3-1-1-70-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-70-14

Otsuse kuupäev

20. november 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Eerik

Kergandberg

Kohtuasi

Väärteoasi Andrey Kovalchuki karistamises liiklusseaduse

§ 224 lg 2, § 239 lg 1 p 1 ning § 224 lg 3 p 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 22. mai 2014. a otsus väärteoasjas nr 4-14-

2608

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Andrey Kovalchuki kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal,

kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Lõuna prefektuur

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

22. oktoober 2014, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 22. mai 2014. a otsus Andrey Kovalchukile liiklusseaduse § 224 lg

3 p 1 järgi lisakaristuse - mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine - mõistmise osas ja saata

väärteoasi selles osas uueks arutamiseks Tartu Maakohtule teises kohtukoosseisus.

2. Kaitsja kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lõuna prefektuuri 17. märtsi 2014. a otsusega karistati Andrey Kovalchukki liiklusseaduse § 224

lg 2 ja § 239 lg 1 p 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800 eurot.

LS § 224 lg 3 p 1 alusel võeti A. Kovalchukilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus

kolmeks kuuks.

2. Otsuse kohaselt juhtis A. Kovalchuk mootorsõidukit 25. veebruaril 2014 kella 11.00 paiku Tartus

Lääne tänaval maja nr XX juures, kui alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,69

mg/l kohta. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,05 mg/l kohta, loeti lõplikuks tulemiks 0,64 mg/l

kohta. Lisaks ei olnud A. Kovalchuk sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud.

3. Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles taotles lisakaristuse

tühistamist. Lõuna Pensioniameti Tartu büroo otsuse kohaselt on tal raskele puudele vastav

liikumisfunktsiooni

suur

kõrvalekalle

ja

keskmisele

puudele

vastav

kehadefekt

(suur

struktuurimuutus). Eeltoodust tulenevalt on kaebuse esitajal püsiva töövõimetuse ulatus 100%. Tema

igapäevane majanduslik toimetulek on ilma mootorsõiduki juhtimisõiguseta välistatud, sest ta ei

suuda ilma selleta minna isegi poodi toidu järele. Lisaks vajab menetlusaluse isiku elukaaslane oma

tervislikust seisundist tulenevalt pidevat arstlikku kontrolli ja järelevalvet ning tema toimetamine arsti

juurde eeldab samuti juhtimisõiguse olemasolu.

4. Tartu Maakohtu 22. mai 2014. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus osaliselt, s.o

menetlusalusele isikule mõistetud rahatrahvi osas. A. Kovalchukile mõisteti karistuseks LS § 224 lg 2

ja LS § 239 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahv 90 trahviühikut, s.o 360 eurot. KarS § 66 lg-te 2

ja 3 alusel määrati rahatrahvi tasumine ositi kaheteistkümne kuu jooksul võrdsetes osades.

Juhtimisõiguse äravõtmise osas jäeti Lõuna prefektuuri otsus muutmata.

4.1 Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud tõenditega kinnitust leidnud nii LS § 69 lg 5 kui ka

LS § 30 lg 1 nõuete rikkumine, mistõttu on isiku tegu õigesti kvalifitseeritud LS §224 lg 2 ja § 239 lg

1 järgi.

4.2 Karistuse mõistmisel arvestas maakohus karistust kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku

puhtsüdamlikku kahetsust. Võttes arvesse tema majanduslikku olukorda, pidas kohus võimalikuks

mõista talle karistus oluliselt alla keskmist määra ja võimaldada tasuda see ositi. Juhtimisõiguse

äravõtmise osas jäeti aga kohtuvälise menetleja otsus muutmata. A. Kovalchukile oli mootorsõiduki

rooli istudes teada nii enda kui ka enda elukaaslase tervislik seisund, millest tulenevalt oli tal

võimalik loobuda mootorsõiduki rooli istumisest ja koju sõitmisest. Kuigi A. Kovalchuk on kohtule

esitanud enda tervislikku seisundit tõendavaid dokumente (lk-d 6-9), ei nähtu neist, et tal oleks

tuvastatud liikumispuue.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni menetlusaluse isiku kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse

tühistamist A. Kovalchukile mõistetud lisakaristuse osas. Kassaator leiab, et kohus on rikkunud

väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 7 tähenduses. Menetlusalune isik esitas tõendid selle

kohta, et temal esineb raskele puudele vastav liikumisfunktsiooni suur kõrvalekalle ja keskmisele

puuderaskusastmele vastav kehadefekt (suur struktuurimuutus). Seega on menetlusaluse isiku

liikumispuue kindlaks tehtud. Juhul, kui maakohus leidis, et esitatud dokumendid on A. Kovalchukil

liikumispuude tuvastamiseks ebapiisavad, siis tulnuks kaebuse arutamine edasi lükata. Lisaks sellele,

et kohus kontrollib kohtuistungil kõiki kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel aluseks olnud

tõendeid, tuleb kohtul vajadusel koguda ja kontrollida veel täiendavaid tõendeid omal algatusel.

Samuti ei ole maakohus andnud ammendavat hinnangut kõigile väärteoasjas kogutud tõenditele, muu

hulgas ei ole maakohus üldse viidanud karistusregistri õiendile, millest nähtub, et menetlusalune isik

on varem karistamata.

6. Lõuna prefektuuri kassatsioonivastuses taotletakse kassatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse

muutmata jätmist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Riigikohtu 3. juuli 2008. a otsuses väärteoasjas nr 3-1-1-37-08 on antud juhised KarS § 50 lg 2

rakendamiseks.

Selles

otsuses

nenditakse

esmalt,

et

mootorsõiduki

kasutamine

seoses

liikumispuudega tähendab seda, et isik kasutab puudest tingitult enda igapäevase elu korraldamisel

liiklemiseks mootorsõidukit. Mootorsõiduki kasutamine peab seejuures olema isiku puude tõttu

vältimatult vajalik (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-91-07, p 7).

KarS § 50 lg 2 eelduste tuvastamine peab aga toimuma järgmiselt.

7.1 Kohtul tuleb välja selgitada, kas isikul on tuvastatud liikumispuue kooskõlas puuetega inimeste

sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega. PISTS § 22 lg 1 kohaselt

tuvastab puude raskusastme ja lisakulud Sotsiaalkindlustusamet, kaasates riikliku pensionikindlustuse

seaduse § 16 kohaselt ekspertarste.

7.2 Seejärel peab kohus tuvastama, kas isiku jaoks on liikumispuudest tingitult hädavajalik

mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu. Selle kindlakstegemisel tuleb lähtuda muu hulgas

menetlusaluse isiku puude olemusest ja raskusest, vajadusest käia ravi- või rehabilitatsiooniasutuses,

samuti isiku töö ning õpingute asukohast. Kohus peab hindama ka isikule kättesaadavaid

alternatiivseid liiklemisvõimalusi, sh ühistranspordiühendust. Selleks on võimalik kasutada kõiki

väärteomenetluses lubatud tõendeid.

8. Praeguses asjas nentis maakohus lakooniliselt, et väärteoasjas kogutud tõendite, sealhulgas

menetlusaluse isiku esitatud dokumentidest (tl-d 6-9) ei nähtu, et menetlusalusel isikul oleks

tuvastatud liikumispuue. Kohtuotsusest ei selgu, millistel põhjendustel kohus sellisele järeldusele

jõudis. Seega rikkus maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 7 tähenduses.

Sellest tulenevalt on kõrvaldamata kahtlus menetlusalusele isikule lisakaristuse mõistmiseks oluliste

asjaolude esinemise osas, s.t kas isikul on liikumispuue KarS § 50 lg 2 tähenduses ja kas see tingib

vältimatult sõiduki kasutamist.

9. Eeltoodust lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ja § 175 p-st 2 tühistab kriminaalkolleegium

maakohtu otsuse osaliselt, s.o menetlusalusele isikule lisakaristuse mõistmise osas, saadab

väärteoasja selles osas uueks arutamiseks ja rahuldab kaitsja kassatsiooni.

/allkirjastatud digitaalselt/