3-2-1-107-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-107-14

Määruse kuupäev

Tartu, 26. november 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Ants Kull ja Jaak Luik

Kohtuasi

Niina Samunina, Uljana Narõškina-Birjuki, Anastassia

Baranova ja Valentina Plohhaja hagi Korteriühistu

Juhkentali 20 vastu üldkoosoleku otsuse tühisuse

tuvastamiseks. Korteriühistu Juhkentali 20

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 11. märtsi 2014. a määrus

tsiviilasjas nr 2-11-55977

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Korteriühistu Juhkentali 20 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hagejad Niina Samunina, Uljana Narõškina-Birjuk, Valentina

Plohhaja ja Anastassia Baranova

Kostja Korteriühistu Juhkentali 20 (registrikood 80057623),

esindaja vandeadvokaat Armand Reinmaa

Asja läbivaatamise kuupäev

27. oktoober 2014, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 11. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-55977 ja

Harju Maakohtu 15. juuli 2013. a määrus samas tsiviilasjas. Saata asi uueks läbivaatamiseks

Harju Maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada Korteriühistule Juhkentali 20 (konto nr EE642200221015752960)

määruskaebuselt 25. märtsil 2014 tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus rahuldas 8. märtsi 2012. a otsusega Niina Samunina, Uljana Narõškina-Birjuki,

Valentina Plohhaja ja Anastassia Baranova (edaspidi koos hagejad) 16. novembril 2011 esitatud hagi

Korteriühistu Juhkentali 20 vastu ja tuvastas kostja üldkoosoleku otsuse ühe punkti tühisuse. Tallinna

Ringkonnakohus tühistas 12. septembri 2012. a otsusega maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse

osas ja jättis hagejate menetluskulud kostja kanda. Riigikohus ei võtnud kostja kassatsioonkaebust

23. jaanuari 2013. a määrusega menetlusse ja kassatsiooniastme menetluskulud jäid kostja kanda.

2. Hagejad esitasid 19. veebruaril 2013 Harju Maakohtule avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks 3323 euro 41 sendi ulatuses. Hagejad lisasid

avaldusele kulunimekirja.

3. Kostja vaidles avaldusele vastu. Kostja nõustus tasuma menetluskuluna riigilõivu 639 eurot

10 senti.

4. Harju Maakohus (kohtunikuabi) rahuldas 15. juuli 2013. a määrusega avalduse osaliselt ja määras

hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 2523 eurot 93 senti ning mõistis selle summa

kostjalt hagejate kasuks välja.

Hagejatele on osutatud põhjendatud ja vajalikku õigusabi 14,8 tunni ulatuses tunnihinnaga

63,90 eurot ja 9,89 tunni ulatuses tunnihinnaga 63,95 eurot, summale lisandub käibemaks. Riigilõivu

tasumine on tõendatud toimikus asuva maksedokumendiga. Seega tuleb kostjalt välja mõista

1893 eurot 83 senti õigusabikulu ja 639 eurot 10 senti riigilõivu.

5. Kostja vaidlustas maakohtu määruse osaliselt ja palus jätta õigusabikulu välja mõistmata.

Hagejad kostja määruskaebusele ei vastanud.

6. Hagejad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palusid uue määrusega avalduse

täielikult rahuldada.

7. Kostja palus jätta hagejate määruskaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

8. Tallinna Ringkonnakohus jättis 11. märtsi 2014. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja

määruskaebused rahuldamata.

Maakohus on piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hagejate esindaja töö mahtu ning

mõistnud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 1 järgi menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning selgitanud, miks ei saa

esitatud avaldust täies ulatuses rahuldada. Kohtunikuabi on hinnanud menetluskulude

kindlaksmääramiseks esitatud kulutõendeid ning põhjendanud, miks ei saa osa neist menetluskulude

kindlaksmääramisel arvestada. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme

kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Diskretsioonipiiride

ületamist maakohtule kõnealusel juhul ette heita ei saa ning määruskaebused ei sisalda põhjendusi,

mille alusel oleks võimalik otsustada kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt.

Kostja määruskaebuse väited hagejate lepingulise esindaja kulude tõendamatuse kohta ei ole samuti

põhjendatud. Maakohus ei rikkunud hageja esitatud menetluskulude nimekirjale, sellele lisatud

spetsifikatsioonile ning arvetele tuginedes menetlusõiguse norme. Esitatud dokumendid on piisavad

õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamiseks TsMS § 175 lg 1 tähenduses.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Kostja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määrus tühistada osas, millega kostja määruskaebus

jäeti rahuldamata. Kostja palub uue määrusega endalt hagejate kasuks välja mõista riigilõivu

639 eurot 10 senti ja õigusabikulud 141 eurot 68 senti või saata asi maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

Kostja arvates ei kontrollinud kohus diskretsiooni piire ületades, kas hagejate esitatud

menetluskulude nimekiri vastab nende esindaja esitatud arvetele. Menetluskulude nimekiri ja arved

on vastuolus. Kahe arve puhul ei nähtu seost praeguse tsiviilasjaga. Täiendavates seisukohtades viitas

kostja Riigikohtu 26. juuni 2014. a määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13.

10. U. Narõskina-Birjuk leidis, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ülejäänud hagejad ei ole

määruskaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 5 ja TsMS § 701

lg 3 alusel tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse

osaliselt.

12. Maakohtu 15. juuli 2013. a määruse on teinud kohtunikuabi. Riigikohtu üldkogu on

26. juunil 2014 tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13 tehtud määruses tunnistanud põhiseadusega vastuolus

olevaks ja kehtetuks TsMS § 174 lg 8, mille kohaselt võib tsiviilkohtumenetluses menetluskulud

kindlaks määrata kohtunikuabi.

Sama lahendi p-s 78 on Riigikohtu üldkogu tsiviilasja lahendades leidnud, et kuna maakohtu määruse

on teinud kohtunikuabi, siis tulenevalt TsMS § 174 lg 8 kehtetuks tunnistamisest on maakohus teinud

menetluskulude määruse ebaseaduslikus kohtukoosseisus ja see on alus lahendi tühistamisele

(TsMS § 656 lg 1 p 3).

Kolleegium lähtub sellest seisukohast. TsMS § 692 lg 5 (koostoimes TsMS §-ga 695) kohaselt, kui

maakohus on rikkunud TsMS § 669 lg-s 1 nimetatud menetlusõiguse normi ja ringkonnakohus ei ole

otsust tühistanud ega asja uueks läbivaatamiseks saatnud, tühistab Riigikohus alama astme kohtute

otsused ja saadab asja läbivaatamiseks maakohtule. Kuna nimetatud rikkumist ei ole võimalik

kõrvaldada Riigikohtus, tuleb nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määrus tühistada ning saata asi

uueks arutamiseks samale maakohtule, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse lahendaks

kohtunik.

13. Alama astme kohtute lahendite tühistamise tõttu kaebusest mitteolenevatel põhjustel ei pea

kolleegium võimalikuks vastata määruskaebuse väidetele.

14. TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses

määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

15. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kostja määruskaebuselt tasutud kautsjon

TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada.

Villu Kõve, Ants Kull, Jaak Luik