3-1-1-81-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-81-14

Otsuse kuupäev

3. detsember 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi

Kohtuasi

Väärteoasi Imre Reinhausi karistamises KarS § 276 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26. juuni 2014. a kohtuotsus väärteoasjas nr

4-14-4470

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Imre Reinhausi kaitsja vandeadvokaadi abi Janar Urres,

kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Maksu- ja Tolliamet

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

5. november 2014, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada väärteomenetlus Imre Reinhausi suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

2. Kaitsja kassatsioon rahuldada.

3. Mõista Eesti Vabariigilt Imre Reinhausi kasuks välja 528 (viissada kakskümmend kaheksa)

eurot, sh käibemaks 88 (kaheksakümmend kaheksa) eurot, valitud kaitsjale tasutud õigusabi

kulu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) karistas 12. mai 2014. a otsusega Imre Reinhausi KarS § 276

järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. I. Reinhausi karistati selle eest, et ta keeldus

5. veebruaril 2014 vastu võtmast kohtuvälise menetleja kutset ülekuulamisele väärteomenetluses ja

jättis 10. veebruaril 2014 kl 15.00 menetleja juurde ilmumata. Sellega rikkus I. Reinhaus VTMS § 19

lg 4 p 1 ja § 40 nõudeid.

2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse maakohtule menetlusaluse isiku kaitsja.

Kaebuses leiti, et kaebaja selgitas menetlejale, et tema pole enam kutse adressaat, kuna ta on RT Rent

OÜ juhatusest lahkunud. Samuti ei hoiatatud teda kutse andmisel nõuetekohaselt ja

väärteoprotokollis pole märgitud õigusnormi, mida ta rikkus. Seega pole menetlusalune isik

KarS § 276 objektiivset koosseisu täitnud ja väärteoasja kohtuväline menetleja on rikkunud oluliselt

väärteomenetlusõigust.

3. Harju Maakohtu 26. juuni 2014. a kohtuotsusega kergendati menetlusaluse isiku karistust.

I. Reinhausi karistati KarS § 276 alusel rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 160 eurot. Kohus leidis, et

kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja põhjendatud, kuid mõistetud karistus ei vasta

menetlusaluse isiku süüle.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni I. Reinhausi kaitsja vandeadvokaadi abi Janar Urres.

Kassatsioonis taotletakse maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist või väärteoasja

maakohtule uueks arutamiseks saatmist. Kassatsiooni põhistused on lühidalt järgmised. KarS § 276 I.

Reinhausi suhtes ei kohaldu, kuna tema polnud kutse adressaat. Talle ei selgitatud õigesti ja piisavalt

kutsest keeldumise tagajärgi. Menetleja ametnikud nõustusid I. Reinhausi selgitustega ja loobusid ise

kutse üleandmisest. Menetlusalust isikut oleks äärmisel juhul saanud karistada menetlustrahviga

väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 43 lg 1 alusel. Normi, millele ametnike korraldus

tugines, ei ole märgitud ka väärteoprotokollis. Kohus ei hinnanud süüteo deliktistruktuuri

nõuetekohaselt. Väärteoprotokollis on nimetamata jäetud võimuesindaja, kes seadusliku korralduse

andis.

5. Kassatsioonivastuses märgib MTA, et kassatsiooni rahuldamiseks ei ole alust.

5.1. Väärteoprotokollis on kirjas nii seadusliku korralduse (kutse) aluseks olev õigusnorm kui ka

menetlusaluse isiku kohustused ja nende aluseks olev õigusnorm. Samuti sisaldab väärteo kirjeldus

kohtuvälise

menetleja

veendumust

väärteo

toimepanemise

kohta

ja

selle

põhistust.

Väärteoprotokollist nähtub selgelt, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt

väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud.

5.2. Kohtuvälise menetleja ametniku (võimuesindaja) seaduslik korraldus, mis on isikule esitatud

kutse vormis, on menetlusalusele isikule täitmiseks kohustuslik ning sellise kohustuse rikkumise eest

on kohtuvälisel menetlejal võimalik kohaldada sunnivahendina sundtoomist (VTMS § 43 lg 3) ja

võimalik ka isik väärteokorras vastutusele võtta (KarS § 276). Seadusandja on VTMS § 43 lg-s 1

sätestatud trahvimise pädevuse andnud üksnes kohtule. Kohtuvälise menetleja pädevus korralduse

eiramise eest trahvi määrata on sätestatud KarS §-s 276 ja selle dubleerimist menetlusseadustikku ei

ole peetud vajalikuks.

5.3. Väärteoprotokollist nähtub selgelt, et võimuesindajaks, kelle korralduse eiramist I. Reinhausile

ette heidetakse, oli kutse allkirjastanud MTA väärteomenetleja H.-M. P. MTA revidendid H. V. ja R.

M. selgitasid 5. veebruaril 2014 I. Reinhausile, et tema kui füüsilise isiku suhtes on käimas veel teine

väärteomenetlus ning et kutse ongi väljastatud talle kui füüsilisele isikule. Lisaks sellele oli kutsel

selgelt kirjas, et kõnealune väärteomenetlus on alustatud ka I. Reinhausi suhtes. Vaatamata ametnike

püüdlustele kutse isikule kätte toimetada, ei nõustunud I. Reinhaus kutset vastu võtma ning lahkus

omavoliliselt ülekuulamisruumist. Kõnesolev kutse oligi antud konkreetse menetlustoimingu

(menetlusaluse isiku ülekuulamine) tagamiseks. Menetlusaluse isiku ülekuulamise tagamise ja kutse

vahel oli ka vahetu ajalis-ruumiline seos.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Karistusseadustiku §-s 276 sisalduv karistusnorm peab tagama, et võimuesindaja poolt haldus- või

süüteomenetluse raames antud korraldus, mis on suunatud menetlustoimingu tegemisele või

konkreetse ohuolukorra likvideerimisele, saaks korralduse adressaadi poolt vahetult täidetud. KarS §-

s 276 kirjeldatud väärteokoosseisu ülesanne ei ole aga garanteerida üldist seaduskuulekust

kõikvõimalikes õigussuhetes (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. juuni 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-

40-06 ja 5. septembri 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-38-07, p 12).

7. Nii peab KarS § 276 väärteokoosseisu subsumeerimisel mh arvestama, et väärteoprotokollis

kirjeldatud käitumine poleks hõlmatud juba mõne teise ja täpsema normiga, st eriregulatsiooniga.

VTMS § 43 lg 3 näeb ette, et kui kutse kätte saanud menetlusalune isik on jäänud kohtuvälise

menetleja juurde ilmumata, võib kohtuväline menetleja määrusega kohaldada tema suhtes

sundtoomist, mis peab kindlustama menetluse toimumise ka juhul, kui menetlusalune isik ei järgi

menetleja seaduslikku korraldust. Menetluse tagamise eesmärk on selle sundi sisaldava

menetlustoiminguga paremini kaitstud, kui väärteokaristuse kohaldamisega. Ühest süüteomenetlusest

uute süüteomenetluste tekkimine pole üldjuhul mõistlik, kuna esimesest menetlusest väljakasvanud

teise, derivatiivse menetlusega kaasneb menetlejale täiendav kulu ja lisanduvad võimalikud

õiguslikud vaidlused. Need võivad piiratud ressursside tingimustes omakorda raskendada algse

süüteo menetlemist. Seega oleks isiku kutse peale mitteilmumise eest karistamine eraldiseisvas

menetluses ebaökonoomne ega teeniks peamist eesmärki, s.o süüteomenetluse sujuva kulgemise

tagamist.

8. Kolleegium märgib, et karistamine peab õigusriigis olema ultima ratio ja riik võib rakendada seda

alles siis kui teised, kergemad vahendid ei kaitse õigushüve küllaldaselt. Seadusandja on VTMS §-

s 43 reguleeritud sundtoomise ja trahvimise näol loonud sellised õigushüve - õigusemõistmise

toimimine - kaitsvad vahendid, mis on eesmärgi saavutamiseks sobivad ja piisavad. Eeltoodu põhjal

leiab kolleegium, et VTMS § 43 lg 3 on KarS § 276 suhtes erinorm, mis välistab kutse peale

ilmumata jäänud isiku karistamise.

9. Lisaks osutab kolleegium, et KarS §-s 276 sisalduv väärteokoosseis tunnistatakse alates

1. jaanuarist 2015 kehtetuks. Muudatuse põhistused on esitatud 554 SE seletuskirjas. Muu hulgas on

muudatust põhjendatud sellega, et KarS § 276 koosseis ei vasta määratletusnõudele, kuna võimaldab

äärmiselt laia tõlgendust ja raskendab menetlusaluse isiku positsioonide kaitsmist. Ka ei ole mõistlik

järelevalvemenetlusest süüteomenetluse väljakasvamine. Seega on ka seadusandja tahe suunatud

tulevikus sellele, et välistada selliste olukordade karistatavus ja kohaldada menetleja seadusliku kutse

eiramise korral teisi, menetlusõiguslikke vahendeid, sh sundtoomist.

10. Karistades I. Reinhausi väärteomenetluses kohtuvälise menetleja kutse peale ilmumata jätmise

eest KarS § 276 alusel, on maakohus ja kohtuväline menetleja jätnud kohaldamata VTMS § 43 lg-s 3

sätestatud erinormi ja sellest tulenevalt kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Väärteomenetlus

tulnuks jätta alustamata või lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Seega on menetlejad rikkunud

oluliselt ka väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 1 tähenduses.

11. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 29 lg 1 p-st 1, § 149 p-st 2, § 150 lg 1 p-st 1 ning § 174 p-

st 4, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 26. juuni 2014. a kohtuotsuse ja

lõpetab väärteomenetluse I. Reinhausi suhtes. Kolleegium rahuldab kaitsja kassatsiooni.

12. Kassaator on esitanud taotluse kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale õigusabi eest tasutud 528

euro (sh käibemaks 88 eurot) väljamõistmiseks. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise

korral VTMS § 29 lõike 1 punkti 1 alusel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud

kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve

vahenditest. Kuna lõpetatud väärteoasja kohtuväliseks menetlejaks on Maksu- ja Tolliamet, siis tuleb

kaitsjale makstud tasu ja kuluhüvitised välja mõista Eesti Vabariigi riigieelarvest. Kaitsjale makstud

tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel võtab kriminaalkolleegium arvesse tasu maksmise vajalikkust

ja põhjendatust kõnealuses väärteoasjas ning väärteoasja mahtu ja keerukust (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 4. jaanuari 2010. a otsus väärteoasjas 3-1-1-104-09, p 15; 29. jaanuari 2010. a

otsus asjas nr 3-1-1-82-09, p 22.1). Praeguses väärteoasjas on kassatsioonimenetluses valitud

kaitsjale makstud tasu mõistlik ja VTMS § 23 alusel tuleb Eesti Vabariigilt I. Reinhausi kasuks välja

mõista 528 (viissada kakskümmend kaheksa) eurot, sh käibemaks 88 (kaheksakümmend kaheksa)

eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/