3-1-2-5-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-2-5-14

Otsuse kuupäev

5. veebruar 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar

Kohtuasi

Kriminaalasi

Roman

Lodeikini

süüditunnistamises

KarS § 255 lg 1 ja § 214 lg 2 p 4 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 21. juuni 2013. a otsus kriminaalasjas nr 1-13-

5774

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Roman Lodeikini kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Valeriy

Gimaev, teistmisavaldus

Teised teistmismenetluse pooled

Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kalmer Kask

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

7. jaanuar 2015, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 21. juuni 2013. a otsus Roman Lodeikini süüditunnistamises ja

karistamises KarS § 255 lg 1 ja § 214 lg 2 p 4 järgi ning saata kriminaalasi Riigiprokuratuurile

uue kohtueelse menetluse korraldamiseks.

2. Teistmisavaldus rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Roman Lodeikin anti süüdistuses KarS § 255 lg 1 ja § 214 lg 2 p 4 järgi üldmenetluses kohtu alla

Viru Maakohtu 8. mai 2013. a määrusega kriminaalasjas nr 1-13-4173. Sama määrusega anti kohtu

alla ka Anatoli Pokrovski, Pavel Ogurtsov, Kirill Tombak ja Igor Ovsjannikov.

2. Viru Maakohtu 21. juuni 2013. a määrusega eraldati kriminaalasjast nr 1-13-4173 R. Lodeikini

süüdistust puudutav materjal ning samal päeval kriminaalasjas nr 1-13-5774 kokkuleppemenetluses

tehtud otsusega tunnistati R. Lodeikin süüdi KarS § 255 lg 1 ja § 214 lg 2 p 4 järgi. R. Lodeikinit

karistati KarS § 255 lg 1 järgi 3 aasta ja 6 kuu ning § 214 lg 2 p 4 järgi 4 aasta vangistusega.

Juhindudes KarS § 64 lg-st 1, mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust, mis jäeti KarS § 73 lg-te 1, 2

ja 3 alusel osaliselt täitmisele pööramata nii, et 7 kuud ja 2 päeva vangistust kannab R. Lodeikin ära

kohe ning 3 aastat 4 kuud ja 28 päeva vangistust jääb 4 aasta ja 1 kuu pikkuse katseajaga tingimisi

kohaldamata. KarS § 68 lg 1 alusel arvati R. Lodeikini karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 7

kuud ja 2 päeva ning loeti koheselt täitmisele pööratud vangistus ärakantuks.

2.1. R. Lodeikin tunnistati KarS § 255 lg 1 järgi süüdi selles, et ta kuulus alates 2012. aasta

septembrist kuni sama aasta 20. novembrini püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega

ühendusse, mis tegeles Narva linnas üle Eesti-Vene piiri veetava kauba varastamise ja röövimisega,

omanikelt kauba tagastamise eest raha nõudmisega ning kauba realiseerimisega. Ühendus oli loodud

A. Pokrovski ja P. Ogurtsovi poolt ning lisaks R. Lodeikinile, A. Pokrovskile ja P. Ogurtsovile

kuulusid sellesse veel K. Tombak, I. Ovsjannikov, M. ja M. K. ning tuvastamata isikud. R. Lodeikini

ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli A. Pokrovski ja/või P. Ogurtsovi kokkuviimine kauba

omanikega selleks, et kuritegelikul ühendusel oleks võimalik neilt kauba tagastamise eest raha nõuda.

Samuti täitis R. Lodeikin A. Pokrovski korraldusi, andis P. Ogurtsovile juhiseid, kuidas

väljapressimise käigus raha üleandmist korraldada, ja teavitas A. Pokrovskit raha nõudmise käigust.

