3-1-1-66-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-66-14

Otsuse kuupäev

13. november 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Hannes Kiris ja Saale Laos

Kohtuasi

Väärteoasjad Meris OÜ karistamises ehitusseaduse (EhS) §

68 lg 2 järgi (I) ja EhS § 68 lg 2 ning teeseaduse (TeeS) § 403

lg 2 järgi (II)

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 24. aprilli 2014. a otsus väärteoasjas nr 4-

14-1664

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Meris

OÜ

kaitsja

vandeadvokaat

Ljudmila

Tamar,

kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Tõstamaa vallavalitsus

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

15. oktoober 2014, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada väärteomenetlused Meris OÜ suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

2. Kaitsja kassatsioon rahuldada.

3. Mõista Tõstamaa vallalt Meris OÜ kasuks välja 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot, sh

käibemaks 60 (kuuskümmend) eurot, valitud kaitsjale tasutud õigusabi kulu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tõstamaa Vallavalitsus karistas 14. veebruari 2014. a otsusega nr 1 Meris OÜ-d ehitusseaduse

(EhS) § 68 lg 2 järgi rahatrahviga 8500 eurot. Sama kuupäeva otsusega nr 2 karistas Tõstamaa

Vallavalitsus Meris OÜ-d EhS § 68 lg 2 ja TeeS § 403 lg 2 järgi rahatrahviga 11500 eurot. Meris OÜ-

d karistati selle eest, et ta ehitas ilma ehitusloata Tõstamaa vallas Värati külas U kinnistul elamule

uue katuse (I tegu). Selle teoga rikkus Meris OÜ EhS § 29 lg 1 p 1 nõudeid. Teise otsusega karistati

Meris OÜ-d selle eest, et ta ehitas ilma ehitusloata ja teekaitsenõudeid eirates Tõstamaa vallas Värati

külas U kinnistule kruusakattega tee (II tegu). Selle teoga rikkus Meris OÜ EhS § 29 lg 1 p 1 ja

teeseaduse (TeeS) § 36 lg 1 p-de 1 ja 2 nõudeid.

2. Kohtuvälise menetleja otsuste peale esitas kaebused menetlusvälise isiku kaitsja vandeadvokaat

Ljudmila Tamar. Kaebuses leiti, et väärteoprotokollides pole märgitud tegude toimepanemise aega,

samuti teo toime pannud füüsilist isikut, kelle tegu karistusseadustiku (KarS) § 14 lg 1 alusel Meris

OÜ-le omistatakse. Hoone katuse taastamiseks ei ole ehitusluba nõutav, kuna tegemist polnud ehitise

laiendamisega. Vallavalitsuse otsuses märgitud karistust raskendavad asjaolud ei sisaldu KarS §-s 58.

Teeseadus on ehitusseaduse suhtes eriseadus ega näe ette ehitusloa taotlemist eratee ehitamiseks.

Teeseadus ei sätesta eratee omaniku kohustust ehitusloa taotlemiseks ega viita selles küsimuses ka

ehitusseadusele. KarS § 23 kohaselt on väärteo puhul karistatav üksnes täideviimine. OÜ-le Meris

määratud rahatrahvi summa ületab TeeS § 403 lg 2 sätestatud piirmäära (3200 eurot).

3. Pärnu Maakohtu 24. aprilli 2014. a otsusega tühistati Tõstamaa Vallavalitsuse otsused mõistetud

karistuse osas ja Meris OÜ-d karistati EhS § 68 lg 2 järgi rahatrahviga 4000 eurot (I) ning EhS § 68

lg 2 ja TeeS § 403 lg 2 järgi rahatrahviga 6000 eurot (II). Muus osas jättis maakohus kohtuvälise

menetleja otsused muutmata ja menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse rahuldamata. Maakohtu otsuse

põhistused olid kokkuvõtvalt järgmised.

3.1. Katuse rekonstrueerimise täpset aega ei ole võimalik kindlaks määrata. Kohtule esitatud

materjalide pinnalt võidi rikkumine toime panna 23. maist 2012 (kui fikseeriti esimesed rikkumised)

kuni 14. novembrini 2013, mil tehti sündmuskoha vaatlus. Väärteoprotokollis rikkumise täpse

kuupäeva märkimata jätmine ei ole väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine väärteomenetluse

seadustiku (VTMS) § 150 lg 2 mõttes.

3.2. Meris OÜ väärteoasja menetlusotsuse tegemisel kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses on

jäädud väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo piiridesse. Väärteoprotokollis on juriidilise isiku

rikkumine kirjeldatud läbi füüsilise isiku, kes oli ja on hetkel juriidilise isiku juhatuse liige. Juriidilise

isiku rikkumine on avatud läbi juhatuse liikme V. M. süü. Meris OÜ-l on üks juhatuse liige, s.o V. M.

Samuti kinnitas V. M., et ehitustööd tegi Meris OÜ. Seega sai ainult V. M. olla isikuks, kes tööde

tegemiseks korraldusi andis ja neid juhtis. Kuivõrd Meris OÜ-l teisi juhatuse liikmeid ei ole, siis

ainult V. M.-i enda tegevus sai kaasa tuua juriidilise isiku vastutuse KarS § 14 lg 1 tähenduses.

3.3. Kohtuvälise menetleja ametnik on karistuse mõistmisel arvestanud raskendavate asjaoludena

seda, et Meris OÜ oli teadlik ehitustegevuse ebaseaduslikkusest, kuid ei ole siiani alustanud ehitise

seadustamisega ega esitanud ehitise seadustamiseks vajalikke dokumente. Samuti on Meris OÜ

käitunud omakasupüüdlikult, hoidudes ehitustegevuse teostamisel kõrvale ehitusloa taotlemiseks

vajalikku ehitusprojekti koostamisest ja riigilõivu tasumisest. Kohtuvälise menetleja poolt märgitut ei

saa aga lugeda karistust raskendavateks asjaoludeks, mistõttu Meris OÜ-le mõistetud karistust on

võimalik vähendada.

3.4. Väärteoprotokollis rikkumise täpse kuupäeva märkimata jätmine ei ole väärteomenetlusõiguse

oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 mõttes ka teise teo puhul. Protokollis on märgitud, et rikkumine

on toime pandud novembrikuus, puudub aga aastaarv. V. M. on 29. novembri 2013. a ülekuulamisel

öelnud, et tee ehitati novembrikuus. Asjaolu, et tee ehitati 2013. aasta novembris, kinnitab ka Taltsi

Talu OÜ 24. oktoobril 2013 koostatud hinnapakkumine ja tee ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise

akt 6. novembrist 2013. Seega on tuvastatud, et tee ehitati 2013. aasta novembris.

3.5. TeeS § 2 lg 1 kohaselt on tee rajatis. EhS § 2 lg järgi jagunevad ehitused hooneteks ja rajatisteks.

Seega on tee ehitis ja ka tee ehitamisel tuleb järgida ehitusseadust. Meris OÜ rikkus EhS § 29 lg 1 p 1

nõudeid, mille kohaselt ehitise omanik on kohustatud tagama enne ehitamise alustamist ehitusloa

olemasolu, kui ehitusluba on nõutav. Meris OÜ tellitud tee rajamisel on tegemist selliste töödega, mis

paratamatult mõjutavad ja puudutavad ka teisi kinnistuid ja rajatisi (valla avalik tee, elektriliinid,

naaberkinnistud). Nagu Maa-ameti kaardilt näha, jookseb tee vahetult kahe naaberkinnistu piiri

lähedalt. Nimetatud tee rajamine, kraavi kaevamine, eelvoolu puhastamine ja truubi ehitus võib

mõjutada ka naaberkinnistuid. TeeS § 36 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on teel ning tee kaitsevööndis ilma

tee omaniku nõusolekuta keelatud ehitada rajatisi ja mahasõitusid. Vana sadama tee omanik on

Tõstamaa vallavalitsus ja tee omaniku nõusolekut ei ole kohtule esitatud. Meris OÜ-l tulnuks tee

ehitamiseks taotleda EhS § 22 lg 1 p 1 alusel kõigepealt ehitusluba. Ehitusloa saamiseks tuleb esitada

ehitusloa taotlus ja EhS § 23 lg 2 p 1 ning 2 nõuetele vastav ehitusprojekt. Tee kasutamiseks tuleb

EhS § 32 lg 1 kohaselt taotleda ehitise kasutusluba. Meris OÜ ei ole tee ehitamiseks ehitusloa taotlust

ega selle juurde kuuluvat ehitusprojekti esitanud, kuigi Tõstamaa vallavalitsus seda nõuet kaebuse

esitajale ka selgitas.

3.6. Tee ehitamise tellijaks oli vastavalt hinnapakkumisele Meris OÜ, kelle ainus juhatuse liige on V.

M.. EhS § 68 lg 2 kohaselt karistatakse rikkumise korral ehitise omanikku, mitte tööde teostajat.

Vaidlust ei ole, et U kinnistu omanik on Meris OÜ.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Meris OÜ kaitsja L. Tamar. Kassatsioonis taotletakse

Pärnu Maakohtu otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist mõlemas väärteoasjas, samuti Meris OÜ

menetluskulude väljamõistmist. Alternatiivsena taotleb kaitsja menetlusalusele isikule mõistetud

karistuse kergendamist ja rahatrahvi ositi tasumise võimaldamist. Kassatsiooni põhistused on

kokkuvõtvalt järgmised.

4.1. VTMS § 69 lg 2 p 1 kohaselt märgitakse väärteoprotokolli põhisosas väärteo lühike kirjeldus

ning teo toimepanemise aeg ja koht. Tõstamaa vallavalitsuse 17. jaanuari 2014 väärteoprotokoll ei

kajasta väärteo toimepanemise aega ning kohtuväline menetleja on kohtuistungil selgitanud, et seda

ei ole võimalik kindlaks määrata. Maakohus ei saanud seda puudust ise kõrvaldada. Juba maakohtu

otsuse tegemise ajaks oli Meris OÜ-le etteheidetav katuse ehitamine aegunud. Kuna

väärteoprotokollis ei olnud teo toimepanemise aega üldse märgitud, ei pidanud menetlusalune isik

seda asjaolu tõendama.

4.2. Katuse parandamiseks ei olnud ehitusluba vaja. Kohtuväline menetleja ega maakohus ei ole

vastupidist seisukohta veenvalt põhistanud.

4.3. Tee-ehitusluba on TeeS § 21 lg 1 kohaselt vajalik vaid avalikult kasutatava tee või avalikult

kasutatava tee koosseisus oleva üksiku rajatise ehitamiseks või remontimiseks juhul, kui nendeks

töödeks on vaja koostada projekt TeeS §-s 19 sätestatud nõuete kohaselt. Käesolevas asjas on aga

tegemist erateega.

4.4. Väärteoprotokollist, kohtuvälise menetleja otsusest ega maakohtu otsusest ei nähtu, mida

heidetakse menetlusalusele isikule ette TeeS § 403 lg 1 ja 2 järgi. Sellega rikutakse Meris OÜ

kaitseõigust.

4.5. Liitkaristuse moodustamine ei ole kohtuotsuses jälgitav, samuti ei vasta karistus menetlusaluse

isiku süüle.

5. Kassatsioonivastuses leiab Tõstamaa vallavalitsus, et maakohtu otsus on seaduslik ja

menetlusaluse isiku kassatsioon tuleb jätta rahuldamata. Vastuses esitatud seisukohad on

kokkuvõtlikult järgmised. Kohtuvälise menetlejal ei olnud võimalik märkida väärteoprotokollis täpset

teo toimepanemise aega kuna seda ei olnud võimalik tuvastada. Samas tuvastas kohtuväline

menetleja väärteo toimepanemise ajavahemikus 23. maist 2012 kuni 14. novembrini 2013.

Väärteoprotokollis rikkumise täpse kuupäeva märkimata jätmine ei ole väärteomenetlusõiguse oluline

rikkumine VTMS § 150 lg 2 mõttes. OÜ-d Meris karistati väärteo eest alles pärast seda, kui ta oli

vaatamata korduvatele märkustele jätkanud ebaseaduslikku ehitustegevust. Tee on vaieldamatult

ehitis EhS § 2 lg 1 mõistes, mille ehitamiseks peab olema kohane ehitusluba. Arvestades karistuse

preventiivset eesmärki ja maksimaalseid trahvimäärasid ei saa maakohtu mõistetud karistust pidada

liiga suureks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu. See arusaam

väljendub KarS § 14 lg-s 1, milles sätestatakse tuletatud (derivatiivse) vastutuse põhimõte. Tegemist

on omistamisnormiga, mille kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest,

mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku

huvides. Vastavalt KarS § 2 lg-le 2 on karistatav vaid tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja mille toimepanemises on isik süüdi. Seetõttu saab juriidiline isik vastutada üksnes

juhul, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik

nimetatud deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et juriidilise isiku organ või juhtivtöötaja

tegutses seejuures juriidilise isiku huvides. Viimane tähendab selle selgitamist, kas selle füüsilise

isiku käitumises, kelle tegevust juriidilisele isikule omistatakse, esinevad menetlusalusele isikule

omistatud väärteo tunnused (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. jaanuari 2005. a otsus asjas nr

3-1-1-131-04, p 8, 15. aprilli 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-22-05, p 12 ja 12. mai 2011. a otsus asjas nr

3-1-1-30-11, p-d 15.1-15.2 ).

7. Juriidilise isiku väärteoasja puhul peab juba väärteoprotokollist nähtuma juriidilise isiku organi,

selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja tegu, mis oma koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja

süülisuse korral toob endaga kaasa juriidilise isiku vastutuse KarS § 14 lg 1 tähenduses (vt nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-100-11, p 14). Juriidiline

isik osaleb väärteomenetluses oma seadusliku esindaja, s.o juhatuse liikme kaudu, mis aga iseenesest

ei tähenda seda, et sama juhatuse liige oleks juriidilisele isikule süüksarvatava teo toime pannud

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. jaanuari 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-131-04, p 8).

8. Meris OÜ suhtes 17. jaanuaril 2014 koostatud väärteoprotokollidest ega ka kohtuvälise menetleja

14. veebruari 2014 otsustest ei nähtu, millise füüsilise isiku tegu juriidilisele isikule omistatakse. Neis

on märgitud üksnes juriidilise isiku esindaja väärteomenetluses. Maakohus on ekslikult leidnud, et

väärteoprotokollis märgitud juriidilise isiku esindaja on samastatav juriidilise isiku organi, selle

liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindajaga KarS § 14 lg 1 tähenduses. Nii võib juriidilise isiku

esindajaks olla näiteks pankrotihaldur, vandeadvokaat või muu isik, kellel pole puutumust juriidilise

isiku teoga. Omistades juriidilise isiku teod V. M.-ile väljus maakohus väärteoprotokollide piiridest.

Seega

on

maakohus

ebaõigesti

kohaldanud

materiaalõigust

ja

rikkunud

oluliselt

väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 tähenduses. Kuna väärteoprotokollis puuduvate andmete

tuvastamine pole ilma kaitseõigust rikkumata võimalik, tuleb väärteomenetlus mõlema väärteo osas

lõpetada VTMS § 29 lg 1 alusel (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. septembri 2014. a otsus

asjas nr 3-1-1-43-14, p 12). Kuna väärteomenetlus lõpetatakse väärteokoosseisude tuvastamatuse

tõttu, jätab kolleegium käsitamata kassatsioonis esitatud ülejäänud väited.

9. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 29 lg 1 p-st 1, § 149 p-dest 1 ja 2, § 150 lg 1 p-st 1 ning

§ 174 p-st 4, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Pärnu Maakohtu 24. aprilli 2014. a kohtuotsuse

ja lõpetab väärteomenetluse Meris OÜ suhtes.

10. Meris OÜ on esitanud taotluse kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale õigusabi eest tasutud 360

euro (sh käibemaks 60 eurot) väljamõistmiseks. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise

korral VTMS § 29 lõike 1 punkti 1 alusel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud

kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve

vahenditest. Kuna lõpetatud väärteoasja kohtuväliseks menetlejaks on Tõstamaa vallavalitsus, siis

tuleb kaitsjale makstud tasu ja kuluhüvitised välja mõista Tõstamaa valla eelarvest. Kaitsjale makstud

tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel võtab kriminaalkolleegium arvesse tasu maksmise vajalikkust

ja põhjendatust kõnealuses väärteoasjas ning väärteoasja mahtu ja keerukust (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 4. jaanuari 2010. a otsus väärteoasjas 3-1-1-104-09, p 15; 29. jaanuari 2010. a

otsus asjas nr 3-1-1-82-09, p 22.1). Praeguses väärteoasjas on kassatsioonimenetluses valitud

kaitsjale makstud tasu mõistlik ja VTMS § 23 alusel tuleb Tõstamaa vallalt Meris OÜ kasuks välja

mõista 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot, sh käibemaks 60 (kuuskümmend) eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Jüri Ilvest,

Hannes Kiris,

Saale Laos