3-3-1-45-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-45-14

Määruse kuupäev

23. oktoober 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Ivo

Pilving

Kohtuasi

Gintas Burkauskase kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 31. märtsi 2014. a määrus

haldusasjas nr 3-13-70244

Menetluse alus Riigikohtus

Gintas Burkauskase määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Gintas Burkauskase määruskaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 29. jaanuari 2014. a määrus haldusasjas nr 3-13-70244

tervikuna ja Tallinna Ringkonnakohtu 31. märtsi 2014. a määrus samas asjas osas, millega jäeti

Gintas Burkauskase määruskaebus rahuldamata.

3. Vabastada Gintas Burkauskas riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel haldusasjas

nr 3-13-70244 ja saata asi Tallinna Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Gintas Burkauskas esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus Tallinna Vanglalt välja

mõista mittevaralise kahju tekitamise eest 15 000 eurot. Kaebuse kohaselt tekitasid Tallinna Vangla

ametnikud 7. septembril 2012 kaebajale kahju, kasutades tema vastu füüsilist vägivalda ja sundides

teda minema kohtusse vangla riietuses. Kaebaja esitas kaebusega menetlusabi taotluse, milles palus

vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel. Riigilõivuseaduse § 571 lg 2

kohaselt oleks tulnud riigilõivu tasuda 450 eurot.

2. Tallinna Halduskohus jättis 29. jaanuari 2014. a määrusega taotluse rahuldamata. Kohus leidis, et

kaebaja on küll maksejõuetu, kuid kaebus on perspektiivitu. Kaebaja mittevaralise kahju nõue tugineb

asjaolule, et kaebaja vastu kasutati füüsilist jõudu ja käeraudu, teda peksti, millega põhjustati valu,

ning kaebajat sunniti kartseririietuses kohtusse minema. Halduskohtu hinnangul oli vanglal õigus

kasutada füüsilist jõudu, kuna kaebaja käitus agressiivselt ning ta tuli riietada kohtusse saatmiseks.

Vangla tegevus ei olnud õigusevastane, sest vanglal oli õigus kasutada ohjeldusmeetmeid.

3. G. Burkauskas esitas 10. veebruaril 2014 määruskaebuse, mille Tallinna Halduskohus jättis

rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

4. Tallinna Ringkonnakohus leidis 31. märtsi 2014. a määruses, et kartserikaristuse kandmise ajal

kohtusse või mujale väljapoole vanglat saadetavatele kinnipeetavatele tuleb tagada võimalus kanda

isiklikke riideid. Vanglaametnike kaebajale tehtud korraldus riietuda kartseri arvel olevasse riietusse

oli õigusvastane. Nimetatud rikkumisest tulenevat nõuet ei saa pidada selgelt perspektiivituks ja seega

ei ole põhjendatud jätta kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

vanglariiete kandmise nõudega tekitatud kahju kindlasti suurem kui 500 eurot, millelt tuleks tasuda

riigilõivu 15 eurot. Kohus vabastas kaebaja selles ulatuses riigilõivu tasumisest. Ülejäänud osas jättis

ringkonnakohus taotluse rahuldamata ning halduskohtu määruse muutmata.

5. Ringkonnakohtu määrusele esitas G. Burkauskas määruskaebuse. Kaebaja taotleb ringkonnakohtu

määruse tühistamist osas, milles ringkonnakohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivust

vabastamiseks 15 eurot ületavas osas.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus on käesoleva kaebuse faktiliste asjaoludega seonduvas kriminaalmenetluses

kogutud tõenditele tuginedes leidnud, et selles haldusasjas ei saa teha järeldust vanglaametnike

ülemäärase jõu kasutamise kohta. Kohtu sellist järeldust ei saa pidada piisavalt põhjendatuks.

Kriminaalasjas tuvastatud vahetu sunni rakendamise asjaolud võisid olla ebapiisavad kriminaal-

menetluse alustamiseks ülemäärase jõu kasutamise tunnustel. Sellest ei saa aga järeldada, et kaebuses

kirjeldatud episoodis puudub kahju õigusvastase tekitamise deliktikoosseis, mida saab tuvastada

halduskohtumenetluses.

7. Kriminaalmenetluses kogutud tõendid on kasutatavad ka halduskohtumenetluses. Samas tuleb neid

tõendeid halduskohtumenetluses hinnata kogumis teiste tõenditega, mida esitab kaebaja või mida on

kogunud kohus.

8. Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus asunud ennatlikult seisukohale, et kaebuse väited

vanglaametnike ülemäärase jõu kasutamise kohta pole usutavad. Kaebuses kirjeldatud asjaolude

pinnalt tekkivat kahtlust, et jõu kasutamine oli õigusvastane, saab kõrvaldada üksnes tõendeid vahetult

uurides. Kuigi ka riigilõivust vabastamise taotluse üle otsustamisel tuleb arvestada faktiliste

asjaoludega, pole praeguses asjas menetluse selles staadiumis võimalik hinnata, kas kahju õigusvastase

tekitamise deliktikoosseis on täidetud või mitte. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 11 kohaselt ei võeta

riigilõivu kehavigastuse või muu terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise kaebuse läbivaatamisel.

Selles asjas ei ole kaebaja seostanud kahju selgelt terviserikke või kehavigastuse põhjustamisega, vaid

heitnud ette peamiselt ülemäärast jõu kasutamist ning käsitanud seeläbi kahjustatud õigushüvena

eelkõige inimväärikuse rikkumist.

9. Eeltoodu tõttu ei nõustu kolleegium ringkonnakohtu hinnanguga, et kaebaja kahju hüvitamise nõue

on perspektiivitu. Määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohtu 31. märtsi 2014. a määrus tuleb

tühistada osas, millega Gintas Burkauskase taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks jäeti

rahuldamata. Kolleegium teeb tühistatud osas uue määruse, millega tühistab Tallinna Halduskohtu 29.

jaanuari 2014. a määruse tervikuna. Kolleegium rahuldab Gintas Burkauskase taotluse riigilõivu

tasumisest vabastamiseks haldusasjas nr 3-13-70244 ka ülemäärase jõu kasutamisega väidetavalt

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudelt.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving