3-2-1-69-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-69-14

Otsuse kuupäev

Tartu, 15. oktoober 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve

Kohtuasi

AS-i SEB Pank hagi Einar Petersoni vastu põhivõla

3026 euro 69 sendi ja viivise 2828 euro 56 sendi

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas

nr 2-11-64496

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Einar Petersoni kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

3026 eurot 69 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja AS SEB Pank (registrikood 10004252), seaduslik

esindaja juhatuse liige Allan Parik

Kostja Einar Peterson (isikukood 36607310343), esindaja

vandeadvokaat Merilin Valdmaa

Asja läbivaatamise kuupäev

15. september 2014. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-64496 ja

saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada Einar Petersonile (konto nr EE724204278602655102) kassatsioonkaebuselt

20. jaanuaril 2014 tasutud kautsjon 100 (ükssada) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS SEB Pank (hageja, võlausaldaja) esitas 20. märtsil 2012 Tartu Maakohtule hagi Einar Petersoni

(kostja, käendaja) vastu võlgnevuse nõudes.

Hagiavalduse kohaselt ei täitnud põhivõlgnik OÜ Vespal (praeguseks kustutatud) nõuetekohaselt

hageja ees oma kohustust, mis tulenes arvelduslaenulepingust (nr 5000149100220). Põhivõlgniku

arvelduslaenulepingust tulenevat kohustust tagas kaks tagatist – ühishüpoteek, mis oli seatud

kolmanda isiku OÜ Edit kinnisasjadele (kolmas isik), ja kostja käendus.

Hageja soovis kohustuse katteks realiseerida pandi, kuid sõlmis OÜ-ga Edit kohtuliku kompromissi,

millega loeti muu hulgas ka arvelduslaenulepingust OÜ Edit (pantija) kohustused nõuetekohaselt

täidetuks; hageja ja OÜ Edit sõlmisid ühishüpoteekide loovutamise ja tagatavate nõuete muutmise

lepingu, mille tulemusena ei ole enam laenulepingust tulenev kohustus tagatud kinnistutele seatud

ühishüpoteegiga. Hageja esitas käendaja vastu nõude summas, mida ei katnud pantijaga (OÜ-ga Edit)

sõlmitud kompromiss. Hageja nõude suurus on 5855 eurot 25 senti, sellest 3026 eurot 69 senti

tagastamata laenu põhiosa ning 2828 eurot 56 senti viivis arvestatuna kuni 28. maini 2010 (kuni

põhivõlgniku pankrotini).

2. Kostja vaidles hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja

leidis, et hageja tegevuse tulemusena on vähenenud käenduslepingu sõlmimise ajal olemas olnud ja

käendatava nõude tagamiseks antud muud tagatised, mistõttu ei ole kostjal enam käenduslepingust

tulenevat kehtivat kohustust. Harju Maakohus kinnitas 25. veebruaril 2011 tsiviilasjas nr 2-10-15507

hageja ja OÜ Edit vahel kompromissilepingu, mille kohaselt „loevad pooled OÜ Edit poolt

kompromissisumma 137 573,53 euro nõuetekohase tasumisega OÜ Vespal (pankrotis)

laenulepingutega nr 5000149100220, nr 2006006610 ja 2007004368 seotud hageja kohustused kostja

ees täielikult ja nõuetekohaselt täidetuks". Sõlmides kompromissi, aktsepteeris seega hageja

laenulepingust nr 5000149100220 tuleneva kohustuse täitmist sissenõutavaks muutunud nõudest

5855 euro 25 sendi võrra väiksemas summas ning loovutas selle kompromissi tulemusel kohustuse

täitmist tagava tagatise. Kui hageja ei oleks sõlminud OÜ-ga Edit kompromissi ja loobunud

käenduslepingu sõlmimise hetkel olemas olnud laenulepingu tagatisest, oleks hageja nõue 100%

ulatuses täitemenetluses rahuldatud ning kostjal ei oleks käenduslepingu alusel kohustust tekkinud.

Kuna hageja nõude aluseks olevast laenulepingust nr 5000149100220 tuleneva põhiosa võlgnevuse

on kompromissi sõlmimise järel OÜ Edit tasunud, puudub hagejal õigus nõuda kostjalt selle teist

korda tasumist. Laenulepingu tagatiseks olevate kinnistute väärtus oli piisav, et täita laenulepingust

tulenevad kohustused 32 885 eurot 52 senti. Hageja nõue on jätkuvalt ebaselge, kuna laenulepingust

tulenev põhinõue on tsiviilasjas nr 2-10-15507 sõlmitud kompromissi alusel täidetud.

