3-4-1-56-14 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-4-1-56-14

Määruse kuupäev

3. märts 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Eerik Kergandberg, Jaak

Luik, Ivo Pilving ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3111 lõike 3 alates

1. jaanuarist 2013 kehtiva redaktsiooni põhiseaduspärasuse

kontroll

Menetluse alus

Tartu Maakohtu 24. novembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-

13-10795

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu taotlus läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 27. augusti 2014. a määrusega rahuldati osaliselt Peeter Waaksi (kostja) avaldus

menetluskulude kindlaksmääramiseks, määrati kostja menetluskulude suuruseks 1400 eurot ja

mõisteti menetluskulud Eesti Vabariigilt (hageja, Sotsiaalkindlustusameti kaudu) kostja kasuks välja.

Määrus toimetati menetlusosaliste esindajatele kätte elektrooniliselt tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 3111 lõike 1 punkti 1 ja lõike 3 alusel.

2. 26. septembril 2014 esitas kostja maakohtu 27. augusti 2014. a määruse peale määruskaebuse

täiendavate menetluskulude väljamõistmiseks. Määruskaebuses märgiti, et kostja esindajaks olnud

advokaat sai määruse kätte alles 25. septembril 2014, kui selle edastas talle esmalt hageja esindaja

ning teiseks maakohtu nooremreferent. E-toimiku süsteem luges määruse 9. septembril 2014

kättetoimetatuks, kuigi esindaja faktiliselt menetlusdokumenti ei saanud, selle kohta ei tulnud

teavitust e-posti aadressile ega edastatud määrust eraldi elektronkirjaga. Esindaja võttis 9. septembril

2014 e-toimiku kaudu vastu määruse kriminaalasjas nr 1-14-6771.

3. Hageja esitas 13. oktoobril 2014 määruskaebusele vastuse, milles palus jätta määruskaebus läbi

vaatamata

või

rahuldamata.

TsMS

§

3111

lõike

järgi

toimetatakse

advokaadile

menetlusdokumendid kätte e-toimiku kaudu. E-toimiku süsteemist nähtub, et kostja esindaja avas

määruse esimest korda või kinnitas selle vastuvõtmise 9. septembril 2014. Sellest tulenevalt oli

määruskaebuse esitamise tähtpäev 24. september 2014 ja määruskaebus ei ole esitatud tähtaegselt.

4. Kostja esitas 4. novembril 2014 kohtule täiendava seisukoha. Kostjat esindanud advokaadibüroo

oli nii tsiviilasja põhivaidluse kui ka menetluskulude kindlaksmääramise materjalides märkinud

kontaktaadressiks menetlus@thor.ee. E-toimiku teavitused saadeti aga esindaja vanal e-posti aadressil

tony.meidra@olaw.ee, mida ta enam ei kasuta ega ole ka menetluses teatavaks teinud.

TARTU MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Tartu Maakohus tunnistas 24. novembri 2014. a määrusega põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks

ja jättis kohaldamata TsMS § 3111 lõike 3 (alates 1. jaanuarist 2013 kehtivas redaktsioonis), mille

kohaselt loetakse menetlusdokument kättetoimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab

infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja

võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem

automaatselt.

6. Kohus luges kaevatava määruse kostja esindajale kätte toimetatuks TsMS § 307 lõike 3 alusel

25. septembril 2014 ehk alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest. Vaidlust ei ole selles, et

kostja esindaja kohtule avaldatud kehtiv e-posti aadress on menetlus@thor.ee. Vaidlusalune määrus

tehti kostja esindajale kättetoimetatavaks 27. augustil 2014 ja samal päeval saadeti selle kohta

teavitus aadressil tony.meidra@olaw.ee. Sel aadressil ei olnud kohus selles menetluses esindajaga

suhelnud. Kostja esindaja logis end e-toimiku süsteemi sisse 9. septembril 2014 ning süsteem

registreeris dokumentide nr 2-13-10795/33 (s.o kaevatava määruse) ja 1-14-6771/3 vastuvõtmise.

Kostja esindaja ei ole vaidlustanud dokumendi nr 1-14-6771/3 kättesaamist. Nende dokumentide

vastuvõtmise kohta saadeti aadressil tony.meidra@olaw.ee teavitused 9. septembril 2014. Teavitused

ei jõudnud postkasti tony.meidra@olaw.ee, kuna postkast oli nii 27. augustil kui ka 9. septembril

2014 ületanud oma piirmahu ja kõik saabunud kirjad saadeti saatjale tagasi sellekohase veateatega. E-

toimikust saadetakse e-post välja aadressilt mittevastata@just.ee, millele saadetud kirju vastu ei

võeta.

7. TsMS § 3111 lõige 3 rikub PS § 24 lõikes 2 sätestatud õigust olla oma kohtuasja arutamise juures

ja ka sama paragrahvi lõikes 5 sätestatud õigust kohtuotsuse peale edasi kaevata. Riive eesmärk on

tõhustada kohtumenetluse läbiviimist, kuna elektrooniline kättetoimetamine on soodsam ja kiirem.

Automaatne süsteemikanne ei taga, et menetlusdokument on TsMS § 306 lõike 1 tähenduses isikule

selliselt üle antud, et tal on võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks

õigeaegselt tutvuda. Menetluse kiirendamine ei saa olla omaette eesmärk, kohus peab asja lahendama

õigesti ja õiglaselt. Kui e-toimiku infosüsteem ei tööta laitmatult, ei ole põhjendatud panna sellest

tulenev risk täielikult menetlusosalisele. Infosüsteemi viga ei tohi kaasa tuua menetlusosalistele

siduvaid tagajärgi, nagu menetlustähtaja kulgema hakkamine.

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

Riigikogu

8. Riigikogu on seisukohal, et TsMS § 3111 lõige 3 ei ole asjassepuutuv, mistõttu tuleb kohtu taotlus

jätta läbi vaatamata.

9. Kohus toimetas määruse isikule kätte TsMS § 3111 lõigete 1, 3 ja 6 alusel. Teavitus

menetlusdokumendi kohta saadeti esindaja vananenud aadressile. Kohus leidis, et rikuti

menetlusdokumendi kättetoimetamise nõudeid, ja luges menetlusdokumendi kättesaamise ajaks

tegeliku kättesaamise aja 25. septembril 2014, kohaldades TsMS § 307 lõiget 3. Seega ei kohaldanud

kohusvaidlusalust normi, vastasel juhul pidanuks ta lugema määruse kättetoimetatuks 9. septembril

2014 ja jätma määruskaebuse menetlusse võtmata kaebetähtaja möödumise tõttu.

Kostja

10. Kostja leiab, et TsMS § 3111 lõige 3 on põhiseaduse vastane.

11. Norm on asjassepuutuv, kuna selle alusel loeti menetlusosalisele kättetoimetatuks dokument,

mida ta tegelikult saanud ei olnud. Kui TsMS § 3111 lõige 3 on põhiseaduspärane, pidi kohus lähtuma

e-toimikus registreeritud informatsioonist.

12. Norm riivab PS § 15 lõikes 1 ja § 24 lõikes 5 sätestatud põhiõigusi.

13. Normist tulenev piirang on sobiv, kuid ei ole vajalik. E-toimiku süsteemis kinnitatakse teaberidu,

teabe endaga e-toimikus tutvuda ei saa, vaid see tuleb alla laadida. Süsteem oleks võimalik üles

ehitada nii, et dokumendiga tutvutaks süsteemi sees. Järelikult on olemas alternatiivne, isikuid vähem

koormav abinõu.

14. Norm ei ole ka mõõdukas. E-toimiku süsteem ei registreeri seda, kas dokument on tegelikult

menetlusosaliseni jõudnud, samuti mitte isiku kinnitust kättesaamise kohta. Menetlusosaline ei ole

kaitstud olukorra eest, kus süsteemi tekib kanne, millest ta midagi ei tea ja mis mõjutab tema õigusi.

Ebamõistlik on jätta väljaspool e-toimiku süsteemi elektroonilise kättetoimetamise risk isiku kanda.

Mõistlik oleks, kui isik peaks tegeliku kättesaamise kinnitama süsteemis digiallkirjaga.

Hageja

15. Sotsiaalkindlustusamet leiab, et säte ei ole asjassepuutuv. Juhul kui säte lugeda asjassepuutuvaks,

on see põhiseadusega kooskõlas.

16. Praeguses asjas saadeti TsMS § 3111 lõike 1 kohane teavitus esindaja menetlusvälisele e-posti

aadressile, kuhu see tegelikult ei jõudnud, ning seda võib pidada kättetoimetamise korra rikkumiseks.

Maakohus kohaldas vaidlusaluse sätte asemel üldnormina TsMS § 307 lõiget 3, mille kohaselt

loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani

jõudmisest, kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda.

17. Juhul kui Riigikohus peab normi asjassepuutuvaks, on Sotsiaalkindlustusamet seisukohal, et norm

on põhiseaduspärane. Norm on kehtestatud kohtumenetluse läbiviimise tõhustamise eesmärgil.

Kättetoimetamine mõjutab oluliselt tõhusat, sh mõistliku aja jooksul toimuvat õigusemõistmist.

Eesmärk on PS § 24 lõikes 5 sätestatud edasikaebeõiguse piiramiseks legitiimne.

18. TsMS § 3111 lõike 3 alusel süsteemikandega kättetoimetatuks lugemine on menetluse tõhusamaks

muutmise eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne abinõu. Infotehnoloogiliste lahenduste

kasutamisega võivad kaasned riskid, mille realiseerumisel menetlusdokument tehnilistel põhjustel

menetlusosaliseni ei jõua. See risk on aga olemas ka näiteks siis, kui paberil menetlusdokument

edastatakse postiasutuse kaudu. Infosüsteemi tehnilise rikke puhul kaitseb menetlusosalist

TsMS § 307 lõige 3 või võimalus menetlustähtaeg ennistada. Riigikohtu tsiviilkolleegium on

15. veebruari 2012. a lahendis nr 3-2-1-168-11 leidnud, et TsMS võimaldab lugeda

menetlusdokumendi kättetoimetatuks ka juhul, kui tehtud on menetlusdokumendi kättetoimetamiseks

ette nähtud toimingud ja dokument on jõudnud kohta, kus kättesaamise riski peab kandma saaja.

Tegemist on nn kättetoimetamise fiktsiooniga, mil dokument loetakse kättetoimetatuks sõltumata

tegelikust üleandmisest, ja seda õigustab mh menetluse seiskumise vältimise vajadus nt juhul, kui

menetlusosaline hoidub dokumentide vastuvõtmisest. E-toimiku süsteemi kasutamisel ettetulevad

tehnilised rikked on pigem erandlikud ja infosüsteemi arendamisega kõrvaldatavad.

Õiguskantsler

19. Õiguskantsleri hinnangul ei ole TsMS § 3111 lõige 3 asjassepuutuv ega taotlus seega lubatav.

20. TsMS § 307 lõikest 3 nähtub, et juhul kui kohus loeb tõendatuks, et seaduses sätestatud

kättetoimetamise menetluskorda rikuti, ei kehti kättetoimetamise viisi juures sätestatud

presumptsioon ja dokument loetakse kättetoimetatuks selle tegelikust saajani jõudmisest. Maakohus

luges TsMS § 307 lõike 3 alusel vaidlusaluse määruse kostja esindajale kättetoimetatuks

25. septembril 2014. Seega jõudis kohus arusaamale, et teavituse saatmisega esindaja

menetlusvälisele e-posti aadressile rikuti seaduses sätestatud kättetoimetamise korda TsMS § 307

lõike 3 mõttes.

21. TsMS § 3111 mõttes avaldatud elektronpostiaadressiks tuleb lugeda konkreetse kohtuasja

menetluse käigus kohtule teatavaks tehtud elektronpostiaadressi. Praeguses asjas avaldatud

elektronpostiaadressil teavitust ei saadetud ja seda saab pidada seaduses sätestatud kättetoimetamise

korra rikkumiseks ning TsMS § 307 lõike 3 kohaldamise eeldus on täidetud. Kohus ei kohaldanud

vaidlusalust normi kohtulahendini jõudmiseks.

Justiitsminister

22. Justiitsminister leiab, et TsMS § 3111 lõige 3 on põhiseadusega kooskõlas.

23. Norm on asjassepuutuv. TsMS § 3111 lõike 6 alusel tuleb advokaadist esindajale

menetlusdokument üldjuhul kätte toimetada elektrooniliselt selleks ette nähtud infosüsteemi kaudu.

Seega loetakse advokaadile menetlusdokument kätte toimetatuks TsMS § 3111 lõike 3 järgi.

TsMS § 3111 lõike 1 või 2 kohase teavituse tegelik kättesaamine ei ole sama paragrahvi lõike 3 alusel

kätte toimetatuks lugemise eelduseks. Seega tuli TsMS § 3111 lõiget 3 kohaldada.

24. TsMS §-st 2 tulenevalt peab kohus tsiviilasja lahendama õigesti, mõistliku aja jooksul ja

võimalikult väikeste kuludega. Elektrooniline kättetoimetamine on ette nähtud neid eesmärke silmas

pidades ja seejuures lähtutakse ka TsMS § 306 lõikest 1, mille järgi on menetlusdokumendi

kättetoimetamine isikule üleandmine selliselt, et ta saaks dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja

kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda.

25. Elektrooniline kättetoimetamine jaguneb kaheks: n-ö igaühele, kui isik selleks ise võimaluse

annab, ja advokaatidele ning teistele erilistele adressaatidele nende kutsetegevuses, kellele

dokumendid toimetatakse üldjuhul kätte elektrooniliselt infosüsteemi kaudu. Viimaste puhul

eeldatakse põhjendatult võimelisust suhelda kohtuvõimuga elektroonilise infosüsteemi kaudu

(TsMS § 3111 lõige 6). Infosüsteemi kaudu kättetoimetamine erineb muul viisil elektroonilisest

kättetoimetamisest

kättesaamise

automaatse

registreerimise

poolest,

samuti

ei

ole

kättesaamiskinnituse saatmise kohustust. Sellega on tagatud lihtsam ja kiirem infovahetus ning

infosüsteemipõhise suhtluse kohustusega adressaatide puhul on kättesaamise automaatne

registreerimine põhjendatud.

26. Tõenäoliselt pidas kohus TsMS § 3111 lõiget 3 põhiseaduse vastaseks seetõttu, et infosüsteem

registreerib kättetoimetamise automaatselt. Kohus on tuvastanud, et advokaat avas kõnealuse

määruse 9. septembril 2014 kell 12.17. Märge ei teki infosüsteemi iseenesest, vaid selleks peab saaja

või tema esindaja infosüsteemis tegema toimingu. Infosüsteemis dokumendi vastuvõtmine on üles

ehitatud nii, et vastuvõtja saaks aru, et toimingut tehes loetakse dokument seaduse järgi kätte

toimetatuks ja sellega kaasnevad menetlusõiguslikud tagajärjed. Õiguslikud tagajärjed ei kaasne

TsMS § 3111 lõike 1 alusel teavituse saatmisega.

27. Kuigi advokaat suhtles kohtuasjas aadressilt menetlus@thor.ee, on ta 2011. aastal märkinud ise

infosüsteemis aadressiks ka tony.meidra@olaw.ee. Advokaat saab infosüsteemis hoida neid

meiliaadresse, millel ta soovib saada teavet menetlusdokumentide kättesaadavaks tegemise kohta.

Advokaat kutselise esindajana peab näitama üles vajalikku hoolsust ja ise hoolitsema selle eest, et

sisestatud e-posti aadress oleks toimiv. TsMS § 200 lõige 4 kohustab menetlusosalist ja tema

esindajat teavitama kohut ja teisi menetlusosalisi viivitamata sidevahendi andmete muutmisest

kohtumenetluse kestel. Kohus ei peaks kasutama menetlusosalise ega tema esindajaga suhtlemiseks

muud aadressi kui samas menetlus esitatud ja toiminud aadress. Kohus saab infosüsteemis ka ise

aadressi muuta. Kohtu eksimus ei too kaasa TsMS § 3111 lõike 3 põhiseadusvastasust.

28. Maakohtu määruse punktis 10 toodud KIS-i ja AET-i vahelist andmesiiret puudutav ei ole

praeguses vaidluses asjakohane, sest andmesiire lõppes 2014. aasta juunis.

29. Riive eesmärk on menetlusökonoomia, mis on põhiseaduslikku järku õigusväärtus. Automaatne

kätte toimetatuks lugemine välistab kättetoimetamise andmetega manipuleerimise ja soodustab

eesmärgi saavutamist. Eraldi kinnituse saatmine võimaldaks kinnitada kättesaamist hilinenult või

sellest hoiduda, mis pikendaks menetlusaega. TsMS § 314 lõige 4 võimaldab sama paragrahvi

lõikest 3 tuleneva kättesaamise kinnituse saatmata jätmise puhul menetlusosalist trahvida, kuid see ei

ole efektiivne. Vaidlusalusele regulatsioonile ei ole alternatiivset, isiku põhiõigusi vähem kitsendavat

abinõu.

30. TsMS § 3111 lõikest 3 tulenev riive on mõõdukas. Märked tekivad infosüsteemi üksnes

menetlusdokumendi saaja või tema esindaja poolt infosüsteemis toimingute tegemise tulemusena.

Vastuvõtjale ei jää arusaamatuks, et asjakohaste toimingute tegemisel loetakse dokument seaduse

kohaselt

kättetoimetatuks.

Süsteem

kuvab

teavitused

dokumentide

vastuvõtmise

ja

menetlustähtaegade kulgema hakkamise kohta. TsMS § 306 lõike 1 kohane võimalus õigeaegselt

tutvuda dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks on tagatud.

31. Kui infosüsteem teeb menetlusdokumendi kättetoimetamisel vea, mille tagajärjeks on

menetlustähtaja järgimise võimatus, saab taotleda tähtaja ennistamist TsMS § 67 alusel.

PÕHISEADUSEGA VASTUOLUS OLEVAKS TUNNISTATUD SÄTE

32. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3111 „Menetlusdokumendi elektrooniline kättetoimetamine"

lõige 3:

„Menetlusdokument loetakse kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab

infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja

võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem

automaatselt."

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

33. Enne sätte põhiseaduspärasuse analüüsimist tuleb kontrollida taotluse lubatavust. Selleks hindab

kolleegium esiteks, kas maakohus on põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse

(PSJKS) § 9 lõike 1 mõttes asja lahendanud, ja teiseks, kas norm on sama sätte mõttes ka

asjassepuutuv.

34. Tartu Maakohtu 24. novembri 2014. a määruse nr 2-13-10-795 resolutsioonis sisaldub vaid üks

punkt, millega tunnistatakse põhiseaduse vastaseks ja jäetakse kohaldamata TsMS § 3111 lõige 3

alates 1. jaanuarist 2013 kehtivas redaktsioonis. PSJKS § 9 lõige 1 sätestab, et esimese või teise

astme kohus edastab otsuse või määruse Riigikohtule, kui ta on jätnud kohtuasja lahendamisel

kohaldamata mis tahes asjassepuutuva õigustloova akti. Riigikohus on pidanud sätte

asjassepuutuvuse hindamiseks vajalikuks, et asja lahendav kohus oleks välja selgitanud nii vaidluse

lahendamiseks olulised asjaolud kui ka kohaldatava õigusnormi (põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 1. aprilli 2004. a määrus asjas nr 3-4-1-2-04, punkt 17). See tähendab, et esimese või

teise astme kohus peab lisaks normi põhiseaduse vastaseks tunnistamisele ja kohaldamata jätmisele

lahendama ka asjakohase õigusküsimuse, mis on vajalik instantsikohtus oleva vaidluse

lahendamiseks.

35. Kuigi Tartu Maakohus ei ole 24. novembri 2014. a määruse nr 2-13-10-795 resolutsiooniga ühtegi

muud küsimust peale normi põhiseadusvastasuse lahendatud, nähtub määruse tekstist, et maakohus

on siiski otsustanud ka selle üle, kas määruskaebus esitati tähtaegselt ja kas see on lubatav. Nimelt

märgitakse kohtulahendi põhjendavas osas muu hulgas, et kohus on lähtuvalt TsMS § 663 lõikest 1

võtnud määruskaebuse menetlusse ja lõike 3 alusel toimetanud määruskaebuse hagejale kätte

vastamiseks, lugedes vaidlustatava määruse kostja esindajale kättetoimetatuks 25. septembril 2014

TsMS § 307 lõike 3 alusel ehk alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest (määruse punkt 5).

Seega on maakohus oma määruses täitnud lisaks normi põhiseaduspärasuse hindamisele ka

TsMS § 663 lõikes 1 nõutu ning on sellega asja lahendanud PSJKS § 9 lõike 1 mõttes.

36. Järelikult saab kolleegium hinnata, kas kohaldamata jäetud TsMS § 3111 lõige 3 on asjassepuutuv.

TsMS § 3111 jõustus 1. jaanuaril 2013 ja see kehtib käesoleva ajani muutmata kujul.

37. Asjassepuutuvuse hindamisel peab kohus lähtuma sellest, kas õigusnormi tuleb kohtuasjas

kohaldada (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 2. detsembri 2002. a otsus asjas

nr 3-4-1-11-02, punkt 13). Põhiseaduslikkuse järelevalve kohus on õigustatud kontrollima, kas

vaidlusalune säte on ka tegelikult asjassepuutuv ehk kohaldatav (vt Riigikohtu üldkogu 28. oktoobri

2002. a otsus nr 3-4-1-5-02, punkt 15).

38. Praeguses asjas jõudis maakohus muu hulgas järeldusele, et vaidlustatav määrus tuleb lugeda

kostja esindajale TsMS § 306 lg 1 tähenduses kätte toimetatuks TsMS § 307 lg 3 alusel 25. septembril

2014 ehk alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest (vt eespool punkt 35).

39. TsMS § 306 lõike 1 esimene lause sätestab üldnormi, mille järgi menetlusdokumendi

kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga

oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Sama paragrahvi lõige 2 kohustab

üldnormina menetlusdokumendi üle andma seaduses sätestatud vormis ning kättetoimetamise

ettenähtud

vormis

dokumenteerima.

Elektroonilise

kättetoimetamise

reeglid,

sealhulgas

kättetoimetatuks lugemise dokumenteerimise viisi, sätestab TsMS § 3111.

40. TsMS § 307 lõige 3 reguleerib üldnormina muu hulgas olukorda, kui on rikutud seaduses

sätestatud kättetoimetamise korda. Sel juhul loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks

alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest. Siis peab kohus faktilise asjaoluna kindlaks tegema,

millal menetlusosaline sai dokumendi tegelikult kätte.

41. Maakohtu lahendist nähtub, et kohus luges TsMS § 307 lõike 3 alusel dokumendi kätte

toimetatuks selle tegelikust saajani jõudmisest. Maakohus luges dokumendi kätte toimetatuks

25. septembril 2014, kuid kui oleks rakendatud TsMS § 3111 lõiget 3, tulnuks sama dokument lugeda

kättetoimetatuks 9. septembril 2014. Kohus on lahendi põhjendavas osas kirjeldanud e-kirjade

saatmist valel aadressil, e-toimiku süsteemi võimetust väljasaadetud meilide veateateid vastu võtta

ning kahe määruse kättetoimetatuks lugemise kande tekkimist infosüsteemi 9. septembril 2014,

millest vaid ühe, kriminaalasja määruse vastuvõtmise, on kostja omaks võtnud, samuti igapäevast

vigaste andmete tekkimist andmesiirete tõttu uue ja vana infosüsteemi vahel. Kuigi maakohtu

määrusest ei nähtu üheselt, mida kohus luges menetlusdokumendi kättetoimetamise korra

rikkumiseks TsMS § 307 lõike 3 mõttes, tuleb sellisest asjaolude kirjeldusest järeldada, et kohus

pidas menetlusdokumendi kättetoimetamise korda rikutuks (elektrooniline kättetoimetamine ei

toiminud nii, nagu pidanuks).

42. TsMS § 307 lõike 3 kohaselt tuleb seaduses sätestatud (spetsiifilise) kättetoimetamise korra

rikkumise puhul lugeda dokument kättetoimetatuks selle tegelikust saajani jõudmisest. Maakohtu

lahendist nähtub, et kuigi kohus kohaldas TsMS § 307 lõiget 3, jättis ta samas põhiseadusvastasuse

tõttu kohaldamata § 3111 lõike 3. Viimases seisukohas väljendub aga tsiviilkohtumenetluse normide

ebajärjekindel kohaldamine, sest olles eelnevalt tuvastanud elektroonilise kättetoimetamise korra

rikkumise, pidi maakohus kättetoimetamise korra rikkumise tõttu kohaldama TsMS § 307 lõiget 3,

ega võinud kohaldada § 3111 lõiget 3. Maakohus ei saa algatada põhiseaduslikkuse järelevalve

menetlust normi suhtes, mida ta rakendama ei pidanud.

43. Eeltoodust tulenevalt ei ole TsMS § 3111 lõige 3 asjassepuutuv norm. Kolleegium jätab lähtuvalt

PSJKS § 9 lõikest 1 Tartu Maakohtu taotluse läbi vaatamata.

Priit Pikamäe, Eerik Kergandberg, Jaak Luik, Ivo Pilving, Tambet Tampuu