3-3-1-35-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-35-13

Otsuse kuupäev

15. oktoober 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Ivo

Pilving

Kohtuasi

MTÜ Ruu küla heakorra selts kaebus Keskkonnaameti

9. juuni 2011. a korralduse nr HJR 1-15/11/431 tühisuse

tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 22. veebruari 2013. a otsus haldus-

asjas nr 3-11-1595

Menetluse alus Riigikohtus

MTÜ Ruu küla heakorra selts kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada MTÜ Ruu küla heakorra selts kassatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 20. märtsi 2012. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu

22. veebruari 2013. a otsus haldusasjas nr 3-11-1595.

3. Teha uus otsus, millega rahuldada MTÜ Ruu küla heakorra selts kaebus ning tühistada

Keskkonnaameti 9. juuni 2011. a korraldus nr HJR 1-15/11/431.

4. Mõista Keskkonnaametilt MTÜ Ruu küla heakorra selts kasuks välja menetluskulud

summas 13 431,94 eurot. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

5. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harjumaa Keskkonnateenistus (KKT) väljastas 4. septembril 2003 OÜ-le Väo Paas geoloogilise

uuringu loa ehituslubjakivi tarbevaru uuringuks Jõelähtme vallas Ruu uuringualal. 26. oktoobril 2004

esitas OÜ Väo Paas KKT-le taotluse keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamiseks seoses

lubjakivikarjääri võimaliku rajamisega Harjumaale, Jõelähtme valda, Anija metskonnas asuva maa-

tüki nr 12 piires. KKT algatas 8. novembri 2004 kirjaga Jägala lubjakivimaardla Ruu tarbevaru

plokile kavandatava lubjakivikarjääri tegevusega kaasneva KMH ning kinnitas 7. veebruari 2005. a

kirjaga KMH programmi. Keskkonnaministeerium (KKM) kinnitas 18. jaanuari 2005. a käskkirjaga

nr 46 OÜ Eesti Geoloogiakeskus töö „Ruu uuringuala lubjakivi geoloogiline uuring“ alusel seisuga

1. oktoober 2004 Ruu uuringualal kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru 30,31 ha pindalal

3 028 000 m3. 14. veebruaril 2005 esitas OÜ Väo Paas KKT-le taotluse Jägala maardlas uuel 30,31 ha

suurusel mäeeraldisel nimetusega Ruu (mäeeraldise teenindusmaa 9,41 ha) maavara kaevandamise

loa saamiseks kehtivusajaga 25 a. KKT 22. septembri 2008. a kirjaga kiideti KMH aruanne heaks

ning sama kirjaga esitati loataotlejale 28 keskkonnanõuet. 29. oktoobril 2008 muutis OÜ Väo Paas

maavara kaevandamise loa taotlust teenindusmaa suuruse (koos mäeeraldisega kokku 52,04 ha) ja

taotletava loa kehtivuse tähtaja (30 a) osas, samuti muudeti taotluse seletuskirja neid punkte, mis

kirjeldasid mäetööde tehnoloogiat, mäetööde arendamist, mäetööde mõju keskkonnale ja abinõusid

mäetööde mõju vähendamiseks ning karjääri korrastamist. Loa taotluse seletuskirja kohaselt

tulenevad muudatused KMH aruande järeldustest. 29. juuli 2010. a korraldusega nr 302 andis

Vabariigi Valitsus maapõuseaduse (MaaPS) § 34 lg 2 alusel nõusoleku maavara kaevandamise loa

andmiseks.

2. Harju Järva-Rapla regiooni Keskkonnaamet (Keskkonnaamet) andis 9. juuni 2011. a korral-

dusega nr HJR 1-15/11/431 (muudetud/parandatud Keskkonnaameti 21. juuni 2011. a, 30. novembri

2011. a ja 12. veebruari 2012. a korraldustega) OÜ-le Väo Paas Jägala lubjakivikarjääris maavara

kaevandamise loa (mäeeraldise pindala 30,31 ha, teenindusmaa suurus 52,04 ha).

3. MTÜ Ruu küla heakorra selts esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 8. augustil

2011, 23. septembril 2011 ja 18. novembril 2011) Keskkonnaameti 9. juuni 2011. a korralduse tühi-

suse tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks. Kaebuse põhjendused kokkuvõtlikult:

1) KMH aruanne on puudulik, mistõttu polnud loa andjal õiguspärase kaalutlusotsuse tegemiseks

piisavalt infot oluliste asjaolude kohta. KMH aruande puudused: 1) sotsiaalmajanduslike olude

kirjeldus on ebapiisav, samuti ei ole hinnatud tegevuse mõjusid nendele oludele; 2) puuduvad selged

ja terviklikud alternatiivlahendused; 3) käsitletud pole kumulatiivseid mõjusid, mis kaasneksid juhul,

kui lisaks loa objektiks olevale Jägala lubjakivimaardla I plokile alustataks kaevandamist ka

kõrvalasuvas II plokis; 4) aruande juures puuduvad üldisemad ülevaatlikud kaardid, mis ise-

loomustaksid karjääri paiknemist Jõelähtme vallas ning Ruu küla ja kõigi muude oluliste objektide

suhtes; 5) kuigi tegemist on suure õnnetusriskiga tegevusega, puudub KMH aruandes informatsioon

võimalike õnnetusjuhtumite ning nende vältimis- ja leevendusmeetmete kohta;

2) kaalutud pole, kas taotletavat eesmärki, milleks on riiklik huvi lubjakiviga varustatuse tagamiseks,

olnuks võimalik saavutada mingis muus mäeeraldises ja isikute õigusi vähem riivavalt;

3) korralduses pole hinnatud kohalikke huvisid ega kaalutud neid riiklike huvidega;

4) mitmed kaevandamisloas toodud leevendusmeetmed pole piisavalt konkreetsed, et tagada eba-

mõistlike keskkonnamõjude vältimist;

5) korraldus on vastuolus Harju maakonnaplaneeringuga (kehtestatud Harju maavanema 19. aprilli

1999. a korraldusega nr 1682-k), Harju maakonna teemaplaneeringuga "Asustust ja maakasutust

suunavad keskkonnatingimused" (kehtestatud Harju maavanema 11. märtsi 2003. a korraldusega

nr 356-k) ja Jõelähtme valla üldplaneeringuga (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 29. aprilli

2003. a otsusega nr 40) ning Jõelähtme Vallavolikogu 22. veebruari 2010. a määrusega nr 15

muudetud Jõelähtme valla arengukavaga;

6) vaidlusaluse korralduse p-ga 3.9.26, millega määrati toodangu väljaveotee asukoht, ületas vastus-

taja oma pädevust (puudub Maanteeameti nõusolek väljaveotee rajamiseks kavandatud asukohta);

7) korraldus on olulises osas motiveerimata. Pärast KMH aruande heakskiitmist esitas kolmas isik

29. oktoobril 2008 sisuliselt uued kaevandamisloa taotlused, milles suurendas mäeeraldise teenindus-

maad 39,72 ha-lt 52,04 ha-ni; samuti muudeti taotluse punkte, mis kirjeldavad mäetööde

tehnoloogiat, arendamist, mõju keskkonnale ja abinõusid mõju vähendamiseks ning karjääri korrasta-

mist. Uute tingimustega taotluse osas ei ole KMH-d läbi viidud ega läbi viimata jätmist põhjendatud.

Nii Jõelähtme vallalt kui ka Vabariigi Valitsuselt küsiti seisukohta 50,04 ha, mitte 52,04 ha suuruse

teenindusmaa kohta. Ebakõlasid pole korralduses selgitatud;

8) KMH läbiviimisel lähtuti kaevandamisloa 25aastasest kehtivusest, vaidlusaluse korralduse järgi on

loa kehtivusaeg 30 aastat. Esmase loataotluse esitamise ajal kehtinud MaaPS § 31 lg 1 lubas kohaliku

tähtsusega maardla puhul väljastada kaevandamisloa kuni 10 aastaks ning MaaPS § 75 lg 3 alusel

tulnuks taotlust menetleda selle esitamise ajal kehtinud seaduse kohaselt;

9) KMH aruande avalik arutelu toimus 8. mail 2007. Juunis 2008 valmis aga SA Säästva Eesti

Instituut (SEI) ekspertiis, millele tuginedes jättis vastustaja 16. juuni 2008. a kirjaga KMH aruande

heaks kiitmata ning kirjutas ette, et pärast aruande parandamist tuleb see uuesti avalikustada

(keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 22 lg 5 p 2). 22. sep-

tembri 2008. a kirjaga tühistas vastustaja uue avalikustamise nõude ning kiitis KMH aruande heaks.

