3-1-1-79-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-79-14

Otsuse kuupäev

2. detsember 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Lea Kivi ja Eerik Kergandberg

Kohtuasi

Kriminaalasi Ruslan Tangijevi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 ja

§ 392 lg 1 järgi ning KarS § 202 lg 2 p 3 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 28. mai 2014. a otsus asjas nr 1-12-9546

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ruslan Tangijevi kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Prokuratuur,

esindaja

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Marek Vahing

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

5. november 2014, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 28. mai 2014. a otsus ja Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2013. a otsus osas,

millega Ruslan Tangijevilt mõisteti Eesti Vabariigi kasuks välja kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise

kulu 435 eurot 24 senti; tunnistajatele makstud hüvitis 108 eurot 84 senti; ekspertiisikulu 3559 eurot 50 senti;

sõiduki BMW X5 puksiirteenuse ja garaažiboksi sulgemise kulu 116 eurot 65 senti; postikulu 25 eurot ja

veterinaarteenuse kulu 74 eurot 16 senti.

2. Mõista Ruslan Tangijevilt menetluskulu (välja arvatud sundraha) katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 1645

(üks tuhat kuussada nelikümmend viis) eurot 23 senti.

3. Sundraha ja eelmises punktis märgitud muu menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank,

nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis või nr EE701700017001577198 Nordea Bank AB

Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus: "Ruslan Tangijev, Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 1-12-9546, menetluskulu". Sundraha ja muu menetluskulu on võimalik

tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks

täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

4. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.

5. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Maakohtu otsus

1. Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2013. a otsusega tunnistati Ruslan Tangijev süüdi

1) KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 392 lg 1 järgi ning talle mõisteti KarS § 63 lg-st 1 juhindudes karistuseks vangistus 6

aastaks ja

2) KarS § 202 lg 2 p 3 järgi ning teda karistati vangistusega 2 aastaks.

2. Maakohus mõistis R. Tangijevi KarS § 392 lg 1 - § 22 lg 3 järgi õigeks kaasaaitamises amfetamiini toimetamisele üle

riigipiiri oktoobris ja novembris 2010, 28. novembril 2010 ja 13. detsembril 2010 ning kaasaaitamises fentanüüli

toimetamisele üle riigipiiri 26. juunil 2011.

3. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus R. Tangijevile liitkaristuseks 7 aastat vangistust.

4. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus R. Tangijevile mõistetud vangistust Tartu Maakohtu 20. detsembri 2007. a

otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa - 1 aasta 8 kuu ja 13 päeva - võrra, mõistes talle liitkaristuse 8 aastat 8

kuud ja 13 päeva vangistust.

5. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus eelvangistusaja karistusaja hulka, lugedes R. Tangijevi vangistuse kandmise

algusajaks 6. novembri 2011.

6. R. Tangijevilt mõisteti KrMS § 180 lg 1 alusel riigi kasuks välja sundraha 800 eurot, kaitsjale kriminaaltoimikust koopia

tegemise kulu 435 eurot 24 senti, tunnistajatele makstud hüvitistest 108 eurot 84 senti, ekspertiisikulu 1559 eurot 50

senti, sõiduki puksiirteenuse ja garaažiboksi sulgemise kulu 116 eurot 65 senti ja postikulu 25 eurot. Seoses

R. Tangijevi osalise õigeksmõistmisega jättis kohus menetluskuluna riigi kanda 2000 eurot ekspertiisikulust, 74 eurot 16

senti veterinaarteenuse tasu, samuti riigi õigusabi kulu 230 eurot. R. Tangijevi valitud kaitsjale makstud tasu 10 320

eurot jättis kohus süüdistatava kanda.

7. Sama kohtuotsusega tunnistati erinevates kuritegudes süüdi või mõisteti õigeks veel mitu isikut, kuid nende osas

kassatsioonimenetlust ei toimu.

Apellatsioonid

8. Tartu Maakohtu otsuse peale esitasid teiste hulgas apellatsioonid R. Tangijevi kaitsja vandeadvokaat Meelis Masso ja

prokuratuur.

9. R. Tangijevi kaitsja apellatsioonis taotleti maakohtu otsuse tühistamist ja R. Tangijevi õigeksmõistmist või alternatiivselt

kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks esimese astme kohtule.

10. Prokuratuuri apellatsioonis taotleti muu hulgas maakohtu otsuse tühistamist osas, millega kohus jättis riigi kanda 2000

eurot ekspertiisikulust ja veterinaarteenuse kulu 74 eurot 16 senti. Prokuratuur taotles nende summade väljamõistmist

R. Tangijevilt.

Ringkonnakohtu otsus

11. Tartu Ringkonnakohtu 28. mai 2014. a otsusega tühistati maakohtu otsus osas, millega 2000 eurot ekspertiisikulust ja

74 eurot 16 senti veterinaarteenuse eest jäeti menetluskuluna riigi kanda. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue

otsuse, millega mõistis R. Tangijevilt välja ekspertiisikulu summas 3559 eurot 50 senti ja veterinaarteenuse kulu 74

eurot 16 senti. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. R. Tangijevi kaitsja apellatsiooni

ringkonnakohus ei rahuldanud. R. Tangijevi poolt apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu summas 3300

eurot jättis ringkonnakohus selle kulu kandnud K.-M. P. kanda.

12. Põhjendades maakohtu otsuse osalist tühistamist, märkis ringkonnakohus, et kuna tehtud ekspertiisid ja

veterinaarteenuse kulu ei seondu süüdistuse selle osaga, milles R. Tangijev õigeks mõisteti, tuleb need kulud täies

ulatuses R. Tangijevilt välja mõista.

13. Veel leidis ringkonnakohus, et kuna ta jätab maakohtu otsuse R. Tangijevi süüditunnistamises muutmata ja kaitsja

apellatsiooni rahuldamata ning kuna kaitsjatasu taotlusest ei nähtu, et kulud oleksid tekkinud seoses prokuröri

apellatsiooniga, tuleb R. Tangijevi apellatsioonimenetluse kulu (kaitsjatasu) jätta KrMS § 185 lg 2 alusel isiku kanda,

kellel need on tekkinud.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

R. Tangijevi kaitsja kassatsioon

14. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas teiste hulgas kassatsiooni R. Tangijevi kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa,

kes taotleb nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks Tartu

Maakohtule teises kohtukoosseisus. Juhul kui Riigikohus seda taotlust ei rahulda, palub kaitsja vähendada

R. Tangijevile mõistetud liitkaristust ühe päeva võrra. Lisaks leiab kassaator, et süüdistatavale tuleb hüvitada osaliselt

esimese astme kohtus valitud kaitsjale makstud tasu ja täielikult see kaitsjatasu, mille süüdistatav kandis

ringkonnakohtus.

15. Kaitsja leiab, et kohtud on R. Tangijevit süüdi tunnistades rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, jättes otsuse

nõuetekohaselt põhistamata ja tuginedes lubamatutele tõenditele. Kriminaalmenetlus R. Tangijevi suhtes ei olnud aus

ega objektiivne. R. Tangijevile mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja tema isikule (KrMS § 338 p 4). See

tingib kohtuotsuste tühistamise ja kriminaalasja saatmise uueks arutamiseks Tartu Maakohtule.

16. Kohtud eksisid R. Tangijevile KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmisel. Tartu Maakohtu 20. detsembri 2007. a

otsusega karistati R. Tangijevit vangistusega 4 aastaks. Karistusaja algust hakkas kohus lugema R. Tangijevi

kinnipidamisest, s.o 4. juunist 2007. Viru Maakohtu 10. septembri 2009. a määrusega vabastati R. Tangijev karistuse

kandmisest tingimisi ennetähtaegselt koos tema allutamisega elektroonilisele valvele ja käitumiskontrollile. R. Tangijev

vabanes kinnipidamiskohast 21. septembril 2009. Kohtupraktika kohaselt tuleb põhiõiguste piirangu (vangistus,

kinnipidamine, katseaeg) tähtaegu arvestada piirangu esimesest päevast, mitte üldkorras järgmisest päevast. Seega tuleb

praeguses asjas karistuse kandmise esimeseks päevaks lugeda 4. juuni 2007 ja viimaseks päevaks 21. september 2009.

Sellest tulenevalt on R. Tangijev varasema otsusega mõistetud vangistusest ära kandnud 1 aasta 3 kuud ja 18 päeva,

mitte aga 1 aasta 3 kuud ja 17 päeva, nagu kohtud ekslikult leidsid. Järelikult on R. Tangijevi ärakandmata karistuseks,

mis on võimalik tema karistusele KarS § 65 lg 2 alusel liita, 1 aasta 8 kuud 12 päeva, mitte 1 aasta 8 kuud 13 päeva.

