3-1-1-84-14 · Riigikohus

RIIGIHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-84-14

Määruse kuupäev

2. detsember 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Saale Laos

Kohtuasi

Kriminaalasi

Tiit Eliase süüdistuses KarS § 293 lg 2 p-de 1 ja 4, § 344 lg 1

ning § 345 lg 1 järgi ja

Eliti Consult OÜ süüdistuses KarS § 293 lg 3, § 344 lg 2 ja

§ 345 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuli 2014. a määrus

kriminaalasjas nr 1-14-3958

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Rimi Eesti Food AS-i esindaja vandeadvokaat Dmitri

Teplõhh, määruskaebus

Teised

määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur,

esindaja

Põhja

Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Kristiina Savtšenkova;

Tiit Eliase ja Eliti Consult OÜ kaitsja vandeadvokaat Jüri

Leppik

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

12. november 2014, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuli 2014. a määrus ja saata Rimi Eesti Food AS-i

määruskaebus Harju Maakohtu 16. jaanuari 2014. a määruse peale sisuliseks

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.

2. Määruskaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Maakohtu otsus

1. Kokkuleppemenetluses tehtud Harju Maakohtu 3. juuni 2014. a otsusega tunnistati Tiit Elias

süüdi ja teda karistati KarS § 293 lg 2 p-de 1 ja 4, § 344 lg 1 ning § 345 lg 1 järgi. Sama otsusega

tunnistati Eliti Consult OÜ süüdi ja teda karistati KarS § 293 lg 3, § 344 lg 2 ja § 345 lg 2 järgi.

Ühtlasi konfiskeeris maakohus Eliti Consult OÜ-lt KarS § 831 lg 1 alusel 100 000 eurot ja mõistis

T. Eliaselt KarS § 84 alusel välja 51 150 eurot.

2. T. Elias tunnistati KarS § 293 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi ning Eliti Consult OÜ KarS § 293 lg 3 järgi

süüdi kokkuvõtlikult järgmise teo toimepanemises. T. Elias oli Eliti Consult OÜ juhatuse liige ja

ainuosanik. Samas töötas ta Rimi Eesti Food AS-i kinnisvaraosakonna projektijuhina, olles

töölepingust ja ametijuhendist tulenevate tööülesanne tõttu ametiisik KarS § 288 lg 2 mõttes.

Täites kinnisvaraosakonna projektijuhi ülesandeid, eelistas T. Elias Rimi Eesti Food AS-i ehitus-

ja muude arendusprojektide raames pakkumiste küsimisel, pakkujatega läbirääkimiste pidamisel,

tehtud tööde vastuvõtmisel, nende eest esitatud arvete aktsepteerimisel ja arvete tasumise

korraldamisel töövõtjatena teatud äriühinguid vastutasuna selle eest, et need äriühingud andsid

T. Eliasele Eliti Consult OÜ kaudu pistist. Pistist anti nii, et T. Elias vormistas Eliti Consult OÜ

nimel pistise andjale ebaõige sisuga arve, mille viimane tasus. Pistisena makstud raha laekus Eliti

Consult OÜ pangakontole. T. Elias ja Eliti Consult OÜ võtsid aastatel 2012-2013 selliselt pistist

erinevatelt isikutelt.

3. T. Elias tunnistati KarS § 344 lg 1 järgi ja Eliti Consult OÜ KarS § 344 lg 2 järgi süüdi Eliti

Consult OÜ arvete võltsimises, mis seisnes kokkuvõtlikult selles, et T. Elias koostas aastatel 2012

ja 2013 erinevatele äriühingutele Eliti Consult OÜ arveid teenuste eest, mida tegelikult ei

osutatud. Võltsitud arved andsid Eliti Consult OÜ-le aluse võtta vastu arvetel märgitud

rahasummad, mis tegelikult tasuti pistisena vastutasuna T. Eliase ametialaste tegude eest.

4. T. Elias tunnistati KarS § 345 lg 1 järgi ja Eliti Consult OÜ KarS § 345 lg 2 järgi süüdi eelmises

punktis nimetatud võltsarvete esitamises erinevatele äriühingutele. Nende arvete alusel tehti Eliti

Consult OÜ-le kokku 78 pangaülekannet kogusummas 520 668 eurot.

