3-2-1-101-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-101-14

Määruse kuupäev

Tartu, 19. november 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Ants Kull

Kohtuasi

Elteks Group OÜ hagi Tempare OÜ ja Tempera OÜ vastu

70 800 euro ja viivise saamiseks. Elteks Group OÜ hagi

tagamise taotlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 16. mai 2014. a määrus tsiviilasjas

nr 2-14-10190

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Elteks Group OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Elteks Group OÜ (registrikood 11390665), esindajad

vandeadvokaadid Margus Lentsius ja Geidi Sile

Kostja Tempare OÜ (registrikood 11297581), esindaja

vandeadvokaat Gerly Kask

Asja läbivaatamise kuupäev

20. oktoober 2014. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 16. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-10190. Jätta

jõusse Harju Maakohtu 17. aprilli 2014. a määrus samas tsiviilasjas, millega rahuldati Elteks

Group OÜ hagi tagamise avaldus ja peatati täitemenetlus täiteasjas nr 014/2014/90 kuni

tsiviilasjas nr 2-14-10190 tehtava lõpliku kohtulahendi jõustumiseni.

2. Rahuldada Elteks Group OÜ määruskaebus.

3. Tagastada Elteks Group OÜ-le (arvelduskonto EE922200221037481426) 4. juunil 2014

määruskaebuselt tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Elteks Group OÜ (hageja) esitas 5. märtsil 2014 Harju Maakohtule Tempare OÜ (kostja I) ja

Tempera OÜ (kostja II) vastu hagi. Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt enda kasuks välja

töövõtulepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamiseks 70 800 eurot ja viivise 8448 eurot 28 senti.

2. Hageja esitas 11. aprillil 2014 Harju Maakohtule hagi tagamise taotluse, milles palus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg 1 p 6 alusel või alternatiivselt p 10 alusel hagi

tagamise korras peatada täitemenetlus Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsa menetluses olevas

täiteasjas nr 014/2014/90 kuni praeguses tsiviilasjas tehtava lõpliku kohtulahendi jõustumiseni.

Hagi tagamise avalduse kohaselt on kostjal I Tallinna Ringkonnakohtu 26. novembri 2013. a otsuse

alusel rahaline nõue hageja vastu (50 023 eurot 25 senti). Selle otsuse alusel on alustatud

täitemenetlust nr 014/2014/90.

Hageja palus hagi tagada alltoodud põhjustel. Kostja I majandustegevus on alates 12. septembrist

2012 lõppenud, mistõttu ei ole tal ilmselt vara, mille arvel praeguses menetluses tehtavat kohtuotsust

täita. Esitamata on 2012. a majandusaasta aruanne ning kostjal I on pikaajaline maksuvõlgnevus, mis

ulatub ca 12 800 euroni. Kinnistusraamatu andmetel ei kuulu kostjale I kinnisvara ega ka muud

likviidset vara, mille arvel kohtuotsust täita. Ka ei ole kostjal I hagejale teadaolevalt piisavalt rahalisi

vahendeid, mille arvel hageja nõue rahuldada. Kostja II ei ole esitanud ühtegi majandusaasta

aruannet, talle ei kuulu kinnistusraamatu andmetel ühtegi kinnisasja ning kostja II maksuvõlg on

taotluse esitamise seisuga ca 2800 eurot. Hagi tagamata jätmise korral oleks kohtuotsuse täitmine

tõenäoliselt võimatu. Ainus teadaolev varaliselt hinnatav õigus, mis kostjatele kuulub, on Tallinna

Ringkonnakohtu 26. novembri 2013. a kohtuotsusest tulenev kostja I nõue hageja vastu. Kui hageja

nõue praeguses asjas rahuldatakse, on hagejal võimalik see osaliselt rahuldada kostja I nõude arvel.

Täitemenetluse jätkamine toob kaasa hagejale pöördumatu kahju tekkimise ohu, kuna puudub

kindlus, et pärast praeguses asjas tehtava lahendi jõustumist on enam kui poolteist aastat tagasi

majandustegevuse lõpetanud kostjal I rahalisi vahendeid kohustuse täitmiseks.

3. Harju Maakohus jättis 15. aprilli 2014. a määrusega hagi tagamise taotluse rahuldamata, kuna

TsMS § 378 lg 1 p-st 6 tulenevad täitemenetluse peatamise eeldused ei olnud täidetud ning puudub ka

võimalus TsMS § 378 lg 1 p 10 kohaldamiseks.

4. Hageja esitas 16. aprillil 2014 korduva taotluse hagi tagamiseks. Hageja leidis jätkuvalt, et

täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 014/2014/90 on kostjaid kõige vähem koormav ning ainus

teadaolev abinõu peale arvelduskontode arestimise. Täitemenetluse peatamine on kohtu diskretsiooni

kohaldamisel võimalik ka TsMS § 378 lg 1 p 10 alusel muu abinõuna.

5. Harju Maakohus rahuldas 17. aprilli 2014. a määrusega hagi tagamise taotluse ja peatas

täitemenetluse täiteasjas nr 014/2014/90 kuni praeguses tsiviilasjas tehtava lõpliku kohtulahendi

jõustumiseni.

