3-1-1-8-14 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-8-14

Määruse kuupäev

25. veebruar 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes

Kiris

Kohtuasi

Välisriigi kohtuotsuse tunnustamine ja täitmine Martin Rego

suhtes

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 6. novembri 2013. a määrus

kriminaalasjas nr 1-13-7613

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Martin Rego kaitsja vandeadvokaat Jugans Grossmann,

määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Riigiprokuratuuri esindaja riigiprokurör Eve Olesk

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

22. jaanuar 2014, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 1. oktoobri 2013. a määrus Martin Regole 6 (kuue) aasta

10 (kümne) kuu ja 17 (seitsmeteistkümne) päevase liitkaristuse mõistmises ning Tallinna

Ringkonnakohtu 6. novembri 2013. a määrus osas, millega jäeti maakohtu määrus liitkaristuse

mõistmises muutmata.

2. Määrata Martin Rego poolt Soomes 20. mail 2010. a toime pandud teo eest Eestis täidetavaks

karistuseks üks aasta vangistust.

3. KarS § 65 lg 1 alusel lugeda eelmises punktis nimetatud karistus kaetuks Martin Regole

Tallinna Ringkonnakohtu poolt 27. septembril 2012. a mõistetud kolmeaastase vangistusega.

4. Suurendada eelmises punktis nimetatud kolmeaastast vangistust KarS § 65 lg 2 alusel Pärnu

Maakohtu 5. mai 2010. a otsusega Martin Regole mõistetud ärakandmata vangistuse, s.o 2

(kahe) aasta 10 (kümne) kuu ja 17 (seitsmeteistkümne) päeva võrra, ja mõista Martin Regole

liitkaristuseks 5 (viis) aastat 10 (kümme) kuud ja 17 (seitseteist) päeva vangistust.

5. Muus osas jätta Harju Maakohtu 1. oktoobri 2013. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu

6. novembri 2013. a määrus muutmata.

6. Määrata FIE-le Advokaadibüroo Jugans Grossmann Riigikohtu menetluses Martin Regole

osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, sh

käibemaks 8 (kaheksa) eurot. Jätta see menetluskulu riigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Soome Vabariigi Põhja-Savo esimese astme kohtu 6. veebruari 2012. a otsusega mõisteti Martin

Rego süüdi 20. mail 2010 toimepandud ründes Soome karistusseadustiku 21. peatüki § 5 lg 1 järgi ja

teda karistati pooleteiseaastase vangistusega. Ida-Soome Apellatsioonikohtu 12. detsembri 2012. a

otsusega vähendati M. Rego karistust ja talle mõisteti aastane vangistus.

2. Pärnu Maakohus mõistis 23. märtsil 2012 M. Rego süüdi karistusseadustiku (KarS) § 266 lg 2

p-de 1 ning 3 järgi omavolilises sissetungis ja § 121 järgi kehalises väärkohtlemises. Omavolilise

sissetungi pani süüdistatav toime 17. kuni 18. jaanuarini 2009, kehalise väärkohtlemise 31. juulist

kuni 1. augustini 2010. Nende kuritegude eest mõistis kohus M. Regole KarS § 63 lg 1 alusel

karistuseks kolmeaastase vangistuse. KarS § 65 lg 2 alusel liideti sellele karistusele Pärnu Maakohtu

5. mai 2010. a otsusega M. Regole mõistetud ärakandmata vangistus, s.o 2 aastat 10 kuud ja

17 päeva. Sel moel mõisteti M. Regole liitkaristuseks 5 aastat 10 kuud ja 17 päeva vangistust.

Tallinna Ringkonnakohtu 27. septembri 2012. a otsusega tühistati maakohtu otsus osas, milles

M. Rego mõisteti kehalises väärkohtlemises ja omavolilises sissetungis süüdi ideaalkogumi reegleid

kohaldades. Ringkonnakohus mõistis M. Regole KarS § 63 lg 2 alusel KarS § 121 järgi kaks ja pool

aastat ning KarS § 266 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ühe aasta vangistust. KarS § 64 lg-te 1 ja 3 alusel mõistis

kohus M. Regole kolm aastat vangistust. Sellele karistusele liitis ringkonnakohus Pärnu Maakohtu

5. mai 2010. a otsusega M. Regole mõistetud ärakandmata vangistuse, s.o 2 aastat 10 kuud ja 17

päeva, saades lõplikuks karistuseks 5 aastat 10 kuud ja 17 päeva vangistust.

