3-2-1-70-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-70-14

Otsuse kuupäev

Tartu, 1. oktoober 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Ants Kull ja Jaak Luik

Kohtuasi

Nauvitsman OÜ hagi Stets Ehitus OÜ vastu põhivõla

1718 euro 1 sendi ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 23. detsembri 2013. a otsus

tsiviilasjas nr 2-12-32701

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Nauvitsman OÜ kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

2019 eurot 25 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Nauvitsman OÜ (registrikood 11107899), esindaja

vandeadvokaat Rene Varul

Kostja Stets Ehitus OÜ (registrikood 11403333)

Asja läbivaatamise kuupäev

1. september 2014. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 23. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-32701 ja

saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Nauvitsman OÜ-le 22. jaanuaril 2014 kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon

100 (ükssada) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Nauvitsman OÜ (hageja) esitas 23. augustil 2012 Harju Maakohtule hagi Stets Ehitus OÜ (kostja)

vastu põhivõla 1718 euro 1 sendi ja viivise (164 eurot 18 senti sissenõutavaks muutunud viivis ja

lisanduv viivis 0,022% tasumata võlasummast päevas alates 24. augustist 2012 kuni võlasumma

täieliku tasumiseni) väljamõistmiseks.

Hageja väitel omandas ta 27. juunil 2011 PUHAS KODU OÜ-lt nõude kostja vastu. 2010. aasta

detsembris pöördus kostja esindaja Igor Stetski PUHAS KODU OÜ poole palvega tellida AS-lt Lasita

Aken kostja ehitatavale objektile aknaid ja nende juurde kuuluvat. Põhjusena, miks kostja aknaid ise ei

telli, tõi I. Stetski välja finantsraskused tellimuse eest kohe tasumisel. 22. veebruaril 2011 esitas

AS Lasita Aken viie tammepuidust akna ja kolme aknalaua kohta 4517 euro 28 sendi suuruse

hinnapakkumise, millega kostja nõustus. Kui AS Lasita Aken uuris, kellele pakkumine ja arve teha,

palus kostja selle teha Aleksander Semjonovi nimele. 23. veebruaril 2011 käis I. Stetski AS Lasita

Aken tootmistsehhis akendel ja aknalaudadel järel. Saatelehel on I. Stetski nimi ja allkiri. Seega on

kostja tellitud kauba kätte saanud. 25. veebruaril 2011 tasus PUHAS KODU OÜ AS Lasita Aken

esitatud arve 4517 eurot 28 senti. 10. juunil 2011 esitas PUHAS KODU OÜ I. Stetskile 4517 euro

28 sendi suuruse arve. Arve esitati I. Stetskile, kuna PUHAS KODU OÜ jaoks oli akende tellijaks

I. Stetski isiklikult, mitte Stets Ehitus OÜ (kostja). I. Stetski ei maininud kordagi, et esindab Stets

Ehitus OÜ-d. Kostja on tasunud PUHAS KODU OÜ-le sularahas 2799 eurot 27 senti, tasumata on

seega 1718 eurot 1 sent.

Hageja esitas 25. oktoobril 2011 hagi I. Stetski vastu. Harju Maakohus jättis 1. veebruari 2012. a

otsusega tsiviilasjas nr 2-11-51627 hagi rahuldamata, leides, et kostja ei ole mitte I. Stetski, vaid Stets

Ehitus OÜ, keda I. Stetski esindas.

Seda, et kostja pöördus PUHAS KODU OÜ poole, kinnitavad ka 25. juunil 2011 kostjalt PUHAS

KODU OÜ-le saadetud kiri ja reklamatsioon, kus kostja kinnitab, et teeb ehitustöid A. Semjonovile

ning pöördus PUHAS KODU OÜ poole palvega osutada abi akende ja aknalaudade tellimisel AS-

lt Lasita Aken. Kostja kinnitas kirjas ka, et on tasunud PUHAS KODU OÜ-le kauba eest kokku

2799 eurot 27 senti.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit selle kohta,

et PUHAS KODU OÜ-l oleks nõue kostja vastu. Hageja on esitanud hagi vale kostja vastu. Kostja

hinnangul puudus kostja ja PUHAS KODU OÜ vahel lepinguline suhe ja seetõttu puudus PUHAS

KODU OÜ-l nõudeõigus kostja vastu, mistõttu ei saanud PUHAS KODU OÜ nõuet kostja vastu

hagejale loovutada. I. Stetski on pöördunud isiklikult PUHAS KODU OÜ poole, saamaks teada,

kellega võiks AS-s Lasita Aken akende ja aknalaudade tellimise asjus suhelda. Ükski hagis esile

toodud arve ei ole adresseeritud kostjale. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja on

PUHAS KODU OÜ-le osaliselt tasunud. Hagile lisatud kassa sissetulekuorderid on allkirjastamata ja

ei tõenda raha saamist ei I. Stetskilt ega ka kostjalt. Ka hageja enda käitumine kinnitab seda, et kostja

ja PUHAS KODU OÜ vahel ei ole lepingut sõlmitud – hageja on varem samadel alustel esitanud hagi

I. Stetski vastu, leides, et leping oli sõlmitud I. Stetskiga. Samuti ei tulene Stets Ehitus OÜ

reklamatsioonist, et kostja ja PUHAS KODU OÜ vahel oleks olnud lepinguline suhe.

3. Harju Maakohus jättis 28. juuni 2013. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda.

Maakohus luges hageja esitatud kinnituse põhjal tuvastatuks, et PUHAS KODU OÜ on hagejale

loovutanud arvest nr 1106011 tulenevad nõuded Stets Ehitus OÜ (kostja) vastu. Arvele nr 1106011

on märgitud maksjaks Igor Stetski. Arve ei sisalda andmeid, millest kohus võiks järeldada, et arve

tasumise kohustus on kostjal. Arve nr 1106011 ei tõenda lepingulise suhte ega nõudeõiguse

olemasolu kostja vastu. Hageja on esitanud ka AS Lasita Aken 23. veebruari 2011. a saatelehe oma

väidete tõendamiseks. Saatelehel on tellijaks märgitud Aleksander Semjonov, saatelehe kohaselt on

tellimuse vastu võtnud I. Stetski. Saatelehest ei saa järeldada, et kostja oli kauba tellijaks,

vahendajaks või oli muus lepingulises suhtes PUHAS KODU OÜ-ga. Üldjuhul peab ostja või tellija

maksma asja ostuhinna ja tuleb eeldada, et see nõue esitatakse ostjale või tellijale, mitte kolmandale

isikule. Tuleb ka eeldada, et ostjaks või tellijaks on arve adressaat, mitte kostja, keda ei ole arvel

märgitud.

Esile toodud asjaoludest nähtuvalt on PUHAS KODU OÜ tahe olnud suunatud tehingu tegemisele

I. Stetskiga, mitte kostjaga. Hageja on 5. oktoobri 2012. a menetlusdokumendis märkinud: „Arve

esitati Igor Stetskile isiklikult põhjusel, et Puhas Kodu jaoks oli kogu akende tellimise protsessis

tellijaks Igor Stetski isiklikult, mitte Stets Ehitus OÜ. Igor Stetski ei maininud kogu protsessi jooksul

kordagi, et esindab Stets Ehitus OÜ-d." (Tl 55.) Kostja mittemainimine tõendab ka kostja tahte

puudumist sõlmida leping. I. Stetski ei pidanud ennast akende tellimisel kostja esindajaks. See

asjaolu väljendub üheselt tema käitumises, millest ei nähtunud tehingute tegemist kostja eest ja nimel.

Ka hageja viidatud teised tõendid – 25. juuni 2011. a kiri (tl 116–117) ja 25. juuni 2011. a

reklamatsioon (tl 76) – ei tõenda nõude olemasolu kostja vastu. Kirja ja reklamatsiooni on kostja

adresseerinud PUHAS KODU OÜ-le. Neist nähtub, et kostja teeb ehitustöid A. Semjonovile. Kostjat

ei muuda lepingupooleks see, et kostja juhatuse liige I. Stetski on saatnud kostja nimel PUHAS

KODU OÜ-le reklamatsiooni, milles väidab, et tegutseb tellija A. Semjonovi esindajana. Isegi kui

saaks väita, et kirja ja reklamatsiooniga on I. Stetski tunnistanud enda tegutsemist kostja esindajana,

pole poolte hilisema käitumise alusel poolte tahte sisu hindamiseks vajadust. Seda seetõttu, et lepingu

sõlmimise ajal ei arvanud kumbki lepingupool, et lepingupooleks on kostja.

Harju Maakohtu 1. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-51627, millega maakohus jättis hagi

I. Stetski vastu rahuldamata, ei tõenda hageja nõuet kostja vastu, vaid seda, et hagejal ei ole nõuet

I. Stetski vastu. Isegi kui kohus tsiviilasjas nr 2-11-51627 leidis, et I. Stetski tegutses kostja

esindajana, ei saa kohus lugeda lepingut sõlmituks PUHAS KODU OÜ ja kostja vahel, sest seda ei

kinnita PUHAS KODU OÜ ja I. Stetski käitumine väidetava lepingu sõlmimise ajal ja pärast lepingu

sõlmimist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus

kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagi või vastuhagiga

esitatud nõue, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtuotsuse põhjendused, sh kohtuotsuse põhjendustes

tuvastatuks loetud asjaolud, ei ole viidatud sätte järgi tuvastatud samade poolte vahel hilisemat

vaidlust lahendava kohtu jaoks.

