3-4-1-23-14 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-23-14

Otsuse kuupäev

10. juuni 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Hannes Kiris ja Indrek

Koolmeister

Kohtuasi

Vello

Leito

taotlus

hääletamistulemuste

kehtetuks

tunnistamiseks Tallinna linnas ja Ida-Viru maakonnas

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Vello Leito kaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vello Leito pöördus 28. mail 2014 Tallinna Linna Valimiskomisjoni, Ida-Viru Maakonna

Valimiskomisjoni ja Vabariigi Valimiskomisjoni poole e-kirjadega, milles palus tühistada Tallinna

Linna Valimiskomisjoni ja Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni otsused, millega kinnitati 2014. a

Euroopa Parlamendi valimiste tulemused, ning lugeda üle valimiste kehtivad täidetud

hääletussedelid,

kehtetud

hääletussedelid

ja

kasutamata

hääletussedelid

Tallinna

Linna

Valimiskomisjoni ja Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni haldusalas.

2. Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon vastas V. Leitole 29. mail 2014 kirjaga nr 1-6/2014/2294-2.

Maakonna valimiskomisjon leidis, et V. Leito pöördumine ei olnud käsitatav kaebusena Euroopa

Parlamendi valimise seaduse (EPVS) § 66 tähenduses, kuna selles puudus EPVS § 67 lõike 1 punktist

5 [komisjon viitab ekslikult EPVS § 67 lõikele 5] tulenev põhistus.

3. Tallinna Linna Valimiskomisjon vastas V. Leitole 30. mail 2014 kirjaga nr Õ-1/5072-2, milles

selgitas, et V. Leito taotlus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Valimiskomisjon oli

seisukohal, et komisjon on täitnud kõik õigusaktidest tulenevad kohustused hääletamistulemuste

kindlakstegemisel, sh taganud kõigile võrdsed võimalused viibida hääletussedelite ülelugemise

juures.

4. Vabariigi Valimiskomisjon vastas V. Leitole 29. mail 2014 kirjaga nr 22-7/14-16/2. Vabariigi

Valimiskomisjon

selgitas,

et

Tallinna

Linna

Valimiskomisjonis

ja

Ida-Viru

Maakonna

Valimiskomisjonis toimus häälte teistkordne ülelugemine avalikult. See tähendab, et igaühel, sh

V. Leitol oli võimalik viibida häälte ülelugemise juures, ning V. Leito avaldus ei sisalda väiteid, miks

oleks põhjendatud häälte veelkordne ülelugemine. Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et seetõttu ei ole

võimalik V. Leito avaldust rahuldada.

5. 2. juunil 2014 pöördus V. Leito Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtu poole ja palus

tühistada Tallinna Linna Valimiskomisjoni ning Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni otsused,

millega kinnitati 2014. a Euroopa Parlamendi valimiste tulemused, ja lugeda üle valimiste kehtivad

täidetud hääletussedelid, kehtetud hääletussedelid ja kasutamata hääletussedelid.

6. Vabariigi Valimiskomisjon leidis 3. juuni 2014. a kirjas Riigikohtule, et V. Leito kaebus ei ole

esitatud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 37 lõikes 1 ja § 38 lõikes 1

ettenähtud korras. Kaebus maakonna valimiskomisjoni toimingu peale oleks tulnud EPVS § 69

lõike 1 kohaselt esitada Vabariigi Valimiskomisjonile. V. Leito on Riigikohtule esitatud kaebuses

põhjendamatult käsitlenud oma 28. mai 2014. a avaldust Vabariigi Valimiskomisjonile kaebusena ja

Vabariigi Valimiskomisjoni 29. mai 2014. a kirja otsusena. Vabariigi Valimiskomisjon ei käsitlenud

V. Leito 28. mai 2014. a avaldusi kaebusena, sest need olid adresseeritud Tallinna Linna

Valimiskomisjonile ja Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile, mitte Vabariigi Valimiskomisjonile.