17. Maakohus mõistis R. Tangijevilt välja kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 435 eurot 24 senti ja jättis

valitud kaitsjale makstud tasu 10 320 eurot R. Tangijevi kanda. Kuna kohus mõistis R. Tangijevi osaliselt õigeks,

tulnuks kaitsjatasu ja kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu osaliselt riigi kanda jätta. Kassaatori hinnangul

moodustab see osa süüdistusest, milles R. Tangijev õigeks mõisteti, umbes 1/3 süüdistuse kogumahust. Seega pidanuks

riik R. Tangijevile hüvitama 1/3 valitud kaitsjale makstud tasust ja kandma 1/3 kriminaaltoimiku koopia tegemise

kulust. Juhul kui Riigikohus selle taotlusega ei nõustu, tuleks tühistada ringkonnakohtu otsus osas, milles maakohtu

otsus osaliselt tühistati, ja jõustada maakohtu otsus. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, millega

R. Tangijevilt jäeti välja mõistmata osa ekspertiisikulust ja veterinaarteenuse tasu. Maakohus lähtus neid

menetluskulusid riigi kanda jättes R. Tangijevi osalisest õigeksmõistmisest. Tõenäoliselt pidas maakohus

ebaotstarbekaks, et riik hakkaks samaaegselt ühtesid menetluskulusid süüdimõistetule hüvitama ja teisi temalt sisse

nõudma. Jättes osa valitud kaitsjale makstud tasust süüdistatavale hüvitamata, kuid samas ka osa ekspertiisikulust riigi

kanda, lähtus maakohus sisuliselt tasaarvestuse põhimõttest. Selline toimimine oli kooskõlas menetlusökonoomiaga ja

lihtsustab kohtuotsuse täitmist. Juhul kui ringkonnakohus sellise käsitlusega ei nõustunud, pidanuks ta KrMS § 191 lg 3

kohaselt omal algatusel jätma kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu osaliselt riigi kanda ja hüvitama R. Tangijevile

osa valitud kaitsjale maakohtu menetluses makstud tasust.

18. Ringkonnakohtul puudus seaduslik alus jätta R. Tangijevi apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda. KrMS § 185

lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lg 1 p-des 2-4 nimetatud lahend, kannab

menetluskulud riik.

Prokuratuuri kassatsioonivastus

19. Kui Riigikohus leiab, et R. Tangijevi karistuse mõistmisel on kohaldatud vääralt materiaalõigust, tuleb selles osas teha

uus otsus, vähendades R. Tangijevile mõistetud karistust. Muus osas palub prokuratuur jätta kassatsiooni rahuldamata.

20. Seoses kaitsja taotlusega jätta menetluskulu osaliselt riigi kanda, märgib prokuratuur, et käesolevas kriminaalasjas on

tegemist olukorraga, kus tõendamist ei leidnud üks kuriteokoosseis ideaalkogumist. Samas tuvastas kohus R. Tangijevi

teo, mis vastas teisele ideaalkogumi moodustanud kuriteokoosseisule. Sellises olukorras peab kogu menetluskulu

hüvitama R. Tangijev. Samuti jättis ringkonnakohus R. Tangijevi apellatsioonimenetluse kulu õigustatult süüdistatava

kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

21. Riigikohus võtab esmalt seisukoha kassaatori väite suhtes, et kohtud rikkusid R. Tangijevit süüdi tunnistades

kriminaalmenetlusõigust ja mõistsid süüle mittevastavad üksikkaristused (I). Seejärel kontrollib kolleegium

R. Tangijevile KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse seaduslikkust (II) ja osutab väljaspool kriminaalasja

lahendamise piire vangistustähtaegade arvutamise regulatsiooni puudustele (III). Lõpuks käsitleb Riigikohus

kriminaalmenetluse kulude hüvitamist (IV), peatudes eraldi menetluskuludel, mis tekkisid esimese astme kohtus või

kohtueelses menetluses (A), apellatsioonimenetluses (B) ja kassatsioonimenetluses (C) ning teeb uue

kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse (D).

I

22. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul on kassaatori väited selle kohta, et kohtud rikkusid R. Tangijevit süüdi

tunnistades oluliselt kriminaalmenetlusõigust ja mõistsid talle liiga ranged üksikkaristused, ilmselgelt põhjendamatud.