3. Tartu Maakohus jättis 12. aprilli 2013. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohtu otsuse kohaselt sõlmisid kompromissi tsiviilasjas nr 2-10-15507 küll hageja ja OÜ Edit

ning see reguleerib OÜ Edit kohustuste täitmist ja lõppemist hageja ees, kuid hageja esitatud

informatsioon käendajale on eeltoodud kompromissist tulenevalt vastuoluline ja eksitav ega vasta hea

usu põhimõttele. Kolmas isik ehk OÜ Edit on võtnud enda kohustuseks tasuda laenulepingutest

nr 5000149100220, 2006006610 ja 2007004368 tulenevad OÜ Vespal kohustused. Hageja ei ole

esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks käendaja vastutuse ulatus, st millises ulatuses on võlgniku

laenulepingust tulenevad kohustused võlausaldaja ees täitmata või milliste laenulepingutest

tulenevate kohustuste katteks on hageja kolmanda isiku tasutut arvestanud (kas kolmanda isiku ja

hageja vahel sõlmitud kompromissileping hõlmas nii laenulepingust tulenevat põhivõlga kui ka

viivist). Kuna hageja ei ole nimetatud asjaolude tõendamiseks tõendeid esitanud ja OÜ Edit ja hageja

kokkulepitud kompromissisumma oli suurem kui OÜ Vespal laenulepingutest tulenevad

põhivõlgnevuste jäägid, saab sellest tulenevalt teha järelduse, et kompromissilepingus kokkulepitud

summaga on hõlmatud laenulepingute nr 5000149100220, 2006006610 ja 2007004368

põhivõlgnevuste jääk. OÜ Edit ja hageja vahel sõlmitud kompromissiga on kolmas isik täitnud hageja

ja OÜ Vespal vahel sõlmitud laenulepingust nr 5000149100220 tuleneva põhivõlgnevuse 3026 eurot

69 senti, mistõttu ei tule rahuldada hageja nõuet käendaja vastu mõista välja põhivõlgnevus. Hageja,

jättes käendaja teavitamata võlgniku kohustuse rikkumisest, ei ole käitunud heas usus. Viivisenõue on

samuti põhjendamatu.

Hageja on vähendanud käenduslepingu sõlmimise ajal olemas olnud ja käendatava nõude tagamiseks

antud muid tagatisi. Käenduslepingu sõlmimise ajal tagasid hageja nõudeid OÜ Vespal vastu OÜ Edit

kolmele kinnistule seatud ühishüpoteegid. Täitemenetluse ajal maksid kõik OÜ Edit kinnistud ligi

1 550 000 krooni, sealhulgas ka kolm kinnistut, millele oli seatud ühishüpoteek, mis tagas esimeses

järjekorras laenulepingust nr 5000149100220 tulenevaid nõudeid. Maakohus tõi välja, et

laenulepingust tulenev OÜ Vespal võlgnevus hageja ees oli 28. mai 2010. a seisuga 514 515 krooni

26 senti ehk 32 883 eurot 52 senti (tl 183). Kuna laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks olid

seatud esimesele järjekohale ühishüpoteegid 2 miljonit Eesti krooni, oleks hageja saanud oma nõude,

sh 5855 eurot 25 senti rahuldada kinnistutele seatud hüpoteekide arvel hoolimata sellest, et kinnistute

turuväärtus oli mingil määral langenud. Hageja on esimese järjekoha ühishüpoteeke, mis tagasid

laenulepingust 5000149100220 tulenevaid hageja nõudeid OÜ Vespal vastu, kasutanud pigem teiste

võlgnevuste rahuldamiseks. Hageja oleks pidanud esmajärgus nende ühishüpoteekide arvel

rahuldama just laenulepingust 5000149100220 tulenevad nõuded ehk täitmisavalduse esitamisel

arvestama võlgnevuse sisse ka praeguses tsiviilasjas menetletava võlgnevuse 5855 eurot 25 senti.

Hageja on hüpoteekidest loobunud ning jätnud hüpoteekidega tagatud nõude täies ulatuses

realiseerimata hüpoteekide arvel (kompromissi tõttu). Kostja saab tugineda võlaõigusseaduse

(VÕS) § 145 lg-le 5, kuna hageja tegevuse tulemusena (nõusoleku andmisega hüpoteekide

kustutamiseks) on käenduslepingu sõlmimise ajal olemas olnud ja käendatava nõude tagamiseks

antud muud tagatised (ühishüpoteegid kinnistutel) lõpetatud. Kostja vastutus on vähenenud temalt

nõutava 5855 euro 25 sendi võrra.