Samuti puudus V. Leito avaldustes EPVS §-dele 66 ja 67 vastav taotlus, igasugune põhistus või

selgitus, kuidas tema õigusi on rikutud, mis andnuks valimiskomisjonile aluse käsitleda esitatud

avaldusi kaebustena. Vabariigi Valimiskomisjon vastas V. Leitole märgukirjale ja selgitustaotlusele

vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduses ette nähtud korras ja selgitas häälte

teistkordse ülelugemise korda.

KAEBAJA SEISUKOHT

7. Kaebuse põhjendustes märkis V. Leito, et Eesti Iseseisvuspartei esindajana esitas ta 28. mail 2014

Tallinna Linna Valimiskomisjonile ja Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile kaebused, millega

taotles lugeda üle 2014. a Euroopa Parlamendi valimiste hääletussedelid. Tallinna Linna

Valimiskomisjon ja Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon jätsid V. Leito kaebused rahuldamata.

Samuti jättis V. Leito kaebuse 29. mai 2014. a otsusega rahuldamata Vabariigi Valimiskomisjon.

8. V. Leito leidis, et ei Tallinna Linna Valimiskomisjon, Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon ega

Vabariigi Valimiskomisjon ei ole oma otsustes andnud vastust kehtetute ja kasutamata

hääletussedelite ülelugemise kohta. Kuna kehtetuid ja kasutamata hääletussedeleid loeti üksnes

jaoskonnakomisjonides ning need on seega linna ja maakonna valimiskomisjonis üle lugemata, tuleb

kõik hääletussedelid uuesti üle lugeda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. V. Leito Riigikohtule esitatud kaebus on suunatud hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamisele

Tallinna linnas ja Ida-Viru maakonnas. Sisuliselt sama taotluse esitas V. Leito 28. mail 2014 ka

Tallinna

Linna

Valimiskomisjonile,

Ida-Viru

Maakonna

Valimiskomisjonile

ja

Vabariigi

Valimiskomisjonile.

10. EPVS § 69 lõike 1 kohaselt, kui huvitatud isik leiab, et maakonna valimiskomisjoni otsuse või

toiminguga rikutakse tema õigusi, võib ta esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile. Vabariigi

Valimiskomisjoni

pädevuses

on

tunnistada

hääletamistulemused

valimisjaoskonnas,

valimisringkonnas,

maakonnas,

Tallinnas

või

Tartu

linnas

kehtetuks

ning

korraldada

kordushääletamine, kui seaduserikkumine mõjutas või võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada

(EPVS § 13 lõige 2 punkt 7). EPVS § 67 lõike 1 kohaselt märgitakse kaebuses andmed vaidlustatava

otsuse kohta või vaidlustatava toimingu kirjeldus, selgelt väljendatud taotlus ja kaebuse põhistus.

11. PSJKS § 37 lõike 1 kohaselt võib isik, kes leiab, et valimiskomisjoni otsuse või toiminguga on

rikutud tema õigusi, esitada Riigikohtule taotluse tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada

valimiskomisjoni toiming õigusvastaseks ja tunnistada hääletamistulemus valimisjaoskonnas,

valimisringkonnas, vallas, maakonnas või riigis või elektroonilise hääletamise tulemus täies ulatuses

või osaliselt kehtetuks. PSJKS § 38 lõike 1 kohaselt võib kaebuse valimiskomisjoni otsuse või

toimingu peale Riigikohtule esitada pärast asja lahendamist Vabariigi Valimiskomisjonis. Kaebus

esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest

või toimingu sooritamisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.

12. Kolleegium selgitab, et hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta koostab jaoskonnakomisjon

vormikohase protokolli (EPVS § 57 lõige 9). Jaoskonnakomisjon teeb kindlaks hääletamiskastides

olnud sedelite arvu, sealhulgas kehtetute sedelite arvu, ning kandidaatidele ja erakondadele antud

häälte arvu ning kannab need vormikohasesse protokolli (EPVS § 57 lõige 7). Pärast

hääletamistulemuste kindlakstegemist pakitakse kehtivad sedelid kandidaatide kaupa, eraldi

pakkidesse pannakse kehtetud sedelid, valijatele välja andmata jäänud sedelid ja valijate tagastatud

rikutud sedelid (EPVS § 57 lõige 11). Hääletamissedelid, valijate nimekirjad, hääletamistulemuste

protokollid ja komisjoniliikmete eriarvamused edastatakse viivitamata maakonna valimiskomisjonile

(EPVS § 57 lõige 12).

13. EPVS § 59 lõike 1 kohaselt teeb maakonna valimiskomisjon jaoskonnakomisjonidelt laekunud

protokollide alusel kindlaks valijate nimekirjadesse kantud valijate arvu, hääletamissedeli saanud

valijate arvu, hääletamiskastides olnud sedelite arvu, sealhulgas kehtetute sedelite arvu, ning

kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu ning kannab need vormikohasesse protokolli.

Saadud tulemust kontrollitakse hääletamissedelite ülelugemise teel. Juhul kui hääletamissedelite

ülelugemise teel saadud arvud erinevad jaoskonnakomisjoni protokollis olevatest, märgib maakonna

valimiskomisjon oma protokolli lisas erinevused ning neid tinginud asjaolud. Jaoskonnakomisjoni

protokolli ei muudeta. Lõplike hääletamistulemuste kohta teeb otsustuse maakonna valimiskomisjon

(EPVS § 59 lõige 2). Maakonna, Tallinna ja Tartu linna hääletamistulemuste kohta koostab maakonna

valimiskomisjon protokolli, millele kirjutab alla komisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle

koostamise kuupäev ja kellaaeg (EPVS § 59 lõige 3). Hääletamistulemused tehakse maakonna

valimiskomisjonis kindlaks avalikult (EPVS § 59 lõige 4). Hääletamistulemuste kindlakstegemise

täpsem kord on sätestatud Vabariigi Valimiskomisjoni 26. veebruari 2014. a määruses nr 23

"Hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kord Euroopa

Parlamendi valimistel".

14. Kolleegiumi hinnangul sisaldas V. Leito 28. mai 2014. a kiri Vabariigi Valimiskomisjonile küll

taotlust tunnistada hääletamistulemused Tallinna linnas ja Ida-Viru maakonnas kehtetuks, kuid ei

sisaldanud põhistust selle kohta, milles seisneb seaduserikkumine, mis tingib vajaduse

hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamiseks. Riigikohtule esitatud kaebuses põhjendas V. Leito

oma taotlust väitega, et Tallinna Linna Valimiskomisjonis ja Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonis ei

loetud üle kehtetuid ja kasutamata hääletussedeleid.

15. Kolleegiumi hinnangul on kaebuses esitatud väited võimaliku seadusrikkumise kohta

hääletamistulemuste kindlakstegemisel Tallinna Linna Valimiskomisjonis ja Ida-Viru Maakonna

Valimiskomisjonis paljasõnalised. Kaebaja ei ole kuidagi põhjendanud, millele tuginevad tema

väiteid selle kohta, et Tallinna Linna Valimiskomisjonis ja Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonis

kehtetute ja kasutamata hääletussedelite ülelugemist ei toimunud. Vabariigi Valimiskomisjoni

selgituste kohaselt järgiti hääletamistulemuste kindlakstegemisel Tallinna linnas ja Ida-Viru

maakonnas seaduses sätestatud nõudeid. Seda kinnitasid oma vastustes V. Leito kirjale ka Tallinna

Linna Valimiskomisjon ja Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon.

16. Kuna kolleegiumile esitatud materjalist ei nähtu, et hääletamistulemuste kindlakstegemisel

Tallinna linnas või Ida-Viru maakonnas oleks toimunud seaduserikkumine, mis tingiks

hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamise, jätab kolleegium PSJKS § 40 lõike 1 punktile 2

tuginedes V. Leito kaebuse rahuldamata.

Priit Pikamäe, Hannes Kiris, Indrek Koolmeister