Kolleegium leiab, et kohtud järgisid faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusnorme. Kohtuotsuse põhistused on

veenvad ja kohtu siseveendumuse kujunemine otsuse lugejale jälgitav. Samuti pole alust väita, nagu oleksid kohtud

eksinud R. Tangijevile KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 392 lg 1 või § 202 lg 2 p 3 järgi karistust mõistes. Seega tuleb

ringkonnakohtu otsus kõnealuses osas muutmata jätta ja KrMS § 363 lg 4 p-st 2 juhindudes ei käsitle Riigikohus

üksikasjalikult kaitsja neid väited, milles vaidlustatakse R. Tangijevi süüditunnistamist.

II

23. Kassaatori taotluse kohta vähendada R. Tangijevi liitkaristust ühe päeva võrra märgib kolleegium järgmist.

24. Kohtud liitsid R. Tangijevile mõistetud vangistusele KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 20. detsembri 2007. a

otsusega mõistetud 4-aastase vangistuse ärakandmata osa. Kohtute hinnangul oli selle pikkus 1 aasta 8 kuud 13 päeva,

kaitsja arvates aga 1 aasta 8 kuud 12 päeva.

25. Tartu Maakohtu 20. detsembri 2007. a otsuse kohaselt hakati R. Tangijevi karistusaja algust arvestama tema

kinnipidamisest 4. juunil 2007. R. Tangijev vabanes selle karistuse kandmiselt ennetähtaegselt 21. septembril 2009.

Otsustamaks, millise osa Tartu Maakohtu 20. detsembri 2007. a otsusega mõistetud vangistusest R. Tangijev ära kandis

ja milline osa tal kandmata jäi, tuleb selgitada, millal R. Tangijevile mõistetud 4-aastase vangistuse tähtaeg kulgema

hakkas ja millal see pidanuks lõppema, kui R. Tangijevit ei oleks ennetähtaegselt vangistusest vabastatud. Sellest

lähtudes on võimalik arvutada see osa vangistusajast, mis R. Tangijevil ennetähtaegse vabastamise tõttu kandmata jäi.

26. Ehkki vangistustähtajad on oma olemuselt materiaalõiguslikud, ei ole karistusseadustikus nende arvutamist, eeskätt

vangistustähtaja algust ja möödumist reguleeritud. KarS § 67 lg 1 sätestab üksnes seda, et vangistuse tähtaega

arvutatakse aastates, kuudes ja päevades. Ka vangistusseadus (VangS) ei kehtesta vangistustähtaja arvutamise üldisi

reegleid, nähes vaid ette, et kinnipeetav vabastatakse viimasel karistuspäeval võimalikult vara, kuid mitte hiljem kui kell

12.00. Kui vabastamise päev langeb riiklikule pühale või puhkepäevale, vabastatakse kinnipeetav viimasel tööpäeval

enne riiklikku püha või puhkepäeva. (VangS § 75 lg 1)

27. KrMS § 171 lg 2 teisest lausest võib järeldada, et seadusandja on pidanud vangistustähtaegade arvestamisel

kohaldatavaks kriminaalmenetluslike tähtaegade arvutamise korda. KrMS § 171 lg 2 teine lause sätestab, et isiku

karistamisel vangistusega arvutatakse tähtaega tema vanglasse karistust kandma saabumise hetkest, kui karistuse

kandmise algus ei tulene kohtuotsusest. Praegusel juhul tuleneb Tartu Maakohtu 20. detsembri 2007. a otsusest, et

R. Tangijevile mõistetud karistuse kandmise alguspäev oli 4. juuni 2007.

28. Järgnevalt tuleb selgitada, millal R. Tangijevile mõistetud 4-aastase vangistuse tähtaeg möödunuks ehk milline olnuks

R. Tangijevi viimane karistuspäev VangS § 75 lg 1 mõttes, kui R. Tangijevit ei oleks ennetähtaegselt vabastatud.

29. KrMS § 171 ei reguleeri otsesõnu, millal lõpeb aastates arvutatav tähtaeg. Kolleegium leiab, et aastates arvutatava

tähtaja lõpu kindlaksmääramisel on analoogia korras kohaldatav KrMS § 171 lg-s 4 kuudes arvutatava tähtaja kohta

sätestatu. See tähendab, et aastates arvutatav tähtaeg lõpeb viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Kui tähtaja lõpp

langeb kalendrikuule, millel vastav kuupäev puudub, lõpeb tähtaeg selle kuu viimasel päeval. Selle kasuks, et

kohaldada KrMS § 171 lg-t 4 analoogia korras ka aastates arvutatava tähtaja lõpu kindlaksmääramisel, räägib muu

hulgas võrdlus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg-tega 2, 3 ja 4. Osutatud sätete järgi tuleb kuudes ja

aastates arvutatava tähtaja lõpp (tähtpäeva saabumine) kindlaks määrata ühel ja samal (n-ö vastava päeva) põhimõttel,

mis seejuures ühtib KrMS § 171 lg-s 4 sätestatuga.

30. Niisiis on vaja leida vastus küsimusele, millist kuupäeva pidada 20. detsembri 2007. a kohtuotsusega R. Tangijevile

mõistetud 4-aastase vangistuse viimase aasta vastava kuu vastavaks päevaks.

31. Riigikohus on varem leidnud, et "vastav" KrMS § 171 lg 4 tähenduses on tähtaja viimase kuu see kuupäev, mis kannab

tähtaja kulgemise esimese päevaga sama numbrit või - juhul kui tähtaja viimases kuus sellise numbriga kuupäeva ei ole

- kuu viimane päev (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 756).

Kolleegium ei näe ka praeguses asjas põhjust ega võimalust KrMS § 171 lg-t 4 teisiti tõlgendada.

32. Kuna R. Tangijevi vangistustähtaja kulgemise esimene päev oli 4. juuni 2007, möödunuks talle mõistetud 4-aastase

vangistuse tähtaeg 4. juunil 2011, mis olnuks seega ka viimane karistuspäev VangS § 75 lg 1 mõttes.

33. R. Tangijev vabanes Tartu Maakohtu 20. detsembri 2007. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest ennetähtaegselt

21. septembril 2009. Seega jäi tal selle kohtuotsusega mõistetud karistusest kandmata ajavahemik 22. septembrist 2009

kuni 4. juunini 2011. Selle perioodi pikkus on 1 aasta 8 kuud ja 13 päeva. Just sellise pikkusega vangistuse võrra on

kohtud R. Tangijevile käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust suurendanud.

34. Järelikult ei ole kohtud R. Tangijevile KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristust mõistes eksinud.

III

35. Väljaspool kriminaalasja lahendamise piire juhib kolleegium tähelepanu järgnevale. Vangistustähtaja arvutamise reeglid

mõjutavad vahetult isiku vabadusõiguse (põhiseaduse § 20) riive ulatust. Seetõttu peaks seadus sätestama need reeglid

praegusest täpsemalt ja selgemalt. Õigusselguse põhimõttega oleks paremini kooskõlas, kui karistustähtaegade, nagu ka

muude materiaalõiguslike tähtaegade (nt aegumistähtaeg) arvutamine oleks ette nähtud karistusseadustikus.

Seadusandja võiks kaaluda sedagi, kas on põhjendatud lähtuda vangistustähtaegade arvutamisel samadest alustest nagu

menetlustähtaegade puhul. Teatud menetlustähtaegade - eeskätt edasikaebetähtaegade - arvutamisel on oluline tagada, et

isikul oleks võimalus kogu seaduses ette nähtud ajavahemik efektiivselt ära kasutada. Vangistustähtaja alguse- ja

lõpuaja võiks aga seadus määrata selliselt, et karistusaja juriidiline kestus ei kujuneks faktiliselt pikemaks kui

ajaühik(ud), millega kohus isikule mõistetud vangistuse kestuse kindlaks määras. Seaduse kohaselt võib see aastates ja

kuudes arvutatava vangistuse puhul nii juhtuda, kui isik vabastatakse vangistuse kandmiselt kellaajaliselt hiljem, kui ta

vabaduse kaotas. Lisaks märgib kolleegium, et tavaarusaama kohaselt ei ole ühekuulises perioodis mitut sama numbriga

kuupäeva.

IV

(A)

36. Kolleegium nõustub kassaatoriga, et R. Tangijevi osalise õigeksmõistmise tõttu peab osa tasust, mis R. Tangijev valitud

kaitsjale esimese astme kohtu menetluses maksis, samuti osa kriminaaltoimikust koopia tegemise kulust jääma

menetluskuluna

riigi

kanda.

Kohtupraktika

kohaselt

jäävad

süüdistatava

osalisel

õigeksmõistmisel

või

kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle

osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 1. detsembri 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-61-08, p 19.1 ja 30. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-

14-14, p 1065).

37. Seoses prokuratuuri kassatsioonivastuses märgituga (vt otsuse punkt 20) tõdeb kolleegium, et ei saa praeguses

menetluses hinnata, kas põhjused, millele tuginedes maakohus R. Tangijevi osades tegudes KarS § 392 lg 1-§ 22 lg 3

järgi õigeks mõistis, andsid tegelikult alust süüdistatava õigeksmõistmiseks või pidanuks kohus piirduma süüdistuses

kirjeldatud tegude õigusliku hinnangu muutmisega. Prokuratuur ei ole R. Tangijevi osalist õigeksmõistmist

vaidlustanud. Seega puudub ka alus väita, nagu tuleks esimese astme kohtus tekkinud menetluskulu jätta täielikult

R. Tangijevi kanda.

38. Maakohus ei mõistnud riigilt R. Tangijevi kasuks välja hüvitist valitud kaitsjale makstud tasu katteks ega jätnud

kriminaaltoimiku koopia tegemise kulu osaliselt riigi kanda. See-eest vähendas kohus R. Tangijevi osalise

õigeksmõistmise tõttu temalt riigi kasuks välja mõistetava ekspertiisikulu hüvitist 2000 euro võrra, samuti jättis

R. Tangijevilt välja mõistmata hüvitise veterinaarteenuse tasu (74 eurot 16 senti) ja määratud kaitsjale makstud riigi

õigusabi tasu (230 eurot) (vt otsuse punkt 6). Olenemata sellest, kas R. Tangijevi menetluskulu hüvitamist sellisel moel

saab pidada korrektseks, järeldub maakohtu otsusest, et kohtu hinnangu järgi on süüdistuse selle osa menetlemisel,

milles R. Tangijev õigeks mõisteti, tekkinud menetluskulu 2304 eurot ja 16 senti. Ringkonnakohus maakohtu sellise

hinnangu õigsust kahtluse alla ei seadnud. Apellatsioonikohus leidis vaid seda, et kuna ekspertiisikulu ja

veterinaarteenuse kulu tekkis selle teo menetlemisel, milles R. Tangijev süüdi tunnistati, ei saa neid kulusid osaliselt ega

täielikult riigi kanda jätta. Ringkonnakohus jättis aga tähelepanuta, et tema otsustuse tulemusel jäi sisuliselt kogu

esimese astme kohtu menetluse kulu (välja arvatud riigi õigusabi tasu 230 eurot) vaatamata R. Tangijevi osalisele

õigeksmõistmisele süüdistatava kanda. Seejuures ei ole ringkonnakohtu otsuses ühtegi põhjendust selle kohta, nagu

oleks maakohus hinnanud R. Tangijevi õigeksmõistmisega seonduvad menetluskulud liiga suureks.

39. Kolleegium ei näe alust kalduda kõrvale maakohtu hinnangust, et kohtueelse menetluse ja esimese astme kohtu

menetluse kulu (valitud kaitsjale makstud tasu ja kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu), mis tekkis, menetledes

süüdistuse seda osa, milles R. Tangijev õigeks mõisteti, oli 2304 eurot 16 senti. Seega peab menetluskulu osutatud

summa ulatuses kandma KrMS § 181 lg 1 kohaselt riik. Järelikult tuleb seda osa kohtueelses menetluses ja esimese

astme kohtu menetluses tekkinud menetluskulust, mis jääb riigi kanda, suurendada võrreldes ringkonnakohtu otsusest

tulenevaga 2304,16 €-230 € = 2074 euro 16 sendi võrra.

(B)

40. Kassaatoril on õigus ka selles, et ringkonnakohtul ei olnud seaduslikku alust jätta R. Tangijevil tekkinud

apellatsioonimenetluse kulu - valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu - süüdistatava (või tema eest

kaitsjatasu maksnud menetlusvälise isiku) kanda.

41. Ringkonnakohus tegi R. Tangijevit puudutavas osas KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi. KrMS § 185 lg 1

sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse üks sama seadustiku § 337 lõike 1 punktides 2-4 või lõikes 2 nimetatud

lahend, kannab menetluskulud riik. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt jäävad apellatsioonimenetluse kulud isiku

kanda, kellel need on tekkinud, vaid siis, kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahend.

Asjaolu, et ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse prokuratuuri apellatsiooni alusel ja R. Tangijevi kaitsja

apellatsioon jäi rahuldamata, ei anna KrMS § 185 kohaselt alust apellatsioonimenetluse kulu süüdistatava kanda jätta

isegi juhul, kui kuludokumentidest ei nähtu, et kaitsjatasu oleks makstud seoses prokuratuuri apellatsiooni

menetlemisega.

