3-1-1-5-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-5-15

Otsuse kuupäev

3. märts 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Eerik Kergandberg ja Saale Laos

Kohtuasi

Väärteoasi Vambola Langi (Lang) karistamises jäätmeseaduse

§ 120 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 8. septembri 2014. a otsus väärteoasjas nr 4-

14-4344

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtuväline menetleja Keskkonnainspektsioon, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Vambola Langi kaitsja vandeadvokaadi abi Kristi Haas

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

4. veebruar 2015, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 8. septembri 2014. a otsus Vambola Langi väärteoasjas

jäätmeseaduse § 120 lg 1 järgi ja saata väärteoasi uueks arutamiseks Tartu Maakohtule teises

kohtukoosseisus.

2. Kassatsioon rahuldada.

3. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Vambola

Langile kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 264 (kakssada kuuskümmend neli)

eurot, sealhulgas käibemaks 44 (nelikümmend neli) eurot, ja jätta see menetluskulu riigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnainspektsiooni 26. mai 2014. a otsusega karistati Vambola Langi jäätmeseaduse (JäätS) §

120 lg 1 järgi 20 trahviühiku (80 euro) suuruse rahatrahviga selle eest, et ta 14. aprillil 2014 põletas

Tartumaal Konguta vallas P külas N kinnistul kaableid ja värvitud puitmaterjali, rikkudes selliselt

käitudes JäätS § 28 lg 1 nõudeid.

2. V. Lang esitas Keskkonnainspektsiooni otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtule, taotledes otsuse

tühistamist.

3. Tartu Maakohtu 8. septembri 2014. a otsusega Keskkonnainspektsiooni otsus tühistati ja

väärteomenetlus lõpetati väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel. Maakohus märkis

kokkuvõtlikult järgmist.

3.1 Väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses ei ole V. Langile etteheidetava käitumise

ebaseaduslikkust konkretiseeritud. Nendest menetlusdokumentidest ei selgu, missuguseid jäätmete

käitlemise nõudeid menetlusalune isik rikkus ja kuidas ta oleks pidanud õiguspäraselt toimimiseks

käituma. JäätS § 120 lg 1 on blanketne norm ja selle sisustamiseks ei piisa osutamisest JäätS § 28 lg-

le 1. Väärteoprotokollist ja kohtuvälise menetleja otsusest ei selgu, missugune JäätS § 28 lg 1

alternatiiv on menetlusalusele isikule etteheidetava käitumisega seotud. JäätS § 120 lg 1 sisaldab

samuti kolme käitumisalternatiivi ja ka selle normi puhul ei ole arusaadav, missuguse neist V. Lang

realiseeris. Need eksimused rikuvad menetlusaluse isiku kaitseõigust. Süüdlasele etteheidetava

käitumise kirjeldamine on kohtuvälise menetleja pädevuses ja kohus ei saa ise uut või oluliselt

erinevat süüdistust koostada. Blanketse normi sisustamata jätmise korral saab kohus üksnes

kohtuvälise menetleja otsuse tühistada.

3.2 Vaidlust ei ole selle üle, et 14. aprillil 2014 põletas V. Lang enda kodu hoovil väikeses koguses

isolatsiooniga juhtmeid ja värviga kaetud puitmaterjali. See on tõendatud tunnistajate ja

menetlusaluse isiku ütluste, sündmuskoha vaatluse protokolli ning sellele lisatud fotodega.

Arvestades, et väärteoprotokollist ja kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu, miks on selline

käitumine keelatud, ei saa süüdlase tegu hinnata. Vastupidisel juhul asuks kohus isikut süüdistama

selliste õigusnormide järgimata jätmises, mille eiramist talle väärteoprotokollis ja kohtuvälise

menetleja otsuses süüks ei arvatud.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Keskkonnainspektsioon, kes taotleb otsuse

tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist või väärteoasja saatmist uueks arutamiseks

samale kohtule. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised.

4.1 Väärteoprotokolli kohaselt põletas V. Lang kaableid ja värvitud puitu. Menetlusalune isik ei

nõustunud üksnes tema karistamisega ettevaatamatusest toimepandud teo eest. Seetõttu ei ole

põhjendatud järeldus, et ta ei saanud aru, missuguse teo toimepanemist talle ette heidetakse, ja et

sellega rikuti tema kaitseõigust.

4.2 JäätS § 28 lg 1 hõlmab kahte käitumisalternatiivi. Kaablite ja värvitud puidu käitlemiseks

kehtestatud nõudeid järgides peab isikul olema jäätmeluba ja nõuetekohane jäätmekäitluskoht.

Vastasel juhul tuleb jäätmed anda käitlemiseks üle selleks õigustatud isikule. JäätS § 28 lg-s 1

sätestatud alternatiivid on omavahel seotud, mis tähendab, et kui jäätmevaldaja ei või jäätmeid ise

käidelda, tuleb need üle anda. Kui isikul on jäätmeluba ja nõuetekohane jäätmekäitluskoht, ei teki tal

ka jäätmete üleandmise kohustust.

4.3 Keskkonnainspektsioon heitis menetlusalusele isikule ette teo toimepanemist tegevuse, mitte

tegevusetuse vormis. Üksnes juhul, kui etteheite sisuks on teo toimepanemine tegevusetusega, tuleb

väärteoprotokollis ja otsuses konstrueerida nõutav tegevus. Eeltoodust lähtudes kajastab

väärteoprotokolli teokirjeldus faktilisi asjaolusid piisava täpsusega ja arusaadavad on ka väärteo

objektiivsed tunnused. Lõpetades väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kohaldas maakohus

ebaõigesti materiaalõigust ja eiras kohtupraktikas omaksvõetud seisukohti.

4.4 Vaidlustatud otsuses puudub teo toimepanemise, süüteokoosseisu tunnustele vastavuse, teo

õigusvastasuse ja süü analüüs. Kohus põhjendas pelgalt seda, miks ei olnud tagatud menetlusaluse

isiku kaitseõigus. Otsuse järeldused ei vasta tõendamiseseme asjaoludele ja see on põhistamata. Need

puudused on käsitatavad väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 1 p-de 7 ja 8

mõttes.

5. Kassatsioonivastuses leiab V. Langi kaitsja vandeadvokaadi abi Kristi Haas, et JäätS § 28 lg 1 on

blanketne norm, mille kohaldamisel isiku käitumisele tuleb viidata sättes nimetatud „kehtestatud

nõuetele“. Vastasel juhul ei saa menetlusalust isikut vastutusele võtta. Kuigi väärteoprotokolli

faktiliste asjaolude kirjeldus on piisav, ei nähtu väärteoprotokollist ja kohtuvälise menetleja otsusest,

millistest nõuetest tuleneb keeld põletada enda kodu hoovis kaableid ning puitu. Blanketse normi

sisustamata jätmisega rikuti V. Langi kaitseõigust. Talle ei selgitatud, missugune regulatsioon

blanketse normi täidab. Lisaks hõlmavad JäätS § 28 lg 1 ja § 120 lg 1 mitut alternatiivi. Kohtuväline

menetleja ei ole välja toonud, missugustele alternatiividele menetlusaluse isiku tegu vastab.

Abstraktse süüdistuse alusel ei saa teda süüdi tunnistada. Asjasse puutuv ei ole kassaatori väide, mille

kohaselt sai V. Lang talle tehtud karistusõigusliku etteheite sisust aru. Maakohtu otsusest nähtuvalt ei

selgitatud talle, missuguseid nõudeid ta rikkus. Kuna karistusõiguslik etteheide on seaduse tasandil

sisustamata, ei saaks menetlusalust isikut karistada ka siis, kui ta väidetavalt seda etteheidet mõistis.

