Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-1-1-132-13 AI generated

3-1-1-132-13 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-132-13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

G. L. tunnistati Pärnu Maakohtu 19. juuni 2012. a otsusega kokkuleppemenetluses süüdi ja teda vangistusega 7 kuuks ning KarS § 209 lg 2 p 1 järgi vangistusega 1 aastaks. KarS § 63 lg 2 ja KarS §

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-132-13 · Riigikohus: G. L. tunnistati Pärnu Maakohtu 19. juuni 2012. a otsusega kokkuleppemenetluses süüdi ja teda vangistusega 7 kuuks ning KarS § 209 lg 2 p 1 järgi vangistusega 1 aastaks. KarS § 63 lg 2 ja KarS §

Keywords

AI generated
substantial deterioration in health outdated medical report serious illnesses medical care requirements unfit notwithstanding health condition chronic back pain
AI generated
2-16-7498/36
Jätta A. P. hagi mittevaralise kahju nõudes Eesti Vabariik (Viru Vangla kaudu) vastu rahuldamata. Jätta menetluskulud seoses A. P.ele menetlusabi andmisega Eesti Vabariigi kanda.
3-21-2656/7
X. (kaebaja) esitas 17. novembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vanglas tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja on vastustajaks märkinud Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi kaudu, esindajaks Tartu Vangla. Kaebaja põhjendab, et ebaõige raviga ja arsti heakskiidul üksikkambris pikaajalise hoidmisega on tema psüühilisele ja füüsilisele tervisele tekitatud pöördumatu kahju. Kahju on põhjustanud nii vanglaametnike kui ka tervishoiuteenuse osutajate tegevused. Kaebajal on diagnoositud mitu kroonilist ja rasket haigust, kuid vaatamata diagnoositud tervisehäiretele on kaebaja suhtes kohaldatud korduvalt, sh põhjendamatult, täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid ajavahemikel 30. jaanuar kuni 10. märts 2021, 30. mai kuni 21. juuni 2021 ja 16. august kuni 9. september 2021. Üksikkambris viibides kaebaja tervis halvenes. Psühhiaatriliste vaevuste ja tugevnenud peavalude valuraviks määratud põletikuvastaste ravimite suure annuse tõttu sai kaebaja füüsiline tervis kahjustatud. Vanglas osutatud tervishoiuteenus ei olnud nõuetekohane. Raviarst suurendas järsult ravimite annuseid, jättes seejuures kontrollimata ravimite mõju kaebaja organismile. Raviarst ei keelanud ka kaebaja üksikkambrisse korduvat paigutamist. Samuti eiras Tartu Vangla võimalust paigutada kaebaja
3-24-313/6
X esitas 31. jaanuaril 2024 Tartu Ringkonnakohtule kaebuse. Tartu Ringkonnakohus edastas kaebuse Tartu Halduskohtule. Kaebuse kohaselt ei ole Tartu Vangla väljastanud Xile ravimeid, mida ta oli tarvitanud enne vangistust ning vangistuse ajal Viru Vanglas. Ta on pöördunud vangla meditsiiniosakonna ja Terviseameti poole, kuid keegi ei aita teda ning tal on tekkinud ravimite mittesaamise tõttu terviseprobleemid.
1-19-4609/5
200 lg 2 p 5, 7 järgi ja karistati vangistusega 6 aastat ja 6 kuud (tl 9-12).
3-16-2333/5
J. R esitas 23.10.2016 Viru Maakohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, milles palus juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 251 lg 1 p 1 peatada Viru Vangla 18.10.2016 käskkirja nr 6-2/1412-T kehtivus ja täitmine.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-132-13

Määruse kuupäev

13. detsember 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik

Kergandberg

Kohtuasi

G. L.-i enne tähtaega vangistusest vabastamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 26. augusti 2013. a kohtumäärus

kriminaalasjas nr 1-12-5987

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

G. L.-i kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal, määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

11. detsember 2013, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 14. juuni 2013. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 26. augusti 2013. a

määrused G. L.-i karistuse kandmisest ennetähtaegselt vabastamisest keeldumise kohta.

2. G. L.-i karistuse kandmisest vabastamise taotlus jätta läbi vaatamata.

3. Määruskaebus jätta rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. G. L. tunnistati Pärnu Maakohtu 19. juuni 2012. a otsusega kokkuleppemenetluses süüdi ja teda

karistati KarS § 201 lg 2 p 1 järgi vangistusega 6 kuuks, KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 7 järgi

vangistusega 7 kuuks ning KarS § 209 lg 2 p 1 järgi vangistusega 1 aastaks. KarS § 63 lg 2 ja KarS §

64 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 1 aastaks.

KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti selle otsusega mõistetud kergem liitkaristus kaetuks Pärnu

Maakohtu 3. novembri 2009. a kohtuotsusega mõistetud karistusega ja mõisteti liitkaristuseks

vangistus 1 aasta, 11 kuud ja 22 päeva. Karistuse kandmise algusajaks loeti G. L.-i kinnipidamine 12.

aprillil 2012. Kohtuotsust ei vaidlustatud ja see jõustus.

2. G. L.-i kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal esitas 27. märtsil 2013 Harju Maakohtule taotluse

vabastada G. L. ennetähtaegselt karistuse kandmisest, kuna ta on karistuse kandmise ajal

parandamatult haigestunud ega saa enam karistust kanda. Vanglas on ta saanud pidevat ravi kuid

uuringud Põhja-Eesti Regionaalhaiglas on näidanud, et tema tervislik seisund on pöördumatult

halvenenud.

3. Harju Maakohtu 14. juuni 2013. a määrusega jäeti kaitsja taotlus rahuldamata ja G. L. vabastamata

põhjendusega, et G. L.-i tervislik seisund võimaldab karistuse kandmise jätkamist.

4. Maakohtu määruse peale esitas G. L. ringkonnakohtule kaebuse, leides, et maakohtu määrus on

põhjendamatu ega arvesta eksperdi arvamusega.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 26. augusti 2013. a määrusega jäeti G. L.-i kaebus rahuldamata. Kohtu

põhjenduste kohaselt on G. L.-il vangistuses tagatud meditsiiniline abi ja ravi võimalused ja seetõttu

puudub alus tema ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 79 lg 1 ja KrMS § 425 lg 1 alusel.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. Ringkonnakohtu määruse peale esitas kaebuse G. L.-i kaitsja V. Krinal. Kaitsja leiab, et

kohtuarstliku ekspertiisiga on üheselt tuvastatud G. L.-i raske haigus, mis on krooniline ja süvenev

ning ta vajab koheseid täiendavaid uuringuid. Vanglas ei ole haiguse ravi võimalik.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kriminaalkolleegium märgib, et KrMS § 425 lg 1 alusel saab süüdimõistetu parandamatult raske

haigestumise korral esitada täitmiskohtunikule esildise isiku ennetähtaegseks vabastamiseks üksnes

karistust täitva asutuse juht arstliku komisjoni otsuse alusel. Süüdimõistetu kaitsjal sellise taotluse

esitamise õigus puudub. Ühtlasi pole kohtul õigust kaitsja poolt KrMS § 425 lg 1 ja KarS § 79 lg 1

alusel esitatud taotlust või taotluse rahuldamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebust läbi

vaadata.

8. Maakohus ja ringkonnakohus on vastavalt kaitsja taotluse ja määruskaebuse selles asjas sisuliselt

läbi vaadanud, kuigi kaitsjal puudus taotluse ja määruskaebuse esitamise õigus KrMS § 425 lg 1

alusel. Sellega rikkusid kohtud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses.

9. G. L. vabastati Harju Maakohtu 15. oktoobri 2013. a määrusega ennetähtaegselt karistuse

kandmisest katseajaga 1 aasta. Seega puudub ka sisuline alus kaitsja määruskaebuse läbivaatamiseks.

10. Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes KrMS § 362 p-st 2 ja § 390 lg-st 1 tühistab Riigikohus maa- ja

ringkonnakohtu määrused ja jätab kaitsja taotluse rahuldamata. Lähtuvalt KrMS § 425 lg-st 1 jätab

kriminaalkolleegium kaitsja taotluse G. L.-i karistuse kandmisest vabastamiseks läbi vaatamata.

Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg