3-3-1-28-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-28-14

Otsuse kuupäev

31. juuli 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Ivo Pilving ja Jüri Põld

Kohtuasi

BC Berry OÜ (endine ärinimi OÜ Martella) kaebus Maksu- ja

Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 10. augusti 2010. a

maksuotsuse nr 12.2-3/6205-10 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 29. novembri 2013. a otsus haldusasjas

nr 3-10-2392

Menetluse alus Riigikohtus

BC Berry OÜ kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada BC Berry OÜ kassatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 29. novembri 2013. a otsus haldusasjas nr 3-10-2392

menetluskulude jaotamise ja väljamõistmise osas.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Maksu- ja Tolliametilt BC Berry OÜ kasuks

välja haldusasjas eelnevalt kantud menetluskulu kokku 4528 eurot ja 79 senti.

4. Mõista Maksu- ja Tolliametilt BC Berry OÜ kasuks välja kassatsioonimenetluses kantud

õigusabikulu 326 eurot ja 20 senti.

5. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) Lõuna maksu- ja tollikeskus kohustas 10. augusti 2010. a maksu-

otsusega BC Berry OÜ-d (endine ärinimi OÜ Martella) tasuma käibemaksu 1 164 908 krooni ja

tulumaksu 2 029 988 krooni.

2. BC Berry OÜ esitas maksuotsuse tühistamiseks Tartu Halduskohtule kaebuse.

3. Tartu Halduskohus rahuldas 16. märtsi 2011. a otsusega BC Berry OÜ kaebuse ja tühistas

vaidlustatud maksuotsuse.

4. MTA esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles, et ringkonnakohus tühistaks halduskohtu otsuse ja

teeks uue otsuse, millega jätaks vaidlustatud maksuotsuse täies ulatuses jõusse.

5. Tartu Ringkonnakohus tühistas 8. novembri 2012. a otsusega halduskohtu otsuse ja tegi uue otsuse,

millega jättis BC Berry OÜ kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud maksuotsuse jõusse.

6. Riigikohus rahuldas 4. juuni 2013. a otsusega haldusasjas nr 3-3-1-15-13 BC Berry OÜ

kassatsioonkaebuse osaliselt, tühistas Tartu Ringkonnakohtu 8. novembri 2012. a otsuse

tulumaksukohustuse osas ja saatis asja tühistatud osas Tartu Ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks. Käibemaksukohustuse osas jäeti ringkonnakohtu otsus muutmata.

7. Tartu Ringkonnakohus jättis 29. novembri 2013. a otsusega MTA apellatsioonkaebuse tulu-

maksu puudutavas osas rahuldamata. Ringkonnakohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja

menetluskulu 888 eurot 39 senti, jättes ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.

Menetluskulude osalist väljamõistmist põhjendas ringkonnakohus järgmiselt:

1) arved, mille alusel mõistis Tartu Halduskohus vastustajalt kaebaja kasuks esimese kohtuastme

kulude katteks välja 5729 eurot 29 senti, ei ole vastavuses advokatuuriseaduse (AdvS) §-de 61–63

nõuetega. Ei ole võimalik tuvastada esitatud arvete seost praeguse kohtumenetlusega ega seda,

milleks deklareeritud aega on kulutatud. Seetõttu ei ole ka võimalik otsustada väidetavalt tekkinud

kulude põhjendatuse üle;

2) Tartu Ringkonnakohtu 8. novembri 2012. a otsusega lõppenud apellatsioonimenetluses esitatud

menetluskulude dokumentidest ei ole võimalik aru saada, milleks kaebaja lepinguline esindaja on

deklareeritud aega kulutanud, ning deklareeritud aega ja toiminguid ei ole võimalik seostada esitatud

arvete ega praeguse kohtumenetlusega. Selline arvepidamine ei vasta AdvS §-de 61–63 nõuetele.

Seetõttu ei saa pidada põhjendatuks ka taotlust mõista menetluskulud 9. juuni 2011. a arve nr 741 ja

5. oktoobri 2012. a arve nr 1144 alusel välja ning see tuleb jätta rahuldamata;

3) kassatsioonimenetluses taotletud menetluskulude väljamõistmise taotluses esitatud dokument

sarnaneb esimeses ja teises kohtuastmes kohtule esitatud arvetega ega ole kuidagi seostatav käimas-

oleva kohtumenetlusega. Samuti ei nähtu sellelt, milleks deklareeritud aeg on kulunud;

4) jätkumenetluses ringkonnakohtule esitatud menetluskulude dokument on osaliselt praeguse haldus-

asjaga seostatav. Protsendina tunnitasust arvestatud bürookulu ei ole kooskõlas advokatuuri-

seadusega;

5) menetluskulude jaotusel arvesse minevad kulud on kaebuse eest tasutud riigilõiv 971 eurot 46 senti

ning kaebaja vajalik ja põhjendatud menetluskulu 805 eurot 31 senti, kokku 1776 eurot 77 senti.

Lähtuvalt sellest, et kaebaja kahest nõudest rahuldati üks, on menetluskulude jaotuse aluseks pool ja

pool.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. BC Berry OÜ esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Ringkonnakohtu

29. novembri 2013. a otsus menetluskulude väljamõistmise osas. Kassatsioonkaebuse põhjendused on

järgmised:

1) ringkonnakohtu otsus ei vasta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-de 108 ja 109

nõuetele. Halduskohtu otsus on jäetud jõusse tulumaksu puudutavas osas. Seega oleks pidanud jõusse

jätma halduskohtu otsuse ka väljamõistetud menetluskulu osas vastavalt tulumaksu osa

proportsioonile. Tulumaksu osa kogu maksusummast moodustas 63,5%;

2) ringkonnakohus on menetluskulude väljamõistmisel väljunud apellatsioonkaebuse piiridest. Kuna

halduskohtu otsus jäi osaliselt jõusse, sai ringkonnakohus sellest otsusest erinevalt otsustada vaid

menetluskulu vähendamist vastavalt tühistamata jäänud osa proportsioonile. MTA ei vaidlustanud

menetluskulu ringkonnakohtu toodud põhjendustel;

3) ringkonnakohus on põhjendamatult asunud arveid ja lisatud aruandeid ükshaaval analüüsima ning

kahtlustama, et kulu on kantud mõnes teises asjas;

4) arved on advokatuuriseadusega kooskõlas. Arved ja tööde kirjeldused ("case report´id") on

omavahel loogiliselt seotud. Tööde kuupäevad (ajavahemik) ja tundide arvestused vastavad esitatud

arvetele. Kui ringkonnakohtu arvates olid arved arusaamatud, oleks ta pidanud kaebajalt selgitusi

nõudma. Põhjendamatu on kahelda kulutuste vajalikkuses ja põhjendatuses;

5) asjaolu, et ringkonnakohtu arvates ei vasta arved advokatuuriseadusele, ei anna alust jätta kaebaja

kasuks tema kantud kulud välja mõistmata. Kaebaja ei vastuta ega saa vastutada arvete vastavuse

eest. Selline käsitlus ei ole kooskõlas seaduses menetluskulude kohta sätestatuga ja piirab otseselt

kaebaja kaebeõigust ning sellest lähtumise korral jõutakse kaebaja jaoks eriti ebaõiglase tulemuseni.

9. MTA palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kassatsiooniastmes vaieldakse menetluskulude jaotamise ja väljamõistmise üle.

11. Kolleegium märgib esmalt, et ringkonnakohus ei väljunud menetluskulude jaotamisel ja välja-

mõistmisel apellatsioonkaebuse piiridest. HKMS § 109 lg 2 näeb ette, et asja menetlenud kohus

esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses. HKMS § 108 lg 12 teise lause järgi kontrollib kohus volitatud

esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust ka juhul, kui kuludele ei ole esitatud vastuväidet.

Eeltoodust tulenevalt oli ringkonnakohtul õigus ja kohustus menetluskulud jaotada ja välja mõista.

Alusetu on etteheide, et ringkonnakohus oleks pidanud menetluskulude jaotamisel ja väljamõistmisel

lähtuma

halduskohtu

otsusest.

Halduskohtu

otsus

jõustus

tulumaksu

puudutavas

osas.

Menetluskulude jaotamise ja väljamõistmise osas halduskohtu otsus ei jõustunud, kuna halduskohus

lähtus menetluskulude jaotamisel ja väljamõistmisel sellest, et kaebus rahuldati tervikuna.

12. Menetluskulude jaotust ja nende väljamõistmist puudutavad menetlustoimingud on tehtud alates

15. septembrist 2010. HKMS § 285 lg 1 järgi kohaldatakse enne seadustiku jõustumist tehtud

menetlustoimingute korral menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele seni kehtinud haldus-

kohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kolleegiumi hinnangul on HKMS kuni 1. jaanuarini 2012

kehtinud redaktsiooni (HKMS v. r) ja alates 1. jaanuarist 2012 kehtima hakanud redaktsiooni

menetluskulude väljamõistmist puudutavad sätted sama sisuga. Seetõttu on võimalik menetluskulusid

asjas vaadata ühtselt.

13. Menetluskulude jaotamisel ja väljamõistmisel tuleb esmalt välja selgitada kantud menetluskulude

koosseis ja ulatus, siis tuleb otsustada, millised kantud menetluskuludest on vajalikud ja põhjendatud,

eristades seejuures lõivukulusid, ning seejärel tuleb jaotada need menetluskulud proportsionaalselt

kaebuse rahuldamise ulatusega (Riigikohtu halduskolleegiumi 5. mai 2011. a otsus asjas

nr 3-3-1-17-11, p 13).

Kolleegium käsitleb kõigepealt kaebaja menetluskulude koosseisu ja ulatust (I), seejärel võtab seisu-

koha menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kohta (II). Lõpuks otsustab kolleegium menetlus-

kulude jagamise proportsiooni ja jaotab menetluskulud (III).

I

14. Menetluskulude väljamõistmist reguleeriva HKMS § 109 lg 1 järgi esitatakse menetluskulude

väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid.

Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti

selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu.

Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu määratud tähtaja

jooksul.

15. Pooled ei vaidle selle üle, et BC Berry OÜ esitas kõigis kohtuastmetes menetluskulude nimekirja

ja kuludokumendid kohtule õigeks ajaks. Esitatud menetluskulude nimekirjade kohaselt oli BC Berry

OÜ menetluskulude suuruseks 12 943 eurot 19 senti (riigilõiv 971 eurot 46 senti ja esindajakulud

11 971 eurot 73 senti).

16. Kolleegiumi praktika kohaselt peavad menetluskulud väljamõistmiseks olema reaalselt kantud ja

menetluskulude reaalne kandmine peab olema tõendatud kuludokumentidega (vt nt Riigikohtu

halduskolleegiumi 12. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-54-13, p 30).

BC Berry OÜ on esitanud menetluskulude kantuse tõendamiseks maksekorraldused arvete tasumise

kohta ja kassa sissetuleku orderi. Esitatud dokumentide kohaselt on ta tasunud Hansa Law Offices

OÜ arvete alusel kokku 11 971 eurot 53 senti ja riigilõivu 971 eurot 46 senti. Seega on kaebaja

kantud menetluskulud 12 942 eurot 99 senti.

II

17. Ringkonnakohus luges vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks tasutud riigilõivu 971 eurot ja

46 senti ning õigusabikulud 805 eurot ja 31 senti.

Ringkonnakohus luges õigusabikulud osaliselt põhjendamatuks põhjusel, et halduskohtule, esimeses

apellatsioonimenetluses ringkonnakohtule ja kassatsioonimenetluses Riigikohtule esitatud õigusabi-

kulude dokumendid (Hansa Law Offices OÜ arved ja "case report'id") ei vasta AdvS §-de 61–63

nõuetele, nendel deklareeritud aega ja toiminguid ei ole võimalik seostada kohtumenetlusega.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole välistatud, et kaebajal on käsil mitu paralleelset maksuasja ja

osutatud on n-ö segateenust.

Apellatsioonimenetluses teisel korral esitatud arve ja "case report'i" kohta leidis ringkonnakohus, et

arvel ei kajastu, milleks on deklareeritud aega kasutatud, ning "case report'i" kirjest "seisukoht" ei ole

võimalik üheselt aru saada, mida sellega silmas on peetud.

18. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga, et esitatud menetluskulude dokumendid ei vasta

nõuetele. HKMS § 109 ei näe ette, et kohtule esitatavad menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid

peavad vastama AdvS §-de 61–63 nõuetele. AdvS §-d 61 ja 62 ei sätesta nõudeid advokaadi

esitatavatele õigusabi kulude dokumentidele. Kliendile esitatava arve puhul näeb AdvS § 63 ette

ainult seda, et selles peab olema eraldi märgitud advokaaditasu ja õigusteenuse kulude suurus.