Rimi Eesti Food AS-i apellatsioon

5. 6. juunil 2014 esitas Rimi Eesti Food AS apellatsiooniteate ja 13. juunil 2014 apellatsiooni, milles

taotles maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaaltoimiku tagastamist prokuratuurile KrMS § 248

lg 1 p-de 1 ja 2 alusel.

6. Apellatsioonis leiti, et süüdistatavale etteheidetud tegu ei vasta menetluse käigus tuvastatud

asjaoludele, süüdistatavate teod on valesti kvalifitseeritud ja kokkuleppemenetluse kohaldamiseks

puudub Rimi Eesti Food AS-i kui kannatanu nõusolek.

Maakohtu otsustus

7. Harju Maakohtu kohtunik saatis 16. juunil 2014 Rimi Eesti Food AS-i esindajale kirjana

vormistatud dokumendi, milles märkis, et kriminaalasja materjalidest nähtuvalt pole Rimi Eesti

Food AS-i KrMS § 37 alusel kannatanuks tunnistatud. Seetõttu tagastas kohus apellatsiooni, kuna

selle on esitanud isik, kellel ei ole õigust apellatsiooni esitada.

Rimi Eesti Food AS-i määruskaebus

8. Rimi Eesti Food AS esitas määruskaebuse, milles taotles maakohtu poolt apellatsiooni

tagastamise kohta tehtud otsustuse tühistamist ja apellatsiooni läbivaatamist.

9. Määruskaebuse esitaja osutas muu hulgas sellele, et KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaselt tuleb

apellatsiooni läbi vaatamata jätmine vormistada määrusega. Samuti vaidlustati kaebuses

maakohtu järeldust, nagu ei oleks Rimi Eesti Food AS kriminaalasjas kannatanu.

Ringkonnakohtu otsustus

10. Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik saatis 15. juulil 2014 Rimi Eesti Food AS-i esindajale kirjana

vormistatud dokumendi, milles märkis, et tagastab määruskaebusena esitatud avalduse järgmistel

põhjustel.

11. Määruskaebust ei saa esitada kirja peale. Asjaolu, et kaebuse esitaja on pealkirjastanud

dokumendi määruskaebusena, ei kohusta kohut seda läbi vaatama.

12. Maakohus lahendas apellatsiooni tagastamise küsimuse põhjendatult kirjaga, mitte määrusega.

KrMS § 323 lg 2 p 2 tuleb järgida üksnes juhul, kui apellatsiooni on esitanud kohtumenetluse

pool küsimuses, milles tal apellatsiooniõigust ei ole. Kui maakohtu otsuse vaidlustab

menetlusväline isik, nagu Rimi Eesti Food AS praeguses asjas, ei ole tema kaebus käsitatav

apellatsioonina ja selle tagastamisel ei saa lähtuda KrMS § 323 lg 2 p-st 2.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Rimi Eesti Food AS-i määruskaebus

13. Rimi Eesti Food AS-i esindaja vandeadvokaat Dmitri Teplõhh esitas määruskaebuse, milles

taotleb Harju Maakohtu 16. juuni 2014. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuli 2014. a kirja

vormis tehtud määruste tühistamist ning Rimi Eesti Food AS-i apellatsiooniõiguse tunnustamist

koos ringkonnakohtu kohustamisega selleks, et apellatsioon läbi vaadataks. Alternatiivselt palub

määruskaebuse esitaja tagastada asja Harju Maakohtule või Tallinna Ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks. Kaebuse esitaja põhiväited on järgmised.

14. Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu kirjad, millega Rimi Eesti Food AS-i apellatsioon ja

määruskaebus tagastati, on käsitatavad määrustena. Need on tehtud kirjalikus vormis ja

sisaldavad apellatsiooni tagastamise põhjusi. KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaselt peab kohus

apellatsiooniõiguseta isiku esitatud apellatsiooni läbi vaatamata jätmise ja tagastamise kohta

tegema määruse. Seda sõltumata asjaolust, millisel põhjusel isikul apellatsiooniõigust ei ole.

Asjas nr 3-1-1-97-10 tehtud Riigikohtu määruse punktist 28 järeldub, et ka juhul, kui isikut ei ole

kannatanuna menetlusse kaasatud, tuleb tema apellatsiooni menetlusse võtmisest keeldumise

kohta teha KrMS § 323 lg 2 p-s 2 nimetatud määrus ja isik saab kohtu otsustuse määruskaebe

korras vaidlustada.