Olukorras, kus kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu süüteokoosseisu aluseks olevaid norme,

puudus maakohtul ühtlasi võimalus analüüsida süüteokoosseisu täidetust.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. VTMS § 87 kohaselt määrab väärteoasja arutamise piirid väärteoprotokollis sisalduv teokirjeldus.

Viimasega on seotud ka väärteoasja arutav kohus. Väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll

samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll

täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas

süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida

kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis

täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada,

millist väärteoasja tema suhtes menetletakse (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas

nr 3-1-1-45-11, p 9).

7. Väärteoprotokolli kohaselt põletas V. Lang 14. aprillil 2014 enda kodu hoovil isolatsiooniga

juhtmeid ja värviga kaetud puitmaterjali, millega rikkus JäätS § 28 lg 1 nõudeid ja pani toime JäätS §

120 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kassatsioonimenetluse poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et

menetlusalusele isikule tehtud karistusõigusliku etteheite aluseks olevaid faktilisi asjaolusid on

väärteoprotokollis kirjeldatud piisava täpsusega ja need asjaolud on tõendatud. Põhivaidluse on

ajendanud küsimus, kas väärteoprotokollis blanketset normi sisustava õigusakti sätetele osutamata

jätmine on käsitatav eksimusena, mis tingib väärteomenetluse lõpetamise VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel,

või saab maakohus kohtumenetluses sellise vea ise kõrvaldada.

8. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid. Menetlusseaduse sellest sättest lähtudes ei ole kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud

kaebuse lahendamine maakohtus käsitatav apellatsioonimenetluse analoogi, vaid väärteoasja

esmakordse kohtuliku arutamisena. Erandiks on juhud, mil kohtuvälise menetleja otsuse peale

kaebust läbi vaatav kohus tuvastab mõne VTMS § 29 lg-s 1 loetletud väärteomenetlust välistava

asjaolu, millisel juhul võib ta jätta kohtuotsuses VTMS § 133 p-des 2-9 loetletud küsimused

käsitlemata. Kõigil ülejäänud juhtudel, mil puuduvad VTMS § 29 lg-s 1 sätestatud väärteomenetlust

välistavad asjaolud, peab kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust läbi vaatav kohus

lahendama kohustuslikus korras kõik VTMS § 133 p-des 2-7 loetletud küsimused (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-84-13, p-d 13-14).

9. Süüteokoosseisu objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste tuvastamine toimub eeskätt

väärteoprotokollis kirjeldatud faktilistele asjaoludele hinnangu andmise teel. Õigusliku hinnangu

puudulikkusega ei kaasne üldjuhul selliste asjaolude kindlakstegemise võimatust. Seega saab ja peab

kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust läbi vaatav kohus lahendama kõik VTMS § 133

p-des 2-7 loetletud küsimused ka siis, kui väärteoprotokollis olev faktiliste asjaolude kirjeldus on

piisav, kuid selles on menetlusaluse isiku teole antud ebaõige õiguslik hinnang või jäetud blanketset

süüteokoosseisu sisustava õigusakti sätetele osutamata või täpsustamata, missuguse väärteokoosseisu

alternatiivi tunnustele süüdlasele etteheidetav käitumine vastab.

10. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas omaksvõetud seisukohtade järgi ei tingi süüdlase

teo ebaõige õiguslik hindamine kohtuvälise menetleja ja maakohtu poolt iseenesest väärteomenetluse

lõpetamist. Nimelt on kolleegium märkinud, et kuivõrd VTMS § 133 p 4 kohaselt peab kohus

väärteomenetluses otsustama, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud, siis ei ole

kohtumenetluses, sh Riigikohtu menetluses, välistatud menetlusaluse isiku teole uue õigusliku

hinnangu andmine, kui sellega ei raskendata menetlusaluse isiku olukorda (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-71-13, p 7 ja otsus asjas nr 3-1-1-75-03, p 7). Blanketse

süüteokoosseisu puhul ei ole väärteomenetlusõiguse rikkumiseks loetud viitamist väärteoprotokollis

nimetamata blanketset normi sisustavatele sätetele, kui seejuures ei muudeta etteheidetava teo sisu

(faktilisi asjaolusid). Sarnaselt kriminaalmenetlusega peab aga menetlusalusel isikul olema võimalik

esitada kohtu õiguslikule hinnangule vastuväiteid, et oleks tagatud kaitseõigus kooskõlas VTMS § 19

lg 1 p-ga 1 (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-80-05, p 8 ja otsus asjas nr 3-1-1-

54-09, p 8.2). Alternatiivaktilise väärteokoosseisu puhul on peetud võimalikuks isiku

süüditunnistamist sellise teoalternatiivi järgi, mille toimepanemist süüdlasele kohtuvälise menetleja

kiirmenetluse otsuses ette ei heidetud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-39-11,

p-d 7-8).

11. Maakohtu hinnangul ei piisa JäätS § 120 lg 1 kui blanketse süüteokoosseisu sisustamiseks

viitamisest sama seaduse § 28 lg-le 1 ja samuti ei selgu väärteoprotokollist ning kohtuvälise

menetleja otsusest see, missugused käitumisalternatiivid kummagi sätte puhul menetlusalusele isikule

etteheidetava

teo

moodustavad.

Eespool

refereeritud

seisukohtade

järgi

on

kõnealuste

väärteoprotokolli puuduste kõrvaldamine VTMS § 123 lg 2 alusel maakohtu pädevuses. Väärib

tähelepanu, et väärteoasja materjali kohaselt astuski maakohus kaitseõiguse rikkumise

kõrvaldamiseks samme, paludes kohtuvälisele menetlejale saadetud küsimustes selgitada, missuguste

õigusnormide kohaselt menetlusalusele isikule etteheidetav tegu karistatavaks loeti (tl 33-34).

Kohtuväline menetleja on seda ka selgitanud (tl 47-49). Ometi leidis maakohus, et kaitseõiguse

rikkumine ei ole enam kohtumenetluses kõrvaldatav ja väärteomenetlus tuleb VTMS § 29 lg 1 p 1

alusel lõpetada.

12. Väärteomenetlust

lõpetades

toimis

maakohus

vääralt.

See

viga

on

käsitatav

väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes, mis toob kaasa maakohtu

otsuse tühistamise. Kassaator taotleb kõigepealt kohtuvälises menetluses tehtud otsuse jõustamist,

kuid V. Langile etteheidetava teo karistusõiguslik hindamine ei ole kassatsioonimenetluses võimalik

tuvastatud väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, kuna see võib eeldada tõendite vahetut

uurimist ja uute faktiliste asjaolude tuvastamist. KrMS § 363 lg 5 kohaselt ei või Riigikohus faktilisi

asjaolusid tuvastada. Seetõttu tuleb väärteoasi kooskõlas kassaatori alternatiivse taotlusega saata

uueks arutamiseks samale kohtule.

13. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2, tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu 8. septembri 2014. a otsuse ja saadab väärteoasja uueks

arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Kohtuvälise menetleja kassatsioon tuleb

rahuldada.

14. V. Langi kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 264 euro suuruses

summas, sh käibemaks 44 eurot. Taotluse kohaselt on toimikuga tutvumiseks, kaitsealuse

konsulteerimiseks

ja

kassatsioonivastuse

koostamiseks

kulutatud

aega

pooltundi.

Kriminaalkolleegiumi hinnangul on taotlus põhjendatud ja see tuleb riigi õigusabi seaduse § 21 lg 3,

§ 23 lg 1 ning § 22 lg 6 ja Eesti Advokatuuri 15. detsembri 2009. a otsusega kinnitatud korra

punktide 2 ning 33 alusel rahuldada. VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 186 lg 1 kohaselt jääb see

menetluskulu riigi kanda.

Lea Kivi, Eerik Kergandberg, Saale Laos

/allkirjastatud digitaalselt/