Korralduses ei ole KeHJS § 22 lg 5 p 2 eiramist põhjendatud;

10) avalik istung toimus 31. jaanuaril 2011 ning 26. aprillil 2011 küsis vastustaja kolmandalt isikult,

Jõelähtme Vallavalitsuselt ja kaebajalt arvamusi kaevandamisloa eelnõu kohta. Haldusmenetluse

seaduse (HMS) §-dest 47-50 tulenevalt oleks kõik pidanud toimuma vastupidises järjekorras.

Puuduvad andmed, et enne avalikku istungit olnuks kaevandamisloa eelnõu HMS § 48 mõttes

avalikult välja pandud;

11) ekslik on väide, et kaevandamist põhjendab oluline tarvidus lubjakivi järele. Kolmanda isiku

2010. a majandusaasta aruandest nähtuvalt ületas killustiku pakkumine turul nõudlust. Maantee-

ametilt saadud info põhjal saab järeldada, et enamus suuremaid tee-ehitusi lõpetatakse hiljemalt

2013. aastal.

4. Tallinna Halduskohus jättis 20. märtsi 2012. a otsusega haldusasjas nr 3-11-1595 kaebuse

rahuldamata ja mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja 922,80 eurot asjas kantud õigusabi-

kulude katteks. Halduskohtu hinnangul saab MTÜ-d Ruu küla heakorra selts pidada halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) §-le 292 vastavaks valitsusväliseks keskkonnaorganisatsiooniks ning

tal on kaebeõigus. Kaebuse rahuldamiseks ei ole aga alust, sest vaidlusalune haldusakt ei ole tühine

ega õigusvastane ning põhjendatud pole kaebaja väited selle kohta, et korraldus on ebapiisavalt

motiveeritud, ebaproportsionaalne ja kaalutlemata. Halduskohtu põhjendused:

1) vastavalt Riigikohtu määrusele haldusasjas nr 3-3-1-21-03 saab kohus tühisuse tuvastamise nõude

rahuldada vaid juhul, kui haldusaktil on HMS § 63 lg-s 2 sätestatud puudused ja need puudused on

ilmselged;

2) kaevandamisluba ei ole ilmselgelt realiseerimatu kaebaja viidatud planeeringute ja valla arengu-

kava tõttu. Kaevandada ei ole võimalik seal, kus puudub maavara, pole tehtud vastavaid uuringuid ja

varu pole kantud keskkonnaregistrisse. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist pole. Kaebaja

viidatud planeeringud ei välista kaevandamist seal märkimata aladel, kui tehakse kindlaks vajadus

kaevandada ja vastavad uuringud on tehtud. Kolmas isik on asunud korraldust täitma, vajalikke

lubasid taotlema ja projekte koostama ning ka vastustaja peab haldusakti täitmiseks kohustuslikuks.

Juhul kui kaevandamisega alustamiseks on vaja muuta planeeringulahendusi, sh üldplaneeringut, siis

toimub see, samuti maa sihtotstarbe muutmine, eraldi menetlustes. Asjaolu, et pole teada, kas

vajalikke planeeringuid õnnestub muuta ja maa sihtotstarvet muuta ning kaua see aega võib võtta, ei

tähenda, et korraldus on HMS § 63 lg 2 p 5 alusel tühine. Kui kaevandamisluba ettenähtud ajal ei

realiseerita, on loa andjal õigus see kehtetuks tunnistada;

3) tühine pole ka korralduse p 3.9.26, mis käsitleb väljaveoteed. Maanteeamet on KMH käigus

märkinud, et kui OÜ Väo Paas soovib välja selgitada juurdepääsutee realiseerimise võimalused, siis

tuleb koostada liiklusohutuse audit, mis annaks suunised edasiste tegevuste osas ja oleks aluseks

projekteerimistingimuste väljastamiseks. Seega tee ehitamise huvides vajalike lubade tingimused

lahendab ja kooskõlastab Maanteeamet ning korralduse viidatud osapunktis sätestatuga pole vastus-

taja sekkunud Maanteeameti pädevusse;

4) maavara tarbimisvajadused saab kindlaks määrata riiklike arengukavade piires; ühe ettevõtte

tegevusaruandele tuginedes ei saa väita, et killustiku kaevandamise vajadus puudub. Vastustaja

selgituste kohaselt ammenduvad Tallinna lähipiirkonna lubjakivi- ja kruusavarud aastaks 2015 ning

kavandatava mäeeraldise ümbruses on mitu suuremahulist teeprojekti;

5) KMH menetluses selgitati, et Harjumaal ei leidu lubjakivimaardlat, mille kasutuselevõtuga ei

kaasneks probleeme. Uuringute tulemusel selgus, et kaevandamine pole takistatud seetõttu, et kanna-

tada saaksid eriti väärtuslikud rohealad, loodusobjektid või mälestised. Mäeeraldisel kasvab mets

ning metskonna andmeil teostatakse seal lage- või harvendusraiet; seega toimub alal majandus-

tegevus ilma piiranguteta;

6) uuritud on läheduses asuvatele elamutele tekkivat mõju ning hinnatud arendaja suutlikkust teos-

tada töid parimal viisil. Teostatavate lõhkamistööde ajaline graafik on esitatud ja see vastab elanike

eelistustele. Arvestades arendaja kasutatavat tehnikat, on tolmu osas saavutatav tulemus, millega

jäädakse mõjutuste osas normi piiresse. Kontrolliti veetaseme määrangut ning kaevandajat kohustati

seireaukude puurimiseks. Sotsiaal-majandusliku mõju uuring on teostatud;

7) KMH aruanne koosneb kahest köitest, mida tuleb käsitleda koos. SEI ekspertide soovitust

täiendada aruannet II ploki kumulatiivse mõju osas on täidetud sellega, et põhistati täiendavalt, miks

kumulatiivsete mõjude hindamine on otstarbekas alles II ploki kasutuselevõtmisel. Kontrollile

esitatud aruanne ei olnud selliste puudustega, et oleks olnud vaja koguda täiendavaid andmeid, vaid

nagu hiljem selgus, oli tegu väheoluliste, ka vormiliste vigadega. KMH aruandes on arvestatud SEI

ettepanekuid ning andmeid tuli tegelikult vaid grupeerida ja koondada. KMH aruande seisukohad on

jäänud samaks, mistõttu saab väita, et tegu ei olnud oluliste puudustega. Kui KMH aruandes olulisi

puudusi ei tuvastata ning uuritud andmed üksnes grupeeritakse ümber ja sõnastatakse hinnangud

täpsemalt, siis ei saa KMH aruande avaliku väljapaneku kordamise küsimust tekkida;

8) kohalike elanike vastuväiteid ei ole jäetud tähelepanuta, kaebaja kirjadele on vastatud;

9) korraldus on antud õiguslikel alustel ja asjas kogutud tõenditele tuginedes, on piisavalt põhjenda-

tud, esitatud on asjakohased kaalutlused ning korraldus on proportsionaalne;

10) kaevandamisloa taotluses tehtud muudatused teenindusmaa suuruse osas tulenesid ekspertide

soovitustest ning tegemist on positiivse meetmega, kuna kasvava metsa arvel moodustakse puhver-

tsoon, mis takistab elanike huvides kahjulike mõjude levikut. Taotluse muutmine oli lubatav ning loa

andmisel kohaldas vastustaja õigesti MaaPS kehtivat redaktsiooni, mis võimaldab loa anda

30 aastaks;

11) riigi ja kohaliku huvi kaalumist teostas Vabariigi Valitsus loa andmiseks nõusoleku andmisel

ning kuna tema vastav otsustus on jõus, ei pidanud vastustaja riiklikku vajadust üle kaaluma;

12) Riigikohus selgitas haldusasjas nr 3-3-1-7-09, et õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt

piirata kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane ning menetluskulude väljamõistmise otsustamisel

peab kohus arvestama ka menetlusosalise isikut, tema maksevõimet ja käitumist protsessis. Käes-

oleval juhul on kaebaja kasumit mittetaotlev MTÜ ja kolmas isik äriühing, mistõttu kaebajalt kol-

manda isiku õigusabikulude väljamõistmine terves ulatuses oleks ebaõiglane ja ebamõistlik. Arves-

tades kohtupraktikat sama liiki asjades õigusabile kulunud summade osas, vähendab kohus välja-

mõistetava menetluskulu suurust ning mõistab kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja 922,80 eurot.

5. MTÜ Ruu küla heakorra selts esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles

palus tühistada halduskohtu otsus terves ulatuses ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

6. OÜ Väo Paas esitas halduskohtu otsuse peale samuti apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse

tühistada menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas, samuti muuta otsuse põhjendusi osas,

milles kohus leidis, et MTÜ-l Ruu küla heakorra selts on kaebeõigus.

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 22. veebruari 2013. a otsusega haldusasjas nr 3-11-1595 MTÜ

Ruu küla hea korra selts apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Ringkonnakohus rahuldas OÜ Väo Paas apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas halduskohtu otsuse

menetluskulude väljamõistmist käsitlevas osas ning mõistis MTÜ-lt Ruu küla heakorra selts OÜ Väo

Paas kasuks välja menetluskulud 5 351,80 eurot. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu ülejäänud

põhjendustega ning märkis vastuseks apellatsioonkaebustele järgmist:

1) kohus peab erandlikult lubatavaks kaebeõiguse küsimuses kohtuotsuse põhjenduste vaidlustamist,

kuid nõustub halduskohtu seisukohaga, et MTÜ-l Ruu küla heakorra selts on kaebeõigus;

2) vaidlusalusel korraldusel ei ole haldusakti tühisuse aluseks olevaid puudusi;

3) nõustuda võib halduskohtu seisukohaga, et korralduses kavandatavast karjäärist väljaveotee mär-

kimisega ei ole vastustaja oma pädevust ületanud. Samuti ei takista planeeringute puudumine aktiivse

tarbevaru olemasolu korral kaevandamisloa väljastamist. Kaevandamisluba annab loa omanikule

õiguse kasutada keskkonda, so väljata maavaravaru loaga piiritletud ja kindlaksmääratud mäe-

eraldisel loas märgitud maavaravaru ulatuses, kuid ei anna õigust tegutseda vastuolus kehtivate õigus-

aktidega. Kui kaevandamisega alustamiseks on vaja muuta kehtivaid planeeringuid ja katastriüksuse

sihtotstarvet või kehtestada detailplaneering tootmisüksuse rajamiseks, siis toimub see eraldi

menetlustes. Valla arengukava seab eesmärgiks alternatiivide otsimise mh Ruu kaevandamisalale,

kuid ei välista seal kaevandamist absoluutselt. Planeeringutes ei ole kõnealust mäeeraldist tähistatud

põhjusel, et geoloogilised uuringud viidi Ruu uuringualal läbi pärast planeeringute kehtestamist;

4) nõustuda võib ka halduskohtu seisukohaga, et KMH aruanne vastab programmile ja metoodikale

ega kannata selliste oluliste puuduste all, mis oleks takistanud vastustajal õiguspärase kaalutlusotsuse

tegemist. KMH aruanne koosneb kahest köitest, mida tuleb käsitleda koos. Sotsiaal-majanduslik

uuring on esitatud KMH aruande p-s 7.13 ja OÜ Inseneribüroo Steiger töös ning väär on kaebaja

väide töö teostajal vastava pädevuse puudumise kohta. Tegevusalternatiive on hinnatud ja

alternatiivseid reaalseid lahendusi on kaalutud. Kumulatiivset mõju puudutavalt on selge ja loogiline

KMH aruandes märgitu, et seda tuleb uurida ja kontrollida II ploki kasutusele võtmisel, kui on teada

mäeeraldise suurus, loodustingimused jms asjaolud. Kaardimaterjali väidetav nõrkus ei saa KMH

aruande õiget lõpptulemust mõjutada ning pealegi on KMH materjalide hulgas uuringuala

asendiplaan ja ala reljeefi skeemid olemas. KMH aruandes on käsitletud ka lõhketööde (mida kaebaja

seostab võimalike õnnetusjuhtumitega) mõju ning selgitatud on, mida tuleb arvestada ja järgida

lõhketööde passi koostamisel; käsitletud on ka seiret ja ette nähtud leevendusmeetmed. KMH aruande

I kd sisaldab informatsiooni kavandatava tegevuse majanduslikust mõjust tööhõivele, kinnisvara

hindadele, teedevõrgule, omavalitsuse tulubaasile ning kohalike elanike negatiivset seisukohta

kaevandamisele. Kuigi ka KMH täiendatud aruandes pole esitatud andmeid valla ja küla(de)

elanikkonna vanuselise koosseisu ja tegevusalade, samuti kooli ja kaupluse kohta, mis on SEI

ekspertarvamuse järgi KMH aruande puudused, pole kaebaja näidanud, kuidas viidatud info puudu-

mine võis mõjutada KMH aruande lõppjäreldusi ja vastustaja otsust;

5) 22. septembri 2008. a kirjast, millega vastustaja KMH aruande heaks kiitis ja aruande uuesti ava-

likustamise nõude tühistas, nähtub üheselt, mis kaalutlustel ja põhjendustel otsustati KMH aruande

eraldi avalikku väljapanekut ja arutelu mitte korraldada. KMH aruanne vastab heakskiidetud KMH

programmile, aruande koostamisel on arvestatud KeHJS § 20 lg 1 nõuetega ning aruande kokku-

võtvas osas (II kd) esitatud andmed, hinnangud ja järeldused on peaasjalikult identsed põhiaruandes

esitatuga ega sisalda uusi olulisi asjaolusid;

6) kuigi 29. oktoobril 2008 esitatud kaevandamisloa taotlusel on teenindusmaa suuruseks märgitud

ekslikult 50,04 ha, on taotluse seletuskirjas ja taotluse lisaks oleval graafilisel lehel märgitud

teenindusmaa suuruseks 52,04 ha ning taotluse lisad on koos taotlusega kohalikule omavalitsusele ja

Vabariigi Valitsusele esitatud. Muudatused tulenesid KMH aruande järeldustest ning KMH aruande

heakskiitmise kirjas esitatud keskkonnanõuetest;

7) vastustaja juhindus kaevandamisloa andmisel õigesti kehtivast õigusest. Asjaolu, et KMH läbi-

viimisel lähtuti 25aastasest loa kehtivusajast, kuid luba anti 30 aastaks, ei näita iseenesest korralduse

õigusvastasust (MaaPS § 37 lg 2). Arvestades tarbevaru kogust ja kavandatud aastast kaevandamise

mahtu, saaks reaalne kaevandamise aeg olla 13-15 aastat; tegelik kaevandustegevus ei käivitu kohe-

selt, vaid see eeldab täiendavate lubade ja projektide taotlemist;

8) korralduse andmise menetluses ei rikutud avatud menetluse reegleid. Kaevandamisloa taotlus ja

hilisem parandatud taotlus, nagu ka teade korralduse eelnõu valmimise ja sellega tutvumise võima-

luse kohta, on avalikustatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kuigi viimatinimetatud teate tekst ei

ole kõige korrektsem, on väljaloetav, et ettepanekuid ja vastuväiteid saab esitada nelja nädala jooksul

teate avaldamisest. Samuti on eelnõu saadetud Jõelähtme Vallavalitsusele, kus sai selle kätte ka

kaebaja. Kaebaja esindaja on osalenud avalikul istungil;

9) halduskohus jättis põhjendatult rahuldamata kaebaja taotluse määrata KMH aruandele ekspertiis.

Kaebaja selgitustest ja esitatud küsimustest ei ole ekspertiisi määramise vajadus ka ringkonnakohtule

äratuntav;

10) halduskohtu otsusest ei selgu, miks ta pidas vajalikuks vähendada kolmanda isiku õigusabikulu,

mis kaebajalt väljamõisteti, peaaegu 80% võrra. Arvestades ka, et kaebaja ise pidas asja mahukaks ja

keeruliseks ning tema esindaja õigusabikulud esimese astme kohtus olid 29 tuhat eurot, tuleb

halduskohtu otsus menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas tühistada ning rahuldada OÜ Väo

