3-2-1-123-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-123-14

Otsuse kuupäev

Tartu, 3. detsember 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Jaak Luik ja Tambet

Tampuu

Kohtuasi

Nordecon AS-i hagi Balti Kivi OÜ, OkTrans OÜ ja

Bauliner OÜ vastu kohtuliku hüpoteegi kande

parandamiseks nõusolekute andmise kohustuse

tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 19. mai 2014. a otsus tsiviilasjas

nr 2-13-33068

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Balti Kivi OÜ, OkTrans OÜ ja Bauliner OÜ

kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Nordecon AS (registrikood 10099962), esindaja

vandeadvokaat Martin Triipan

Kostjad Balti Kivi OÜ (registrikood 11368714), OkTrans OÜ

(registrikood 11589763) ja Bauliner OÜ (registrikood

11504850), ühine esindaja vandeadvokaat Anneli Aab

Asja läbivaatamise kuupäev

10. november 2014. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. mai 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-33068 ja samas

asjas tehtud Harju Maakohtu 30. septembri 2013. a otsus.

2. Teha asjas uus otsus, millega jätta Nordecon AS-i hagi Balti Kivi OÜ, OkTrans OÜ ja

Bauliner OÜ vastu kohtuliku hüpoteegi kande parandamiseks nõusolekute andmise kohustuse

tuvastamiseks rahuldamata.

3. Tühistada Harju Maakohtu 11. juuli 2013. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.

4. Rahuldada kassatsioonkaebus.

5. Jätta kõigi kohtuastmete menetluskulud poolte endi kanda.

6. Tagastada AS-ile Advokaadibüroo Aivar Pilv (konto nr EE902200221001197157) 19. juunil

2014 Balti Kivi OÜ, OkTrans OÜ ja Bauliner OÜ kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 100

(ükssada) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Nordecon AS (hageja) esitas 11. juulil 2013 Harju Maakohtule Balti Kivi OÜ (kostja I) vastu hagi.

Hageja palus tuvastada kostja I kohustus anda nõusolek ebaõige kinnistusraamatu kande

parandamiseks ning anda järgmise sisuga tahteavaldus, lugedes tahteavalduse tehtuks kohtuotsusega:

„Balti Kivi OÜ annab tagasivõetamatu nõusoleku Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harju

kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 2631502 neljandasse jakku jooksva kande nr 2 all

Nordecon AS (registrikood 10099962) kasuks sisse kantud kohtuliku hüpoteegi kande parandamiseks

selliselt, et hüpoteegi summa on 279 431,60 eurot ja kande sõnastamiseks järgmiselt: „Kohtulik

hüpoteek summas 279 431,60 eurot Nordecon AS (registrikood 10099962) kasuks."

Hagiavalduses esitas hageja ka taotluse kanda hagi tagamise korras hageja kasuks

kinnistusraamatusse vastuväide kohtuliku hüpoteegi kande parandamise nõude tagamiseks. Harju

Maakohus rahuldas 11. juuli 2013. a määrusega hagi tagamise avalduse ja otsustas kanda

kinnistusraamatusse hageja taotletud vastuväite.

Hageja esitas 2. augustil 2013 taotluse OkTrans OÜ (kostja II) ja Bauliner OÜ (kostja III)

kohtumenetlusse kaasamiseks ning esitas nende vastu samasisulise nõude tahteavalduste

asendamiseks. Harju Maakohus kaasas 5. augusti 2013. a määrusega kostjad II ja III menetlusse.

2. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja kostja I vastu tsiviilasjas nr 2-11-53269 hagiavalduse, milles

nõudis liigselt tasutud summade tagastamist. Hageja esitas ka hagi tagamise avalduse. Harju

Maakohus rahuldas 7. novembri 2011. a määrusega hagi tagamise avalduse ja seadis kostjale I

kuuluvale kinnistule Harjumaal hageja kasuks kohtuliku hüpoteegi 279 431 eurot 60 senti. Kohtulik

hüpoteek kanti sisse 21. novembril 2011.

Harju Maakohus rahuldas 17. juuli 2012. a otsusega hagi osaliselt (1839 euro ja 60 sendi osas) ja

tühistas otsuse resolutsiooni p-s 5 hagi tagamise korras kohtuliku hüpoteegi seadmise 277 592 euro

ulatuses (vähendas maakohtu 7 . novembri 2011. a määrusega võrreldes hüpoteeki 279 431 eurolt

60 sendilt 1839 eurole 60 sendile). Hageja vaidlustas maakohtu otsuse, paludes mh hagi tagamise

kohta jõusse jätta Harju Maakohtu 7. novembri 2011. a määruse.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17. detsembri 2012. a otsusega maakohtu otsuse osaliselt ja tegi

tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldas hagi (otsus jõustus 20. märtsil 2013). Ringkonnakohtu

otsuse p-s 2 on esitatud maakohtu otsuse resolutsiooni terviklik sõnastus, kusjuures oma otsuse

resolutsioonis ega mujal otsuses ei käsitle ringkonnakohus hagi tagamist (maakohtu otsuse

resolutsiooni p 5).

Harju Maakohtu 17. juuli 2012. a otsuse ja kostja I 31. mai 2013. a avalduse alusel muudeti kohtuliku

hüpoteegi kannet 8. juulil 2013, mille tulemusel vähenes kohtuliku hüpoteegi summa 1839 euro

60 sendini. Hageja leidis, et kohtuliku hüpoteegi summa vähendamise kinnistusraamatu kanne on

ebaõige. Õige kanne peaks olema selline nagu 21. novembril 2011 sisse kantud esialgne hüpoteek.

Esialgse hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmise aluseks oli hagi tagamise määrus, mis endiselt

kehtib, sest puudub kehtiv kohtulahend, mis oleks määrust muutnud. Kuna praegune kanne on

ebaõige, on kostjatel kohustus anda nõusolek kande parandamiseks.

3. Kostjad ei tunnistanud hagi. Nad leidsid, et tsiviilasjas nr 2-11-53269 hagi tagamise määrusega

rakendatud hagi tagamise abinõu on maakohtu 17. juuli 2012. a otsusega osaliselt tühistatud ja selles

osas ei ole maakohtu otsust muudetud, st vastavas osas on maakohtu otsus 20. märtsil 2013

jõustunud.

4. Harju Maakohus rahuldas 30. septembri 2013. a otsusega hagi. Maakohus tuvastas, et kostjatel on

kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks hageja nõutud kujul. Hagi

tagamise määrusega määratud vastuväite jättis maakohus kehtima kuni kohtuliku hüpoteegi kande

parandamiseni ja määras kustutada vastuväide samal ajal kohtuliku hüpoteegi kande parandamisega.

Menetluskulud jättis kohus võrdsetes osades kostjate kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste järgi on hageja nõude õiguslikuks aluseks tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 koosmõjus asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg-ga 1. AÕS § 363 lg-te 1 ja 2

ning § 364 järgi on põhimõtteliselt võimalik nõuda kohtuliku hüpoteegi ebaõige kande parandamiseks

nõusolekut TsÜS § 68 lg 5 ja AÕS § 65 lg 1 alusel.

Pooled vaidlevad sisuliselt selle üle, kas maakohtu otsus hagi tagamise abinõu osalise tühistamise

kohta on jõustunud.

Maakohus tuvastas, et eelmises tsiviilasjas on hageja väljendanud selget tahet vaidlustada maakohtu

otsus ka selle resolutsiooni p 5 (hagi tagamine) osas.

Maakohtu otsuse osalist jõustumist tuleb kehtivas menetlusõiguses hinnata TsMS § 654 lg 2² põhjal.

See säte on oma eesmärgi ja sõnastuse poolest piisavalt selge, tõlgendamaks seda viisil, et olukorras,

kus ringkonnakohus muudab maakohtu otsust osaliselt, sisaldab ringkonnakohtu otsuse resolutsioon

mõlema kohtu otsuste resolutsiooni terviklikku sõnastust. Järelikult tuleb maakohtu otsuse osalise

tühistamise ja ringkonnakohtus uue otsuse tegemise korral lugeda ringkonnakohtu otsuses märgitud

kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus kogu senise lahendi sõnastuseks. Selle tagajärg on muu

hulgas, et maakohtu otsus jõustub osaliselt ainult selles osas, mis on kooskõlas ringkonnakohtu

otsuses esitatud resolutsiooni tervikliku sõnastusega. Sellisena on vormistatud ka maakohtu otsuse

jõustumismärge. Praegusel juhul tähendab see, et maakohtu otsuse resolutsiooni p 5 ei jõustunud, sest

see ei sisaldu ringkonnakohtu otsuses esitatud kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.

Maakohus leidis, et ei ole täidetud ka kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34¹ lg 7 p 1 ega § 35 lg 4

tingimused, sest puudub jõustunud kohtulahend hagi tagamise kohtumääruse muutmise kohta.

Eelnevast tuleneb, et kinnistusraamatusse 8. juulil 2013 tehtud kohtuliku hüpoteegi muutmise kanne

on ebaõige ning hagejal on õigus nõuda kostjalt I selle parandamiseks nõusolekut.

Praeguses asjas tehtava otsuse täidetavuse huvides tuleb kohtuotsusega asendada ka teiste kostjate

nõusolekud. Maakohus viitas AÕS § 59 lg-le 1 ja § 59¹ lg-le 1 ning märkis, et kostjate II ja III kasuks

tehtud hüpoteegikanded paiknevad vaidlusaluse kohtuliku hüpoteegi esialgsest kandest tagapool.

AÕS § 353 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et kinnisasja sundtäitmisest saadud rahast rahuldatakse

hüpoteegipidajate hüpoteegiga tagatud nõuded, mille rahuldamiseks sundtäitmine täide viidi,

vastavalt hüpoteekide järjekohtadele ja järgneval järjekohal asuva hüpoteegiga tagatud nõue

rahuldatakse pärast eelneval järjekohal oleva hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist. Sellest

järeldub, et järjekohas tagapool olevate hüpoteekide hüpoteegipidajad on puudutatud isikud

KRS § 34¹ lg 1 tähenduses, kui kinnistusraamatus järjekohalt eespool asuvat hüpoteegikannet

parandatakse sel viisil, et hüpoteegisumma suureneb.

5. Kostja I palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi

rahuldamata või alternatiivselt tühistada otsus ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Maakohus ei ole eelmises tsiviilasjas tehtud ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni õigesti hinnanud.

Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Kostjad II ja III palusid lugeda kõik apellatsioonkaebuses esitatud kostja I seisukohad ja taotlused ka

nende seisukohtadeks.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. mai 2014. a otsusega maakohtu otsuse muutmata.

Apellatsiooniastme menetluskulud jättis ringkonnakohus kostja I kanda.

Ringkonnakohtu otsuse järgi on maakohus õigesti leidnud, et Harju Maakohtu 17. juuli 2012 otsus ei

jõustunud mitte üheski osas ning Tallinna Ringkonnakohtu 17. detsembri 2012 otsus sisaldab

terviklikku ja kogu menetluse seisukohast kehtivat resolutsiooni.

Pidades mh silmas asjaolusid, mille üle pooled maakohtus ei vaielnud, peavad maakohtu järeldused

paika nii TsMS § 654 lg 2² sisustamise kui ka selle sätte praegusele vaidlusele kohaldamise tulemuse

osas. On õige, et kuna ringkonnakohtu otsuse resolutsiooniga ei ole hagi tagamist tühistatud ega selle

abinõu muudetud, kehtib hagi tagamise osas endiselt Harju Maakohtu 7. novembri 2011. a määrus.

See aga tähendab, et kinnistusraamatu kanne hagi tagamiseks seatud hüpoteegi summa muutmise

kohta on tehtud ekslikult ja seda tuleb AÕS § 65 lg 1 ja TsÜS § 68 lg 5 järgi hageja taotletud viisil

KRS § 62 lg 1 p 1 alusel parandada.

Apellatsioonkaebuses viidatud menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal

ei tuvastanud. Maakohtu otsuse kaalutlused on selgesti jälgitavad ja järeldused arusaadavad. Samuti

ei ole õige kaebuse väide, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti TsMS § 654 lg-t 2². Õige on

maakohtu seisukoht, et kui ringkonnakohus sõnastab ise uuesti kohtuotsuse resolutsiooni, siis saab

TsMS § 654 lg 2² järgi maakohtu otsus jääda kehtima üksnes osas, milles ringkonnakohus

tervikresolutsiooniga selgelt otsustab selle kehtima jätta. Maakohtu otsuse osalist kehtima jäämist ei

saa kostja leitud viisil tuletada, kuna TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi peab otsuse resolutsioon olema

selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kostjad paluvad ühises kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega

hagi rahuldamata.

Kostjate arvates ei tühistanud ringkonnakohus varasemas menetluses tehtud otsuses maakohtu otsust

selles osas, mis puudutas hagi tagamist. Seega on see osa maakohtu otsusest kooskõlas TsMS § 456

lg 2 p-ga 3 jõustunud. Kohtud on andnud TsMS § 654 lg-le 22 iseseisva tähenduse, eraldi TsMS §-st

657. Tervikredaktsiooni esitamisele peab eelnema ringkonnakohtu poolt vastava otsuse vastuvõtmine.

Otsuse resolutsiooni terviksõnastusest ei saa tuletada otsust, mida ei ole tehtud.

8. Hageja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus ja maakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel

tühistada. Asjas on TsMS § 691 p 5 alusel võimalik teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

Kassatsioonkaebus rahuldatakse.

10. Kolleegium ei nõustu kohtute seisukohaga, et Harju Maakohtu 17. juuli 2012. a otsuse

resolutsiooni p 5 ei ole jõustunud. Samuti ei nõustu kolleegium alama astme kohtute TsMS § 654

lg 22 kohta antud tõlgendusega.

TsMS § 654 lg 22 sätestab, et kui ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse resolutsiooni, peab

ringkonnakohtu otsuse resolutsioonist nähtuma kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus. Muutmise all

mõeldakse selles sättes ka maakohtu otsuse osalist tühistamist (vt Riigikohtu 2. novembri 2012. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-12, p 12).

TsMS § 654 lg 22 lisati TsMS-i 1. jaanuaril 2009 jõustunud seaduse muudatustega. Seaduseelnõu

seletuskirja kohaselt (millele on viidanud ka maakohus) peab TsMS § 654 täiendamine lõikega 22

võimaldama pooltel, kohtutäituril ja ka Riigikohtul ringkonnakohtu poolt maakohtu lahendi osalisel

tühistamisel/muutmisel paremini aru saada sellest, milline on otsuse resolutsiooni n-ö terviktekst.

TsMS § 654 lg 22 ei muuda olematuks TsMS § 442 lg-st 5 ja § 654 lg-st 1 tulenevat nõuet, et

maakohtu lahendi muutmine (sh osaline tühistamine) peab olema selgelt näha ringkonnakohtu

lahendi resolutsioonist. Samas ei ole välistatud, et ringkonnakohtu selge seisukoht maakohtu lahendi

muutmise kohta nähtub üksnes ringkonnakohtu lahendi resolutsioonis esitatud maakohtu lahendi

resolutsiooni terviktekstist. Kuid sellest, et ringkonnakohus on oma lahendis esitatud maakohtu

lahendi resolutsiooni terviktekstist jätnud midagi maakohtu lahendi resolutsioonis kajastatust välja, ei

saa teha järeldust, et ringkonnakohus on maakohtu lahendi resolutsiooni muutnud.

Kolleegium selgitab, et kui ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse täies ulatuses ja teeb uue

otsuse, siis ei ole vaja TsMS § 654 lg-t 22 kohaldada (vt Riigikohtu 2. novembri 2012. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-97-12, p 12).

11. Praeguses asjas tähendavad eespool (käesoleva otsuse p-s 10) esitatud seisukohad järgmist.

Harju Maakohus tegi 17. juuli 2012. a otsuse resolutsiooni p-s 5 otsuse jätta hagi tagamiseks kostja I

kinnistule hageja kasuks kehtima 1839 euro 60 sendi suurune kohtulik hüpoteek. Tallinna

Ringkonnakohus otsustas 17. detsembri 2012. a otsuses hageja apellatsioonkaebuse alusel (milles oli

taotletud ka kohtuliku hüpoteegi summa taastamist alguses määratud suuruseni) maakohtu otsuse

tühistamise kohta järgmist: „Harju Maakohtu 17.07.2012 otsus tühistada osas, millega maakohus

jättis Nordecon AS-i hagi Balti Kivi OÜ vastu osaliselt rahuldamata. Teha tühistatud osas uus otsus,

millega rahuldada hagi lisaks 258 184.05 euro ja nimetatud summalt viivise väljamõistmise osas."

Seega jättis ringkonnakohus oma otsuse resolutsioonis võtmata seisukoha varem määratud hagi

tagamise abinõu kohta ja apellatsioonkaebuse taotluse kohta taastada kohtulik hüpoteek algses

suuruses, s.o Harju Maakohtu 7. novembri 2011. a määrusega seatud ulatuses. Ka ringkonnakohtu

17. detsembri 2012. a otsuse resolutsioonis esitatud maakohtu määruse resolutsiooni terviktekstist ei

nähtu, et ringkonnakohus oleks maakohtu otsust muutnud hagi tagamise osas. Seega jättis

ringkonnakohus 17. detsembri 2012. a otsuses võtmata seisukoha maakohtu 17. juuli 2012. a otsuse

resolutsiooni p-s 5 öeldu kohta.

Riigikohus on korduvalt juhtinud alama astme kohtute tähelepanu nõudele võtta TsMS § 442 lg 5

esimese lause ja TsMS § 445 lg 2 alusel otsuses seisukoht varem määratud hagi tagamise abinõu

kohta (vt nt Riigikohtu 30. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14, p 16; 15. jaanuari 2014. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-13, p 65; 23. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-13, p 43).

Selline rikkumine ei anna kolleegiumi arvates siiski alust tühistada ringkonnakohtu otsust.

TsMS § 448 lg 1 p 1 sätestab, et kui kohus on jätnud mõne esitatud nõude või taotluse lahendamata,

on kohtul menetlusosalise taotlusel või omal algatusel õigus teha täiendav otsus.

Praeguses asjas täiendavat otsust tehtud ei ole ja selle tegemise tähtaeg (TsMS § 448 lg 2) ning ka

võimalik avalduse esitamise tähtaja ennistamise tähtaeg (TsMS § 67 lg 2) on möödunud. TsMS § 456

lg 1 kohaselt jõustub kohtuotsus, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses.

Eeltoodust tulenevalt on Harju Maakohtu 17. juuli 2012. a otsuse resolutsiooni p 5 jõustunud.

Seetõttu tuleb kohtute otsused tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Hagi

rahuldamata jätmise tõttu tuleb tühistada ka Harju Maakohtu 11. juuli 2013. a määrusega määratud

hagi tagamise abinõu, milleks oli kinnistusraamatusse vastuväite kandmine kohtuliku hüpoteegi

kande parandamiseks.

12. Kolleegium juhib hageja tähelepanu järgnevale. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 445 lg 1

esimene lause ei välista tõlgendust, mille järgi saab otsuse täitmise mõne hagi tagamise abinõuga

tagada või tagamisabinõu asendada ka pärast otsuse jõustumist, kui selleks on olemas poole

õigustatud huvi (Riigikohtu 9. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-14, p 36). TsMS § 445 lg 1

esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel mh kindlaks määrata, et otsuse täitmine

tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

Praegusel juhul võib hageja õigustatud huvi hagi täiendava tagamise vastu seisneda selles, et tema

hagi on jõustunud kohtulahendiga rahuldatud vähemalt 258 184 euro 5 sendi (põhinõue) ulatuses,

kuid kohtuotsusega rahuldatud nõude täitmise tagamiseks on seatud vaid 1839 euro 60 sendi suurune

kohtulik hüpoteek. Seetõttu võib hageja esitada maakohtule taotluse tagada jõustunud otsust selliselt,

et kohtuliku hüpoteegi summa suurendatakse 1839 eurolt 60 sendilt 279 431 euro 60 sendini (hageja

praeguses hagis nõutud kohtuliku hüpoteegi summa).

13. Kolleegium leiab, et TsMS § 162 lg 4 alusel tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda, sest

nende hageja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane.

14. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel kostjatele

kassatsioonikautsjon tagastada.

Peeter Jerofejev, Jaak Luik, Tambet Tampuu