3-1-1-49-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-49-14

Otsuse kuupäev

9. oktoober 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris

Kohtuasi

Viktor Vase (Vask) väärteoasi korruptsioonivastase seaduse §-

de 19 ja 20 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29. jaanuari 2014. a otsus väärteoasjas nr 4-

13-8703

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Viktor Vase kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Meelis

Krautmann, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Kohtuväline

menetleja

Politsei-

ja

Piirivalveameti

keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

17. september 2014, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 29. jaanuari 2014. a otsus osas, millega:

1.1 jäeti kohtuvälise menetleja otsus Viktor Vase karistamises korruptsioonivastase seaduse

§ 20 järgi muutmata;

1.2 rahuldati taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks osaliselt ja mõisteti Viktor

Vase kasuks riigieelarve vahenditest välja 1355 (üks tuhat kolmsada viiskümmend viis)

eurot ning 20 (kakskümmend) senti.

2. Lõpetada Viktor Vase suhtes väärteomenetlus korruptsioonivastase seaduse § 20 järgi

kvalifitseeritava väärteo osas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Kaitsja kassatsioon rahuldada.

5. Mõista Eesti Vabariigilt Viktor Vase kasuks välja 2032 (kaks tuhat kolmkümmend kaks)

eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti, sealhulgas käibemaks 406 (nelisada kuus) eurot ning 56

(viiskümmend kuus) senti, kohtuvälises menetluses ja maakohtus valitud kaitsjale makstud

tasu hüvitamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo 5. detsembri 2013.

a otsusega karistati Viktor Vaske korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 19 alusel 50 trahviühiku (200

euro) ja § 20 alusel samuti 50 trahviühiku (200 euro) suuruse rahatrahviga.

1.1 Väärteoprotokolli kohaselt seisnes KVS § 19 järgi kvalifitseeritav väärtegu selles, et

menetlusalune isik töötas alates 1993. aastast Mustamäe Linnaosa Valitsuses ehitusjärelevalve

peaspetsialistina, olles ametiisik kuni 1. aprillini 2013 kehtinud KVS § 4 lg 1 ning alates 1. aprillist

2013 kehtiva KVS § 2 lg 1 mõttes. Teenistusülesannete raames kuulus V. Vask projekti „Fassaadid

korda“ hindamiskomisjoni. Projekti käigus eraldati elamu renoveerimise toetust KÜ-le Mustamäe tee

132, kelle taotluse hindamises osales 15. mail 2012 ka menetlusalune isik. 23. oktoobril 2012 ja 6.

mail 2013 sõlmis V. Vask füüsilisest isikust ettevõtjana KÜ-ga Mustamäe tee 132 omanikujärelevalve

tegemiseks kaks lepingut, mille alusel maksti talle 4500 eurot. Olles teadlik enda majanduslikust

huvist objektil Mustamäe tee 132, oleks menetlusalune isik võinud 15. mail 2012 toimunud

hindamises osalemisest loobuda või jätta 6. mail 2013 lepingu sõlmimata. Lepingute alusel saadud

tasu mõjutas oluliselt tema majandushuve. Eelnevaga rikkus menetlusalune isik kuni 1. aprillini 2013

kehtinud KVS § 24 lg 1, § 25 lg-te 1 ja 2 ning alates 1. aprillist 2013 kehtiva KVS § 11 lg 1 p-de 1-3

nõudeid.

1.2 KVS § 20 järgi heideti menetlusalusele isikule ette seda, et ta esitas 6. mai 2013. a ametiisiku

majanduslike huvide deklaratsioonis valeandmeid, jättes deklaratsiooni punktis 12 tahtlikult

deklareerimata muu regulaarse ettevõtlusest saadud tulu, rikkudes KVS § 12 lg 4 nõudeid.

2. Harju Maakohtule esitatud kaebuses taotles menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaadi vanemabi

Meelis Krautmann kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist, väärteomenetluse lõpetamist

väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel ja menetluskulude hüvitamist.

3. Harju Maakohtu 29. jaanuari 2014. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt, kohtuvälise menetleja

otsus V. Vase karistamises KVS § 19 järgi tühistati, väärteomenetlus lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1

alusel ja menetlusaluse isiku kasuks mõisteti riigieelarve vahenditest välja 1355 eurot ning 20 senti

valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks. V. Vase karistamises KVS § 20 järgi jäeti kohtuvälise

menetleja otsus muutmata. Maakohus leidis kokkuvõtlikult järgmist.

3.1 Menetlusalune isik töötas Mustamäe Linnaosa Valitsuses ehitusjärelevalve peaspetsialistina, olles

teenistusülesannetest tulenevalt ametiisik korruptsioonivastase seaduse mõttes. Samuti osales ta

projekti „Fassaadid korda“ hindamiskomisjoni töös, sõlmis KÜ-ga Mustamäe tee 132 elamu

omanikujärelevalve tegemiseks kaks lepingut ja sai lepingute täitmise eest tasu. Ei ole aga tuvastatud,

et 15. mail 2012 komisjoni töös osaledes tegi ta huvide konfliktiga seotud otsuseid või toiminguid.

Samuti ei ole kindlaks tehtud, et omanikujärelevalve tegemist puudutavaid lepinguid sõlmides rikkus

ta kuni 1. aprillini 2013 kehtinud KVS § 24 lg 1, § 25 lg-te 1 ja 2 ning 1. aprillil jõustunud KVS § 11

lg 1 p-de 1-3 nõudeid. Nendel põhjustel tuleb väärteomenetlus KVS § 19 järgi kvalifitseeritava

väärteo osas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

3.2 2012. a tuludeklaratsioonis deklareeris menetlusalune isik lisaks palgatulule ka füüsilisest isikust

ettevõtja tegevusest saadud summana 13 396 eurot 50 senti, kuludena 12 115 eurot 87 senti ja

ettevõtluse tulemina 1280 eurot 63 senti. Ametiisikuna pidi ta 2013. aastal esitama majanduslike

huvide deklaratsiooni, kuid selle punktis 12 ta muid regulaarseid tulusid ei märkinud. Muid

regulaarseid tulusid ei deklareerinud menetlusalune isik ka 2005.-2007. a ja 2011.-2012. a

majanduslike huvide deklaratsioonides. V. Vase ütluste kohaselt sõlmis ta füüsilisest isikust

ettevõtjana igal aastal 2-3 lepingut. Lepingute alusel saadut tuleb käsitada muu regulaarse tuluna, mis

pidanuks kajastuma menetlusaluse isiku majanduslike huvide deklaratsioonis. V. Vask jättis aga muu

regulaarse tulu deklareerimata, rikkudes KVS § 12 lg 4 nõudeid, mille kohaselt on keelatud

deklaratsioonis korruptsiooniohu hindamiseks oluliste andmete varjamine ja valeandmete esitamine.

Deklaratsioonis andmete märkimata jätmist saab käsitada valeandmete esitamisena.

3.3 Pikaajalise ja kogenud ametnikuna pidi V. Vask teadma, et temalt eeldatakse ametiisikute tegevust

ning nende kohustusi reguleerivate õigusaktide täpset tundmist ja järgimist. Kohusetundliku

suhtumise korral pidanuks ta aru saama, et iga-aastane ettevõtlusest saadav summa on käsitatav

regulaarse tuluna. Kahtluse korral sai menetlusalune isik konsulteerida linnaosa haldussekretäriga. V.

Vase ütluste kohaselt kaalus ta ka ise ettevõtlusest saadud tulu kajastamise vajalikkust, jättes selle

siiski deklaratsiooni märkimata, sest ei pidanud seda tulu regulaarseks. Seega pidas ta võimalikuks ja

möönis, et tema käitumine vastab süüteokoosseisule. KVS § 20 järgi kvalifitseeritava teo pani V.

Vask toime kaudse tahtlusega.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni V. Vase kaitsja vandeadvokaadi vanemabi M.

Krautmann, taotledes maakohtu otsuse tühistamist KVS § 20 järgi kvalifitseeritava teo osas,

väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ja valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist.

Kassaatori põhiseisukohad on järgmised.

4.1 KVS § 20 subjektiivsed tunnused eeldavad otsest tahtlust. Riigikohtu kriminaalkolleegium on

korduvalt selgitanud, et süüteokoosseisudes kasutatav formuleering „teadvalt“ eeldab vähemalt otsest

tahtlust. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, kui tuvastas, et KVS § 20 järgi

kvalifitseeritava väärteo pani V. Vask toime kaudse tahtlusega. Otsene tahtlus ei ole seevastu

tõendatud, mille tõttu tuleb väärteomenetlus lõpetada.

4.2 Täidetud ei ole ka KVS § 20 objektiivsed tunnused. Kõnealuse paragrahvi järgi on karistatav

deklarandi poolt deklaratsioonis teadvalt valeandmete esitamine. Väärteoprotokollis heidetakse

menetlusalusele isikule ette majanduslike huvide deklaratsioonis ettevõtlusest saadud tulu

deklareerimata jätmist ja maakohtu hinnangul kujutab selline tegu endast valeandmete esitamist.

Väärteoprotokolli ja kohtuotsuse järgi rikkus V. Vask KVS § 12 lg 4 nõudeid. Osutatud sättes

eristatakse aga tähtpäevaks mõjuva põhjuseta deklaratsiooni esitamata jätmist, deklaratsioonis

korruptsiooniohu hindamiseks oluliste andmete varjamist ja valeandmete esitamist. Menetluse

esemeks olev tegu võib olla käsitatav deklaratsioonis korruptsiooniohu hindamiseks oluliste andmete

varjamisena, kuid väärteoprotokollist ei tulene, et menetlusalune isik varjas ettevõtlusest saadud tulu

deklareerimata jättes korruptsiooniohu hindamiseks olulisi andmeid. KVS § 20 on kohaldatav pelgalt

valeandmete esitamise, mitte andmete varjamise puhul. Kuni 1. aprillini 2013 kehtinud KVS §-s 262

eristati samuti mittetäielike või valeandmete esitamist. V. Vasele süüksarvatav tegu on käsitatav

mittetäielike andmete esitamisena, mis ei ole aga praegu kehtiva seaduse järgi karistatav. Seda

järeldust kinnitab ühtlasi korruptsioonivastase seaduse eelnõu seletuskiri, millest nähtuvalt pidas

seadusandja KVS § 12 lg-s 4 toodud loetelust karistatavaks üksnes valeandmete esitamist.

5. Kassatsioonivastuses leiab kohtuväline menetleja, et maakohtu otsus tuleb jätta sisuliselt

muutmata, kuid teha sellesse täpsustus, mille kohaselt pani V. Vask KVS § 20 järgi kvalifitseeritava

teo toime kavatsetult. Kavatsetust näitab menetlusaluse isiku käitumine, sest ta jättis süstemaatiliselt

ettevõtlusest saadud tulu deklareerimata. Iga-aastane regulaarne tulu ei olnud tema ametipalka silmas

pidades tähtsusetu suurusega. Maakohus leidis õigesti, et valeandmete esitamisena tuleb käsitada nii

valeandmete deklareerimist kui ka deklaratsiooni andmete märkimata jätmist. V. Vask jättis

ettevõtlusest saadud tulu deklareerimata, eitades regulaarse tulu olemasolu, mida ta tegelikult sai.

Valeandmeid esitas menetlusalune isik kavatsetult, et deklaratsioonihoidjal jääks tema majanduslikest

huvidest ülevaade saamata. See võimaldas tal teha Mustamäe linnaosa haldusterritooriumil

segamatult ehitusobjektide omanikujärelevalvet. KVS § 12 lg 4 sisaldab loetelu, mille hulgas

nimetatakse keelatud käitumisena valeandmete esitamist, millest johtuvalt oli sellele normile

osutamine vajalik. Kohtuotsuses süüteokoosseisu subjektiivsetele tunnustele antud hinnang ei mõjuta

aga järeldust, et V. Vask pani toime KVS § 20 järgi kvalifitseeritava väärteo. Seetõttu puudub

väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p-s 1 sätestatud alus.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse menetlusalusele isikule KVS § 20 järgi ette seda, et ta esitas

6. mai 2013. a ametiisiku majanduslike huvide deklaratsioonis valeandmeid, jättes deklaratsiooni

punktis 12 tahtlikult deklareerimata muu regulaarse ettevõtlusest saadud tulu. Sellega rikkus

menetlusalune isik KVS § 12 lg 4 nõudeid. Vaidlus puudub selle üle, et teo toimepanemise ajal oli V.

Vask ametiisik KVS § 2 lg 1 mõttes ja tal lasus korruptsioonivastase seaduse järgi deklaratsiooni

esitamise kohustus. Maakohtu hinnangul saab KVS § 20 mõttes karistatava teona käsitada nii

deklaratsiooni valede andmete märkimist kui ka deklaratsioonis mingite andmete kajastamata jätmist.

6.1 Kriminaalkolleegium kirjeldatud seisukohaga ei nõustu ja osutab, et KVS § 12 lg-s 4, mille

nõuete rikkumist V. Vasele ette heidetakse, eristatakse huvide avaldamise kohustuse rikkumisel

kolme käitumisalternatiivi, mis seisnevad deklaratsiooni mõjuva põhjuseta tähtpäevaks esitamata

jätmises, deklaratsioonis korruptsiooniohu hindamiseks oluliste andmete varjamises ning

valeandmete esitamises. Kaitsja leiab õigesti, et menetlusalusele isikule süüksarvatav tegu seisneb

deklaratsioonis osa andmete kajastamata jätmises, mis võib endast teatud asjaolude tuvastatuse korral

kujutada KVS § 12 lg-s 4 märgitud korruptsiooniohu hindamiseks oluliste andmete varjamist.

Kõnealuse normi tähenduses ei ole aga tegemist valeandmete esitamise, s.o deklaratsiooni

tegelikkusele mittevastavate andmete märkimisega.

6.2 Seisukohta, mille järgi ei ole menetlusalusele isikule süüksarvatav käitumine KVS § 20 järgi

enam väärteona karistatav, toetab ka kuni 1. aprillini 2013 kehtinud KVS § 262 sõnastus. Kõnealuses

väärteokoosseisus nähti ette vastutus valeandmete esitamise eest majanduslike huvide deklaratsiooni

kontrollivale isikule või asutusele või komisjonile. Kuni 1. aprillini 2013 kehtinud KVS § 262

dispositsioonist nähtuvalt oli väärteo objektiivsete tunnuste realiseerimine võimalik mittetäielike (alt

I) või valeandmete (alt II) esitamise teel. Seega eristas seadusandja karistatava käitumisena selgelt

olukordi, kus deklareeriti valeandmeid ja mittetäielikke andmeid. Praegu kehtiva KVS §-s 20 on

loetletud teoalternatiividest väärteona karistatava käitumisena säilinud vaid viimane, s.o teadvalt

valeandmete esitamine.

6.3 Ka korruptsioonivastase seaduse eelnõu (192 SE, Riigikogu XII koosseis) teisel lugemisel tehtud

muudatusettepanekute punktis 47 leiti, et eelnõu § 20 puhul ei peaks olema karistatav „deklaratsiooni

mõjuva põhjuseta tähtpäevaks esitamata jätmine“ ja „deklaratsioonis korruptsiooniohu hindamiseks

oluliste andmete varjamine“. Nende tegude puhul peaks sanktsioonina vajadusel ja võimalusel

piisama distsiplinaarvastutusest, poliitilisest vastutusest ja avalikkuse negatiivse tähelepanu alla

sattumisest. Samas sättes nimetatud „teadvalt valeandmete esitamine“ on etteheidetavam ja peaks

jääma väärteona karistatavaks. KVS § 20 on kehtestatud muudatusettepanekus kirjeldatud kujul, mis

kinnitab kolleegiumi arvates omakorda, et alates 1. aprillist 2013 ei kujuta deklaratsioonis

korruptsiooniohu hindamiseks oluliste andmete märkimata jätmine (varjamine) endast enam KVS §

20 objektiivsetele tunnustele vastavat tegu. Nendel põhjustel kohaldas maakohus ebaõigesti

materiaalõigust, kui leidis, et menetlusalune isik pani ettevõtlusest saadud muu regulaarse tulu

deklareerimata jätmisega toime KVS § 20 järgi kvalifitseeritava väärteo.

7. Kassaator osutab õigesti sellelegi, et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas omaksvõetud

arusaama järgi eeldab süüteokoosseisudes kasutatud termin „teadvalt“ teo toimepanemise suhtes

vähemalt otsest tahtlust (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. oktoobri 2006. a otsus asjas nr 3-

1-1-87-06, p 8 ja 12. septembri 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-31-07, p 9.2). Maakohtu hinnangul pani

menetlusalune isik KVS § 20 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kaudse tahtlusega. See seisukoht on

aga ekslik, sest koosseisu sõnastusest nähtuvalt saab vaadeldava väärteo subjektiivsed tunnused

realiseerida üksnes otsese tahtlusega või kavatsetult. Arvestades siiski, et käesoleva otsuse punktis 6

toodud põhjustel ei vasta V. Vase käitumine süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele, puudub

deliktistruktuurist lähtudes edasine vajadus käsitleda süüteokoosseisu subjektiivsete tunnuste

tuvastamisega seonduvat.

8. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6

sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud

mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kassaator

esitas maakohtule taotluse hüvitada valitud kaitsjale kohtuvälises menetluses ja esimese astme kohtus

makstud tasu 2032 eurot ning 80 senti, sealhulgas käibemaks 406 eurot ja 56 senti. Maakohus leidis,

et kaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb menetlusalusele isikule hüvitada kaks kolmandikku

õigusabikuludest, s.o 1355 eurot ja 20 senti. Arvestades maakohtu otsuse põhjendusi, peab

kriminaalkolleegium valitud kaitsjale makstud 2032 eurot ja 80 senti mõistliku suurusega tasuks.

Väärteomenetluse lõpetamise tõttu KVS § 20 järgi kvalifitseeritava väärteo osas tuleb see summa

menetlusalusele isikule VTMS § 23 alusel täielikult hüvitada.

9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4 ning § 175 p-st 1, tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 29. jaanuari 2014. a otsuse osas, millega jäeti kohtuvälise

menetleja otsus V. Vase karistamises KVS § 20 järgi muutmata, ja osas, millega rahuldati taotlus

valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks osaliselt. KVS § 20 kvalifitseeritava väärteo osas tuleb

väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Muus osas jätab kolleegium maakohtu otsuse

muutmata ja rahuldab kaitsja kassatsiooni.

/allkirjastatud digitaalselt/