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega

hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 23. detsembri 2013. a otsusega maakohtu otsuse muutmata,

apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse põhjendustega ega korranud neid. Ringkonnakohus leidis,

et hageja ei ole tõendanud, et kostja pöördus abi saamiseks akende ja aknalaudade ostmisel AS-

st Lasita Aken PUHAS KODU OÜ poole. Hageja ei ole tõendanud lepingulise suhte olemasolu

PUHAS KODU OÜ ja kostja vahel. Hageja oleks pidanud ära näitama ja tõendama, millest tuleneb,

et just kostja oli lepingu pooleks.

Viidates tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 115 lg-le 1, leidis ringkonnakohus, et tehingu teine

pool peab aru saama, et tehing tehakse teise isiku nimel. Praegusel juhul arvas PUHAS KODU OÜ,

et tema poole pöördus I. Stetski isiklikult. Seda näitab tõik, et esmalt esitas hageja hagi I. Stetski

vastu, samuti on hageja möönnud seda ka käesolevas tsiviilasjas. Kostjat mainitakse asja materjalide

kohaselt esimest korda alles 25. juuni 2011. a kirjas ja reklamatsioonis. Kuni selle ajani on PUHAS

KODU OÜ suhelnud I. Stetskiga ja miski ei viita sellele, et I. Stetski oleks suhtes PUHAS

KODU OÜ-ga esindanud kostjat, st teinud tahteavalduse, millest oleks tahteavalduse adressaadiga

sarnane mõistlik isik võinud aru saada, et I. Stetski tegutses kellegi teise nimel. Ka I. Stetski enda

käitumine viitab sellele, et ta ei tegutsenud kostja esindajana.

25. juuni 2011. a kirjast ja reklamatsioonist ei tulene üheselt, et kostja on sõlminud lepingu PUHAS

KODU OÜ-ga. Kirjast tuleneb, et kostja tegi ehitustöid tellijale A. Semjonovile ja et I. Stetski on

pöördunud PUHAS KODU OÜ poole akende ja aknalaudade asjus. Sellest ei saa järeldada, et

I. Stetski pöördus PUHAS KODU OÜ poole kostja esindajana. Isegi kui leida, et I. Stetski tunnistab

kirjas ja reklamatsioonis, et ta tegutseb kostja esindajana, siis väidetava lepingu sõlmimise ajal oli

PUHAS KODU OÜ arvates lepingu pooleks I. Stetski. Nii on leidnud ka maakohus.

Hageja väidab ka, et kui kohus leidis, et PUHAS KODU OÜ-l puudus lepinguline suhe I. Stetski ja

kostjaga, oleks maakohus pidanud kvalifitseerima õigussuhte lepinguvälisel alusel. Hageja leiab, et

kostja ja/või I. Stetski on alusetult rikastunud. Ka sel juhul oleks hageja pidanud tõendama, et

rikastunud on kostja, st seda, et kostja on hagejalt midagi saanud. Hagi rahuldamiseks oleks hageja

pidanud tõendama, et just kostja on soorituse, st aknad ja aknalauad saanud. Seda ei ole hageja aga

teinud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsus

tühistada ning saata asi uueks arutamiseks ringkonnakohtule.

Kassatsioonkaebuse kohaselt ei tohiks maakohtu lahendid erinevates tsiviilasjades olla nii

vastuolulised: maakohtu 1. veebruari 2012 (jõustunud) lahendi kohaselt tuleneb esitatud tõenditest

üheselt, et I. Stetski tegutses kostja esindajana. Maakohtu 28. juuni 2013. a otsuse kohaselt

(praeguses tsiviilasjas) ei saa lepingut lugeda sõlmituks kostja ja PUHAS KODU OÜ vahel. Kui

varasema maakohtu jõustunud lahendi kohaselt tulenes tõenditest üheselt, et I. Stetski tegutses kostja

esindajana, siis vaidlustatava ringkonnakohtu lahendi kohaselt ei viita miski sellele, et I. Stetski oleks

suhtes PUHAS KODU OÜ-ga esindanud kostjat, st teinud tahteavalduse, millest oleks tahteavalduse

adressaadiga sarnane mõistlik isik võinud aru saada, et I. Stetski tegutses kellegi teise nimel. Kohtud

on tekitanud hageja jaoks olukorra, kus ta ei pruugi saada oma nõuet maksma panna. Hagejal ei olnud

õigust apelleerida maakohtu 1. veebruari 2012. a lahendit, milles viidati, et kohustatud isikuks on

kostja, mitte I. Stetski.

