3-1-1-53-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-53-14

Otsuse kuupäev

22. oktoober 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar

Kohtuasi

Väärteoasi Tamur Laanesaare karistamises liiklusseaduse §

224 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu

Maakohtu

18. veebruari

2014.

a

kohtuotsus

väärteoasjas nr 4-13-8778

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Lõuna prefektuur, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Alar Eiche

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

24. september 2014, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 18. veebruari 2014. a kohtuotsus ja saata väärteoasi samale

kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

2. Kohtuvälise menetleja kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse

liiklusmenetlusteenistuse 16. detsembri 2013 otsusega karistati Tamur Laanesaart LS § 224 lg 2 järgi

rahatrahviga 185 trahviühikut, s.o 740 eurot. Lisakaristusena määras kohtuväline menetleja

liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. T. Laanesaart karistati selle

eest, et ta 24. novembril 2013 kl 21.00 ajal Võru Maakonnas, Rõuge vallas, Nursi-Rõuge mnt 6,4

kilomeetril, liikudes Rõuge suunas, juhtis mootorsõidukit registreerimismärgiga 331 APK seisundis,

kus alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,65 mg/l. Sellega rikkus T. Laanesaar

LS § 69 lg 5 ja § 33 lg 11 p 2 nõudeid.

2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse T. Laanesaare kaitsja vandeadvokaat Alar Eiche.

Kaitsja taotles lisakaristuse tühistamist ja rahatrahvi maksmise ajatamist.

3. Tartu Maakohtu 18. veebruari 2014. a kohtuotsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja

väärteomenetlus lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtu põhistused olid kokkuvõtvalt järgmised.

Väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses ei ole andmeid T. Laanesaare juhitud sõiduki

kohta. Seega puudub T. Laanesaare süü kindlakstegemiseks vajalik teave. Kohus ei saa aga

väärteoprotokolli andmeid kohtulikul uurimisel enam täiendada, sh sõiduki marki ja mudelit

tuvastada. Täiendades väärteoprotokollis sisalduvate faktiliste asjaolude kirjeldust, tuleks väljuda

väärteoprotokolli piiridest. Seega pole LS § 224 lg 2 objektiivse koosseisu tuvastamine võimalik ja

väärteomenetlus tuleb lõpetada.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur.

Kassatsioonis leitakse, et kohus jättis hindamata T. Laanesaare ütlused, millega ta tunnistab enda

süüd LS § 224 lg-s 2 kirjeldatud teo toimepanemises. Väärteoprotokollist on üheselt tuvastatav

LS § 224 lg 2 objektiivne tunnus, et tegemist on mootorsõidukiga tüübikoodiga M1. Osade tõendite

hindamata jätmisega on maakohus oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust, mistõttu tuleb maakohtu

otsus tühistada ja saata väärteoasi samale kohtule uueks arutamiseks.

5. Kassatsioonvastuses märgib T. Laanesaare kaitsja A. Eiche, et maakohtu otsus on seaduslik ja

tuleks jätta muutmata. Maakohus on õigesti lähtunud väärteoprotokolli piiridest ja lõpetanud

väärteomenetluse süüd kinnitavate tõendite puudumisel. Menetlusaluse isiku kohtuvälises menetluses

antud ütlused ei saa olla vääramatuks tõendiks isiku karistamisel väärteomenetluses.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium on seisukohal, et mootorsõiduki mark ja mudel ei ole LS § 224 lg 2 koosseisu

objektiivseteks tunnusteks. Tähtis on, et tegemist oleks mootorsõidukiga. Seega ei kuulunud

mootorsõiduki mark ja mudel käesolevas väärteoasjas tõendamiseseme asjaolude hulka.

Väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses on sedastatud, et T. Laanesaar juhtis

mootorsõidukit tüübikoodiga M1. Samuti on nõuetekohaselt tuvastatud asjaolu, et menetlusalune isik

juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Seda, et ta juhtis sõiduautot, olles joobeseisundis, on möönnud

ka T. Laanesaar ise. Maakohus leidis ekslikult, et kuna mootorsõiduki mark ja mudel jäeti

väärteoprotokollis ning kohtuvälise menetleja otsuses märkimata, pole väärteoprotokolli piiridest

väljumata võimalik tõsikindlalt tuvastada menetlusaluse isiku süüd LS § 224 lg 2 märgitud väärteo

toimepanemisel. Sellega kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus oluliselt

väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 tähenduses.

7. Eeltoodust lähtuvalt ja juhindudes VTMS §-st 175 p-dest 1 ja 2, § 174 p-st 7 ning §-st 176 tühistab

kolleegium Tartu Maakohtu 18. veebruari 2014. a otsuse ja saadab väärteoasja samale kohtule uueks

arutamiseks teises kohtukoosseisus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar