3-4-1-46-14 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-46-14

Otsuse kuupäev

20. november 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Hannes Kiris, Indrek

Koolmeister, Jaak Luik, Tambet Tampuu

Kohtuasi

Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 koostoimes lisaga 1 (1. jaanuarist

2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis)

põhiseaduslikkuse kontroll osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle

275 000 krooni kuni 300 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda

riigilõivu 30 000 krooni; riigilõivuseaduse § 57 lg-te 1 ja 22

koostoimes lisaga 1 (1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012

kehtinud redaktsioonis) põhiseaduslikkuse kontroll osas,

milles tsiviilasjas hinnaga üle 17 575 euro 70 sendi kuni

19 173 eurot 49 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda

riigilõivu 1917 eurot 34 senti

Menetluse alus

Tartu Maakohtu 12. juuni 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-

19622

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata Tartu Maakohtu taotlus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks

riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; RT I, 22.12.2010, 1) § 56 lg 1 koostoimes lisaga 1

(1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis) osas, milles tsiviilasjas

hinnaga üle 275 000 krooni kuni 300 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu

30 000 krooni, ja riigilõivuseaduse (RT I, 31.12.2010, 25; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lg-d 1 ja 22

koostoimes lisaga 1 (1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis) osas,

milles tsiviilasjas hinnaga üle 17 575 euro 70 sendi kuni 19 173 eurot 49 senti tuli

apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 1917 eurot 34 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus jättis 29. augusti 2011. a otsusega rahuldamata Ago Vineri (hageja) hagi Ahti

Tilga (kostja) vastu. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda.

2. Tartu Ringkonnakohus tühistas 30. veebruari 2013. a otsusega Tartu Maakohtu 29. augusti 2011. a

otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ning jättis menetluskulud kostja kanda.

3. Riigikohus jättis 31. juuli 2013. a määrusega kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja

kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.

4. Hageja esitas 19. augustil 2013 kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles

märkis menetluskuludeks riigilõivud 3834 eurot 68 senti ja õigusabikuludeks 4020 eurot. Kostja

esitas 28. oktoobril 2013 vastuväite menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele riigilõivu ja

õigusabikulude osas.

5. Tartu Maakohus rahuldas 12. juuni 2014. a määrusega hageja menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse osaliselt ja mõistis hageja kasuks välja menetluskulud 3200 eurot. Tuginedes Riigikohtu

otsustele analoogilistes asjades, leidis kohus, et riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 koostoimes lisaga 1

(1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis) osas, milles tsiviilasjas hinnaga

üle 275 000 krooni kuni 300 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 30 000 krooni, ja

RLS § 57 lg-d 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 (1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud

redaktsioonis) osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 17 575 euro 70 sendi kuni 19 173 eurot 49 senti

tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 1917 eurot 34 senti, on põhiseadusega vastuolus. Kohus

märkis, et riigilõiv, mida hageja pidi riigilõivuseaduse järgi tasuma, on ebaproportsionaalne

menetlusökonoomia printsiibiga, mille saavutamiseks on riigilõivu määrad kehtestatud. Tartu

Maakohus jättis 12. juuni 2014. a määruse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks

Riigikohtule edastamata.

6. Hageja esitas Tartu Maakohtu 12. juuni 2014. a määruse peale määruskaebuse, milles palus see

tühistada ja teha uus lahend, millega rahuldada hageja menetluskulude hüvitamise avaldus täies

ulatuses. Kostja palus jätta Tartu Maakohtu määruse muutmata.

7. Tartu Ringkonnakohus peatas 11. septembri 2014. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 356 lg 2 alusel määruskaebemenetluse kuni Tartu Maakohtus põhiseadusega vastuolus olevaks

tunnistatud riigilõivuseaduse sätete põhiseaduspärasuse kontrollimiseni Riigikohtus. Ringkonnakohus

märkis, et Tartu Maakohtul on 12. juuni 2014. a määrus jäänud Riigikohtule edastamata.

8. Tartu Maakohus edastas oma 12. juuni 2014. a määruse Riigikohtule 2. oktoobril 2014.

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

9. Riigikogu ei esitanud Riigikohtule seisukohta vaidlustatud sätete põhiseaduspärasuse kohta.

10. Hageja leiab, et vaidlustatud riigilõivuseaduse sätted on põhiseadusega kooskõlas. Hageja

hinnangul ei ole vaidlustatud riigilõivu määrad nii kõrged, et oleksid ebaproportsionaalsed

menetlusökonoomia eesmärgi suhtes või takistaksid isikuid kohtusse pöördumast.