42. Seega tuleb ringkonnakohtu otsus ka apellatsioonimenetluse kulu R. Tangijevi kanda jätmist puudutavas osas tühistada.

Riigikohus saab tühistatud osas teha uue otsuse, lahendades ise R. Tangijevi apellatsioonimenetluse kulu hüvitamise

taotluse (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-89-11, p 33).

43. R. Tangijevi kaitsja vandeadvokaat Meelis Masso esitas ringkonnakohtule taotluse hüvitada K.-M. P.-le, kes tasus

R. Tangijevi kaitsjatasu arve, apellatsioonimenetluse kuluna 3300 eurot. Taotlusele lisatud arve kohaselt kulus kaitsjal

maakohtu otsusega tutvumiseks, nõupidamisteks süüdistatavaga, apellatsiooni koostamiseks ja maakohtu istungil

osalemiseks kokku 27 tundi 30 minutit. Kaitsja osutatud õigusabi tunnitasu määr oli 100 eurot, millele lisandus

käibemaks.

44. Valitud kaitsjale makstav tasu on käsitatav menetluskuluna (KrMS § 175 lg 1 p 1) üksnes osas, milles see tasu on

mõistliku suurusega. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulu hulka ei arvata ja järelikult ei saa

kriminaalasja menetleja otsustada ka selle hüvitamist. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31. mai 2013. a otsus asjas

nr 3-1-1-108-12, p 29.)

45. Valitud kaitsjale kaebuse koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates tuleb võtta arvesse ka seda, millises

ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud ja millises mitte (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a

otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 1058).

46. R. Tangijevi kaitsja apellatsioon osutus täielikult põhjendamatuks. Samuti nähtub ringkonnakohtu istungiprotokollist, et

prokuratuuri apellatsioonile, mille alusel maakohtu otsus osaliselt tühistati, R. Tangijevi kaitsja vastuargumente ei

esitanud (vt KoTo, kd 20, tl 152 pöördel).

47. Arvestades eeltoodut, samuti kriminaalasja mahtu ja keerukust, loeb kolleegium R. Tangijevi poolt

apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikuks suuruseks ja seega süüdistataval tekkinud

apellatsioonimenetluse kuluks 300 eurot. See summa tuleb riigil KrMS § 185 lg 1 alusel R. Tangijevile hüvitada.

48. KrMS § 185 lg 1 kohaldamisel ei ole tähtsust sellel, kas valitud kaitsjale maksis tasu süüdistatav ise või mõni

menetlusväline isik süüdistatava huvides. KrMS § 185 lg-st 1 tuleneva hüvitisnõude õigustatud subjektiks on

süüdistatav, kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik, kelle huvides menetluskulu kanti ja seda sõltumata sellest, kas

menetluskulu kanti tema või mõne muu isiku arvel. See tähendab, et süüdistatava valitud kaitsjale

apellatsioonimenetluses makstud tasu tuleb KrMS § 185 lg 1 alusel välja mõista riigilt süüdistatava, mitte õigusabi-arve

tasunud menetlusvälise isiku kasuks. Menetlusvälise isiku võimalik lepingust või lepinguvälisest võlasuhtest tulenev

õigus nõuda süüdistatavalt tema huvides makstud kaitsjatasu hüvitamist, on võimalik maksma panna

tsiviilkohtumenetluse korras. Eelmärgitu ei välista teatud juhtudel siiski seda, et riik täidab süüdistatava menetluskulude

hüvitamise nõude mõne muu isiku pangakontole. Selleks tuleb kohtule esitada konkreetne taotlus (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 26. novembri 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-75-14, p 51).

(C)

49. Eeltoodud põhjustel tuleb ringkonnakohtu otsus KrMS § 361 lg 1 p 7 ja § 362 p 2 alusel kriminaalmenetluse kulude

hüvitamist puudutavas osas tühistada ja teha selles osas uus otsus.

50. Kuna Riigikohus teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 7 nimetatud lahendi, tuleb ka kassatsioonimenetluse kulu KrMS § 186 lg 1

kohaselt riigi kanda jätta. Kaitsja esitas Riigikohtule taotluse hüvitada R. Tangijevile kassatsioonimenetluses valitud

kaitsjale kassatsiooni koostamise ja esitamise eest makstud tasu 600 eurot. Arvestades kassatsiooni põhjendatuse astet

(vt otsuse punkt 45) ja vaidlusaluste küsimuste mahtu ning keerukust, loeb kolleegium, et KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes

mõistliku suurusega kaitsjatasuks 300 eurot. See summa tuleb R. Tangijevile KrMS § 186 lg 1 alusel hüvitada.