Esitatud arvete puhul on see nõue täidetud.

Kolleegium märgib, et juhul, kui ringkonnakohtu arvates olid esitatud menetluskulude dokumendid

puudustega, oleks kohus pidanud andma kaebajale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks (HKMS § 55

lg 1). Ringkonnakohus seda ei teinud. Samuti ei ole kolleegiumi hinnangul põhjendatud

ringkonnakohtu seisukoht, et ettemaksuarve esitamine ja tasutud ettemaksu kajastamine kliendile

esitatud arvel, annab alust kahtluseks, et menetluskulude dokumendid ei ole seotud praeguse kohtu-

asjaga.

19. Õige on aga ringkonnakohtu seisukoht, et kohtule esitatud menetluskulude nimekirja ja kulu-

dokumentide põhjal peab olema võimalik tuvastada nende seos kohtumenetlusega ning õigusabi-

kulude põhjendatuse hindamiseks peab kuludokumentidest nähtuma, milleks õigusabi osutamisena

märgitud aeg on kulutatud.

Kolleegiumi hinnangul on esitatud menetluskulude dokumentidest vaatamata neis esinevatele

mõningatele formaalsetele puudustele nähtav seos praeguse kohtuasjaga ning nendest nähtub, milleks

õigusabi osutamisena deklareeritud aeg on kasutatud. Seetõttu ei nõustu kolleegium ringkonnakohtu

otsusega osas, milles määrati kaebaja vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks 805 eurot ja 31 senti.

20. See ei tähenda aga, et kõik kaebaja kantud menetluskulud on praeguses asjas vajalikud ja

põhjendatud.

20.1. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks on riigi-

lõiv 971 eurot 46 senti.

20.2. Riigikohus küsis kassatsiooniastmes selgitusi Hansa Law Offices OÜ 11. oktoobri 2010. a arvel

nr 1043 (I kd, tl 224) ja 9. veebruari. 2011. a arvel nr 197 (I kd, tl 222) märgitud "kulu" kohta

(vastavalt 36 eurot 62 senti ja 48 eurot ilma km-ta). Kaebaja esitas nimetatud kulude kohta selgituse,

mille kohaselt kajastub arvel nr 1043 MTA-le OÜ Martella dokumentidest tehtud koopiate eest

makstud tasu ning arvel nr 197 kütusekulu kohtuistungile sõitmiseks. Koos selgitusega esitati ka

Maksu- ja Tolliameti 7. septembri 2010. a arve nr 18000251 ning Alexela Oil AS-i 11. veebruari

2011. a kviitung-arve nr 01/4637. Kolleegiumi hinnangul on tegu vajalike ja põhjendatud kuludega.

Samuti on vajalik ja põhjendatud esimeses apellatsioonimenetluses tehtud kulutus kütusele 49 eurot

12 senti, kuna ka apellatsiooniastmes pidi kaebaja esindaja tegema kulutusi kohtuistungile sõitmiseks.

20.3. Kolleegiumi hinnangul ei ole põhjendatud menetluskuluks Hansa Law Offices OÜ arvetel

kajastatud bürookulud. Kuigi bürookulude kandmine on advokaadibüroo ja advokaadi tegevuseks

kahtlemata vajalik, ei ole võimalik hinnata nende vajalikkust ja põhjendatust seoses konkreetse

kohtuasjaga. Seepärast on mõistlik eeldada, et bürookulud sisalduvad advokaadi teenuse tunnihinnas

(vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25. novembri 2011. a määrus asjas nr 3-2-1-102-11, p-d 7 ja 14).

20.4. Kaebaja taotleb järgmiste advokaaditasude väljamõistmist (summad ilma km-ta):

1) esimeses astmes 3865 eurot 42 senti;

2) esimene kord apellatsiooniastmes 1509 eurot 95 senti;

3) esimene kord kassatsiooniastmes 3483 eurot 92 senti;

4) teine kord apellatsiooniastmes 910 eurot 77 senti.

Seega taotleb kaebaja advokaaditasuna 9770 euro ja 6 sendi (ilma km-ta) väljamõistmist.

Kolleegium leiab, et nii suure advokaaditasu väljamõistmine ei ole põhjendatud. Arvestades kohtu-

asja mahukust ja keerukust, peab kolleegium vajalikuks ja põhjendatuks advokaaditasuks asjas 5000

eurot, millele lisandub käibemaks.

21. Eelnevast tulenevalt on asjas põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 7131 eurot 95 senti

(riigilõiv 971 eurot 46 senti ning õigusabikulud 5133 eurot 74 senti, millele lisandub km 1026 eurot

75 senti).

III

22. HKMS § 109 lg 4 tuleneb, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või

teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust. HKMS § 108 lg 1

järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt jagatakse

kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.

Samasisuline on HKMS (v. r) § 92 lg 2.

Vaidlustatud maksuotsusega kohustati kaebajat tasuma käibe- ja tulumaksu kokku 3 194 896 krooni (I

kd, tl 14 p). Kaebus rahuldati osaliselt ning vaidlustatud maksuotsus tühistati tulumaksu määramise

osas. Ringkonnakohus lähtus menetluskulude jagamise proportsiooni määramisel sellest, et kaebaja

esitas kaks nõuet, millest rahuldati üks.

23. Kolleegiumi järjekindla praktika kohaselt tuleb maksuasjades kaebuse rahuldamise proportsiooni

määramisel lähtuda nõuete suurusest, mitte arvust (vt halduskolleegiumi otsused kohtuasjades nr 3-3-

1-33-12, p 27; 3-3-1-54-12, p 25 ja 3-3-1-65-13, p 30). Maksuotsusega määrati kaebajale tasumiseks

tulumaksu 2 029 988 krooni (I kd, tl 1), mis moodustab maksuotsuse kogusummast 63,5%. Seega

määras ringkonnakohus valesti kaebuse rahuldamise proportsiooni ega jaganud seetõttu ka

menetluskulusid õigesti.

24. Lähtudes sellest, et kaebus rahuldati 63,5% ulatuses, tuleb eelnevas menetluses kantud menetlus-

kulud vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista selles proportsioonis. Kolleegium luges eelnevalt

kaebaja menetluskulud vajalikuks ja põhjendatuks 7131 euro 95 sendi ulatuses. Seega tuleb

vastustajalt kaebaja kasuks menetluskuludena välja mõista 4528 eurot 79 senti.

25. Kassatsiooniastmes esitatud menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide kohaselt on BC Berry

OÜ kandnud kassatsiooniastmes õigusabikulusid 528 eurot. Kolleegiumi hinnangul on kulud selles

ulatuses vajalikud ja põhjendatud.

Kassatsiooniastmes taotleb kaebaja välja mõistmata jäänud menetluskulude väljamõistmist

proportsionaalselt kaebuse rahuldatud osaga (63,5%). Menetluskulud, mille väljamõistmist kaebaja

taotleb, olid 12 943 eurot ja 19 senti, millest 63,5% on 8218 eurot 93 senti. Ringkonnakohus mõistis

kaebaja kasuks välja menetluskulud 888 eurot 39 senti. Seega taotles kaebaja kassatsiooniastmes

7330 euro 54 sendi väljamõistmist.

Kolleegium mõistis varem kaebaja kasuks välja 4528 eurot 79 senti. Seega rahuldati

kassatsioonkaebus 61,78% ulatuses ja kassatsiooniastmes tuleb HKMS § 109 lg 2 ja § 108 lg 2 alusel

vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista Riigikohtus kantud õigusabikulu 326 eurot 20 senti (61,78%

528 eurost).

26. Eelnevast tulenevalt rahuldab kolleegium BC Berry OÜ kassatsioonkaebuse osaliselt. Tartu

Ringkonnakohtu 29. novembri 2013. a otsus haldusasjas nr 3-10-2392 tühistatakse osas, millega

mõisteti MTA-lt kaebaja kasuks menetluskuludena välja 888 eurot 39 senti. Riigikohus teeb asjas

menetluskulude väljamõistmise osas uue otsuse, millega mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja

eelnevates kohtuastmetes kantud menetluskulu 4528 eurot 79 senti. Lisaks mõistab Riigikohus

vastustajalt kaebaja kasuks välja praeguses kassatsioonimenetluses kantud õigusabikulu 326 eurot 20

senti.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 esimese lause alusel

tagastada.

Tõnu Anton, Ivo Pilving, Jüri Põld