11. Kostja hinnangul on vaidlusalused sätted põhiseadusega vastuolus. Kostja märgib, et kuna tal ei

olnud põhimenetluse ajal alust tugineda hagiavalduse ega apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu

tasumist ettenägevate sätete põhiseaduse vastasusele ning kuna seda ei teinud ka hageja, oli

maakohtul kohustus sätete põhiseaduspärasust kontrollida menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse lahendamisel. Hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud riigilõivumäärad

ületasid menetlusökonoomia kui legitiimse eesmärgi saavutamiseks vajaliku läve, pärssides selliselt

kohtusse pöördumist ning edasikaebamist. Justiitsministeeriumi andmetel, mis on Riigikohtus

kinnitust leidnud, oli 2010. aastal tsiviilasja keskmiseks arvestuslikuks kuluks maakohtus

4459 krooni 28 senti (285 eurot) ning ringkonnakohtus 10 952 krooni 62 senti (700 eurot).

Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ületab keskmist arvestuslikku kulu 6,7 korda ning

apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ületab seda 2,7 korda.

Riigikohtu üldkogu luges 21. jaanuari 2014. a kohtuotsusega kohtuasjas nr 3-4-1-17-13 hagiavalduse

esitamisel tasumisele kuulunud 35 000 krooni suuruse riigilõivu määra eraõigusliku juriidilise isiku

majandussuhetest tulenevas vaidluses mõõdukaks kohtusse pöördumise õiguse riiveks. Praeguses

asjas on menetlusosalisteks füüsilised isikud, mistõttu tuleks teha eelviidatud kohtuotsusest erinev

lõppjäreldus.

12. Õiguskantsler on seisukohal, et hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda tulnud

riigilõivu määrad olid põhiseadusega vastuolus.

13. Justiitsminister leiab, et vaidlustatud sätted on põhiseadusega kooskõlas. Vaidlusaluste

riigilõivumääradega

välditakse

liigsete

ja

pahatahtlike

kaebuste

esitamist,

arvestades

menetlusökonoomia kui põhiseadusliku õigusväärtusega. Justiitsministri hinnangul ei ole

vaidlusaluses asjas tsiviilasja hinna alusel hagiavalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu määr,

s.t 1118 eurot 45 senti liiga kõrge ega ebaproportsionaalselt koormav.

PÕHISEADUSEGA VASTUOLUS OLEVAKS TUNNISTATUD SÄTTED

14. Riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; RT I, 22.12.2010, 1) § 56 „Hagiavalduse, avalduse ja

kaebuse läbivaatamine" lg 1:

„(1) Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi

või kindla summana."

15. Lisa 1 riigilõivuseaduse juurde „Riigilõivu täismäärad avalduse esitamise eest

tsiviilkohtumenetluses" (1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis)

väljavõte:

Tsiviilasja hind kuni, k.a

Riigilõivu täismäär

275 000

[---]

300 000

30 000

16. Riigilõivuseaduse (RT I, 31.12.2010, 25; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 „Tsiviilkohtumenetluse

toimingud" lg-d 1 ja 22:

„(1) Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi

või kindla summana.

[---]

(22) Tsiviilasjas tehtud maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu

sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades

apellatsioonkaebuse ulatust."

17. Lisa 1 riigilõivuseaduse juurde „Riigilõivu täismäärad avalduse esitamise eest

tsiviilkohtumenetluses" (1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis)

väljavõte:

Tsiviilasja hind kuni, k.a

Riigilõivu täismäär

17 575,70

[---]

19 173,49

1 917,34

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

18. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 9 lg 1 järgi saab esimese või

teise astme kohus algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse, kui on jätnud asjassepuutuva

õigustloova akti kohtuasja lahendamisel kohaldamata. Kohtuasja lahendamine hõlmab nii kohtuasja

sisulise kui ka asjaga seotud menetluslike küsimuste lahendamise. Praegusel juhul on Tartu

Maakohus

algatanud

põhiseaduslikkuse

järelevalve

kohtumenetluse

kohtuasjaga

seotud

menetluslikku küsimust lahendades, määrates ja välja mõistes hüvitatavate menetluskulude suuruse.

19. Riigilõivu tasunud isik või isik, kelle eest lõiv tasuti, saab enamtasutud riigilõivu tagastamise

taotluse esitamisel põhiseaduse § 15 lg 1 alusel nõuda kohtulahendi jõustumiseni riigilõivumäära

põhiseaduspärasuse kontrollimist (Riigikohtu üldkogu 28. veebruari 2013. aasta otsus asjas nr 3-4-1-

13-12, punkt 36; Riigikohtu üldkogu 2. aprilli 2013. aasta määrus asjas nr 3-2-1-140-12, punkt 20).

Praeguses asjas on Tartu Ringkonnakohtu otsus, millega rahuldati hagi osaliselt, jõustunud Riigikohtu

31. juuli 2013. a määrusega, mille alusel jäeti kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Riigikohus on

aga märkinud, et kui menetlusosalisel puudus võimalus tõstatada riigilõivu põhiseaduse vastasuse

küsimus tsiviilasja menetluse kestel, on tal selleks õigus menetluse järel (vt Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 9. septembri 2014. a otsus asjas nr 3-4-1-22-14, punkt 21;

Riigikohtu üldkogu 2. aprilli 2013. a määrus asjas nr 3-2-1-140-12, punkt 20). Kostjal oli praeguses

asjas õigus tõstatada riigilõivu määrade põhiseaduse vastasuse küsimus põhimenetluse järel, sest tal

puudus selleks võimalus tsiviilasja menetluse kestel. Tartu Maakohtu 12. juuni 2014. a taotlus

põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks on lubatav.

20. Säte, mille põhiseaduspärasust Riigikohus hindab, peab olema vaidluse lahendamisel

asjassepuutuv (PSJKS § 14 lg 2).

21. Tartu Maakohus tunnistas 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis

RLS § 56 lg 1 koostoimes lisaga 1 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles tsiviilasjas hinnaga

üle 275 000 krooni kuni 300 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 30 000 krooni.

Maakohus tunnistas samuti 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis RLS § 57

lg-d 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle

17 575 euro 70 sendi kuni 19 173 eurot 49 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu

1917 eurot 34 senti. Kuna kohtud olid menetlenud hagiavaldust 285 000 krooni nõudes, mille

esitamisel oli kohustus tasuda riigilõivu 30 000 krooni, ja apellatsioonkaebust hinnaga 18 214 eurot

82 senti, mille esitamisel tuli tasuda riigilõiv 1917 eurot 34 senti, oleks maakohus pidanud

vaidlustatud sätete põhiseaduspärasuse korral tegema määruskaebuse kohta teistsuguse otsustuse.

Kolleegium leiab seetõttu, et määruskaebuse lahendamise ajal Tartu Maakohtus olid RLS § 56 lg 1

koostoimes lisaga 1 ja RLS § 57 lg-d 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 vaidlustatud osas asjassepuutuvad

sätted.

22. Põhiõiguse riive on selle kaitseala iga ebasoodus mõjutamine (vt alates Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 6. märtsi 2002. a otsusest asjas nr 3-4-1-1-02, punkt 12).

Riigilõiv piirab põhiseaduse § 14 ja § 15 lg 1 koostoimes tagatud põhiõigust tõhusale õiguskaitsele ja

ausale õigusemõistmisele (vt alates Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17. juuli

2009. a otsusest kohtuasjas nr 3-4-1-6-09, punktid 15, 20 ja 22). Ülemäärase riigilõivu tasumise

kohustus riivab ka põhiseaduse §-s 32 tagatud omandipõhiõigust (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi 12. septembri 2013. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-26-13, punkt 18).

23. Tsiviilasjas 2-10-19622 tuli hagejal tasuda hagiavalduselt riigilõivu 30 000 krooni, mis vastab

tema apellatsioonkaebuselt tasutud 1917 euro 34 sendi suurusele riigilõivule. Riigikohus on

tunnistanud 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis RLS § 56 lg 1 ja

lisa 1 põhiseaduspäraseks osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 300 000 krooni kuni 350 000 krooni

tuli eraõigusliku juriidilise isiku majandussuhetest tulenevas vaidluses hagiavalduselt tasuda

riigilõivu 35 000 krooni (vt Riigikohtu üldkogu 21. jaanuari 2014. a otsus asjas nr 3-4-1-17-13) ja

sama riigilõivu määra (2236 eurot 90 senti ehk 35 000 krooni) 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini

2012 kehtinud riigilõivuseaduse redaktsioonis (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 10. juuni 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-13-14).

24. Riigikohus on seega tunnistanud proportsionaalseks abinõuks menetlusökonoomia ja

õigusemõistmise kulude kandmises osalemise legitiimsete eesmärkide tagamisel vaidlusalusest

30 000 krooni ehk 1917 euro 34 sendi suurusest riigilõivu määrast kõrgema riigilõivu määra.

Riigikohus on eelnimetatud üldkogu otsusele viidates tunnistanud põhiseaduspäraseks praegu

vaidluse all olevast riigilõivu määrast ka 159 eurot 77 senti madalama riigilõivu määra kohtuasjas,

kus menetlusosalisteks olid füüsilised isikud (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 18. veebruari 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-61-13). Praegusel juhul ei esine selliseid

asjaolusid, mille põhjal peaks kolleegium otsustama teisiti tsiviilasjas nr 2-10-19622 hagiavalduselt

tasuda tulnud 30 000 krooni ja apellatsioonkaebuselt nõutud 1917 euro 34 sendi suuruse riigilõivu

põhiseaduspärasuse suhtes.

25. Kolleegium jääb Riigikohtu senises praktikas kujundatud kaalutluste juurde ja jätab rahuldamata

Tartu Maakohtu taotluse tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks RLS § 56 lg 1 koostoimes

lisaga 1 (1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis) osas, milles tsiviilasjas

hinnaga üle 275 000 krooni kuni 300 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 30 000 krooni,

ja RLS § 57 lg-d 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 (1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud

redaktsioonis) osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 17 575 euro 70 sendi kuni 19 173 eurot 49 senti

tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 1917 eurot 34 senti.

Priit Pikamäe, Hannes Kiris, Indrek Koolmeister, Jaak Luik, Tambet Tampuu