15. KrMS § 318 lg 4 sätestab, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib

kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on sama seadustiku 9. peatüki 2. jao

sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Kokkuleppemenetluse kohaldamine kannatanu nõusolekuta

on vastuolus KrMS § 239 lg 2 p-ga 4 ja on seega käsitatav kriminaalmenetluse

seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisena. Seega sõltub Rimi Eesti Food AS-il

apellatsiooniõiguse olemasolu sellest, kas ta on selles kriminaalasjas kannatanu. Kohtud on selle

küsimuse lahendamisel eksinud.

16. Maakohus põhjendas apellatsiooni tagastamist sellega, et Rimi Eesti Food AS-i ei ole

kannatanuks tunnistatud. KrMS § 37 lg 1 järgi on kannatanu isik, kellele on kuriteoga või

süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset

kahju. Tulenevalt KrMS § 248 lg 1 p-st 1 ja § 239 lg 2 p-st 4 on kohus kohustatud kontrollima,

kas kokkuleppemenetluse kohaldamiseks on vaja kannatanu nõusolekut ja kas see nõusolek on

olemas. Kohus peab neid asjaolusid kontrollima kriminaaltoimiku materjalide põhjal, mitte

lähtuma üksnes kokkuleppe tekstist.

17. Kohtud pidanuksid kriminaaltoimiku materjalide põhjal kindlaks tegema süüdistatavate tegude

õige karistusõigusliku kvalifikatsiooni ja seejärel lahendama küsimuse, kas Rimi Eesti Food AS

on kriminaalasjas kannatanu. T. Eliase ja Eliti Consult OÜ käitumises on Rimi Eesti Food AS-i

vastu suunatud varavastaste kuritegude (omastamine, usalduse kuritarvitamine, kelmus) tunnused.

Süüdistuses kirjeldatud asjaolud vastavad altkäemaksu võtmise, mitte aga pistise võtmise

koosseisule. Kuna varavastaste süütegude koosseisud moodustavad ametialaste süütegude

koosseisude suhtes erinormi, tulnuks T. Eliase ja Eliti Consult OÜ käitumine kvalifitseerida

varavastase kuriteona. Käesolevas asjas piirdus maakohus kokkuleppe n-ö tehnilise kinnitamisega

ega lahendanud sisuliselt KrMS § 306 lg-s 1 nimetatud küsimusi. Kuna prokuratuur ja kohus

jätsid

varavastaste

süütegude

koosseisud

alusetult

kohaldamata,

ei

küsitud

kokkuleppemenetluseks Rimi Eesti Food AS-i nõusolekut.

18. Rimi Eesti Food AS-i tuleb käsitada kriminaalasjas kannatanuna isegi kokkuleppes kirjeldatud

asjaoludest ja kuriteo kvalifikatsioonist lähtudes. Osas, milles KarS § 293 tunnistab karistatavaks

pistise võtmise eraõiguslikus isikus ametiseisundit omava isiku poolt, kaitseb see kuriteokoosseis

individuaalõigushüvesid. Võttes Rimi Eesti Food AS-i töötajana pistist, kahjustas T. Elias oma

tööandja õigushüvesid, rikkudes töölepingu seaduse (TLS) § 15 lg-st 1 ja § 16 lg-st 1 tulenevat

lojaalsuskohustust tööandja ees. Lojaalsuskohustus oli T. Eliasel tööandja, mitte avalikkuse ees.

Samuti kaitsevad KarS §-d 344 ja 345 avaliku usalduse kõrval ka Rimi Eesti Food AS-i

õigushüvesid.

19. Rimi Eesti Food AS-i menetlusseisund ei saa sõltuda prokuratuuri suvast. Jättes varavastaste

süütegude koosseisud kohaldamata ja Rimi Eesti Food AS-i kannatanuna kriminaalmenetlusse

kaasamata, toimis prokuratuur omavoliliselt. Kohtud ei ole aga prokuratuuri tegevust objektiivselt

kontrollinud, ehkki pidanuksid seaduse kohaselt seda tegema.