3. 28. augustil 2013 edastas Riigiprokuratuur käesoleva otsuse esimeses punktis nimetatud Soome

kohtute otsused Harju Maakohtule tunnustamiseks ja täitmiseks.

4. Harju Maakohtu 1. oktoobri 2013. a määrusega tunnistati Soome kohtute otsuste täitmine Eestis

lubatavaks. KarS § 65 lg 1 alusel mõistis maakohus M. Regole liitkaristuseks 6 aastat 10 kuud ja 17

päeva vangistust, lugedes karistuse kandmise aja alguseks 1. augusti 2010, s.o M. Rego

kinnipidamise aja. Kohus arvestas asjaolu, et M. Rego on varem korduvalt karistatud ja ta on Eestis

toime pannud kuritegusid ka katseajal, mis viitab sellele, et varasematest karistustest ei ole ta

järeldusi teinud ega ole asunud paranemise teele. Lisaks on ta toime pannud kuriteo välisriigis.

Seetõttu tuleb karistused liita täielikult.

5. Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused M. Rego ja tema kaitsja vandeadvokaat Jugans

Grossmann, taotledes kohtumääruse tühistamist osas, millega liitkaristus mõisteti üksikkaristustest

raskeima suurendamise teel. Määruskaebuse esitajad palusid KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda

Soomes mõistetud karistuse kaetuks Pärnu Maakohtu 23. märtsi 2012. a otsusega mõistetud

karistusega ja mõista lõplikuks liitkaristuseks 5 aastat 10 kuud ja 17 päeva vangistust. Kaitsja

hinnangul tugines Harju Maakohus varasemate otsustega mõistetud karistuste liitmisel samadele

asjaoludele kui Pärnu Maakohus oma 23. märtsi 2012. a otsuses. Lisaks rikuti võrdse kohtlemise

põhimõtet, sest kui M. Rego oleks kõik kuriteod toime pannud Eestis ja neid oleks menetletud ühes

menetluses, oleks tema liitkaristus olnud väiksem.

6. Tallinna Ringkonnakohtu 6. novembri 2013. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja

määruskaebused rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega liitmise kohta ja

märkis, et maakohus on KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel õigustatult karistused kumuleeruvalt

liitnud.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

7. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. Rego kaitsja J. Grossmann. Kaitsja palub

määrused tühistada ja lugeda M. Regole Ida-Soome Apellatsioonikohtu 12. detsembri 2012. a

otsusega mõistetud aastane vangistus kaetuks Pärnu Maakohtu 23. märtsi 2012. a otsusega mõistetud

5 aasta 10 kuu ja 17 päevase vangistusega.

7.1 Kaitsja märgib, et kui M. Rego oleks süüteod toime pannud Eestis, oleks tal olnud õigus nõuda

kriminaalasjade ühendamist ja talle oleks tulnud erinevate tegude eest mõista üks karistus. Väga

tõenäoliselt ei oleks liitkaristus olnud suurem kui Pärnu Maakohtu poolt mõistetud karistus. Asjaolu,

et M. Rego on süüdi mõistnud kahe riigi kohtud, ei tohiks isikut asetada raskemasse olukorda sellest,

kui mõlemaid süütegusid oleks arutatud Eesti kohtus ühe asja raames.

7.2 Harju Maakohus on liitkaristuse mõistmisel tuginenud samadele asjaoludele, millele tugines

Pärnu Maakohus. Pärnu Maakohus on karmi karistuse mõistmisel juba arvestanud M. Rego isikut,

süü suurust ja varasemaid karistusi. Seega ei oleks kohtud tohtinud määruskaebemenetluses tugineda

asjaolule, et varasemad karistused pole M. Regole mõju avaldanud.

8. Kaebusele esitatud vastuses leiab riigiprokurör Eve Olesk, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik.

M. Rego on korduvalt karistatud. Tal on tõsised alkoholiprobleemid. M. Rego pani 20. mail 2010

kuriteo toime Soomes ehk süüdimõistetu tegutsemisele on lisanud piiriülene mõõde. Kohtud on

õigesti liitnud M. Regole Soomes mõistetud karistuse talle varem Eestis mõistetud karistusele täies

ulatuses.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 483 lg 1 sätestab, et kohus tunnistab välisriigi

kohtuotsuse täitmise lubatavaks või lubamatuks. Harju Maakohus tunnistas M. Rego kohta Soomes

tehtud kohtuotsuse Eestis täitmise lubatavaks.

10. Vastavalt KrMS § 484 lg 1 esimesele lausele peab välisriigi kohtuotsuse täitmise lubatavaks

tunnistanud kohus määrama kindlaks ka Eestis täidetava karistuse.

10.1 Eestis täidetava karistuse kindlaksmääramine on vajalik eelkõige seetõttu, et välisriigi kohtud

mõistavad õigust teise riigi õigusaktide kohaselt, mistõttu ei ole välistatud, et isikule on mõistetud

selline karistus, mille täitmine Eestis ei ole tulenevalt siinsest sanktsioonisüsteemist võimalik (nt kui

isikut on karistatud sellise sanktsiooniga, mis ei vasta ühelegi karistusseadustiku 3. peatükis

sätestatud karistusliigile). Seega peab kohus KrMS § 484 lg 1 teise lause järgi Eestis täidetavat

karistust kindlaks määrates võrdlema välisriigis mõistetud karistust Eesti karistusseadustikus sama

teo eest ette nähtud karistusega. Kui isikut on karistatud Eesti õiguses puuduva sanktsiooniga, tuleb

Eestis täidetava karistusena määrata kindlaks selline karistus, mis vastab mõnele siinsele

karistusliigile: nt vangistus või rahaline karistus.

10.2 Isegi kui välisriigis on isikut karistatud Eesti sanktsioonisüsteemis olemasoleva karistusega, on

teatud juhtudel vaja välisriigi kohtu poolt mõistetud karistust muuta. Kuivõrd KrMS § 484 lg 2 teine

lause ei luba Eestis täidetava karistusena kindlaks määrata Eesti karistusseadustiku vastava

paragrahvi sanktsioonis ettenähtud karistuse ülemmäära ületavat karistust, on mõningail puhkudel

vaja välisriigi kohtu mõistetud karistust vähendada. Samas tuleb tähele panna, et KrMS § 484 lg 4

järgi ei ole välisriigis mõistetud karistust lubatud raskendada.

11. Harju Maakohus jättis M. Rego Eestis täidetava karistuse kindlaks määramata. Kohus on liitnud

M. Regole Pärnu Maakohtu poolt 12. märtsil 2012 mõistetud karistusele Ida-Soome

Apellatsioonikohtu 12. detsembri 2012. a otsusega mõistetud karistuse. Kuivõrd Soome kohtu otsus

ei ole Eesti kohtu poolt Eestis täitmiseks kindlaks määratud karistus KrMS § 484 lg 1 tähenduses, ei

ole seda võimalik Eestis täita. Kolleegiumi hinnangul rikkus Harju Maakohus seda karistust Eestis

täitmisele määrates oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Seetõttu tuleb Harju

Maakohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tühistada osas, millega liideti M. Rego varasemale karistusele

Soome kohtu poolt mõistetud karistus. Tallinna Ringkonnakohtu 6. novembri 2013. a määrus tuleb

tühistada osas, millega jäeti maakohtu minetus kõrvaldamata. Kuivõrd Riigikohtul endal on võimalik

kohtute eksimus kõrvaldada, ei tingi kõnealused rikkumised kriminaalasja saatmist maakohtule uueks

arutamiseks.

12. Võrreldes KrMS § 484 lg 1 teise lause kohaselt M. Regole Soomes mõistetud karistust Eesti

karistusseadustikus sama teo eest ette nähtud karistusega, saab tõdeda järgmist. Soomes karistati

M. Rego aastase vangistusega. KarS § 121 sätestab sama teo eest kuni kolmeaastase vangistuse.

Seega on M. Rego poolt toime pandud teo eest võimalik Eestis karistada isikut aastase vangistusega.

Samuti pole alust M. Regole mõistetud ja Eesti karistussätte alumisse kolmandikku jääva karistuse

kergendamiseks. Seetõttu määrab kolleegium, et Ida-Soome Apellatsioonikohtu 12. detsembri 2012. a

otsusega M. Regole mõistetud Eestis täidetav karistus on üks aasta vangistust.

13. Eestis täidetav karistus KrMS § 484 lg 1 tähenduses ei pruugi siiski olla karistus, mida

süüdimõistetu peab reaalselt kandma hakkama. Kui isikut on varem karistatud, tuleb KrMS § 484 lg 1

alusel määratud karistus (sarnaselt hilisemale Eestis mõistetud karistusele) liita KarS § 65 alusel

isikule varem mõistetud karistusele; reaalsele kandmisele kuulub sellisel juhul liitkaristus. Nõustuda

tuleb määruskaebuse esitajaga, et sellise liitmise korral ei tohi isikut asetada raskemasse olukorda kui

juhul, kus liidetakse Eesti kohtu poolt mõistetud karistusi. Kuna karistused liidetakse ka sellisel juhul

KarS § 65 alusel, puudub isiku n-ö tavalisest rangemal kohtlemisel seaduslik alus.

14. Soomes pani M. Rego ründe toime 20. mail 2010 ehk enne Pärnu Maakohtu 23. mai 2012. a

kohtuotsuse kuulutamist. Seega on tegemist kuritegude hiljem tuvastatud kogumiga KarS § 65 lg 1

mõttes. Kolleegium kordab oma varasemat seisukohta, et kuigi kuritegude hiljem tuvastatud kogumi

korral mõistetakse liitkaristus mitme kohtuotsuse järgi, peab kohus siiski looma olukorra, kus enne

esimese kohtuotsuse kuulutamist mitu kuritegu toime pannud isikute karistusõiguslik kohtlemine

oleks võrdne, vaatamata sellele, kas nende kuritegude eest mõistetakse karistus ühe kohtuotsusega

KarS § 64 lg 1 järgi või mitme kohtuotsusega KarS § 65 lg 1 järgi (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 11. märtsi 2013. a määrus nr 3-1-1-1-13, p 23.2). Kuivõrd KarS § 65 lg 1

sätestab, et liitkaristus mõistetakse KarS §-s 64 sätestatud korras, tuleb karistuste liitmisel pöörata

tähelepanu ka KarS § 64 lg-le 3, mille kohaselt ei tohi liitkaristus ületada karistusseadustiku eriosa

vastavas paragrahvis sätestatud raskeima karistuse ülemmäära. Nii KarS § 121 kui ka § 266 lg 2

näevad karistuse ülemmäärana ette kolmeaastase vangistuse. Soome karistusseadustiku 21. peatüki

§ 5 lg 1 sätestab maksimaalselt kaheaastase vangistuse. Seega ei ole M. Regole praegusel juhul

võimalik üle kolmeaastast vangistust mõista. Kuivõrd Pärnu Maakohtu 23. mai 2012. a otsust

tühistades karistas Tallinna Ringkonnakohus 27. septembri 2012. a otsusega M. Rego KarS § 121 ja

§ 266 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi KarS § 64 lg-te 1 ja 3 alusel kolmeaastase ehk maksimaalselt range

vangistusega, saab sellele karistusele liita KarS § 65 lg 1 alusel Soomes toime pandud kuriteo eest

Eestis täidetava aastase vangistuse üksnes sel moel, et liitkaristuseks jääb kolmeaastane vangistus.

KarS § 65 lg 2 alusel tuleb sellele karistusele liita Pärnu Maakohtu 5. mai 2010. a otsusega M. Regole

mõistetud ärakandmata vangistus, s.o 2 aastat 10 kuud ja 17 päeva, mistõttu jääb M. Rego lõplikuks

karistuseks 5 aastat 10 kuud ja 17 päeva vangistust.

15. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7, § 362 p-st 2 ning § 390 lg-st 1, tühistab

Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 1. oktoobri 2013. a määruse ja Tallinna

Ringkonnakohtu 6. novembri 2013. a määruse osas, millega mõisteti M. Regole liitkaristuseks

6 aastat 10 kuud ja 17 päeva vangistust ning jäeti see karistus muutmata. Määruskaebus tuleb

rahuldada.

16. M. Rego kaitsja J. Grossmann on koos kassatsiooniga esitanud taotluse määrata M. Regole

Riigikohtu menetluses osutatud riigi õigusabi eest FIE-le Advokaadibüroo Jugans Grossmann tasu

48 eurot (sh käibemaks 8 eurot). Taotluse kohaselt kulus kaitsjal ringkonnakohtu määruse analüüsiks,

määruskaebuse koostamiseks ja vormistamiseks üks tund. Riigikohtu hinnangul on taotlus

põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti

Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsuse (1. septembril 2013. a jõustunud redaktsioonis)

punktidest 2, 4 ja 23 juhindudes rahuldada. Lähtudes KrMS § 175 lg 1 p-st 4 ja § 186 lg-st 1, jääb

M. Rego kaitsjale Riigikohtu menetluses määratud tasu menetluskuluna riigi kanda.

Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris