3-1-1-69-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-69-14

Otsuse kuupäev

12. november 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik

Kergandberg

Kohtuasi

Margus Lumile kohaldatud lisapiirangute tühistamata jätmise

vaidlustamine.

Danel

Parmase

ja

Rauno

Bosjanoki

vahistamise elektroonilise valve kohaldamisega asendamata

jätmise vaidlustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu

Ringkonnakohtu

26. juuni

2014.

a

määrus

kriminaalasjas nr 1-14-4128

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Danel Parmase ja Rauno Bosjanoki kaitsja vandeadvokaadi

abi Robert Sarv ning Margus Lumi kaitsja vandeadvokaadi

abi Marko Tammann, määruskaebused

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur,

esindaja

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Aro Siinmaa

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

15. oktoober 2014, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Ringkonnakohtu 26. juuni 2014. a määrus muutmata ja kaitsjate määruskaebused

rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Margus Lumi, Danel Parmas ja Rauno Bosjanok peeti kinni kahtlustatavatena raskendavatel

asjaoludel toime pandud väljapressimises (KarS § 214 lg 2 p-d 1 ja 4) 27. novembril ja vahistati Tartu

Maakohtu 29. novembri 2013. a määrustega. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Aro Siinmaa

29. novembri 2013. a määrusega kohaldati M. Lumile, D. Parmasele ja R. Bosjanokile

suhtlemispiirangud. Kuni kriminaalasja menetluse lõpuni keelati kokkusaamised, kirjavahetus ja

telefoni kasutamine.

2. Eelistungil taotles M. Lumi kaitsja kaitsealusele kohaldatud suhtlemispiirangute tühistamist kas

täielikult või elukaaslase L. T.-ga ja alaealise lapsega suhtlemise osas. Samuti taotles kaitsja tõkendi

vahistamine tühistamist ning selle asendamist elukohast lahkumise keeluga. D. Parmas ja

R. Bosjanok taotlesid vahistamise asendamist elektroonilise valvega. R. Bosjanok taotles ka

vahistamise asendamist elukohast lahkumise keeluga.

3. Tartu Maakohus jättis 26. mai 2014. a määrusega taotlused rahuldamata, põhjendades oma

seisukohta järgmiselt.

3.1. M. Lumi vahistati 29. novembril 2013 ja samal päeval kohaldati tema suhtes suhtlemispiirangud

KrMS § 1431 lg 1 alusel. Piirangute kohaldamist põhjendati sellega, et väljaspool kinnipidamiskohta

viibivate isikutega suheldes võib kahtlustatav korraldada süüstavate tõendite kõrvaldamist,

organiseerida kannatanute suhtes vägivallategude toimepanemist ja mõjutada kannatanuid,

tunnistajaid ning kaasosalisi valeütluste andmisele. Võttes arvesse, et isikuline tõend tekib alles

kohtus tunnistajate ja kannatanute vahetu ülekuulamise käigus ning varasematel ütlustel tõenduslikku

tähtsust reeglina ei ole, on võimalik nii kannatanuid kui ka tunnistajaid enne kohtus ütluste andmist

mõjutada ja kahjustada sellega kriminaalmenetlust. M. Lumi süüdistuse kohaselt on ta eelnevalt

kasutanud kannatanu suhtes vägivalda ja hävitanud grupis teiste isikutega kättemaksuks võõrast vara.

Selle kriminaalasjaga seonduvalt on alustatud kriminaalmenetlust kolme isiku suhtes KarS § 323 järgi

kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise kahtlustuses. Selle teoga võib olla seotud ka L. T. Kuna

jätkuvalt esinevad asjaolud, mis tingisid menetleja poolt M. Lumile suhtlemispiirangute kehtestamise,

ei ole võimalik neid tühistada ega lubada suhtlemist ka elukaaslase L. T.-ga. Suhtlemispiirangute

tühistamine võib kahjustada kriminaalmenetlust sellisel määral, mis kaalub üle lisapiirangute

tegemisest tuleneva perekonnaelu puutumatuse riive.

3.2 Maakohus ei rahuldanud ka M. Lumi, D. Parmase ja R. Bosjanoki kaitsjate taotlusi vahistamise

elektroonilise valvega või elukohast lahkumise keeluga asendamiseks. Jätkuvalt esineb põhjendatud

kuriteokahtlus ja vahistamisalus. M. Lumi, D. Parmas ja R. Bosjanok on vahistatud põhjusel, et nad

võivad vabaduses jätkata vara- ja isikuvastaste kuritegude toimepanemist. Samuti võivad nad asuda

kõrvaldama tõendeid, ähvardama kannatanuid ja tunnistajaid. Oht on seda reaalsem, et R. Bosjanokilt

leiti sõrmenukid, elektrišokirelv, gaasipüstol ja käerauad, s.o esemed, mida inimestel tavaliselt ei ole.

D. Parmas on varem süüdi mõistetud vägivallaga seotud kuritegude eest, kuid ta ei ole vaatamata

korduvatele karistustele käitumist muutnud ega avaldanud kahetsust kannatanule näovigastuse

tekitamise eest. Samuti on M. Lumi jaoks teiste inimeste vägivallaga ähvardamine tavapäraseks

käitumismustriks.

3.3 Formaalsed tingimused D. Parmasele ja R. Bosjanokile elektroonilise valve kohaldamiseks on

täidetud - kriminaalhooldaja kontrollis ja tegi kindlaks, et mõlema süüdistatava elukohad sobivad

elektroonilise valve kohaldamiseks ning sellega on nõustunud ka korteri omanikud ja seal elavad

isikud. Siiski ei ole elektrooniline valve praegusel juhul piisavalt tõhus, et hoida ära uute kuritegude

toimepanemist. Arvestades KarS § 214 lg 2 järgi esitatud süüdistuse sisu ja sellest tulenevat

kohtueelse menetluse keerukust ning asjaolu, et süüdistus on esitatud neljale isikule, on menetleja

piisavalt aktiivselt menetlust toimetanud, suutes kuue kuu jooksul kriminaalasja kohtusse saata.

Maakohtu arvates on kriminaalasjas võimalik lahendini jõuda 14 kuu jooksul alates süüdistatavate

vahistamisest, mis on mõistlik aeg.

4. Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused M. Lumi kaitsja ning D. Parmase ja

R. Bosjanoki kaitsja.

4.1 M. Lumi kaitsja taotles Tartu Maakohtu määruse tühistamist osas, milles kohus ei rahuldanud

kaitsja taotlust lisapiirangute vähemalt osaliseks tühistamiseks, s.t M. Lumil ei võimaldatud

lühiajalisi kokkusaamisi tema elukaaslase L. T.-ga ning nende lapse M. L. L.-iga.

4.2. D. Parmase ja R. Bosjanoki kaitsja taotles Tartu Maakohtu määruse tühistamist osas, millega

R. Bosjanoki ja D. Parmase suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jäeti muutmata ja asendamata

elektroonilisele valvele allumise kohustusega, ning uue otsustuse tegemist, millega vahistamine

asendatakse elektroonilise valvega.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 26. juuni 2014. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata. Määruse

põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.

5.1 Ringkonnakohus ei nõustunud M. Lumi kaitsja taotlusega M. Lumi suhtes lisapiirangute osaliseks

tühistamiseks. M. Lumi suhtes on kohaldatud kokkusaamiste, kirjavahetuse ja telefoni kasutamise

keeld. Olukorras, kus isikul ei ole rohkem kui seitsme kuu vältel olnud võimalik suhelda oma

pereliikmetega ja kohtu alla andmisest tingituna pikeneb see aeg veel vähemalt seitsme kuu võrra,

tuleb kaaluda, kas süüdistatava isoleerimine tema perekonnast on kriminaalmenetluse huvides

jätkuvalt proportsionaalne. Maakohus on vahistamise jätkamist ning perekonnaelu puutumatuse riive

proportsionaalsust käsitlenud igakülgselt ja põhjalikult. Suhtlemispiirangute tühistamine võib

kahjustada kriminaalmenetluse käiku sellisel määral, mis kaalub üles lisapiirangutest tuleneva riive

perekonnaelu puutumatusele. Suheldes väljaspool kinnipidamisasutust viibiva isikuga, võib M. Lumi

korraldada süüstavate tõendite hävitamist ning tunnistajate, kannatanute ja kaasosaliste mõjutamist

valeütluste andmisele. Mööndes L. T. võimalikku teadmist M. Lumi poolt toimepandud kuritegudest

ning asjaolu, et L. T. abil on M. Lumil võimalik kriminaalmenetluse käiku kahjustada, on kohus

seisukohal, et lisapiirangute osaline tühistamine ei ole käesoleval hetkel võimalik. Sellest

kriminaalasjast on eraldatud materjalid kolme isiku suhtes KarS § 323 sätestatud kuriteo

toimepanemise osas. Kuriteo toimepanemise võimaldamisega võib olla seotud ka süüdistatava

elukaaslane. Arvestades süüdistuses esitatud kuritegude raskusastet ja sanktsiooni, samuti kuritegude

toimepanemisel esinenud vägivalda ning kriminaalmenetluse käiku, mille kohaselt tehakse

kohtuotsus hiljemalt 2015. aasta alguses, on suhtluspiirangute kohaldamine ringkonnakohtu

hinnangul proportsionaalne perekonnaelu puutumatuse riivega.

5.2 D. Parmase ja R. Bosjanoki kaitsja taotleb vahistamise asendamist elektroonilise valvega.

Käesolevaks ajaks on süüdistatavad vahi all viibinud alates 29. novembrist 2013 ehk 7 kuud.

Eeldatavalt tehakse esimeses astmes üldmenetluses kohtuotsus 2015 aasta alguses ehk 7 kuu pärast.

Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades esitatud süüdistusi, kuriteo toimepanemise asjaolusid

(isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise, varguse, röövimise või kelmuse; grupi või

kuritegeliku ühenduse poolt; vara rikkumise või hävitamisega) ning eeldatava kohtuotsuse tegemise

aega, jääb vahistamine mõistliku aja piiresse.

5.3 Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses väljendatud seisukohaga, mille kohaselt formaalsed

alused elektroonilise valve kohaldamiseks on täidetud. Vahistamise aluseks olnud asjaolud ei ole aga

ära langenud ning elektroonilise valve kohaldamine on välistatud. Elektrooniline valve tagab eelkõige

süüdistatava osavõttu kriminaalmenetlusest, kuid ei ole piisavalt tõhus tagamaks kriminaalmenetluse

käiku. Samuti ei takista elektroonilise valve kohaldamine uute kuritegude toimepanemist. Mõlemate

süüdistatavate osas eksisteerib oht, et nad jätkavad vabaduses viibides kuritegude, eelkõige

õigusemõistmise

vastaste

kuritegude,

toimepanemist.

Ringkonnakohus

nõustub

maakohtu

seisukohaga, et kuriteod võivad väljenduda selles, et vägivalla abil sunnitakse kannatanud ja

tunnistajad muutma oma ütlusi.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. Lumi kaitsja vandeadvokaadi abi

M. Tammann, kes taotleb suhtlemispiirangute tühistamist ja M. Lumil elukaaslase ja tütrega

lühiajaliselt kokkusaamise lubamist, põhjendades seda järgmiselt.

6.1 Ringkonnakohtu seisukoht on vastuolus nii Riigikohtu praktikaga kui ka PS §-ga 26 koostoimes

§-ga 11. M. Lumi suhtes kohaldatud lisapiirangud mitte üksnes ei piira tema perekonna- ja eraelu

puutumatust, vaid välistavad selle põhiõiguse kasutamise täielikult. Selline õiguste riive on käesoleva

määruskaebuse esitamise ajaks kestnud juba üle kaheksa kuu ja selle kestus kokku ulatub tõenäoliselt

ühe aasta ning kahe kuuni. Argumendid, millega kohus M. Lumi suhtes kohaldatud lisapiirangute

jätkuvat kohaldamise vajadust põhjendas, on oma olemuselt hüpoteetilised.

6.2 Liiati piirdub M. Lumi poolt lühiajaliste kokkusaajate ring - ning seega lisapiirangute osaline

tühistamine - üksnes ühe täisealise isikuga, ehk täpsemalt L. T.-ga ja nende alaealise lapsega.

Siinkohal soovib kaitsja selgitada, et kui prokuratuuril olnuks L. T. käitumise suhtes tõepoolest

karistusõigusliku tähendusega etteheiteid, siis tulnuks sellele kohaselt ja adekvaatselt reageerida,

mitte otsida isiku jaoks oluliste põhiõiguste piiramiseks kestvalt ettekäändeid, mis pealegi võivad

isiku jaoks osutuda solvavateks ning tema au ja head nime määrivateks. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et

M. Lumi perekonnaelu puutumatust on ebaproportsionaalselt ning seega põhiseaduse vastaselt

riivatud. Kuni 17. novembrini 2014, mil maakohtus toimub esimene kohtuistung, ei tehta ühtki

menetlustoimingut ja M. Lumi üksnes ootab, et kohus hakkaks tema kriminaalasja arutama.

7. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse ka D. Parmase ja R. Bosjanoki kaitsja

vandeadvokaadi abi R. Sarv, kes taotleb vahistamise asendamist elektroonilise valvega, põhjendades

seda järgmiselt.

7.1 Maa- ja ringkonnakohus tuvastasid kõigi formaalsete elektroonilisele valve allutamise tingimuste

olemasolu. Süüdistatavate kohtu ette ilmumise tagab samaväärselt vahistamisega ka elektroonilisele

valvele allumise kohustus. Vaidlus on selle üle, kas esineb reaalne oht, et süüdistatavad panevad

toime õigusemõistmise vastaseid süütegusid. Kohtud ei ole tuvastanud konkreetseid isikuid ega ohtu

või põhjendanud süüdistatavate väidetavat motivatsiooni kannatanute või tunnistajate mõjutamiseks.

Seejuures üks teo toimepanija ehk süüdistatav R. Savisaar viibib vabaduses. Selline ebavõrdne

kohtlemine ei ole põhjendatud.

7.2 Maakohus ei tutvunud kriminaaltoimikuga süüdistatavate taotluse lahendamisel. Kuna asja

sisuliselt lahendaval kohtunikul kriminaaltoimikuga tutvumise kohustus puudub, siis jättis kohtunik

toimikuga tutvumata ning tõkendi asendamise asjaolud tegelikult välja selgitamata.

7.3 Kohtud rikkusid kohtumääruse põhjendamise kohustust. Maa- ja ringkonnakohus on piirdunud

üldsõnaliste ja laialivalguvate märkustega.

7.4 Ei ole tõendatud isikutele etteheidetavate tegude toimepanemine. Seetõttu puuduvad tunnistajad

või kannatanud, kelle suhtes võiksid süüdistatavad õigusemõistmise vastaseid süütegusid toime

panna. Süüdistatavad on kogu menetluse kestel olnud seisukohal, et nende vastu esitatud süüdistus on

täiesti põhjendamatu.

8. Prokuratuuri vastuse kohaselt tuleb jätta maa- ja ringkonnakohtu määrus muutmata ja

määruskaebused rahuldamata.

8.1 Maa- ja ringkonnakohus on põhjendanud oma seisukohta, et elektroonilise valvega ei saa

välistada õigusemõistmise takistamist ja uute kuritegude toimepanemise ohtu, mis oli süüdistatavate

vahistamise aluseks. Süüdistus käsitleb erinevate kannatanute vastu suunatud väljapressimisi, mille

käigus on survestamise abinõudena kasutatud nii ähvardusi kui füüsilist vägivalda ja vara hävitamist.

D. Parmase ja R. Bosjanoki kinnipidamisel leiti viimase kasutuses olnud sõidukist erinevaid

kehavigastuse- ja valu tekitamiseks sobilikke vahendeid - elektrišokiaparaat, kasteet, gaasipüstol,

nuga. D. Parmast on varem karistatud kasteediga kehavigastuse tekitamise eest. M. Lumit on samuti

varem välisriigis karistatud relvastatud röövide organiseerimise eest ja talle on lisaks väljapressimise

süüdistusele esitatud süüdistus avaliku korra rikkumises, millega kaasnes avaliku korra rikkumist

tõkestanud isiku ründamine kasteediga. Jälitusprotokollis on kajastatud süüdistatavate vaheline

telefonivestlus, millest ilmneb, et süüdistatavad peavad nii vahetut füüsilist vägivalda kui ähvardusi

loomulikuks probleemide lahendamise viisiks. Sellest võib muu hulgas järeldada, et süüdistatavad on

võimelised ka telefoni teel tekitama efektiivset hirmufooni, mistõttu ei ole elektrooniline valve uute

kuritegude toimepanemise tõkestamiseks efektiivne. Varasem vägivallakuritegude toimepanemine,

vägivallavahendite leidmine süüdistatavate valdusest, vägivaldne maailmapilt ja harjumus kasutada

telefonisuhtlust psühholoogiliseks vägivallaks loob koosmõjus negatiivse prognoosi uute

vägivaldsete kuritegude toimepanemiseks.

8.2 Eelpooltoodud põhjustel ei saa pidada lubatavaks ka M. Lumile määratud suhtlemispiirangute

tühistamist, kuna sotsiaalseid sidemeid võidakse kasutada ära kuritegelikel eesmärkidel. Seda

kinnitab praegusest kriminaalasjast eraldatud kriminaalasi, milles on esitatud kahtlustus KarS § 323

järgi.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Esmalt käsitleb Riigikohus M. Lumi taotlust suhtlemispiirangute tühistamiseks.

9.1 Kriminaalasjas nr 3-1-1-9-12 tehtud otsuses leidis Riigikohus, et KrMS § 1431 lg 1 alusel

kohaldatud suhtlemispiirangute põhjendatuse hindamisel peab kohus kaaluma, kas süüdistatava

isoleerimine tema perekonnast on kriminaalmenetluse huvides jätkuvalt proportsionaalne. Kuna

põhiõiguste riive intensiivsus suureneb aja möödudes, eeldab selle jätkuv proportsionaalsus õiguste

piiramise aluse kõrval riigi aktiivset tegevust kriminaalmenetluse toimetamisel.

9.2 Praeguses kriminaalasjas kohaldati M. Lumile ja ka teistele suhtlemispiiranguid prokuratuuri

29. novembri 2013. a määrustega. Eeltoodust tulenevalt on praeguseks piiratud süüdistatava

suhtlemist oma pereliikmetega vähem kui aasta jooksul. Seejuures kuue kuu jooksul kehtis piirang

kohtueelses menetluses ja alates 26. maist kehtib piirang kohtumenetluses. Tartu Maakohus tegi

26. mail 2014 kohtu alla andmise määruse ja selle kohaselt toimub asja arutamine alates

17. novembrist kuni 4. detsembrini 2014.

9.3 Suhtlemispiirangu proportsionaalsuse hindamisel on kohtud arvesse võtnud järgmisi asjaolusid.

Praeguses kriminaalasjas on suhtlemispiirangu kohaldamise aluseks asjaolu, et isikuline tõend tekib

alles kohtus tunnistaja ülekuulamisel ja süüdistatav võib mõjutada tunnistajaid ja kannatanuid,

kahjustades sellega kriminaalmenetlust. Vastav kahtlus tugineb muu hulgas sellele, et süüdistus on

esitatud vägivallaga seotud varavastases kuriteos, s.o väljapressimises, kus on konkreetsed

kannatanud. Süüdistuse kohaselt kasutas M. Lumi kannatanu suhtes vägivalda ja hävitas vara.

Kriminaalasjast on juba eraldatud materjalid ja alustatud kriminaalmenetlus kolme isiku suhtes

kahtlustuses KarS § 323 järgi, s.o kannatanu suhtes vägivalla toimepanemises õigusemõistmise

takistamiseks. Kolleegium nõustub prokuröri hinnanguga, et uute kuritegude toimepanemise riski

suurendab süüdistatavale võimaluse andmine andmete või palvete edastamiseks väljaspool

kinnipidamisasutust viibivatele isikutele, seejuures ei ole välistatud, et selleks kasutatakse elukaaslase

abi.

9.4 Seega on praeguses asjas ühel kaalukausil PS §-st 26 tulenev süüdistatava õigus perekonna- ja

eraelu puutumatusele, sh õigus suhelda perekonnaliikmetega, ja teisel inimeste õiguste ja vabaduste

kaitse ning kuritegude tõkestamise vajadus. Kolleegium möönab, et M. Lumi võimalus suhelda

elukaaslase ja lapsega on praeguseks ajaks olnud tõkestatud 11 kuu jooksul ja alates 26. maist ehk

peaaegu kuue kuu jooksul ei ole toimunud ka riigi aktiivset tegevust kriminaalasja arutamisel, sest

asja arutamine kohtumenetluses algab 17. novembril. Samas ei saa sellist ajavahemikku eelistungi

toimumise ja asja arutamise vahel pidada ülemäära pikaks. Kriminaalasja arutamine algab vahetult

pärast Riigikohtu poolt käesoleva määruse tegemist. Suhtlemispiirangu rakendamise aluseks on

kriminaalasjas kannatanute ja tunnistajate turvalisus. Selle kohaldamise vajalikkust kinnitab nii teo

iseloom, sest tegemist on vägivaldse varavastase kuriteoga konkreetsete kannatanute suhtes, kui ka

KarS § 323 järgi alustatud kriminaalmenetlus. Seejuures on ringkonnakohtu määruses ja prokuröri

kassatsioonivastuses viidatud asjaoludele, mis võimaldavad arvata, et suhtlemise lubamisel võidakse

seda kasutada teiste isikute õiguste rikkumiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et praeguses

asjas ei riiva M. Lumile kehtestatud suhtlemispiirang ebaproportsionaalselt tema õigust era- ja

perekonnaelule. Samas on uue taotluse esitamine põhjendatud pärast piirangu aluseks olevate

asjaolude äralangemist, eeskätt tunnistajate ja kannatanu ülekuulamist kohtus. Prokurör ja ka kohus

omal algatusel peavad kaaluma, kas suhtlemispiirangu kohaldamine pärast tunnistajate ja kannatanute

ülekuulamist on jätkuvalt põhjendatud.

10. Järgnevalt käsitleb kolleegium D. Parmase ja R. Bosjanoki kaitsja vandeadvokaadi abi R. Sarve

taotlust vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega.

10.1 Vaidlust ei ole selles, et on täidetud elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused, s.o

süüdistatavate elukoha sobivus elektroonilise valve korraldamiseks, ega selles, et elektrooniline valve

tagaks süüdistatavate kohtusse ilmumise sama hästi kui vahistamine. Samas on maa- ja

ringkonnakohus põhjendanud elektroonilise valve kohaldamata jätmist õigusemõistmise vastaste

süütegude toimepanemise ohuga. Kolleegium nõustub, et kuritegude toimepanemise oht, mis on ka

vahistamise aluseks, ei pruugi õigusemõistmise vastaste kuritegude puhul olla tõkestatud

elektroonilise valve kohaldamisel. Seejuures ei ole iseenesest nõutav, et kohtud kirjeldaksid detailselt

konkreetseid kannatanuid ja võimalikke kuritegusid, mida võidakse toime panna, vaid

kohtumäärustest peab nähtuma piisav ja põhjendatud kahtlus, et selliseid kuritegusid võidakse toime

panna, mis võib omakorda tugineda süüdistuses kirjeldatud kuritegude olemusele ja ka süüdistatavate

varasemale käitumisele. Seda on kriminaalasjas ka tehtud ja vastavat ohuprognoosi kinnitavad ka

prokuröri vastuses toodud väited. Tõkendi asendamise võimalikkust ei mõjuta iseenesest ka teise

süüdistatava R. Savisaare suhtes tõkendi kohaldamata jätmine, kuna ohuprognoos peabki tuginema

iga süüdistatavaga seotud riskidele antavale individuaalsele hinnangule.

10.2 Kolleegium märgib, et asja arutav kohtukoosseis ei tutvu üldmenetluses kohtu alla andmise

staadiumis tõepoolest kriminaaltoimikuga, mistõttu ei saa ta tõkendiga seotud küsimuste

lahendamisel kontrollida tõendipõhiselt väiteid, mis seonduvad süüdistuse sisuga. Isiku kohtu alla

andmisel prokuratuuri esitatud süüdistusakti alusel kinnitataksegi sisuliselt kuriteokahtluse piisavat

põhjendatust. Välistatud ei ole aga näiteks vahistamisalusega seotud asjaolude kontrollimine muul

viisil, s.o kriminaaltoimiku väliste andmete pinnalt. Lisaks on vajadusel võimalik kriminaaltoimikuga

tutvumine määruskaebemenetluses ringkonnakohtu ja Riigikohtu poolt, kuid ka siin tuleb arvestada,

et tõkendi vajalikkuse või selle asendamise võimalikkuse üle otsustamisel ei ole tegemist olukorraga,

kus kohus peab võtma lõpliku seisukoha süüdistuse tõendatuse osas.

11. Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes KrMS § 390 lg-le 1 ja § 360 lg-le 1 p-le 1 jätab Riigikohus

Tartu Ringkonnakohtu 26. juuni 2014. a määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.

Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg

/allkirjastatud digitaalselt/