3-1-1-47-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-47-14

Otsuse kuupäev

22. september 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi T.K süüditunnistamises KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 424

järgi.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2014. a otsus kriminaalasjas

nr 1-13-8547

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T.K kaitsja vandeadvokaat Gennadi Kull, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Prokuratuur,

esindaja

Põhja

Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Ainar Koik

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

10. september 2014, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2014. a otsus T.K kriminaalasjas osas, milles jäeti muutmata

Harju Maakohtu 23. oktoobri 2013. a otsus Viking Motors AS-i tsiviilhagi rahuldamises. Teha selles osas uus otsus,

millega jätta Viking Motors AS-i tsiviilhagi läbi vaatamata.

2. Määrata OÜ Kull Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks T.K-le kassatsioonimenetluses

osutatud riigi õigusabi eest 108 (sada kaheksa) eurot, sealhulgas käibemaks 18 (kaheksateist) eurot. Jätta see

menetluskulu riigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 23. oktoobri 2013. a otsusega tunnistati T.K süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 ning KarS § 424 järgi

ning teda karistati vastavalt kaheaastase ja kuuekuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel luges kohus kergema karistuse

kaetuks raskemaga ja mõistis T.K-le liitkaristuseks kaks aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus

liitkaristust kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks jäi üks aasta ning neli kuud vangistust.

1.1 KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi tunnistati T.K süüdi selles, et olles varem vargusi toime pannud isik, varastas ta

grupis koos tuvastamata isikuga 16. märtsil 2013 Tallinnas Tammsaare tee 51 asuva Viking Motors AS-i maja ees olevasse

piiratud parklasse pargitud Swedbank Liising AS-ile kuuluva ja Ideal OÜ kasutuses olnud mootorsõiduki Toyota RAV4

maksumusega 21 000 eurot. Auto varastamiseks kasutati autosalongist salaja võetud sõidukivõtmeid ning autoga sõideti

välja läbi Viking Motors AS-i parkla suletud aiaväravate. Samuti tunnistati T.K süüdi selles, et ajavahemikul 29. juulist kl

22 kuni 30. juulini 2013 kl 8 koos kohtueelses menetluses tuvastamata isikuga võttis ta Rae vallas Soodevahe külas

suvemajast meeste käekella maksumusega 6 eurot ja sõiduauto Ford Mondeo võtme ning võttis seejärel seda võtit kasutades

ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära V. P.-le kuuluva ja samasse suvemaja hoovi pargitud sõiduauto maksumusega

3000 eurot koos selles olnud V. P. isiklike asjadega, s.o tööriistakasti ja kaasaskantava gaasipliidiga.

1.2 KarS § 424 järgi tunnistati T.K süüdi selles, et 30. juulil 2013 kell 18.32 juhtis ta Tallinnas Majaka tänaval ja Majaka

põigus sõiduautot Ford Mondeo alkoholijoobe seisundis, sest alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,93

mg/l.

2. Ühtlasi rahuldas maakohus tsiviilhagid ja mõistis T.K-lt V. P. kasuks välja 888 eurot ning Viking Motors AS-i kasuks

4031 eurot 36 senti. Samuti mõistis kohus T.K-lt riigi kasuks välja menetluskulud.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2014. a otsusega tühistati Harju Maakohtu 23. oktoobri 2013. a otsus osaliselt, s.o

T.K süüditunnistamises KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse osas. T.K

mõisteti õigeks 16. märtsil 2013 toimepandud varguses. Ajavahemikus 29.-30. juuli 2013. a toimepandud varguse osas

jättis apellatsioonikohus süüdimõistmise jõusse. Süüdistatava tegu kvalifitseeriti KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja teda karistati

üheaastase vangistusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tõendatud selle teo toimepanemine grupis ja puudub ka

sissetungimise tunnus. Samas on tegemist siiski süstemaatiliselt toime pandud vargusega, kuna karistusregistri väljavõttest

nähtuvalt on isikut 2007. aastast alates kuuel korral karistatud varguste eest, mistõttu on tegemist süüdistatava

väljakujunenud elustiiliga. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristusena üks aasta kolm kuud vangistust, mida KrMS § 238

lg 2 alusel vähendati kümne kuuni. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Gennadi Kull, kes palub tühistada

otsuse T.K süüditunnistamises V. P.-lt tema isiklike asjade, s.o tööriistakasti, kaasaskantava gaasipliidi koos ballooniga ja

sõiduauto võtmete varguses teo tõendamatuse tõttu. Samuti palub kassaator kergendada süüdistatavale mõistetud karistust.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Esmalt märgib kolleegium, et sisuliselt taotleb kassaator tõenditele uue hinnangu andmist. Maa- ja ringkonnakohus on

põhjendanud oma seisukohta, et T.K pani toime V. P.-le kuuluvate esemete varguse ja kassatsioonis esitatud väited ei anna

alust kohtuotsuste tühistamiseks.

6. Väljaspool kassatsiooni piire leiab aga kolleegium, et ringkonnakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS §

339 lg 2 tähenduses, mõistes T.K õigeks KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi Swedbank Liising AS-ile kuuluva ja Ideal OÜ

kasutuses olnud mootorsõiduki Toyota RAV4 varguses, jättes samas maakohtu otsuse muutmata Viking Motors AS-i

tsiviilhagi rahuldamise osas. Kui kohus teeb õigeksmõistva otsuse, jäetakse tsiviilhagi KrMS § 310 lg 2 kohaselt läbi

vaatamata. Võttes arvesse, et T.K mõisteti õigeks sõiduki varguses, tulnuks selle teoga tekitatud kahju osas esitatud

tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Rikkumise olemuse tõttu on selle vea kõrvaldamine võimalik ka kassatsiooniastmes.

7. Lähtudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 2, tühistab kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari

2014. a otsuse osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse Viking Motors AS-i tsiviilhagi rahuldamises,

ja jätab selle tsiviilhagi läbi vaatamata.

8. T.K kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 108 euro suuruses summas, sh käibemaks 18

eurot. Taotluse kohaselt on kassatsiooni koostamiseks kulunud kolm pooltundi. Kriminaalkolleegium leiab, et kaitsja taotlus

on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1, § 21 lg 3 ning § 22 lg 6 ja Eesti Advokatuuri 15. augusti 2014. a

otsusega kinnitatud korra punktide 4 ja 21 alusel rahuldada. KrMS § 186 lg 1 kohaselt jääb see menetluskulu riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/