3-2-1-11-14 · Riigikohus

Riigikohtunik Henn Jõksi eriarvamus Riigikohtu 11. aprilli 2014. a määrusele kohtuasjas nr 3-

2-1-11-14

1. Nõustun määruse resolutsiooniga. Leian, et ringkonnakohtu määrus tuli tühistada Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi määruse p-s 13 toodud põhjustel.

2. Ma ei nõustu määruse p-s 12 ja 14. oktoobril 2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-107-13 tehtud määruse p-

s 14 väljendatud seisukohaga, et alates 1. jaanuarist 2013 kehtivat TsMS § 175 lg 1 redaktsiooni saab

kohaldada üksnes nendes asjades, milles hagi on esitatud pärast seda kuupäeva.

3. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 12. juulil 2013. TsMS § 6 kohaselt

tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Sellest põhimõttest

tuleks lähtuda ka menetluskulude kindlaksmääramise menetlust reguleerivate sätete kohaldamisel.

Kuna menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitati pärast TsMS § 175 lg 1 uue redaktsiooni

jõustumist, tuli menetlus läbi viia uue redaktsiooni kohaselt.

4. Miks ei tule TsMS § 175 lg 1 kohaldamisel järgida TsMS § 6 põhimõtet, seda pole vajalikuks

peetud selgitada ei praeguses määruses ega ka tsiviilasjas nr 3-2-1-107-13 tehtud määruses. Viidatud

lahendi p-s 14 on TsMS § 175 lg 1 kohaldamise osas mehhaaniliselt ja põhjendamata üle võetud

põhimõte, mis oli põhjendatud menetluskulude hüvitamise piirmäärade kohaldamisel. Peamine erisus

seisneb selles, et lepingulise esindaja kulud, mille hüvitamist teistelt menetlusosalistelt nõuti, kanti

hagimenetluses ja nende piirmäärad pidid olema menetlusosalistele ettenähtavad. TsMS § 175 lg 1

reguleerib aga menetluse korraldust menetluskulude kindlaksmääramisel.

Henn Jõks