral oli see kostjale kohustuslik ja säte on praeguses vaidluses asjassepuutuv.

52. Vaidlusalust sätet kehtestades tunnistas seadusandja kehtetuks TÜS § 41 lõikest 1 selles kuni

30. juunini 2009 sisaldunud viimase lause, mis ütles: „Põhikirjas võib ette näha teistsuguse teatamise

korra.“ Seega ei saa õigeks pidada tõlgendust, et TÜS § 41 lõige 1 oli pärast 30. juunit 2009

dispositiivne ja tulundusühistu põhikirjas võis üldkoosoleku toimumisest teatamise korra ette näha

teisiti. Kui seadusandja võttis sätte sõnastusest välja põhikirjas teistsuguse regulatsiooni kehtestamise

võimaluse, saab sellest vaid järeldada, et seadusandja pidas vajalikuks sellise võimaluse edaspidi

välistada. Tulundusühistuseadus näeb täna ja nägi ka vaidlusaluse sätte kehtimise ajal paljudes teistes

sätetes sõnaselgelt ette juhud, mida võib põhikirjas teisiti reguleerida. Neist sätetest erinevalt ei luba

TÜS § 41 lõige 1 üldkoosoleku toimumisest teatamise korda enam alates 1. juulist 2009 teisiti

reguleerida. Järelikult oli TÜS § 41 lõige 1 imperatiivne säte ja seetõttu ei võinud kostja põhikirjas

teistsugust korda sätestada.

53. Seega on TÜS § 41 lõige 1 alates 1. juulist 2009 kuni 30. märtsini 2014 kehtinud redaktsioonis

praeguses asjas asjassepuutuv norm.

II

54. Enne asjassepuutuva sätte põhiseaduspärasuse hindamist tõlgendab kolleegium sätet, arvestades

seejuures ka sätte ajaloolist kujunemist. Vaieldakse selle üle, kuidas tuleb mõista TÜS § 41 lõikega 1

juhatusele pandud kohustust saata üldkoosoleku toimumise teade liikmete nimekirja kantud aadressil.

Mõiste „aadress“ sisustamisel tuleb arvestada nii sätte eesmärki ja seost teiste sätetega kui ka sõna

tähendust tavakeeles.

55. Varasemaga võrreldes on sõna „aadress“ tähendusväli laienenud ning praegusel ajal ei tähista see

üksnes elu- või asukoha (posti)aadressi. Ka Õigekeelsussõnaraamatu 2013. aasta väljaandest nähtub,

et informaatikas on see sõna mh seadme, mälupesa ja võrguobjekti tähiseks ning olemas on sellised

sõnad nagu postiaadress, meiliaadress, kodulehe aadress. Seega saab sõna tänapäevasest tähendusest

lähtudes mõista seda ka e-posti aadressina.

56. Kolleegium ei nõustu õiguskantsleri väitega, et kuna 31. märtsil 2014 jõustus TÜS § 41 lõige 11,

mille järgi võib lõikes 1 sätestatud aadressi asemel kutse saata elektronposti aadressil, siis ei saa

vaidlusaluses sättes tõlgendada aadressi e-posti aadressina. Kuigi TÜS § 41 lõige 1 jäi muutmata ka

pärast lõigete 11 ja 12 lisamist, ei ole õige vaidlusaluse sätte tõlgendamisel lähtuda samas paragrahvis

seadusandja hiljem tehtud muudatustest. Lähtuda tuleb sellest, kuidas tuli sätet sisustada selle

kehtivusajal. Seadusandja ei pruugi muuta seadust üksnes teistsuguse regulatsiooni kehtestamise

eesmärgiga, vaid võib seadust täiendada ka õigusselguse huvides, ilma et regulatsiooni sisu tegelikult

muudetaks. Näiteks nõuet, et liige peab üldkoosoleku kutse saama kätte nädal enne koosoleku

toimumist, põhjendas seadusandja sellega, et muudatus vastab välja kujunenud kohtupraktikale (vt

mittetulundusühingute seaduse, sihtasutuste seaduse, tulundusühistuseaduse ja äriseadustiku

muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lk 42, XI

Riigikogu koosseisu 271 SE).

57. TÜS § 15 lõige 1 sätestab ühistu juhatuse kohustuse pidada ühistu liikmete nimekirja ja sama

lõike punkt 1 kohustab sellesse nimekirja kandma liikme elu- või asukoha. Seda tuleb mõista nn

tavapostiaadressina, kuigi erinevalt vaidlusalusest sättest siin sõna „aadress“ ei kasutata. TÜS § 15

lõige 2 lubab liikmete nimekirja kanda ka muid andmeid, st neid, mida lõikes 1 ei ole nimetatud.

Seega võidakse liikmete nimekirja kanda ka e-posti aadressid. Seega, arvestades TÜS § 15

lõigetega 1 ja 2, tuleb TÜS § 41 lõiget 1 tõlgendada selliselt, et tulundusühistu liikmeid tuli teavitada

isiklikult liikmete nimekirja kantud aadressil, milleks võis olla nii tavaposti- kui ka e-posti aadress.

TÜS § 41 lõike 1 teine lause sätestab: „Kui ühistu teab või peab teadma, et liikme aadress erineb

liikmete nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil.“ Sellest nähtub normi eesmärk

teavitada kõiki tulundusühistu liikmeid üldkoosoleku toimumisest.

58. Seadusandja eesmärgi TÜS § 41 lõike 1 kehtestamisel leiab selle kehtestanud seaduse eelnõu

seletuskirjast. Selles põhjendatakse: „Et üldkoosoleku toimumisest saaksid teada võimalikud paljud

liikmed, pannakse ühistu juhatusele kohustus saata üldkoosoleku toimumise teade ka liikme tegelikul

aadressil, kui see erineb liikmete nimekirja kantud aadressist ning juhatus teab seda aadressi või peab

seda teadma“ (vt viide eespool punktis 56). Seega seadis seadusandja eesmärgiks tulundusühistu

liikmete individuaalse teavitamise tagamaks, et võimalikult paljud liikmed saaksid üldkoosoleku

toimumisest teada.

59. Järelikult tuleneb arusaam, mille järgi saab TÜS § 41 lõikes 1 alates 1. juulist 2009 kuni

30. märtsini 2014 kehtinud redaktsioonis nimetatud aadressi mõista nii tava- kui ka e-posti

aadressina, selle sätte grammatilisest ja süstemaatilisest tõlgendamisest, olles kooskõlas regulatsiooni

eesmärgiga ja seadusandja tahtega sätte kehtestamisel. Seega tuleb vaidlusalust sätet tõlgendada

selliselt, et tulundusühistu liikmeid tuli teavitada isiklikult liikmete nimekirja kantud n-ö tava- või e-

posti aadressil.

III

60. Maakohus käsitles vaidlusaluse normi vastavust PS §-dele 31 ja 12, millest esimene sätestab

ettevõtlusvabaduse, teine võrdsuspõhiõiguse. Riigikohus on varem leidnud, et ettevõtlusvabadus ja

võrdsuspõhiõigus laienevad ka juriidilistele isikutele lähtuvalt PS § 9 lõikest 2 (vt nt Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 6. märtsi 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-1-02, punktid 12

ja 13). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde ja peab ka praeguses asjas asjakohaseks kontrollida

PS §-de 31 ja 12 riivet ja rikkumist.

61. Riigikohus on asunud seisukohale, et ettevõtlusvabaduse kaitseala hõlmab ka ettevõtluse

vormidele kehtestatud reegleid (vt nt põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 6. juuni 2012. a otsus

asjas nr 3-4-1-3-12, punkt 41). Vaidlusalusest normist tulenev kohustus teatud viisil tulundusühistu

juhtorganit kokku kutsuda, sh sellega seotud kulutusi kanda, riivab ettevõtja vabadust ise oma

tegevust kujundada. Seega riivab kõnealune säte PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust.

62. Võrdsuspõhiõiguse väidetava rikkumise kontrolliks tuleb esmalt leida võrreldav grupp, keda

koheldakse soodsamalt. Menetlusosalised on tulundusühistut võrrelnud osaühingu ja aktsiaseltsiga.

Kolleegium möönab, et põhimõtteliselt saab tulundusühistut võrrelda nii osaühingu kui ka

aktsiaseltsiga. Lähtudes praeguse asja probleemist, on asjakohane võrdlus aktsiaseltsiga –

tulundusühistu arvukaid liikmeid tuli teavitada üldkoosoleku toimumisest isiklikult nende enda antud

aadressil, samas kui aktsionäride suure arvu puhul oli nende teavitamiseks ette nähtud erikord.

63. Aktsiaseltsile on omane suur aktsionäride arv, seevastu osaühingul on üldjuhul vähe osanikke.

ÄS § 294 lõige 1 nägi ka vaidlusaluse normi kehtivuse ajal ette, et kui aktisaseltsil on üle

50 aktsionäri, ei pea juhatus aktsionäridele üldkoosoleku toimumise teateid saatma, kuid

üldkoosoleku toimumise teade tuleb avaldada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Selline

kord on äriühingule mugavam ja odavam. Järelikult nägi see säte aktsiaseltsile ette soodsama

olukorra kui vaidlusalune norm tulundusühistule. Seevastu osaühingu osanike koosoleku

kokkukutsumine ÄS § 172 lõikes 1 oli sätestatud sisuliselt sama moodi kui tulundusühistu

üldkoosoleku kokkukutsumine TÜS § 41 lõikes 1 kuni 31. detsembrini 2010. Alates 1. jaanuarist

2011 sätestati osaühingu puhul sõnaselgelt osanike e-postiga üldkoosolekust teavitamise võimalus.

Seevastu ajalehekuulutusega teavitamise õigust, mida kostja peab piisavaks, ei ole osaühingul,

sõltumata osanike arvust, tänaseni. Kuna osaühingule kohalduvad normid ei olnud soodsamad, ei ole

ka asjakohane võrrelda tulundusühistu üldkoosoleku kokkukutsumise reegleid osaühingu osanike

koosolekust teavitamise normidega.

64. Lähtuvalt eeltoodust koheldakse tulundusühistuid üldkoosoleku toimumisest teatamisel rangemalt

kui aktsiaseltse üldkoosoleku kokkukutsumisel.

65. Põhiõiguse riive ei ole põhiseaduse vastane, kui riivel on legitiimne eesmärk ja riive on selle

saavutamiseks proportsionaalne.

66. Järgmiseks leiab kolleegium riive legitiimse eesmärgi. PS § 31 teise lause järgi võib seadus

sätestada

ettevõtlusvabaduse

kasutamise

tingimused

ja

korra.

Tegemist

on

lihtsa

seadusereservatsiooniga põhiõigusega, mida võib piirata mis tahes eesmärgil, mis ei ole

põhiseadusega vastuolus. Riigikohtu üldkogu on leidnud, et ka PS § 12 on lihtsa

seadusereservatsiooniga põhiõigus (Riigikohtu üldkogu 7. juuni 2011. a otsus asjas nr 3-4-1-12-10,

punkt 31). Praeguses asjas tuleneb riive eesmärk normi eesmärgist – soovist tagada, et võimalikult

paljud tulundusühistu liikmed saaksid üldkoosoleku toimumisest õigel ajal teada. See eesmärk pole

põhiseadusega vastuolus ja on seega legitiimne.

67. Kolleegium ei kahtle ettevõtlusvabaduse ja võrdsuspõhiõiguse riive sobivuses ega vajalikkuses

legitiimse eesmärgi saavutamiseks.

68. Riive mõõdukuse puhul tuleb kaaluda eesmärgi kaalukust ja riive intensiivsust.

69. Riive eesmärk, et võimalikult paljud tulundusühistu liikmed saaksid üldkoosoleku toimumisest

teada, on tagada tulundusühistu liikme võimalus osaleda tulundusühistut puudutavate otsuste

tegemises. Selleks, et üldkoosolekul osaleda, peab isik selle toimumisest teadma. Isik saab koosoleku

toimumisest kõige suurema tõenäosusega teada siis, kui teda sellest isiklikult teavitatakse. Seega on

riive eesmärk kaalukas.

70. Kolleegium analüüsib ettevõtlusvabaduse riive intensiivsust. Kostja leiab, et tähitud kirjade

saatmine on kulukas, esimesel korral ei saada üldkoosoleku kvoorumit kokku ja seetõttu tuleb igal

aastal korraldada vähemalt üks üldkoosolek ja selle korduskoosolek. Kolleegium märgib, et

vaidlusalune norm ei näe ette üldkoosoleku toimumise teate tähitud kirjaga saatmise kohustust

(näiteks aktsiaseltsi puhul on tähtkirjaga saatmise kohustuse ette nähtud ÄS § 294 lõike 1 teises

lauses). Teate lihtkirjaga saatmise kulu on oluliselt väiksem. Kolleegium leidis eespool, et TÜS § 41

lõige 1 võimaldas liikmete teavitamist ka e-posti teel (vt punkt 59). E-posti saatmise kulu on

suhteliselt väike. Kuigi seadus ei kohusta tulundusühistu liikmeid e-posti aadresse esitama ja ilmselt

seda kõigil liikmetel ka ei ole, võimaldab TÜS § 15 lõige 2 kanda liikmete nimekirja ka muid

andmeid peale nende, mille sama paragrahvi lõige 1 ette näeb, seega ka e-posti aadressi. E-posti

aadresside küsimine põhjustaks küll tulundusühistule ühekordse kulu, aga see tasuks end ära edaspidi

paberposti kulude vähenemise tõttu. Uutelt liikmetelt lisaks seadusest tulenevatele kohustuslikele

andmetele ka e-posti aadresside kogumine tooks kaasa minimaalse lisakulu. Arvestades eeltoodut, ei

pea kolleegium ettevõtlusvabaduse riivet intensiivseks.

71. Lähtuvalt sellest, et isik saab talle otse saadetud infost palju suurema tõenäosusega teada kui muul

moel levitatavast teabest ning et tulundusühistu sai valida soodsama teavitamisviisi kui liht- ja

tähtkirjade saatmine, peab kolleegium TÜS § 41 lõikest 1 tulenenud PS §-s 31 sätestatud

ettevõtlusvabaduse riivet mõõdukaks.

72. Järgnevalt käsitleb kolleegium vaidlusalusest normist tulenenud PS §-s 12 sätestatud

võrdsuspõhiõiguse riive mõõdukust, st võrdleb tulundusühistu üldkoosoleku kokkukutsumise

regulatsiooni aktsiaseltsi üldkoosoleku kokkukutsumise normidega.

73. TÜS § 1 lõige 1 sätestab, et tulundusühistu on äriühing, mille eesmärk on toetada ja soodustada

oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse. Liikmed osalevad selles tarbijatena

või muude hüvede kasutajatena; hankijatena; tööpanuse kaudu; teenuste kasutamise kaudu või mõnel

muul sarnasel viisil. ÄS § 221 lõige 1 sätestab seevastu, et aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks

jaotatud aktsiakapital. Järelikult on tulundusühistu eesmärk aktsiaseltsist erinev – ühistu puhul

eeldatakse liikmete osalemist ühistu tegevuses, aktsiaselts on aktsionäride jaoks pigem võimalus

paigutada kapitali.

74. Aktsiaseltsi ja tulundusühistu üldkoosolekutel otsustamine on olemuslikult erinev. ÄS § 236

lõikest 1 tuleneb, et üldjuhul annab iga aktsia eraldi hääleõiguse. Järelikult võib aktsiaseltsis olla

enamusaktsionär või mõned aktsionärid, kelle hääled on üldkoosolekul otsustavad. Seevastu

tulundusühistus on TÜS § 43 järgi igal liikmel üks hääl.

75. Kolleegium märgib, et ÄS § 478 lõike 1 järgi võib äriühingu ümber kujundada teist liiki

äriühinguks, samas kui tulundusühistu ümberkujundamine muuks äriühinguks, samuti muu äriühingu

tulundusühistuks ümberkujundamine ei ole lubatud. Seega on tulundusühistu ainuke äriühing, mida ei

ole lubatud ümber kujundada. Selles ilmneb tulundusühistu erilisus võrreldes teiste äriühingutega

ning tulundusühistu liikmete suurema kaitstuse vajadus enamusotsustuste eest võrreldes aktsionäride

ja osanikega.

76. Lisaks sellele, et kostja saanuks oma üldkoosoleku korraldamise kulusid vähendada kutsete

elektroonilise edastamisega, saanuks ühistu moodustada ka volinike koosoleku. TÜS § 54 võimaldab

enam kui 200 liikmega tulundusühistu puhul põhikirjaga ette näha üldkoosoleku pädevuse täielikult

või osaliselt üleandmise volinike koosolekule. Seejuures võib minimaalne volinike arv olla ka 20,

millega oleks võimalik edaspidi otsuste tegemise kulusid oluliselt vähendada.

77. Silmas tuleb pidada, et isikud saavad äriühingut luues valida erinevate äriühinguvormide vahel.

Seadusandja on loonud erinevad äriühinguvormid erinevate eesmärkide ja vajaduste jaoks, millest

tulenevalt võivad ka nende suhtes kehtestatud reeglid erineda. Põhiseadus ei luba põhjendamatult ja

ebaproportsionaalselt koormata (üht liiki) äriühinguid tingimustega, aga see ei tähenda, et äriühingute

tegevust puudutavad reeglid peaksid olema alati ühesugused.

78. Arvestades seda, et vaidlusalune norm ei kohustanud tulundusühistut üldkoosoleku

kokkukutsumiseks tegema ülemäära suuri kulutusi ning et üldkoosoleku oli võimalik asendada

volinike koosolekuga, samuti et seadusandjal on lai otsustusruum erinevate äriühingute reeglite

kujundamisel, ei riivanud TÜS § 41 lõige 1 alates 1. juulist 2009 kuni 30. märtsini 2014 kehtinud

redaktsioonis ebaproportsionaalselt võrdsuspõhiõigust.

79. Eeltoodule tuginedes leiab kolleegium, et TÜS § 41 lõige 1 alates 1. juulist 2009 kuni 30. märtsini

2014 kehtinud redaktsioonis oli põhiseadusega kooskõlas, ning jätab põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse seaduse § 15 lõike 1 punkti 6 alusel Tartu Maakohtu taotluse rahuldamata.

Priit Pikamäe, Eerik Kergandberg, Saale Laos, Jüri Põld, Tambet Tampuu