3-1-1-54-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-54-14

Määruse kuupäev

24. november 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest, Ott Järvesaar,

Eerik Kergandberg, Lea Kivi ja Saale Laos

Kohtuasi

Kriminaalasi Mario Eichenbergi süüdistuses KarS § 1332

järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 23. aprilli 2014. a määrus

kriminaalasjas nr 1-14-2629

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mario Eichenbergi kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa

Teised määrusekaebemenetluse

pooled

Prokuratuur,

Põhja

Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Elle-Mai Velling

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

22. oktoober 2014, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 23. aprilli 2014. a määrus kriminaalasjas nr 1-14-2629

ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus.

2. Kaitsja määruskaebus rahuldada.

3. Määrata Advokaadibüroo Anti Aasmaa OÜ-le makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Mario

Eichenbergile

määruskaebemenetluses

osutatud

riigi

õigusabi

eest

(ükssada

kaheksakümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 30 (kolmkümmend) eurot, ja jätta see

menetluskulu riigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 25. märtsi 2014. a otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Mario Eichenberg

süüdi KarS § 1332 lg 1 järgi ja teda karistati kahe kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel

luges kohus eelvangistuses viibitud ühe päeva karistusaja hulka. KarS § 69 lg 1 alusel asendas kohus

vangistuse üldkasuliku tööga 118 tundi. Üldkasuliku töö ajaks määras kohus neli kuud alates

kohtuotsuse jõustumisest ja allutas selleks ajaks M. Eichenbergi ka käitumiskontrollile. Sama

otsusega tunnistati süüdi ka Juri Smirnov ja Nikolay Titarenko.

2. M. Eichenbergi kaitsja Anti Aasmaa esitas ringkonnakohtule apellatsiooni, milles taotles Harju

Maakohtu otsuse tühistamist olulise menetlusõiguse rikkumise tõttu KrMS § 339 lg 1 p-de 3 ja 4 ning

lg 2 tähenduses, kuivõrd süüdistatavad, kaitsjad ja prokurör ei osalenud kohtuotsuse kuulutamisel.

Nimelt jättis kohus otsuse kuulutamata, tehes selle teatavaks 25. märtsil 2014 kohtukantselei kaudu.

3. Ringkonnakohtu 23. aprilli 2014. a määrusega tühistati maakohtu otsus kriminaalmenetlusõiguse

olulise rikkumise tõttu ja saadeti kriminaalasi maakohtu samale kohtukoosseisule kohtuotsuse

kuulutamiseks. Ringkonnakohtu põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.

3.1 Kohtulik arutamine hõlmab ka kokkuleppemenetluses kohtuotsuse tegemist ja selle kuulutamist.

Harju Maakohtu 25. märtsi 2014. a kohtuistungi protokollist nähtuvalt lõpetas kohus kohtuliku

arutamise, kinnitades kokkulepped, teatades apellatsiooni esitamise korra ja tähtaja ja selgitades, et

kohtuotsus on kättesaadav kantselei kaudu samal päeval kell 14.00. Seejärel lahkus kohus nõu

pidama (tl 41). Toimiku materjali kohaselt ei naasnud kohus nõupidamistoast kohtuistungile

kohtuotsuse kuulutamiseks ja kuna kohtuotsus on siiski toimikus, saab teha järelduse, et kohus tegi

selle teatavaks kantselei kaudu kell 14.00.

3.2 Seega rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses, jättes

kohtulahendi kuulutamata. Olukorras, kus seadus nõuab kohtulahendi kuulutamist, ei ole kohtul

õigust teha kohtulahend teatavaks kantselei kaudu. Kohtuotsuse kuulutamine tähendab selle

ettelugemist kohtusaalis kohtuniku poolt. Kuna kohtuotsuse kuulutamist ei toimunud, puudub vajadus

hinnata täiendavalt, kas kriminaalmenetlusõigust on rikutud ka KarS § 339 lg 1 p-de 3 ja 4

tähenduses. Seda enam, et KrMS § 246 lg 3 kohaselt ei ole prokurör kohustatud osalema kohtuotsuse

kuulutamisel.

3.3 Võttes arvesse, et rikkumine puudutas ainult kohtuotsuse kuulutamist, on võimalik selle

kõrvaldamine sama kohtukoosseisu poolt. Kokkuleppemenetluses kohaldatakse KrMS § 3411, mis on

erisäte KrMS § 341 suhtes.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdistatava kaitsja, kes taotleb

ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks ringkonnakohtule

samas kohtukoosseisus või maakohtule teises kohtukoosseisus. Kaitsja hinnangul rikkus Tallinna

Ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust, saates kriminaalasja tagasi Harju Maakohtu

samale kohtukoosseisule kohtuotsuse kuulutamiseks. Kaitsja hinnangul pidanuks kohus saatma

KrMS § 341 lg 1 alusel kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Samuti

rikkus ringkonnakohus KrMS § 339 lg 1 p 7, sest kohtulahendis puudub põhjendus.

4.1 Kohus pidanuks võtma seisukoha, kas KrMS § 339 lg 1 p 3 rikkumine leidis aset. Sellest sõltub,

kas ringkonnakohus pidi saatma kriminaalasja uueks arutamiseks samale (KrMS § 341 lg 3) või

teisele kohtukoosseisule (KrMS § 341 lg 1). Liiatigi tuleneb KrMS § 318 lg-st 4, et

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni

üksnes juhul, kui tegemist on KrMS § 339 lõike 1 rikkumisega. Üksnes KrMS § 339 lg 2 rikkumise

tuvastamisel saanuks ringkonnakohus käsitleda üksnes menetluskulude väljamõistmisega seotud

küsimusi. Seetõttu puudub ringkonnakohtu lahendis selles osas ka põhjendus KrMS § 339 lg 1 p 7

tähenduses.

4.2 Harju Maakohus rikkus kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 3 ja täiendavalt ka lg 2

mõttes. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest oli kohustuslik, kuivõrd süüdistatav ei olnud kaitsjast

loobunud (KrMS § 45 lg 4 p 1). Riigikohtu otsuses asjas nr 3-1-1-26-13 leiti, et kohtuotsuse tegemine

ja selle kuulutamine on kohtuistungi osad. Maakohus, jättes kohtuotsuse kuulutamata ja võttes sellega

prokurörilt ja kaitsjalt ära võimaluse osaleda kohtuistungil kohtuotsuse kuulutamisel, rikkus oluliselt

kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p-de 3 ja 4 ning lg 2 tähenduses. Kuigi ringkonnakohus

viitab igati õigesti, et KrMS § 246 lg 3 kohaselt ei ole prokurör kohustatud osalema

kokkuleppemenetluses kohtuotsuse kuulutamisel, siis kaitsja osavõtu kohustuslikkust välistav säte

puudub. Ringkonnakohus ei ole oma lahendis põhjendanud, miks ei olnud kaitsja osavõtt kohtuotsuse

kuulutamisest vajalik.

4.3 KrMS § 339 lg 1 p 3 ja lg 2 ning § 341 lg 1 kohustavad selles olukorras saatma kriminaalasja

maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Riigikohtu otsuses asjas nr 3-1-1-75-13 on

küll peetud analoogses olukorras võimalikuks saata kriminaalasi maakohtule samas kohtukoosseisus

kohtulahendi kuulutamiseks, kuid seejuures siiski ka eelnevalt selle uuesti tegemiseks. Samas on

tegemist erandliku lahendusega, kus arvestati vajadusega järgida mõistliku menetlusaja põhimõtet.

Ühtlasi ei ole kaitsja hinnangul võimalik saata asja maakohtule üksnes kohtulahendi kuulutamiseks,

vaid ka selle tegemiseks, sh peab kohus KrMS § 311 p 2 kohaselt määrama selle tegemise uue

kuupäeva.

4.4 Ekslik on väide, et ringkonnakohtu poolt kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse tühistamine

on eraldi reguleeritud KrMS §-s 3411. Viidatud säte reguleerib üksnes olukorda, kus kriminaaltoimik

tagastatakse prokuratuuri. Kriminaalasja tagastamisel maakohtule tuleb lähtuda üldregulatsioonist

ning KrMS § 3411 sellisel juhul ei kohaldu.

5. Prokuratuur taotleb oma vastuses määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse

muutmata jätmist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kassatori põhiväide on see, et kohtuotsuse nõuetekohaselt kuulutamata jätmisel on tegemist olulise

kriminaalmenetlusõiguse rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 3 tähenduses, sest kaitsjalt võetakse

võimalus osaleda kohtuotsuse kuulutamisel. KrMS § 341 lg 1 kohaselt tingib selline rikkumine

kriminaalasja saatmise uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

6.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kaitsja seisukohaga, mille kohaselt ringkonnakohtu viide

KrMS §-le 3411 ei ole asjakohane, sest säte reguleerib kriminaalasja saatmist prokuratuurile.

Kriminaalasja saatmist esimese astme kohtule uueks arutamiseks reguleerib KrMS § 341.

6.2 Riigikohus leidis otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-75-13, et kriminaalmenetluse seadustiku

10. peatüki süstemaatilise tõlgenduse pinnalt hõlmab kohtulik arutamine maakohtus kõike esimese

astme kohtu menetluses kohtuliku eelmenetluse järgselt toimuvat, sh kohtuotsuse kuulutamist. Seega

kohtuotsuse kuulutamata jätmisel võetakse prokurörilt ja kaitsjalt võimalus kohtumenetlusest osa

võtta, rikkudes sellega oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p-de 3 ja 4 tähenduses.

Jättes kohtuotsuse kuulutamata ja kohtuistungi pidamata, jätab kohus ühtlasi süüdistatava ilma

võimalusest osaleda enda kohtuotsuse kuulutamisel, mis kujutab kriminaalmenetlusõiguse olulist

rikkumist KrMS § 339 lg 2 tähenduses.

6.3 Kokkuleppemenetluses ei ole prokuröri osavõtt kohtuotsuse kuulutamisest kohustuslik

(KrMS § 246 lg 3), mistõttu KrMS § 339 lg 1 p 4 rikkumist ei ole. Kaitsja osas on seadusandja

näinud KrMS § 45 lg 4 p-s 1 ette võimaluse loobuda tema osalemisest kokkuleppemenetluses, sh ka

kohtuotsuse kuulutamisest, kuid seda ainult süüdistatava soovil. Seejuures on selle paragrahvi lg 42

kohaselt süüdistataval selles olukorras samad menetluslikud õigused ja kohustused, mis oleksid

kaitsjal.

6.4 Otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-75-13 märkis Riigikohus, et KrMS § 361 lg 1 p 6, lg 2 ja § 341 lg

1 suunavad kirjeldatud olukorras saatma kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks teises

kohtukoosseisus. Samas võttis kolleegium arvesse kriminaalasja kulgu (kriminaalasja saadeti juba

teistkordselt tagasi maakohtule); asjaolu, et süüdistatavad viibisid pika aja vahi all; mõistliku

menetlusaja nõuet ja menetlusõiguse rikkumise seotust vaid kohtuotsuse kuulutamisega ning saatis

kriminaalasja uue kohtuotsuse tegemiseks ja kuulutamiseks KrMS §-s 315 ettenähtud korras

maakohtule samas koosseisus.

6.5 Kolleegium märgib, et ka praeguses asjas seondub menetlusõiguse rikkumine vaid kohtuotsuse

kuulutamisega. Samas ei viibi M. Eichenberg ega teised süüdistatavad vahi all ega tõusetu ka

mõistliku menetlusaja küsimust. Tegemist on kokkuleppemenetlusega, mistõttu ka kriminaalasja uus

menetlemine toimub lihtmenetluse korras. Seetõttu ei näe Riigikohus praeguses asjas alust kalduda

kõrvale seadusandja juhisest, mille kohaselt tingib KrMS § 339 lg 1 p 3 rikkumine kriminaalasja

saatmise uueks arutamiseks teisele kohtukoosseisule.

7. Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes KrMS § 390 lg-st 1, 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 2, tühistab

kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 23. aprilli 2014. a määruse ja saadab kriminaalasja

uueks arutamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus. Kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada.

8. M. Eichenbergi kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 180 euro

suuruses summas, sh käibemaks 30 eurot. Taotluse kohaselt on määruskaebuse koostamiseks

kulutatud aega 2,5 pooltundi. Kriminaalkolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb

riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1, § 21 lg 3 ning § 22 lg 6 ja Eesti Advokatuuri 26. novembri 2013. a

otsusega kinnitatud korra punktide 4, 7 ja 23 alusel rahuldada. KrMS § 186 lg 1 kohaselt jääb see

menetluskulu riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/