(D)

51. R. Tangijevi süüdistuse menetlemisega seotud menetluskulude hüvitamise kohustus jaguneb R. Tangijevi ja riigi vahel.

Eelnevalt käsitletud riigi hüvitamiskohustuse kõrval on kohtud R. Tangijevilt riigi kasuks välja mõistnud rahasummad

erinevate menetluskulu liikide lõikes (vt otsuse punktid 6 ja 11).

52. Kolleegium märgib, et olukorras, kus kohus mõistab ühelt ja samalt süüdistatavalt riigi kasuks välja erinevat liiki

menetluskulud, ei ole kohtuotsuse resolutiivosas üldjuhul vaja iga kululiigi kohta eraldi otsustust teha. Kuna

kuluhüvitise saamiseks on õigustatud üks ja seesama isik (riik) ning hüvitis on menetluskulu liigist olenemata võimalik

tasuda ühele ja samale pangakontole sama selgitusega, on selgem, kui kohus mõistab menetluskulu süüdistatavalt riigi

kasuks välja ühe summana. Erandina peab kohtuotsuse resolutiivosas olema eraldi välja toodud otsustus sundraha

(KrMS § 179) väljamõistmise kohta. Seda seetõttu, et ohvriabi seaduse § 32 lg 2 p 1 kohaselt kasutatakse riigile

laekuvat sundraha sihtotstarbeliselt. Samuti näeb Vabariigi Valitsuse 27. veebruari 2002. a määruse nr 11 lisa punkt 1.4

alapunkt 14 ette, et esimese ja teise astme kohtute statistika ja lahendite andmekogus tuleb kriminaalasja puhul iga

kohtualuse kohta registreerida andmed esimeses, teises ja kolmandas astmes välja mõistetud sundraha kohta.

53. Tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest võib kohus riigi ja süüdistatava vastastikused menetluskulu hüvitamise

nõuded (välja arvatud sundraha nõue) tasaarvestada. See tähendab, et olukorras, kus süüdistatav on kohustatud

hüvitama riigil tekkinud menetluskulu ja riik omakorda süüdistataval tekkinud menetluskulu, ei ole vaja kuluhüvitist

mõlemalt poolelt välja mõista. Kohus võib piirduda sellega, et mõistab otsuse resolutiivosas välja summa, mis vastab

menetluskulude hüvitamise nõuete vahele, ja seda isiku kasuks, kelle nõue on suurem.

54. Samas märgib kolleegium, et kui kohus on mõistnud menetluskulud süüdistatavalt välja üksikute kululiikide kaupa või

jätnud vastastikused kriminaalmenetluse kulude hüvitamise nõuded tasaarvestamata, ei muuda kohtuotsust iseenesest

ebaseaduslikuks ega takista otsuse täitmist. Küll võib kõrgema astme kohus sellisel juhul kriminaalmenetluse kulude

otsustust täpsustada.

55. Kohtud on mõistnud R. Tangijevilt lisaks sundrahale (800 eurot) riigi kasuks välja erinevate menetluskulude katteks

veel 4319 eurot 39 senti (vt otsuse punktid 6 ja 11). Riigikohus leidis eelnevalt, et lisaks riigi kanda jäetud 230 euro

suurusele riigi õigusabi tasule on riik kohustatud R. Tangijevile KrMS § 181 lg 1 alusel hüvitama veel 2074 eurot 16

senti, samuti 300 eurot apellatsioonimenetluse kuluna ja 300 eurot kassatsioonimenetluse kuluna. Seega tuleb kohtute

poolt R. Tangijevilt välja mõistetud kuluhüvitist vähendada kokku 2674 euro 16 sendi võrra. Ühtlasi täpsustab

kolleegium kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse sõnastust, mõistes menetluskulu (välja arvatud sundraha)

R. Tangijevilt välja terviksummana.

56. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 191 lg-st 3, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium osaliselt maakohtu ja

ringkonnakohtu kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse ja teeb selles osas uue otsuse, millega mõistab

R. Tangijevilt Eesti Vabariigi kasuks välja 1645 eurot 23 senti (4319,39 € - 2674,16 €). Sundraha väljamõistmist

puudutavas osas jätab kolleegium maakohtu ja ringkonnakohtu otsuse muutmata.

Ott Järvesaar, Lea Kivi, Eerik Kergandberg

/allkirjastatud digitaalselt/