Prokuratuuri vastus määruskaebusele

20. Vastuses määruskaebusele palub prokuratuur jätta Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu

kirjana vormistatud määrused muutmata ja Rimi Eesti Food AS-i määruskaebus rahuldamata.

21. Prokuratuur möönab, et kohtud rikkusid kriminaalmenetlusõigust, kui ei vormistanud Rimi Eesti

Food AS-i apellatsiooni läbi vaatamata jätmise kohta määrust. See ei ole aga oluline rikkumine ja

Riigikohus saab selle kõrvaldada.

22. Kohtute otsustus jätta Rimi Eesti Food AS-i apellatsioon läbi vaatamata on seaduslik ja

põhjendatud, sest Rimi Eesti Food AS ei ole selles kriminaalasjas kohtumenetluse pool. Kõik

kuriteokoosseisud, milles T. Elias ja Eliti Consult OÜ süüdi tunnistati, on suunatud üksnes

kollektiivsete õigushüvede kaitsele. KarS §-d 344 ja 345 paiknevad avaliku usalduse vastaste

süütegude peatükis ja kaitsevad dokumendi puutumatust ning selle kaudu dokumendiga seotud

käibe usaldusväärsust. KarS § 293 paikneb ametialaste süütegude peatükis, tegemist on aususe

kohustuse rikkumisega. Eraõiguslike ametiisikute poolt aususe kohustuse rikkumise puhul on

kaitstavaks õigushüveks majandusareng ja vaba konkurents. Järelikult ei saa Rimi Eesti Food AS

nende kuriteokoosseisude järgi toimuvas kriminaalmenetluses kannatanu olla.

23. Määruskaebuses esitatakse faktilisi asjaolusid ühekülgselt ja lihtsustatult, mistõttu jõutakse

ekslikule seisukohale, nagu kinnitaksid kriminaalasjas kogutud tõendid ka varavastaste

kuritegude toimepanemist süüdistatavate poolt. Sealjuures irdub määruskaebuse esitaja

Riigikohtu praktikas kinnitust leidnud põhimõttest, mille kohaselt tuleb hinnates, kas isikut saab

käsitada kuriteos kannatanuna, lähtuda kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo asjaoludest ja

kvalifikatsioonist kujul, nagu need on määratlenud prokuratuur (vt Riigikohtu määrus asjas nr 3-

1-1-97-11 p 25).

Eliti Consult OÜ ja T. Eliase kaitsja vastus määruskaebusele

24. Kaitsja leiab, et Rimi Eesti Food AS-i määruskaebuses esitatud väited ei vääri õiguslikku

tähelepanu. Kuna Harju Maakohtu 3. juuni 2014. a otsus on praeguseks jõustunud ja täidetud, ei

saa määruskaebuse menetlemine kohtuotsust mõjutada.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

25. Kolleegium hindab esmalt Rimi Eesti Food AS-i määruskaebuse lubatavust (I), seejärel selle

põhjendatust (II) ja selgitab lõpuks mõningaid määruskaebemenetluse poolte tõstatatud õiguslikke

küsimusi (III).

I

26. KrMS § 383 lg 1 kohaselt saab määruskaebusega vaidlustada kohtumäärust. Kohtupraktika

kohaselt peetakse selles sättes kohtumääruse all silmas kriminaalmenetluses tõusetunud

üksikküsimust lahendavat kohtu põhistatud otsustust, mis on kirjalikult vormistatud, ehk KrMS

§ 145 lg 1 p-s 1 nimetatud määrust, kui selle on teinud kohus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

19. detsembri 2011. a määrus asjas nr 3-1-1-93-11, p 16.1 ja 2. mai 2014. a määrus asjas nr 3-1-1-

21-14, p-d 8-9).

27. Rimi Eesti Food AS on esitanud määruskaebuse dokumendile, mis on vormistatud Tallinna

Ringkonnakohtu kohtuniku kirjana. Seega tuleb määruskaebuse lubatavuse kontrollimiseks

esmalt selgitada, kas vaidlustatud dokument on käsitatav määrusena KrMS § 383 lg 1 tähenduses.

28. Dokumendi vormistamine kirjana ei välista selle lugemist kohtumääruseks. Riigikohus on senises

praktikas korduvalt käsitanud määrusena kohtudokumente (sh kirju), mis pole küll vormistatud

nõutavas

vormis,

kuid

vastavad

sisult

määruse

tunnustele

(vt

nt

Riigikohtu

erikogu 3. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-3-4-2-12, p 7 ja 4. novembri 2010. a määrus asjas

nr 3-3-4-2-10, p 10 ning Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. aprilli 2007. a määrus asjas nr 3-2-1-

29-07, p 10; 20. detsembri 2005. a määrus asjas nr 3-2-1-160-05, p 8 ja 19. mai 2005. a määrus

asjas nr 3-2-1-45-05, p 10). Viidatud lahendid ei ole tehtud kriminaalasjades, kuid põhimõte, et

sisult kohtumääruse tunnustele vastav dokument on materiaalses mõttes kohtumäärus, pealkirjast

ja vormistuselementidest olenemata, kehtib ka süüteomenetlustes. Vastasel korral tekiks olukord,

kus

kohtu

viga

menetlusotsustuse

vormistamisel

võtaks

isikult

seadusega

tagatud

edasikaebeõiguse. Kohus ei saa dokumendi vormistusliku ülesehituse või pealkirja valikuga

muuta seaduse järgi edasikaevatavat menetlusotsustust vaidlustamatuks.

29. Ringkonnakohtuniku 15. juuli 2014. a kirjast nähtub nii menetlusotsustus (tagastada Rimi Eesti

Food AS-i määruskaebus läbivaatamatult), selle otsustuse põhjendus (määruskaebust ei saa

esitada kirja peale, Rimi Eesti Food AS pole kohtumenetluse pool) kui ka asjaolu, et

menetlusotsustuse on teinud ringkonnakohtunik, kes on tulenevalt KrMS § 19 lg 1 teisest lausest,

§ 326 lg 2 esimesest lausest, ja § 389 lg-st 1 pädev otsustama määruskaebuse läbi vaatamata

jätmise üle. Seetõttu leiab kolleegium, et Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuli 2014. a kirjana

vormistatud dokument vastab kohtumääruse tunnustele ja seda on võimalik KrMS § 383 lg 1

kohaselt määruskaebemenetluses vaidlustada.

30. Kuna ringkonnakohtu kõneksoleva määrusega otsustati Rimi Eesti Food AS-i õiguste üle, on

viimasel KrMS § 384 lg 2 kohaselt õigus ringkonnakohtu määrus vaidlustada olenemata sellest,

kas ta on selles kriminaalasjas menetlusosaline või menetlusväline isik (vt ka Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 11. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-1-1-97-10, p 28).

31. Seega tuleb Riigikohtul Rimi Eesti Food AS-i määruskaebus läbi vaadata.

II

32. Kolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga, et ringkonnakohus oleks pidanud Rimi Eesti Food

AS-i määruskaebuse sisuliselt läbi vaatama.

33. Ringkonnakohus põhjendas määruskaebuse tagastamist esmalt sellega, et määruskaebust ei saa

esitada kirja peale. Kolleegiumi hinnangul pole osutatud põhjendus asjakohane, sest ehkki Harju

Maakohtu 16. juuni 2014. a menetlusdokument on vormistatud kirjana, vastab ka see

kohtumääruse tunnustele. Maakohtu kirjast nähtub nii menetlusotsustus (tagastada Rimi Eesti

Food AS-i apellatsioon ehk jätta see läbi vaatamata), menetlusotsustuse põhjendus (Rimi Eesti

Food AS ei ole kriminaalasjas kannatanu) kui ka asjaolu, et menetlusotsustuse on teinud

kohtunik, kes on KrMS § 323 kohaselt pädev otsustama apellatsiooni läbi vaatamata jätmise üle.

Seega käesoleva määruse punktis 28 toodud põhjusel on maakohtu kirjana vormistatud dokument

käsitatav kohtumäärusena KrMS § 383 lg 1 mõttes.

34. Teiseks leidis ringkonnakohus, et apellatsiooni läbi vaatamata jätmiseks ei pea kohus tegema

KrMS § 323 lg 2 p-s 2 nimetatud määrust, kui ta leiab, et apellatsiooni esitaja pole

kohtumenetluse pool. Ringkonnakohtu selline seisukoht on väär ja vastuolus kohtupraktikaga.

Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on menetlusotsustus ja tuleb seega vormistada määrusena.

KrMS § 323 lg 2 p 2 kohustab kohut otsesõnu koostama apellatsiooni läbi vaatamata jätmise

määruse ja tagastama apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Ka tingimus, et apellatsiooniõigus on vaid kohtumenetluse

poolel (KrMS § 17 lg 1), ehk järeldus, et kohtumenetluse pooleks mitteoleval isikul

apellatsiooniõigust pole, tuleneb KrMS § 318 lg-st 1. Järelikult peab kohus koostama

apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ka siis, kui ta leiab, et apellatsiooni esitaja ei ole

kohtumenetluse pool, vaid menetlusväline isik. Määruse koostamine on kõneksoleval juhul

oluline muu hulgas seepärast, et kohtu hinnang apellatsiooni esitaja menetlusseisundi kohta peab

olema kõrgema astme kohtus vaidlustatav. Kolleegium on ka varem jaatanud KrMS § 323 lg 2 p 2

kohaldatavust olukorras, kus apellatsioon jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et apellatsiooni esitaja

pole kohtumenetluse pool (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. aprilli 2011. a määrus asjas

nr 3-1-1-97-10, p 28).

35. Ühtlasi on Riigikohus selgitanud, et isikul on õigus esitada määruskaebus tema apellatsiooni läbi

vaatamata jätmise määruse peale, olenemata sellest, kas ta on kriminaalmenetluses

kohtumenetluse pool või mitte (vt Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-97-10, p 28).

36. Eeltoodud põhjustel rikkus ringkonnakohus Rimi Eesti Food AS-i määruskaebust läbi vaatamata

jättes kriminaalmenetlusõigust. Tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS

§ 339 lg 2 mõttes ja see toob KrMS § 390 lg 1, § 362 p 2, § 361 lg 1 p 6, lg 2 ja § 341 lg 3

kohaselt kaasa Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuli 2014. a määruse tühistamise ja kriminaalasja

saatmise uueks arutamiseks ringkonnakohtu samale kohtukoosseisule. Määruskaebuses esitatud

alternatiivne taotlus tuleb rahuldada.

III

37. Vastuseks määruskaebuse esitaja ja prokuratuuri väidetele ning seaduse ühetaolise kohaldamise

tagamiseks märgib kolleegium järgmist.

38. Asjaolu, et isikut, kes vastab KrMS § 37 lg-s 1 sätestatud kannatanu tunnustele, ei ole enne

maakohtu otsuse tegemist kannatanuna menetlusse kaasatud, ei võta temalt apellatsiooniõigust.

Riigikohus on selgitanud, et menetleja ei tohi keelduda kaasamast kriminaalmenetlusse

kannatanuna ühtegi isikut, kes kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo asjaolusid ja

kvalifikatsiooni arvestades vastab KrMS § 37 lg-s 1 sätestatud kannatanu materiaalsele

määratlusele (vt Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-97-10, p 26). Ka apellatsiooni vastuvõetavust

kontrolliv kohus on menetleja (KrMS § 16 lg 1), kes on õigustatud ja kohustatud kannatanu

tunnustele vastava isiku menetlusse kaasama. Asjas nr 3-1-1-97-10 jättis kolleegium

ringkonnakohtu määruse apellatsiooni läbi vaatamata jätmise kohta muutmata alles pärast seda,

kui oli kontrollinud, kas apellatsiooni esitaja vastab kannatanu tunnustele või mitte (ja jõudnud

eitava vastuseni). Riigikohus ei tuginenud viidatud kohtuasjas isiku apellatsiooniõigust eitades

asjaolule, et apellatsiooni esitajat ei kaasatud enne maakohtu otsuse tegemist kannatanuna

menetlusse.