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus tühistada ja saata asi maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus

muutmata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tartu Ringkonnakohus tühistas 19. detsembri 2013. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse,

millega rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 5855 eurot 25 senti. Menetluskulud

maa- ja ringkonnakohtus jättis ringkonnakohus kostja kanda.

Ringkonnakohus ei nõustunud kostja väitega, et kostja vaidlustas maakohtus hageja nõude suuruse ja

põhjendatuse. Maakohtu menetluses kostja nõude arvestust ja suurust sõnaselgelt ei vaidlustanud ega

esitanud arvestusi, mis oleksid hageja arvestuse kahtluse alla seadnud.

Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu põhjendusega, et hageja nõuet mõista välja 3026 euro

69 sendi suurune põhivõlgnevus ei tule rahuldada põhjusel, et OÜ Edit (kolmandast isikust pantija) ja

hageja vahel sõlmitud kompromissilepingu sisuks oli muu hulgas lugeda kompromissilepingu

sõlmimisel tasutud summaga laenulepingu põhivõlgnevus täielikult kaetuks. Nimetatud kokkuleppe

kinnitamine ei lõpetanud põhivõlgniku ja võlausaldaja vahel laenulepingust tulenevat täitmata

kohustust. Kompromiss lõpetas pantija ja hageja vahelise õigussuhte. Võlausaldajal oli õigus

käendaja vastu esitada nõue ulatuses, milles põhivõlgniku kohustus jäi pärast pandi realiseerimist

täitmata.

Käendaja ei saa võlausaldajale ette heita VÕS § 146 lg-s 2 märgitud teatamiskohustuse täitmata

jätmist, kui käendaja oli teadlik põhivõlgniku pankrotimenetlusest.

Ringkonnakohus ei nõustu ka maakohtu põhjendustega, et kostjal on õigus tugineda VÕS § 145 lg-

le 5. VÕS § 145 lg 5 kohaldamise eelduseks on, et võlausaldaja on teinud toimingu, mille tagajärjel

lõpetatakse käendatud kohustuse täitmist tagav tagatis. VÕS § 149 lg-st 5 tuleneb, et kui

põhikohustuse täitmine on tagatud mitme tagatisega, sh käenduse ehk võlaõigusliku tagatise ja

hüpoteegi ehk asjaõigusliku tagatisega, siis juhul kui asjaõigusliku tagatise andjaks on põhivõlgnik,

on võlausaldajal kohustus pant realiseerida enne käendaja vastu nõude esitamist. Erinev on olukord,

kui pant on seatud põhivõlgniku asemel kolmanda isiku varale, siis on käendaja ja pantija

võlausaldaja suhtes solidaarselt kohustatud ning võlausaldajal on õigus valida, millise tagatise ta

esmalt realiseerib. Juhul kui tagatise andis kolmas isik, on võlausaldajal õigus jätta ka pant

realiseerimata ja nõuda esmalt täitmist käendajalt VÕS § 65 lg 1 alusel. Kui kohustust tagab

kolmanda isiku varale seatud pant, siis ei lähe pandiõigus käendajale üle ka juhul, kui käendaja täidab

põhivõlgniku kohustuse. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjas põhjendatud käendaja tuginemine

VÕS § 145 lg-le 5.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsuse tühistada ning jätta jõusse

maakohtu otsus. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Kassatsioonkaebuse kohaselt on käendaja vaidlustanud maakohtu menetluses hageja põhinõude

suuruse. OÜ Edit täitis kompromissilepingust tuleneva põhiosa võlgnevuse, mistõttu on OÜ Edit

tasunud hageja nõude aluseks olevast krediidilepingust tuleneva põhiosa võlgnevuse ja hagejal

puudub õigus nõuda kostjalt kui käendajalt selle teist korda tasumist.

Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et praegusel juhul ei ole kostjal õigust tugineda VÕS § 145 lg-

le 5. Kuna kõnealusel juhul ei tekkinud OÜ Edit ja käendaja vahel solidaarvõlasuhet, oli käendajal

õigus rahuldada oma põhivõlgniku vastu esitatud tagasinõue täies ulatuses kinnistutele seatud

ühishüpoteegi arvel. Käendaja on tõendanud, et krediidilepingu tagatiseks olevate kinnistute väärtus

oli piisav, et täita krediidilepingust tulenevad kohustused, kokku 32 885 eurot 52 senti. Isegi juhul,

kui tagatiste väärtus oleks olnud nii madal, kui hageja väidab, s.o kõik koormatud kinnisasjad kokku

kõigest ca 99 000 eurot, oleks see olnud piisav, et täita täielikult käendaja käendatud

krediidilepingust tulenev kohustus.

8. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata,

ringkonnakohtu otsuse muutmata ning kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud kostja kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692

lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ning asi tuleb TsMS § 691 p 2

järgi saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus tuleb osaliselt

rahuldada.

10. Kostja tugineb kassatsioonkaebuses muu hulgas sellele, et ta on vaidlustanud maakohtu

menetluses hageja põhinõude suuruse ja ringkonnakohtu vastupidine seisukoht on ekslik.

Ringkonnakohus on otsuses märkinud, et ei nõustu kostja väitega, et viimane vaidlustas maakohtus

hageja nõude suuruse ja põhjendatuse. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga. Toimiku

materjalidest nähtuvalt on kostja 23. aprilli 2012. a vastuse p-s 2.2 märkinud järgmist: „Hageja

laenulepingust tulenev põhinõue on täidetud, mistõttu puudub hagejal õigus nõuda kostjalt

põhivõlgnevuse 3026,69 eurot tasumist (seda juhul, kui kostja vastutus ei ole VÕS § 145 lg 5 alusel

vähenenud/lõppenud)." (I kd, tl 69.) Kostja on 11. veebruari 2013. a seisukoha p-s 2.3 märkinud:

„Hageja nõue on jätkuvalt ebaselge. Kuna hageja laenulepingust tulenev põhinõue on tsiviilasjas

nr 2-10-15507 sõlmitud kompromissi raames täidetud, puudub hagejal õigus nõuda kostjalt

põhivõlgnevuse summas 3026,69 eurot teistkordset tasumist." (I kd, tl 217.) Samas on kostja

viidanud ka sellele, et hagist ei selgu põhivõlgnevuse ning viivise ja intressi arvestus (I kd, tl 217).

Seega on kostja tuginenud ka nõude suuruse ebaselgusele.

11. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et kui võlausaldaja ja pantija sõlmivad

kompromissi, millega loevad pantija poolt kompromissisumma nõuetekohase tasumisega võlgniku

laenulepingutega seotud pantija kohustused võlausaldaja ees täielikult ja nõuetekohaselt täidetuks, ei

tähenda see seda, et võlausaldajal ei oleks õigust esitada käendaja vastu nõuet ulatuses, milles

põhivõlgniku kohustus jäi pärast pandi realiseerimist täitmata. Kompromiss lõpetas pantija ja hageja

vahelise õigussuhte, mitte hageja ja kostja kui käendaja vahelise õigussuhte. See aga ei tähenda, et

kompromiss ei võiks käendaja vastutuse ulatust mõjutada.

12. Kostja tugineb kassatsioonkaebuses ka sellele, et ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et kostjal

kui käendajal ei ole õigust tugineda VÕS § 145 lg-le 5.

Ringkonnakohus viitab asjas tehtud otsuses sellele, et VÕS § 149 lg-st 5 tuleneb, et kui

põhikohustuse täitmine on tagatud mitme tagatisega, sh käenduse ehk võlaõigusliku tagatise ja

hüpoteegi ehk asjaõigusliku tagatisega, siis juhul kui asjaõigusliku tagatise andjaks on põhivõlgnik,

on võlausaldajal kohustus pant realiseerida enne käendaja vastu nõude esitamist. Erinev on

ringkonnakohtu arvates olukord, kui pant on seatud põhivõlgniku asemel kolmanda isiku varale, siis

on käendaja ja pantija võlausaldaja suhtes solidaarselt kohustatud ning võlausaldajal on õigus valida,

millise tagatise ta esmalt realiseerib. Ringkonnakohus märgib veel, et kui kohustust tagab kolmanda

isiku varale seatud pant, siis ei lähe pandiõigus käendajale üle ka juhul, kui käendaja täidab

põhivõlgniku kohustuse, mistõttu ei ole asjas põhjendatud käendaja tuginemine VÕS § 145 lg-le 5.

13. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohtu seisukoht VÕS § 145 lg 5

kohta on ekslik. VÕS § 145 lg 5 kohaselt, kui võlausaldaja tegevuse tulemusena vähenevad

käenduslepingu sõlmimise ajal olemas olnud ja käendatava nõude tagamiseks antud muud tagatised,

väheneb käendaja vastutus tagatiste vähenemisele vastava summa võrra, kui võlausaldaja ei tõenda,

et käendaja kahju on väiksem. Nimetatud sättest ei tulene, et sellele saaks tugineda vaid siis, kui muu

tagatise andjaks on põhivõlgnik. Kolleegium leiab, et nimetatud sättele saab käendaja tugineda ka

siis, kui nõuet tagav pant (hüpoteek) on seatud kolmanda isiku varale, mitte põhivõlgniku varale.

Seda seisukohta toetab ka Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-29-14, kus on käsitletud pantija, kes ei ole

võlgnik, vastuväiteid AÕS § 279 lg 7 ja VÕS § 145 lg 5 alusel selle kohta, et hüpoteegipidaja

vähendas teisi laenutagatisi. Nimetatud lahendis on viidatud muu hulgas sellele, et tegemist on

käendaja vastuväitega VÕS § 145 lg 5 alusel (vt Riigikohtu 30. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-29-14, p 17). Ringkonnakohtu vastupidine tõlgendus on liialt kitsendav.

14. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu seisukoht, et kui nõuet tagab kolmanda isiku varale seatud

pant, ei lähe pandiõigus käendajale üle, kui käendaja täidab põhivõlgniku kohustuse, ei ole

põhjendatud. Ülalviidatud Riigikohtu lahendi p-s 19 märgib tsiviilkolleegium, et VÕS § 69 lg-st 7

tuleneb, et sama paragrahvi lg-d 2−6 kohaldatakse ka nende isikute vahelistele suhetele, kes on

andnud tagatised võlgniku kohustuse täitmise tagamiseks. VÕS § 69 lg-tes 2−6 reguleeritakse

solidaarvõlgnike omavahelisi suhteid. Seega võrdsustatakse tagatiste andjad (sh käendaja ja

kolmandast isikust pantija või mitu kolmandast isikust pantijat) vähemalt selles osas

solidaarvõlgnikega.

Riigikohus on viidatud lahendis leidnud muu hulgas ka seda, et kui üks tagatiste andjatest rahuldab

võlausaldaja nõude, läheb talle üle nõue võlgniku vastu. Hüpoteegiga koormatud kinnisasjast nõude

rahuldamise korral läheb nõue üle AÕS § 349 lg 3 või VÕS § 173 lg 3 p 1 alusel. Kui nõude rahuldab

käendaja, siis läheb talle nõue võlgniku vastu üle VÕS § 152 lg 1 alusel. Nõude üleminekul tuleb

arvestada ka VÕS § 173 lg-tes 4 ja 5 sätestatut. Tagatiste andjate omavahelistes suhetes saab

VÕS § 173 lg 2 kaudu kohaldada ka VÕS § 167 lg-t 1, mille kohaselt lähevad nõude rahuldanud

tagatise andjale koos nõudega võlgniku vastu üldjuhul üle ka nõuet tagavad tagatised. Hüpoteegi

korral on oma kinnisasjaga teise isiku võlga taganud tagatise andjal võlaõiguslik nõudeõigus senise

hüpoteegipidaja vastu hüpoteegi üleandmiseks. VÕS § 167 lg 6 teise lause kohaselt peab hüpoteegiga

tagatud nõude üleminekul varasem võlausaldaja kaasa aitama pandiõiguse ülemineku

registreerimisele (vt Riigikohtu 30. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-14, p 21). Kolleegium

jääb eelnimetatud lahendis väljendatud seisukohtade juurde ja leiab, et eelnimetatu kehtib ka

käendaja puhul – ka nõude rahuldanud käendajal on võlaõiguslik nõudeõigus senise hüpoteegipidaja

vastu hüpoteegi üleandmiseks.

15. Kuna käendaja saab vastuväidetes tugineda VÕS § 145 lg-le 5 ka siis, kui nõuet tagab muu hulgas

kolmanda isiku varale seatud hüpoteek (pant), on ringkonnakohus kohaldanud vääralt VÕS § 145 lg-

t 5. Kuna praegusel juhul on jäänud kostja vastuväited hindamata, tuleb ringkonnakohtu lahend

tühistada ja saata asi ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel

läbivaatamisel hinnata muu hulgas kostja väiteid nõude suuruse ja selle ebaselguse kohta ja

VÕS § 145 lg 5 eelduste esinemise kohta.

16. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohus sõltuvalt asja

lahendamise tulemustest.

17. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon

TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kostjale tagastada.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Villu Kõve