3-2-2-1-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-2-1-14

Määruse kuupäev

Tartu, 3. detsember 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve

Kohtuasi

OOO Flaifiš (ОБЩЕСТВО С ОГРАНИЧЕННОЙ

ОТВЕТСТВЕННОСТЬЮ "ФЛАЙФИШ") avaldus

vahekohtuniku otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks

tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21. mai 2014. a määrus tsiviilasjas

nr 2-14-15310

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Dockham OÜ teistmisavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Vene Föderatsiooni äriühing OOO Flaifiš

(ОБЩЕСТВО С ОГРАНИЧЕННОЙ

ОТВЕТСТВЕННОСТЮ "ФЛАЙФИШ") (Vene Föderatsiooni

registreerimisnumber 1097746020371, asukoht Akademika

Nesmeyanova 2, Moskva 119334, Vene Föderatsioon)

Puudutatud isik Dockham OÜ (registrikood 12162073)

Asja läbivaatamise kuupäev

3. november 2014. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 21. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-15310 ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.

2. Teistmisavaldus rahuldada.

3. Tagastada Dockham OÜ-le teistmisavalduselt 29. mail 2014 tasutud kautsjon

50 (viiskümmend) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vene Föderatsiooni äriühing OOO Flaifiš (ОБЩЕСТВО С ОГРАНИЧЕННОЙ

ОТВЕТСТВЕННОСТЬЮ "ФЛАЙФИШ") (avaldaja) esitas 7. aprillil 2014 Harju Maakohtule

avalduse, milles palus tunnistada täidetavaks vahekohtunik Eduard Neimani 19. juulil 2013 tehtud

otsuse.

Avalduse kohaselt sõlmisid Dockham OÜ (Dockham) ja Teradyne Ltd (Saint Kittsi ja Nevise

Föderatsioonis registreeritud äriühing; laenuandja) 20. oktoobril 2011 laenulepingu (laenuleping).

Selle alusel laenas laenuandja Dockhamile 137 600 eurot kohustusega tagastada see 21. oktoobriks

2012. Laenulepingu p-de 5.2 ja 5.6 järgi lahendatakse vaidlused vahekohtus, mis on määratud

kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustikuga (TsMS). Vahekohtumenetluse keeleks on vene keel ja

vaidluse lahendab üks vahekohtunik. Pooled leppisid vahekohtunikuna kokku Eduard Neimani.

Laenuandja kandis 21. oktoobril 2011 Dockhami pangakontole 137 600 eurot. Viimane ei tagastanud

laenu ega maksnud intressi. Pooled sõlmisid 1. novembril 2012 ja 5. märtsil 2013 lisakokkulepped,

milles määrati nendeks kuupäevadeks tekkinud võla suurus, tagastamise tähtajad ning intressimäärad

(intress kapitaliseeriti). Dockham ei tagastanud tähtaegselt kummaski lisakokkuleppes märgitud laenu

ega tasunud intressi.

Laenuandja loovutas 13. mail 2013 laenulepingust tuleneva nõude Tradegross OÜ-le, kes omakorda

loovutas 3. juunil 2013 sama nõude avaldajale. Avaldaja esitas 17. juunil 2013 vahekohtule

Dockhami vastu hagiavalduse, milles palus mõista temalt välja laenulepingust tuleneva võla, kokku

220 599 eurot 49 senti. Dockham tunnistas 1. juulil 2013 vahekohtule esitatud vastuses võlga.

Vahekohus rahuldas 19. juuli 2013. a otsusega hagi.

2. Harju Maakohus võttis 23. aprilli 2014. a määrusega avalduse menetlusse ja andis Dockhamile

avalduse kättetoimetamisest viis kalendripäeva seisukoha esitamiseks.

3. Harju Maakohus rahuldas 21. mai 2014. a määrusega avalduse, tunnustas vahekohtunik Eduard

Neimani 19. juuli 2013. a otsust ja tunnistas selle täidetavaks. Riigilõivu jättis maakohus avaldaja

kanda, muud menetluskulud Dockhami kanda.

Määruse järgi toimetati avaldus Dockhamile kätte 2. mail 2014, kuid Dockham ei avaldanud oma

seisukohta.

Pooled ei nimetanud vahekohtu kokkuleppes maakohtu tööpiirkonda, kuid kuna vahekohtumenetlus

toimus Tallinnas, on TsMS § 755 lg 1 kohaselt avalduse lahendamine Harju Maakohtu pädevuses.

Asjaolusid, mis annaks aluse tühistada vahekohtu otsuse TsMS § 751 lg 1 või lg 2 alusel, ei esine.

Vahekohtu kokkuleppe eeldused on täidetud, sest laenuleping sisaldab vahekohtu kokkulepet

(TsMS § 717 lg 2), lepingupooled on leppinud kokku vahekohtunike arvu (TsMS § 721 lg 1),

nimetanud vahekohtunikuks füüsilise isiku (TsMS § 722 lg 1) ja leppinud kokku menetluse keele

(TsMS § 734 lg 1). Vahekohtu otsusest ei nähtu, et vaidlust ei võinud lahendada vahekohtus või

vahekohtu otsus on vastuolus Eesti avaliku korra või heade kommetega (TsMS § 751 lg 2).

Laenulepingu üle peetava vaidluse võib TsMS § 718 lg 1 järgi lahendada vahekohtus. Vahekohtu

otsusega on Dockhamilt mõistetud avaldaja kasuks välja 220 599 eurot 49 senti,

sh põhivõlg 164 059 eurot 39 senti, intress 5380 eurot 25 senti, viivis 3035 eurot 10 senti, leppetrahv

35 000 eurot ja viivis 13 124 eurot 75 senti. Dockham ei ole esitanud vastuväiteid selle kohta, et

vahekohus võttis avaldaja hagiavalduse menetlusse. Dockham tunnistas vahekohtus võlga,

tunnistades mh, et ta ei ole täitnud avaldaja nõuet, mis tuleneb laenulepingust ja selle

lisakokkulepetest.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Dockham esitas 4. juunil 2014 teistmisavalduse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata

asja uueks läbivaatamiseks maakohtule või jätta avaldus rahuldamata ja vahekohtu otsus tühistada.

Lisaks palus Dockham tühistada täitetoiming täiteasjas nr 26/2014/701 või peatada täitemenetlus

samas asjas.

Teistmisavalduse kohaselt ei olnud Dockhamile menetlusest seaduse kohaselt teatatud, kuigi lahend

tehti tema kohta. Dockham sai maakohtu menetlusest teada alles 23. mail 2014, mil ta sai kätte

maakohtu 21. mai 2014 määruse. Maakohtu 23. aprilli 2014. a määrust ei toimetatud Dockhamile

kätte tema aadressile Tallinnas Narva mnt 13. Menetlusdokumendid anti Tallinnas Narva mnt 13a üle

isikule, kes ei ole seotud Dockhamiga. Jana Tšebotarevskaja on Aktsiaselts FM CAPITAL

CONSULTING (FMCC) töötaja. Dockhami menetlusdokumente kätte saama pädev isik on äriregistri

kande järgi Larssen CS OÜ (Larssen). Lisaks anti Dockhamile seisukoha esitamiseks ebamõistlikult

lühike tähtaeg.

Vahekohtu otsus tuleb TsMS § 751 lg 1 p 3 kohaselt tühistada, kuna Dockham ei teadnud ka

vahekohtumenetlusest ja tal ei olnud võimalik oma õigusi kaitsta. Samuti ei teadnud Dockhami

seaduslikud esindajad vahekohtumenetluse aluseks olevast laenulepingust ja lisakokkulepetest.

Dockham ei ole avaldajale võlgu.

Lisaks palus Dockham kontrollida avaldaja seadusliku esindaja esindusõigust, jätta tema

menetlustoimingud tähelepanuta ning kõrvaldada esindusõiguseta isik menetlusest, esitada avaldajal

dokumentide originaalid ja korraldada ekspertiis nende õigsuse tuvastamiseks, kuulata vande all üle

kaks isikut ning jätta avaldaja esitatud lisad arvestamata.

5. Avaldaja palub jätta teistmisavalduse rahuldamata ja menetluskulud Dockhami kanda.

Avaldaja väitel on teistmisavaldus alusetu ja pahatahtlik ning selle ainus eesmärk on mõjutada

täitemenetlust. Dockham sai tugineda teistmise aluseks olevatele asjaoludele varasemas menetluses.

Maakohus teatas talle oma menetlusest nõuetekohaselt. Maakohtu 21. aprilli 2014. a määrus anti

Dockhamile kätte 5. mail 2014. Dockham kasutab lepingu alusel aadressi Narva mnt 13a ja see

aadress oli tema asukohana märgitud ka laenulepingus. Dockham ei teatanud oma asukoha

muudatusest avaldajale ega isikutele, kes olid vaidlusaluse nõude loovutanud, ega vahekohtule ja

maakohtule. Aadressi, millele maakohus menetlusdokumendid kätte toimetas, kasutab Dockham oma

aadressina ka mitmes teises kohtumenetluses ning sama aadressi oli ta teatanud ka vahekohtule. On

vale, et Dockham ei ole avaldajalt laenu saanud ega teadnud laenulepingust ja vahekohtumenetlusest.

Vahekohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust. Lisaks esitas avaldaja oma väidete tõendamiseks

mitmeid dokumente.

6. Riigikohus peatas 27. augusti 2014. a määrusega täitemenetluse täiteasjas nr 26/2014/701 kuni

lahendi tegemiseni Riigikohtus.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et teistmisavaldus on põhjendatud ning maakohtu määrus tuleb TsMS § 710 lg 1

esimese lause alusel tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtusse.

8. Avaldaja palub teistmise korras tühistada maakohtu jõustunud määruse, millega tunnistati

täidetavaks Eestis tehtud vahekohtu (vahekohtuniku) otsus, st TsMS § 753 lg 1 esimeses lauses

nimetatud määrus. Sellise määruse peale ei saa TsMS § 756 lg 4 teisest lausest tulenevalt

määruskaebust esitada.

9. Eelnev ei välista kolleegiumi arvates siiski teistmisavalduse menetlemist TsMS § 703 lg-st 1

tulenevalt, mille järgi ei ole teistmine lubatud kohtumääruste suhtes, mille peale ei saa edasi kaevata.

TsMS § 703 lg 1 mõte on kolleegiumi arvates välistada teistmise võimalus eelkõige selliste määruste

puhul, millega korraldatakse ja juhitakse menetlust ning mille võimalikele õiguslikele puudustele

saab tugineda asjas tehtud lõpplahendi peale kaevates. Kolleegiumi arvates tuleb arvestada vahekohtu

otsuse täidetavaks tunnistamise menetluse eripära ja tõlgendada viidatud sätet käesoleva asja

kontekstis põhiseaduspäraselt kitsendavalt.

Nimelt pöördub hagi rahuldanud vahekohtu otsuse tunnustamiseks maakohtusse hageja. Kostja

õiguskaitsevahendiks vahekohtu otsuse õigusjõu vältimiseks on vahekohtu otsuse tühistamise

avaldus, mille saab esitada ringkonnakohtusse (TsMS § 752 lg 1, § 755 lg 4 esimene lause). Seega

annab seadus kostjale õiguskaitsevahendi vahekohtu otsuse õiguspärasuse hindamiseks, mida saab

võrdsustada edasikaebevõimalusega TsMS § 703 lg 1 tähenduses. Seda ei mõjuta asjaolu, et selle

õiguskaitsevahendi kasutamise välistab TsMS § 752 lg 2 juhul, kui kohus on otsust tunnustanud või

selle täidetavaks tunnistanud. Vastasel juhul oleks võimalik, et kostjat ei kaasata

vahekohtumenetlusse ega kohtumenetlusse ja ta jäetakse enda teadmata ilma ka vahekohtu otsuse

tühistamise võimalusest (seda Dockham praeguses asjas väidabki) ning ka teistmise võimalusest.

Olukord, kus Dockhamilt võetaks igasugune võimalus kohtumenetluses taotleda vahekohtu lahendi

seaduslikkuse kontrolli, ei oleks kolleegiumi arvates põhiseaduspärane. Kolleegium ei hinda

praeguses asjas edasikaebepiirangu põhiseaduspärasust.

10. Teistmisavalduse lahendamist ei välista ka TsMS § 703 lg 2, kuna esitatud asjaoludel ei ole

Dockhamile varasemas menetluses võimaldatud teistmisavalduse aluseks olevatele asjaoludele

tugineda.

11. Teistetav maakohtu määrus tehti 21. mail 2014, teistmisavaldus esitati 4. juunil 2014. Seega on

järgitud nii TsMS § 704 lg-s 1 kui ka lg-s 3 sätestatud tähtaega.

12. Dockham tugineb teistmise alusena sellele, et maakohus ei teatanud talle vahekohtu otsuse

tunnustamise menetlusest, kuigi lahend tehti tema suhtes. See saab olla maakohtu määruse

tühistamise aluseks TsMS § 702 lg 2 p 2 kohaselt.

13. Vahekohtu otsuse tunnustamine ja täitmine lahendatakse TsMS § 756 lg 1 esimese lause järgi

hagita menetluses. See tähendab, et kohus peab asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid kontrollima

ka omal algatusel (TsMS § 477 lg 7). Kolleegiumi arvates riivab vahekohtumenetlus tõsiselt isiku

põhiõigust kohtulikule kaitsele (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 15 lg 1 esimene lause), mistõttu tuleb

kohtul olla vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamisel tähelepanelik ja kontrollida, ega isiku

põhiõigusi ei olnud vahekohtumenetluses rikutud. Seda muu hulgas põhjusel, et vahekohtu otsuse

täidetavaks tunnistamine välistab vahekohtu otsuse tühistamise (TsMS § 752 lg 2) ja vahekohtu

otsuse täidetavaks tunnistamise peale ei saa edasi kaevata (TsMS § 756 lg 4). Minimaalselt tuleb

selgitada, kas kostjat on vahekohtumenetlusest üldse teavitatud ja kas tal on olnud võimalik selles

adekvaatselt oma õigusi kaitsta.

Selleks tuleb kitsendavalt tõlgendada TsMS § 756 lg 1 teist lauset, mille järgi tuleb vastaspool enne

otsustamist ära kuulata, kui see on mõistlik. Olukorras, kus on esitatud avaldus just selle asja

lahendamiseks loodud (nn ad hoc) vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamiseks, eriti kui tegu on ühe

vahekohtuniku otsusega ning iseäranis kui vahekohtunik on või on olnud ühtlasi ühe poole

esindajaks, tuleb kolleegiumi arvates vastaspool alati ära kuulata. Ära kuulamata saab rakendada

TsMS § 756 lg-s 3 nimetatud meetmeid.

Lisaks tuleb sellise menetluse jaoks kitsendavalt kohaldada TsMS § 477 lg 9 esimest lauset, mis

lubab avaldusi edastada hagita menetluses kohtu valitud viisil. Kolleegiumi arvates eeldab kostjale

vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamisega kaasnev õiguste riive, et tehtud oleks kõik võimalik

tema menetlusest teavitamiseks. Seega peaks kohtul olema kõrvaldatud mõistlik kahtlus, et kostja ei

ole avaldust kätte saanud.

14. Toimikust nähtuvalt anti Dockhamile saadetud menetlusdokumendid väljastusteate järgi

23. aprillil 2014 üle Tallinnas Narva mnt 13a, assistendina nimetatud Jana Tšebotarevskajale (tl 51).

Aadress Tallinn, Narva mnt 13a oli Dockhami aadressiks märgitud maakohtule esitatud avalduses

(tl 1). Sama aadressi on maakohus märkinud ka avalduse menetlusse võtmise määruses (tl 49) ja

vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise määruses (tl 52). Samas nähtub toimikus olevast äriregistri

23. aprilli 2014. a väljatrükist, et Dockhami aadress on tegelikult Tallinn, Narva mnt 13 ning et

Dockhami menetlusdokumente kätte saama pädev isik on Larssen, kelle aadress on samuti Tallinn,

Narva mnt 13 (tl 48). Seega olid kohtule enne avalduse Dockhamile saatmist teada äriregistri andmed

ning jääb arusaamatuks, miks neist avalduse edastamisel ei lähtutud.

Dockham on väitnud Riigikohtule, et J. Tšebotarevskaja ei olnud tema, vaid FMCC töötaja (tl 83).

Avaldaja ei ole seda vaidlustanud, kuid väidab, et avaldus anti tegelikult edasi Larssenile ja seega ka

Dockhamile, kes oli seega kohtumenetlusest teadlik.

15. Kolleegiumi arvates ei ole toimikus olevate ja ka avaldaja esitatud tõendite alusel võimalik

tõsikindlalt väita, et Dockhamit oli kohtumenetlusest teavitatud. Maakohus ei saatnud avaldust

Dockhami selleks volitatud isikule ega Dockhami äriregistri aadressile. Avaldus anti üle isikule, kes

ei olnud Dockhami töötaja, ning asjas ei ole Larsseni ja Dockhami kinnitust dokumentide

kättesaamise kohta. Kolleegiumil puudub piisav alus järeldada, et avalduse saaks lugeda

kohtumenetluse ajal Dockhamini tegelikult jõudnuks TsMS § 307 lg 3 alusel. Lisaks võis viiepäevane

tähtaeg avaldusele seisukoha andmiseks olla liiga lühike.

Eeltoodust tulenevalt asub kolleegium seisukohale, et kuna maakohus ei ole Dockhamit vahekohtu

otsuse täidetavaks tunnistamise menetlusest seaduse kohaselt teavitanud, esineb asjas TsMS § 702

lg 2 p-s 2 sätestatud teistmise alus ja maakohtu otsus tuleb tühistada.

16. Asja uuel lahendamisel peab maakohus võtma põhjendatud seisukoha vahekohtu otsuse

täidetavaks tunnistamise kohta, kontrollides mh vahekohtu otsuse tühistamise eeldusi.

Seejuures on maakohtul võimalik otsustada, kas võtta asja juurde ja hinnata sellekohaseid tõendeid ja

lahendada kõik taotlused, mida menetlusosalised on Riigikohtule esitanud. Riigikohus ise vahekohtu

otsuse täidetavaks tunnistamist lahendada ei saa, kuna see väljuks teistmise esemest ja eeldaks

tõendite hindamist vahekohtumenetluse kohta.

17. Kuna maakohtu määrus tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb

menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. TsMS § 171 lg 4

kohaselt loetakse teistmisavalduse rahuldamise korral teistmisega seotud menetluskulud osaks

menetluskuludest teistetavas asjas.

18. Teistmisavalduse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel teistmisavalduselt

tasutud kautsjon tagastada. Dockhamil tuleb TsMS § 149 lg 8 kolmanda lause järgi teatada, millisele

pangakontole tuleb kautsjon tagastada.

19. Riigikohtu määruse tegemisest alates on lõppenud 27. augusti 2014. a määrusega täitemenetluse

peatamine. Täitemenetluse seadustiku § 48 lg 1 p 4 alusel tuleb täitemenetlus maakohtu määruse

tühistamise tõttu käesoleva kohtulahendi täiturile esitamisel lõpetada.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Villu Kõve