39. Nõustuda ei saa määruskaebuse esitaja väitega, nagu peaks kriminaalasja menetlev kohus,

lahendades küsimust, kas isik on kriminaalasjas kannatanu, tuvastama süüdistuse või kokkuleppe

sisust sõltumatult süüdistatava teo asjaolud ja andma vajadusel neile uue karistusõigusliku

hinnangu. Kolleegium kordab oma varasemat seisukohta, et hinnates, kas isikut saab käsitada

kuriteos kannatanuna, tuleb lähtuda kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo asjaoludest ja

kvalifikatsioonist kujul, nagu need on määratlenud prokuratuur. Tulenevalt KrMS §-s 6 sätestatud

kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõttest, samuti KrMS § 30 lg-st 1 ja § 268 lg-st 1, on

just prokuratuuri pädevuses otsustada, milline osa kahtlustatava (süüdistatava) käitumisaktide

ahelast tuleb kuriteotunnuste ilmnemise tõttu muuta kriminaalmenetluse esemeks ja kes saaksid

selliselt kindlaksmääratud piiridest lähtuvalt olla kriminaalmenetluses käsitatavad kannatanutena.

(Vt Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-97-10, p 25.) Seega hindamaks, kas Rimi Eesti Food AS on

käesolevas kriminaalasjas kannatanu, tuleb lähtuda kuriteo asjaoludest ja kvalifikatsioonist kujul,

nagu need on määratletud T. Eliase ja Eliti Consult OÜ-ga sõlmitud kokkulepetes.

40. Samas ei jaga kolleegium prokuratuuri vastuses väljendatud arvamust, nagu oleks KarS §-s 293

sätestatud kuriteokoosseis kehtestatud üksnes kollektiivsete õigushüvede kaitseks. KarS § 293 on

suunatud aususe kohustuse rikkumise vältimisele. Ametiisikul, kellel on KarS § 288 lg-s 2

nimetatud pädevus eraõiguslikus juriidilises isikus, on sellest tulenevalt aususe kohustus eeskätt

sama eraõigusliku juriidilise isiku ehk oma ametiseisundi andja ees. Märgitule osutab ka KarS

§ 288 lg 2 sõnastus, mis seob nn eraõigusliku ametiisiku mõiste isiku pädevusega juhtida

eraõiguslikku juriidilist isikut või tegutseda eraõigusliku juriidilise isiku või teise füüsilise isiku

huvides. Nn eraõigusliku ametiisiku aususe kohustus põhineb tema üldisel lojaalsuskohustusel,

mis sõltuvalt asjaoludest võib tuleneda näiteks võlaõigusseaduse § 620 lg-st 1, töölepingu seaduse

§ 15 lg-st 1 ja § 16 lg-st 1 või tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 35. Osutatud normid teenivad

õigussuhte teise poole (käsundi- või tööandja) huve. Sarnaselt on ka KarS §-ga 293 kaitstav

aususe kohustus eraõigusliku ametiisiku puhul kehtestatud esmajoones ametiseisundi andja (nt

eraõigusliku juriidilise isiku) huvides. Ametiisiku pädevus, mille pistise andja huvides kasutamise

eest pistist antakse, on mõeldud kasutamiseks üksnes ametiseisundi andja seaduslikes huvides.

Seega kahjustab pistise võtmine eelduslikult ametiseisundi andja huve. Peamine põhjus, miks

KarS § 293 koostoimes § 288 lg-ga 2 tunnistab karistatavaks pistise võtmise mh ka sellise

ametiisiku poolt, kellel on teatud pädevus eraõiguslikus juriidilises isikus, seisnebki vajaduses

kaitsta nn eraõigusliku ametiisiku ja ametiseisundi andja (juriidilise isiku) vahelist usaldus- ja

lojaalsussuhet, mida ametiisik pistist võttes rikub. Asjaolu, et pistise võtmine nn eraõigusliku

ametiisiku poolt kahjustab üldises plaanis ka majandusarengut ja vaba konkurentsi, ei anna alust

väita, nagu poleks seadusandja kõnealust tegu kriminaliseerides üldse arvestanud vahetut rünnet

eraõigusliku ametiseisundi andja individuaalhüvedele. Ühtlasi tuleb silmas pidada, et

süüteokooseis võib samaaegselt kaitsta nii individuaalseid kui ka kollektiivseid õigushüvesid.

Kolleegium on varem märkinud, et paljud esmajoones kollektiivsete õigushüvede kaitseks

kehtestatud kuriteokoosseisud kaitsevad paralleelselt ka individuaalhüvesid, mistõttu on nende

puhul võimalik rääkida ka üksikisikust kannatanust (vt Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-97-10,

p 23).

Hannes Kiris, Lea Kivi, Saale Laos

/allkirjastatud digitaalselt/