Ringkonnakohus on tõendeid valesti hinnanud. Kohtud on jätnud tähelepanuta, et kostja on saatnud

PUHAS KODU OÜ-le 25. juunil 2011 kirja (tl 116–117) ja sama kuupäevaga reklamatsiooni (tl 76),

milles kostja on kinnitanud, et ta pöördus akende ja aknalaudade ostmisel abi saamiseks PUHAS

KODU OÜ poole ja et nende kaupade eest on PUHAS KODU OÜ-le ka osaliselt tasutud.

8. Kostja ei ole kassatsioonkaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 2 ning § 692 lg 1 p 2 alusel

tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata samale ringkonnakohtule

uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada.

10. Hageja tugineb kassatsioonkaebuses muu hulgas sellele, et teises tsiviilasjas on maakohus

tuvastanud, et esitatud tõenditest tuleneb üheselt, et I. Stetski tegutses vaidlusaluse lepingu

sõlmimisel kostja esindajana, ning et leping on sõlmitud PUHAS KODU OÜ ja kostja vahel. Samuti

leiab hageja, et kohtud on vääralt tõendeid hinnanud.

Maakohus on tsiviilasjas nr 2-11-51627 tehtud lahendi kohta märkinud, et otsus, millega maakohus

jättis hagi I. Stetski vastu rahuldamata, ei tõenda hageja nõuet kostja vastu, vaid seda, et hagejal ei ole

nõuet I. Stetski vastu. Samuti viitas maakohus, et isegi kui kohus teises tsiviilasjas leidis, et I. Stetski

tegutses kostja esindajana, ei saa kohus lugeda lepingut sõlmituks PUHAS KODU OÜ ja kostja

vahel, sest seda ei kinnita PUHAS KODU OÜ ja I. Stetski käitumine väidetava lepingu sõlmimise

ajal ja pärast lepingu sõlmimist. Maakohus tugines ka sellele, et kohtuotsuse põhjendused,

sh kohtuotsuse põhjendustes tuvastatuks loetud asjaolud, ei ole tuvastatud samade poolte vahel

hilisemat vaidlust lahendava kohtu jaoks. Ringkonnakohus on maakohtu otsuse põhjendustega

nõustunud.

11. Kolleegium leiab, et maa- ja ringkonnakohtu otsustes tehtud järeldused on vastuolulised, millega

on rikutud mh TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust.

TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja

objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on

tõendatud või mitte. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette

kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Praegusel juhul on kohtule esitatud

ka Harju Maakohtu 1. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-51627. Õige on iseenesest

maakohtu viide sellele, et tulenevalt TsMS § 457 lg-st 1 on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele

kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel

asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Samas on kohtuotsus käsitatav tõendina TsMS § 272

tähenduses. TsMS § 272 lg 2 määratleb, et dokumendid on ka ametlikud ja isiklikud kirjad,

kohtulahendid teistes kohtuasjades ning menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute

arvamused. Seega tuleb kohtutel hinnata kohtulahendit dokumentaalse tõendina teiste tõendite

hulgas. Esitatud maakohtu otsuses tsiviilasjas nr 2-11-51627 on hagi I. Stetski vastu jäetud

rahuldamata. Otsusest nähtuvalt on I. Stetski väitnud, et hageja ei ole lisanud hagile tõendeid, millest

nähtuks PUHAS KODU OÜ ja I. Stetski kokkulepe, samuti viitas I. Stetski sellele, et tal puudus

vajadus sõlmida PUHAS KODU OÜ-ga esiletoodud tingimustel vahendusleping, kuna ta sai ise

vabalt kontakteeruda AS-ga Lasita Aken akende ja aknalaudade tellimiseks ja maksetingimustes

kokkuleppimiseks (tl 73). Seega on I. Stetski eelmises asjas viidanud sellele, et ta ei ole PUHAS

KODU OÜ-ga lepingut sõlminud. Praeguses asjas on esitatud tõendina ka saateleht nr 93 kauba

vastuvõtmise kohta (tl 19), millele on I. Stetski alla kirjutanud. I. Stetski on teatavasti aga kostja

juhatuse liige. Kuivõrd ringkonnakohus, nõustudes maakohtu otsuse põhjendusega, ei ole tõendeid

kogumis hinnanud, tuleb ringkonnakohtu otsus TsMS § 669 lg 1 p 5 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb ka eeltoodud asjaolusid ja väiteid hinnata kogumis teiste tõenditega.

12. Menetluskulude jaotus määratakse TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi asja uuel läbivaatamisel

sõltuvalt selle tulemusest.

13. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause

alusel tagastada.

Peeter Jerofejev, Ants Kull, Jaak Luik