R. Lodeikin teavitas A. Pokrovskit ka õiguskaitseorganite poolsest tegevusest kuritegeliku ühenduse

suhtes ning aitas kuritegeliku ühenduse toimimisele kaasa veel kannatanute mõjutamisega,

konspiratsioonivõtete kasutamisega, ühenduse liikmete juriidilise nõustamisega, ühenduse huvides

õiguskaitseorganite töötajatega suhtlemisega ja õiguskaitseorganitel ühenduse kohta olemasoleva

informatsiooniga tutvumisega.

2.2. KarS § 214 lg 2 p 4 järgi tunnistati R. Lodeikin süüdi selles, et ta leppis kuritegelikku ühendusse

kuuludes 2012. aasta septembri lõpus ja oktoobri alguses A. Pokrovski ja P. Ogurtsoviga kokku, et ta

võtab ühendust OÜ C esindajatega selleks, et A. Pokrovski ja/või P. Ogurtsov nendega kokku viia.

Kokkuviimise eesmärgiks oli nõuda osaühingu esindajatelt tulevikus igakuiste maksete tegemist selle

eest, et osaühing saaks äritegevust Narva linnas probleemideta jätkata. Samuti koordineeris

R. Lodeikin A. Pokrovski korraldustel P. Ogurtsovi tegevust ning andis P. Ogurtsovile juhiseid,

kuidas OÜ C esindajatelt raha nõuda ja mida teha, kui nõuet ei täideta. R. Lodeikin teavitas

A. Pokrovskit ka raha nõudmise käigust.

Ajavahemikul alates 28. septembrist kuni 2. oktoobrini 2012 nõudis P. Ogurtsov, olles oma tegevuse

eelnevalt A. Pokrovskiga ja R. Lodeikiniga kooskõlastanud, koos K. Tombaku ning M. ja M. K.-ga

Narva linnas OÜ C esindajatelt õigusvastaselt äravõetud kauba tagastamise eest 3000 eurot ning

lubas vastasel juhul kauba kolmandatele isikutele maha müüa. Samuti nõudis P. Ogurtsov

12. novembril 2012 OÜ C esindajatelt 250 eurot kuus iga üle Eesti-Vene piiri kaupa vedava sõiduki

eest. Osaühingu esindaja K. R. tasuski 20. novembril 2012 kella 14.00 paiku P. Ogurtsovile esimese

kuu makse ühe bussi eest summas 250 eurot.

3. Viru Maakohtu 21. juuni 2013. a otsus R. Lodeikini süüditunnistamises jõustus 9. juulil 2013.

4. Viru Maakohtu 7. oktoobri 2013. a määrusega eraldati kriminaalasjast nr 1-13-4173

kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ka P. Ogurtsovi, K. Tombaku ja I. Ovsjannikovi süüdistust

puudutav materjal. A. Pokrovskile esitatud süüdistuse arutamine jätkus üldmenetluses, kuni Viru

Maakohtu 10. veebruari 2014. a otsusega mõisteti ta KarS § 256 lg 1 ja § 214 lg 2 p 4 järgi õigeks.

Maakohtu hinnangul tegutses Narva linnas alates 2012. aasta septembrist kuni sama aasta

20. novembrini küll kuritegelik ühendus, kuhu kuulusid P. Ogurtsov, K. Tombak ja I. Ovsjannikov,

kuid A. Pokrovski süü selle kuritegeliku ühenduse loomises, juhtimises, sinna liikmete värbamises

ega sinna kuulumises pole tõendatud. Samuti pole tõendatud A. Pokrovski osalemine OÜ-lt C raha

nõudmises. Maakohus märkis sedagi, et A. Pokrovskit poleks võimalik KarS § 214 lg 2 p 4 järgi

süüdi tunnistada ka süüdistuses kirjeldatud asjaolude tõendatuse korral. Olukord, kus isikult nõutakse

varalise kasu üleandmist ähvardusega jätta isik mingist varast ilma, ei täida väljapressimise

koosseisu.

5. Viru Maakohtu 10. veebruari 2014. a otsus A. Pokrovski õigeksmõistmises jõustus 23. juulil 2014.

TEISTMISMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. 22. septembril 2014 esitas R. Lodeikini kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Valeriy Gimaev

teistmisavalduse, milles taotleb Viru Maakohtu 21. juuni 2013. a otsuse tühistamist ja R. Lodeikini

õigeksmõistmist. Kokkuvõtlikult märgib kaitsja järgmist.

6.1. Viru Maakohus asus 10. veebruari 2014. a otsuses seisukohale, et isikult kauba tagastamata

jätmise ähvardusel raha nõudmine pole käsitatav väljapressimisena. Eelnevast nähtuvalt tuvastati

A. Pokrovski õigeksmõistmisel OÜ C osas kuriteosündmuse puudumine. See asjaolu annab

KrMS § 366 p 9 kohaselt aluse tühistada R. Lodeikini süüdimõistmise KarS § 214 lg 2 p 4 järgi.

6.2. R. Lodeikini suhtes esineb ka KrMS § 366 p-s 8 sätestatud teistmise alus. Tunnistades

R. Lodeikini süüdi A. Pokrovski poolt loodud kuritegelikku ühendusse kuulumises, käsitati

R. Lodeikinit isikuna, kes osutas kaasabi A. Pokrovskile KarS § 256 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemisel. Samuti osutas R. Lodeikin A. Pokrovskile kaasabi sellega, et ta nõudis

2012. aasta oktoobri alguses koos A. Pokrovskiga ja P. Ogurtsoviga OÜ-lt C igakuiste maksete

tegemist. Kuna Viru Maakohtu 10. veebruari 2014. a otsusega mõisteti A. Pokrovski õigeks nii

KarS § 256 lg 1 kui ka KarS § 214 lg 2 p 4 järgi, tuleb R. Lodeikini süüditunnistamine tühistada.

6.3. R. Lodeikin tunnistati Viru Maakohtu 21. juuni 2013. a otsusega KarS § 255 lg 1 järgi süüdi

A. Pokrovski poolt loodud kuritegelikku ühendusse kuulumises. 10. veebruari 2014. a otsuse kohaselt

kuulusid Narvas tegutsenud kuritegelikku ühendusse aga P. Ogurtsov, K. Tombak ja I. Ovsjannikov.

Maakohus ei tuvastanud, et A. Pokrovski lõi kuritegeliku ühenduse või et R. Lodeikin sellese kuulus.

Eelneva tõttu tuleb R. Lodeikini osas tugineda KrMS § 7 lg-le 3 ja ta KarS § 255 lg 1 järgi õigeks

mõista.

7. Teistmisavaldusele esitas vastuse Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kalmer Kask,

kelle hinnangul puuduvad alused Viru Maakohtu 21. juuni 2013. a otsuse tühistamiseks. Prokurör

märgib, et Viru Maakohtu 10. veebruari 2014. a otsusega mõisteti A. Pokrovski õigeks tema süü

tõendamatuse tõttu. Maakohus ei tuvastanud kuriteosündmuse puudumist, vaid leidis, et alates

2012. aasta septembrist kuni sama aasta 20. novembrini tegutses Narva linnas kuritegelik ühendus,

kes nõudis kannatanuid ähvardades varalise kasu üleandmist. Samuti leidis maakohus, et OÜ C

suhtes toime pandud teod olid ebaseaduslikud. Eeltoodust nähtuvalt pole R. Lodeikini ja

A. Pokrovski suhtes tehtud kohtuotsused omavahel vastuolus.

8. Kirjaliku menetluse käigus esitatud täiendavates seisukohtades jäid teistmismenetluse pooled

esialgselt avaldatu juurde. Täiendavalt märkis prokurör, et A. Pokrovski õigeksmõistmise tõttu on

R. Lodeikini suhtes formaalselt olemas KrMS § 366 p-s 8 sätestatud teistmise alus, kuid sellest ei

piisa Viru Maakohtu 21. juuni 2013. a otsuse tühistamiseks. Riigikohus peaks lisaks hindama, kui

tõenäoline on asja uuel arutamisel R. Lodeikini õigeksmõistmine. Arvestades, et grupi teiste liikmete

suhtes on jõustunud süüdimõistvad kohtuotsused, ei tekita A. Pokrovski õigeksmõistmine prokuröri

hinnangul kahtlusi R. Lodeikini süüditunnistamise põhjendatuses. Samuti pani kuritegelik ühendus

pikema aja vältel toime mitu erinevat üksikkuritegu, kus iga liige täitis erinevaid ülesandeid. Sellises

olukorras ei tähenda ühe grupiliikme süü puudumine kuriteokoosseisu või süü puudumist grupi teistel

liikmetel.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. KrMS § 366 p 8 sätestab teistmise alusena õigeksmõistva kohtuotsuse jõustumise, millega

süüdistatav mõistetakse õigeks kuriteos, milles teistetavas kriminaalasjas on kaastäideviija või

osavõtja lihtmenetluses süüdi tunnistatud. Kolleegiumi hinnangul on R. Lodeikini ja A. Pokrovski

koostöö samas kuritegelikus ühenduses KarS § 366 p 8 kontekstis samaväärne kaastäideviimisega.

9.1. Nimelt tunnistati R. Lodeikin Viru Maakohtu 21. juuni 2013. a otsusega süüdi selles, et ta kuulus

koos A. Pokrovski ja teiste isikutega kuritegelikku ühendusse, mis tegeles Narva linnas üle Eesti-

Vene piiri veetava kauba varastamise ja röövimisega, omanikelt kauba tagastamise eest raha

nõudmisega ning kauba realiseerimisega. R. Lodeikini ülesanneteks kuritegelikus ühenduses olid

muu hulgas A. Pokrovski korralduste täitmine, P. Ogurtsovile väljapressimise käigus raha üleandmise

korraldamiseks juhiste andmine ja A. Pokrovski teavitamine raha nõudmise käigust. Samuti teavitas

R. Lodeikin A. Pokrovskit õiguskaitseorganite poolsest tegevusest kuritegeliku ühenduse suhtes.

Seoses raha nõudmisega OÜ-lt C kooskõlastas R. Lodeikin kõigepealt oma tegevuse A. Pokrovskiga

ja P. Ogurtsoviga, koordineeris seejärel A. Pokrovski korraldustel P. Ogurtsovi tegevust ning andis

P. Ogurtsovile juhiseid, kuidas OÜ C esindajatelt raha nõuda ja mida teha, kui nõuet ei täideta. Lisaks

teavitas R. Lodeikin A. Pokrovskit ka raha nõudmise käigust. Vahetult nõudis osaühingu esindajatelt

raha P. Ogurtsov, kes kooskõlastas oma tegevuse eelnevalt nii R. Lodeikiniga kui ka A. Pokrovskiga.

9.2. A. Pokrovskile KarS § 256 lg 1 järgi esitatud süüdistuse kohaselt organiseeris A. Pokrovski koos

P. Ogurtsoviga Narvas tegutsenud kuritegeliku ühenduse tegevuse selliselt, et R. Lodeikin pidi

kuritegeliku ühenduse liikmena aitama oma ametialaste teadmiste ja kogemustega kaasa kuritegeliku

ühenduse eesmärkide saavutamisele, täitma A. Pokrovski korraldusi, andma P. Ogurtsovile juhiseid

väljapressimise käigus raha üleandmise korraldamiseks ning teavitama A. Pokrovskit raha nõudmise

käigust. Samuti tuli R. Lodeikinil teavitada A. Pokrovskit õiguskaitseorganite poolsest tegevusest

kuritegeliku ühenduse suhtes. KarS § 214 lg 2 p 4 järgi esitatud süüdistuse kohaselt osales

A. Pokrovski ka OÜ-lt C raha nõudmises ning leppis 2012. aasta septembri lõpus - oktoobri alguses

P. Ogurtsoviga ja R. Lodeikiniga kokku, et R. Lodeikin võtab ühendust OÜ C esindajatega selleks, et

A. Pokrovski ja/või P. Ogurtsov osaühingu esindajatega kokku viia. Seejärel koordineeris

A. Pokrovski R. Lodeikini ja P. Ogurtsovi tegevust ning andis neile juhiseid, kuidas OÜ C

esindajatelt raha nõuda ja mida teha, kui nõuet ei täideta. A. Pokrovski hoidis end kursis ka raha

nõudmise käiguga.

9.3. Eelnevast nähtuvalt oli R. Lodeikin kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse kohaselt teadlik,

et ta kuulub koos A. Pokrovskiga samasse kuritegelikku ühendusse. Samuti tegi ta KarS § 255 lg 1 ja

§ 214 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisel A. Pokrovskiga vahetult koostööd.

Kuna R. Lodeikinile kohtuotsuses süüks arvatud teod ja A. Pokrovskile süüdistuses ette heidetud teod

on omavahel läbivalt seotud, toob A. Pokrovski õigeksmõistmine üldmenetluses kaasa R. Lodeikini

suhtes kokkuleppemenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse tühistamise.

10. Teistmismenetluse käigus asus prokurör seisukohale, et Riigikohus peaks KrMS § 366 p 8

kohaldamisel hindama ka lihtmenetluses süüditunnistatud isiku õigeksmõistmise tõenäosust. Kaitsja

taotleb teistmisavalduses R. Lodeikini õigeksmõistmist. Vastuseks mõlemale väitele juhib kolleegium

tähelepanu oma varasemale praktikale, milles on selgitatud, et kokkuleppemenetluses tehtud otsuse

põhiosas pole tõendeid analüüsitud. Seetõttu puudub Riigikohtul võimalus veenduda, missugustele

tõenditele kohus isiku süüdimõistmisel tugines. Eeltoodust tulenevalt ei saa teistmismenetluse raames

kujundada seisukohta ka tõendite lubatavuse või süüdimõistva otsuse tegemiseks vajaliku

tõendusteabe piisavuse kohta (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. veebruari 2013. a otsus

kriminaalasjas nr 3-1-2-2-13, p 10.1). Kuna R. Lodeikini käitumisele karistusõigusliku hinnangu

andmine eeldab uute asjaolude tuvastamist, pole Riigikohtul võimalik R. Lodeikini suhtes ise uut

otsust teha ega prognoosida uue kriminaalmenetluse tulemust.

11. KrMS § 373 lg 2 kohaselt tühistab Riigikohus teistmisavalduse põhjendatuse korral vaidlustatud

kohtulahendi ja saadab kriminaalasja tühistatud kohtulahendi teinud kohtule uueks arutamiseks või

Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks. Kolleegiumi hinnangul pole praeguse

kriminaalasja saatmine Viru Maakohtule põhjendatud. Kuna üldmenetluses tehtud kohtuotsuse

kohaselt pole A. Pokrovski koos R. Lodeikiniga kuritegusid toime pannud ja teistmisavalduses

taotletakse ühiselt toimepandud kuritegudes ka R. Lodeikini õigeksmõistmist, poleks maakohtul

kriminaalasja uuel arutamisel võimalik sõlmitud kokkulepet kinnitada. Seega tuleb teistetav

kriminaalasi tagastada Riigiprokuratuurile.

12. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 366 p-st 8 ja § 373 lg-st 2, tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Viru Maakohtu 21. juuni 2013. a otsuse R. Lodeikini süüditunnistamises ja

karistamises KarS § 255 lg 1 ja § 214 lg 2 p 4 järgi ning saadab kriminaalasja Riigiprokuratuurile uue

kohtueelse menetluse korraldamiseks. Riigikohus rahuldab kaitsja teistmisavalduse osaliselt.

/allkirjastatud digitaalselt/