Maakohtu määruse põhjenduste järgi tuleb täitemenetlus peatada TsMS § 378 lg 1 p 10 alusel.

Maakohtu hinnangul on võimalik täitemenetlus peatada muu abinõuna, ilma et oleks vajalik TsMS

§ 378 lg 1 p-s 6 toodud eelduste täitmine. Arvestades, et hageja on veenvalt põhistanud hagi tagamise

vajalikkuse ning asjaolu, et kohtuotsuse täitmine võib olla raskendatud või võimatu ning muid

kohaseid ja proportsionaalseid meetmeid hagi tagamiseks rakendada ei ole võimalik, tuleb

täitemenetlus peatada.

Maakohus kontrollis hageja taotluse väiteid ning registriandmetest on selgunud, et kostja I maksuvõlg

on määruse tegemise ajal 12 719 eurot 68 senti, millele lisandub arvestuslik intress 5119 eurot

89 senti. Samuti nähtub äriregistrist, et esitamata on 2012. a majandusaasta aruanne. Lisaks on kohus

kontrollinud, et kostjal I ei ole kinnisvara. Maakohus viitas Riigikohtu kohtuasjas nr 3-2-1-10-10

avaldatud seisukohale, mille kohaselt ainuüksi majandusaasta aruande esitamata jätmine võib olla

hagi tagamise aluseks, sest see võib anda alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada

kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks.

Registriandmetest nähtub, et kostjal II ei olnud määruse tegemise ajal maksuvõlga. Samas ei ole

kostja II esitanud äriregistrile veel ühtegi majandusaasta aruannet, mille põhjal saaks kostja II

majanduslikku seisundit hinnata. Kinnistusraamatu andmetel ei ole kostjal II kinnisvara, mille arvel

hageja nõuet täita.

Hagi tagamise abinõu on proportsionaalne ega ole kostjaid ülemäära koormav.

6. Kostja I esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada.

Hageja vaidles määruskaebusele vastu.

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

8. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 16. mai 2014. a määrusega maakohtu määruse ja jättis hageja

hagi tagamise taotluse rahuldamata.

Ringkonnakohtu määruse järgi on maakohus põhjendamatult kohaldanud TsMS § 378 lg 1 p 10, kuna

menetlusseadustik näeb ette, et täitemenetlust saab peatada vaid TsMS § 378 lg 1 p-s 6 toodud

eelduste olemasolul. TsMS § 378 lg 1 p 6 kohaselt on täitemenetluse peatamine hagi tagamise korras

lubatud juhul, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud. Praegune hagi on esitatud

töövõtulepingust tuleneva kahju hüvitamise nõudes ning TsMS § 378 lg 1 p-st 6 tulenevad eeldused

täitemenetluse peatamiseks ei ole täidetud.

Täitemenetluse peatamine (ja selle kui hagi tagamise abinõu kohaldamise tingimused) on märgitud

TsMS § 378 lg 1 p-s 6, mistõttu sama hagi tagamise abinõu hindamine TsMS § 378 lg 1 p-s 10

märgitud kohtu vajalikuks peetava „muu abinõuna" on asjakohatu ja ebaõige.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja jätta jõusse Harju Maakohtu

määrus, millega hagi tagamise taotlus rahuldati.

Hageja leiab, et ringkonnakohtu tõlgendus TsMS § 378 lg 1 p-le 10 ei ole õige. See säte ei seo kohut

üksnes lg 1 p-des 1−9 nimetatud abinõudega, vaid annab kohtule diskretsiooniõiguse.

Ringkonnakohtute praktika TsMS § 378 lg 1 p 10 sisustamisel on erinev – Tartu Ringkonnakohus on

nt tsiviilasjas nr 2-11-3352 leidnud, et TsMS § 378 lg 1 p 10 alusel on võimalik kohaldada ka p-

de 1−9 modifikatsioone.

10. Kostjad palusid ühises vastuses määruskaebusele jätta hageja määruskaebus rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja ringkonnakohtu määrus tühistada

TsMS § 695, § 701 lg 3 ja § 692 lg 1 p 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

TsMS § 695 ja § 691 p 5 alusel tuleb jõusse jätta Harju Maakohtu 17. aprilli 2014. a määrus samas

tsiviilasjas. Määruskaebus rahuldatakse.

12. Praeguses asjas tuleb lahendada õiguslik küsimus, kas TsMS § 378 lg 1 p 10 võimaldab kohtul

hagi tagamise korras peatada täitemenetluse, kui hageja ei ole esitanud TsMS § 378 lg 1 p-s 6

nimetatud hagi täitedokumendi vaidlustamiseks, vaid lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise

hagi täitemenetluses sissenõudjaks oleva isiku vastu.

Kolleegium märgib kõigepealt, et Riigikohus on varem leidnud, et kuigi TsMS § 378 lg 1 p 6 on

sõnastuslikult mõnevõrra ebatäpne, seades hagi tagamise abinõuna täitemenetluse peatamise

tingimuseks täitedokumendi vaidlustamise hagi esitamisega, on siiski silmas peetud sissenõudjale

kuuluva materiaalõigusliku nõude vaidlustamist täitemenetluse seadustiku §-s 221 sätestatud

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga (vt 8. detsembril 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-113-10

tehtud määruse p 9). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde, kuid lisab, et see täpsustus ei mõjuta

TsMS § 378 lg 1 p 10 sisu hindamist.

13. TsMS § 378 lg 1 p 10 järgi on hagi tagamise abinõuks ka kohtu poolt vajalikuks peetud muu

abinõu, st muu abinõu, kui on kirjeldatud lg 1 p-des 1−9.

Selliselt sõnastatuna võimaldab TsMS § 378 lg 1 p 10 kohtule diskretsiooniõiguse hagi tagamise

abinõu valikul, kui abinõu ei ole kirjeldatud lg 1 p-des 1−9. Seega ei ole TsMS § 378 lg 1 p-de 1−9

korral tegemist suletud loeteluga hagi tagamise abinõudest. Diskretsiooniõiguse kasutamine ei

tähenda siiski täielikku valikuvabadust hagi tagamise üle otsustamisel, sh nt täitemenetluse

peatamiseks juhul, mil sissenõudja ja võlgnik on erinevad isikud kui hageja ja kostja hagi tagamise

menetluses. Diskretsiooniõiguse sisustamisel on kohtud seotud mh hagi tagamise instituudi üldise

olemusega ning piirangutega, mis on välja kujunenud kohtupraktikas. Samuti peaks TsMS § 378 lg 1

p 10 alusel kohaldatud hagi tagamise abinõul olema vähemalt üldjuhul üldine seos lg 1 p-des 1−9

sätestatud abinõudega, vt näiteid määruse p-s 14.

14. Riigikohus on mitmes lahendis tuginenud TsMS § 378 lg 1 p-le 10 ja täiendavalt tõlgendanud

nt TsMS § 378 lg 1 p-de 1, 4 ning 5 sisu. Nii on Riigikohus jaatanud TsMS § 378 lg 1 p 10 alusel hagi

tagamise asendamise korras hüpoteegi seadmist kolmanda isiku varale viimase nõusolekul, kuigi

TsMS § 378 lg 1 p 1 näeb ette võimaluse seada kohtulik hüpoteek üksnes kostjale kuuluvale

kinnisasjale (vt Riigikohtu 10. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-10, p 23). Samuti on

Riigikohus tuletanud TsMS § 378 lg 1 p 10 alusel võimaluse lubada kohtutäituril müüa talle hagi

tagamise korras üleantud asi (ja hoiustada saadud raha), kuigi TsMS § 378 lg 1 p 4 ega 5

kohtutäiturile üleantud asja müümisvõimalust ette ei näe (vt Riigikohtu 11. märtsi 2008. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p 22). Lisaks on Riigikohus pidanud võimalikuks TsMS § 378 lg 1 p 6

kohaldamist TsMS § 368 lg 2 järgse tuvastushagi esitamise korral (vt Riigikohtu 28. aprilli 2010. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10, p 21).

15. Praeguses asjas on hageja huvi suunatud sellele, et kasutada hagi võimaliku rahuldamise korral

saadavat rahalist nõuet tasaarvestamiseks kostja I nõudega, mille alusel on alustatud hageja vastu

täitemenetlust. Kõige laiemas tähenduses soovib hageja seega esitatud hagiga saavutada tulevikus

sundtäitmise osaline või täielik lubamatuks tunnistamine. Riigikohus on osaliselt sarnasel juhtumil

(viivise vähendamise hagi esitamine pärast hageja vastu täitemenetluse alustamist hüpoteegiga

tagatud nõude täitmiseks) leidnud, et kui hagiga soovitakse saavutada eesmärki, mis on omane

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagile, on võimalik täitemenetlus TsMS § 378 lg 1 p 6 alusel

sellekohase avalduse esitamisel peatada (vt 8. detsembril 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-113-10 tehtud

määruse p 9).

Kuigi praeguse hagi eesmärk ei ole ilmselt sama omane sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagile

kui tsiviilasjas nr 3-2-1-113-10 tehtud lahendi korral, on kolleegiumi hinnangul praeguses olukorras

võimalik TsMS § 378 lg 1 p 10 ja 6 koostoimes kohaldada ja täitemenetlus peatada, kui muud hagi

tagamise eeldused on täidetud. Kuna Harju Maakohus on ka muude eelduste olemasolu tuvastanud,

on võimalik jõusse jätta maakohtu määrus hagi tagamise korras täitemenetluse peatamise kohta.

16. Hageja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause

alusel tagastada. Kuna tegemist ei ole asja menetlemist lõpetava määrusega TsMS § 173 lg 1 esimese

lause mõttes, lahendatakse menetluskulude jaotus põhiasja lahendamisel osana üldisest

menetluskulude jaotusest.

Kolleegium märgib ka seda, et kostja II ei ole menetlusosaline Riigikohtu menetluses, sest maakohtu

määruse vaidlustas ringkonnakohtus vaid kostja I. Maakohtu määrus kitsendas vaid kostja I õigusi.

Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Ants Kull