3-1-1-72-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-72-14

Määruse kuupäev

13. november 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Ott Järvesaar ja liikmed Jüri Ilvest ja Hannes Kiris

Kohtuasi

Uljas Salu vangistuse täitmisele pööramine KarS § 76 lg 5

alusel

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 20. juuni 2014. a määrus

kriminaalasjas nr 1-12-9526

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Uljas Salu kaitsja vandeadvokaat Mart Missik, määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Põhja Ringkonnaprokuratuur

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

22. oktoober 2014, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 21. mai 2014. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 20. juuni

2014. a määrus Uljas Salule Harju Maakohtu 29. novembri 2012. aasta kohtuotsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramise kohta.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Uljas Salu karistati Harju Maakohtu 29. novembri 2012. a otsusega karistusseadustiku

(KarS) § 199 lg 1 ja § 344 lg 1 järgi ning talle mõisteti KarS § 64 lg 1 ja kriminaalmenetluse

seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 kohaselt liitkaristuseks neli kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 järgi loeti

mõistetud karistus kaetuks eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega ja lõplikuks karistuseks

mõisteti kolm aastat kolm kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt tuli U. Salul ära

kanda kolm aastat üks kuu ja üheksa päeva vangistust, algusega 11. november 2011. Karistuse lõpp

oleks olnud 20. detsembril 2014.

2. Harju Maakohtu 20. mai 2013. a määrusega vabastati U. Salu karistuse kandmisest tingimisi enne

tähtaega ja talle määrati katseaeg kuni 20. detsembrini 2014, millest esimeseks 10 kuuks kohaldati

elektroonilist valvet. U. Salu määrati eeltoodud tähtajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla

ja teda kohustati järgima KarS § 75 lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg-te 2 ja 4

alusel määrati talle muuhulgas kohustus mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume.

3. 27. veebruaril 2014 tegi kriminaalhooldusametnik Harju Maakohtule erakorralise ettekande, mille

kohaselt U. Salu oli korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

4. 14. mai 2014. a otsusega karistas Harju Maakohus U. Salu KarS § 424 järgi toimepandud kuriteo

eest ja mõistis talle põhikaristuseks neli kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda

karistust Harju Maakohtu 29. novembri 2012. a otsuse järgi ärakandmata karistuse, üks aasta kuus

kuud ja üheksa päeva, võrra ja lõplikuks karistuseks loeti üks aasta kümme kuud ja üheksa päeva

vangistust. KarS § 69 lg-te 1- 4 kohaselt asendati see karistus üldkasuliku tööga 1348 tundi, tähtajaga

kaks aastat, ja U. Salu kohustati järgima Tallinna vangla poolt määratud kontrollnõudeid. Kohtuotsus

jõustus 11. juulil 2014.

5. 21. mail 2014 tegi Harju Maakohtu täitmiskohtunik kriminaalhooldusametniku 27. veebruari 2014.

a erakorralise ettekande alusel määruse, millega pöörati KarS § 76 lg 5 alusel täitmisele U. Salule

Harju Maakohtu 29. novembri 2012. a otsusega mõistetud ja tingimisi enne tähtaega vabastamise

määruse tegemise seisuga ärakandmata karistus üks aasta kuus kuud ja 20 päeva vangistust. Karistuse

kandmise aja alguseks loeti U. Salu karistuse kandmisele ilmumine või tema kinnipidamine.

6. Täitmiskohtuniku määruse peale esitas U. Salu kaitsja vandeadvokaat Mart Missik määruskaebuse,

milles paluti Harju Maakohtu 21. mai 2014. a määrus tühistada, kuna sellega pöörati KarS § 76 lg 5

kohaselt eelmise otsusega mõistetud karistus täitmisele ebaseaduslikult. Kuigi täitmiskohtunik oli

teadlik, et Harju Maakohtu 14. mai 2014. a otsusega moodustati liitkaristus, mille üks liidetav oli ka

Harju Maakohtu 29. novembri 2012. a otsusega mõistetud karistus, mis oli juba aga asendatud

üldkasuliku tööga, pööras ta selle siiski reaalsele täitmisele.

7. Tallinna Ringkonnakohtu 20. juuni 2014. a määrusega jäeti Harju Maakohtu 21. mai 2014. a

määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et täitmiskohtunik on

õigesti tuvastanud, et U. Salu rikkus tahtlikult talle pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja

narkootikume. Tulenevelt sellest asjaolust ja KarS § 76 lg 5 sõnastusest oli kohus kohustatud U. Salu

kandmata karistuse täitmisele pöörama. Kuigi täitmiskohtunikule oli teada U. Salule ka Harju

Maakohtu 14. mai 2014. a otsuse liitkaristuse mõistmine kohtuotsuste kogumi eest, ei saanud ta selle

asjaoluga arvestada, kuna kõnesolev otsus polnud täitmiskohtuniku määruse tegemise ajaks veel

jõustunud.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

8. Tallinna Ringkonnakohtu 20. juuni 2014. a määruse peale esitas määruskaebuse U. Salu kaitsja M.

Missik, kes leiab jätkuvalt, et täitmiskohtunik pööras põhjendamatult täitmisele karistuse, millest

kohtule teadaolevalt oli juba moodustatud liitkaristus. Sisuliselt on tegu isiku kahekordse

karistamisega ühe ja sama teo eest. Kaitsja ei ole nõus ka ringkonnakohtu seisukohaga, et KarS § 76

lg 5 ei anna kohtule õigust kaaluda kohustuse rikkumise sisu ja ulatust ning leiab, et sellise

tõlgenduse puhul on see norm põhiseadusega vastuolus. Kaitsja taotleb Harju Maakohtu 2. mai 2014.

a määruse ja Tallinna Ringkonnakohtu 20. juuni 2014. a määruse tühistamist.

9. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Paul Pikma nõustub määruskaebusega osas, mis

puudutab U. Salu karistuse täitmisele pööramist ja leiab, et vältimaks ne bis idem põhimõtte

rikkumist, tuleb Riigikohtul kaitsja vaidlustatud määrused tühistada.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kriminaalkolleegium tõdeb, et erinevalt U. Salu karistuse täitmisele pööramise küsimuse

lahendamisest maa- ja ringkonnakohtus on määruskaebuse lahendamise ajaks Riigikohtus Harju

Maakohtu 14. mai 2014. a otsus jõustunud. Kuna selle otsusega on U. Salule Harju Maakohtu

29. novembri 2012. a otsusega mõistetud vangistus uue kuriteo eest mõistetud karistusele juba

liidetud ja isegi KarS § 69 lg 1 kohaselt asendatud, on selle sama karistuse reaalsele täitmisele

pööramine täitmiskohtuniku poolt Harju Maakohtu 14. mai 2014. a otsuse jõustumise järel 14. juulil

2014. a vaadeldav ne bis idem põhimõtte rikkumisena ja seega ebaseaduslik.

11. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7 tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 21. mai 2014. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 20. juuni 2014. a

määruse. Sellest tulenevalt ei pea kriminaalkolleegium vajalikuks võtta seisukohta määruskaebuses

tõstatatud teistes küsimustes. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

/allkirjastatud digitaalselt/