Paas menetluskulude hüvitamise taotlus täies ulatuses (4 851,80 eurot). Kolmanda isiku

apellatsiooniastme menetluskuludest tuleb kaebajalt välja mõista 500 eurot (1/3 taotletud summast),

kuivõrd OÜ Väo Paas apellatsioonkaebus jäi olulises osas (kaebeõiguse küsimus) rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. MTÜ Ruu küla heakorra selts esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada

ringkonnakohtu otsuse täies ulatuses, v.a osas, millega jäeti rahuldamata kolmanda isiku OÜ Väo

Paas apellatsioonkaebus. Kassatsioonkaebuse põhiväited on kokkuvõtlikult järgmised:

1) olukorras, kus kaevandamisluba ei ole võimalik täita tulenevalt vastuolust kehtivate planeeringu-

tega, on vastav haldusakt tühine. Kui korraldus ei ole tühine, on see vastuolu tõttu planeeringutega

igal juhul õigusvastane;

2) vastustajal puudus pädevus korralduse resolutsiooni p 3.9.26 kehtestamiseks;

3) rohkem kui aasta pärast KMH aruande avalikku arutelu ja heakskiitmist täiendas kolmas isik olu-

liselt kaevandamisloa taotlust. Sisuliselt oli tegu uue taotlusega ning vastustaja pidanuks vähemalt

põhjendama uue KMH mitteläbiviimist. Lisaks ei olnud muudetud taotluse alusel selge, kas

teenindusmaaks soovitakse 50,04 ha või 52,04 ha;

4) õigusvastane on kaevandamisloa kehtivuse pikendamine 25 aastalt 30 aastale ilma põhjendamata

(ka KMH viidi läbi 25 aastat arvestades);

5) olukorras, kus vastustaja õiguseellane jättis KMH aruande heaks kiitmata, tulnuks aruanne uuesti

avalikustada. KeHJS § 22 lg 5 p 2 ei anna selles osas haldusorganile kaalutlusõigust;

6) olulise keskkonnamõjuga küsimuste õigeks otsustamiseks on määrav tähtsus läbiviidaval haldus-

menetlusel iseenesest; enamasti ei ole neis asjades võimalik veenvalt otsustada, et vaatamata

puudustele haldusmenetluse läbiviimisel on selle tulemusena antud haldusakt sisuliselt õiguspärane

(Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-86-06, p 24);

7) kaebaja poolt KMH aruandele tehtud etteheidete õigsust, nagu ka küsimust, kas KMH aruanne on

viidud kooskõlla SEI eksperdihinnanguga, saanuks hinnata ekspertiisi käigus, millest aga kohtud

keeldusid. Kaebaja on endiselt seisukohal, et kõiki SEI eksperdihinnangus esiletoodud puudusi ei ole

kõrvaldatud;

8) HMS norme on rikutud olukorras, kus esmalt toimus avalik istung ja alles kolm kuud hiljem

saadeti kaebajale kaevandamisloa eelnõu ja paluti esitada lõplikud seisukohad. Teadet eelnõu valmi-

mise ja sellega tutvumise võimaluse kohta ei avaldatud avatud menetluse nõudeid järgides; Ametlikes

Teadaannetes avaldatud tekst ei olnud korrektne;

9) vaidlusaluse korraldusega on rikutud õigusselguse ja õiguspärase ootuse põhimõtteid, kuna

väljastatud on planeeringutega vastuolus olev kaevandamisluba, samas kui kaebaja liikmed jt valla

elanikud on oma igapäevast elutegevust korraldanud planeeringutele tuginedes;

10) korraldus on ebapiisavalt motiveeritud teenindusmaa suurendamise ja loa kehtivusaja piken-

damise küsimustes, lisaks on vastamata jäetud kaebaja vastuväidetele.

9. Keskkonnaamet jäi senises menetluse väljendatud seisukohtade juurde ning esitas kassatsioon-

kaebusele kokkuvõtlikult järgnevad vastuväited:

1) käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis annaksid aluse pidada haldusakti tühiseks. Kaevandamis-

loa taotluse menetlust ja väljastamist ei saa vastandada planeeringutega, need on iseseisvad

menetlused. PlanS § 10 lg 1 kohaselt võib iga isik teha planeeringu algatamise ettepaneku, mistõttu ei

muuda planeeringute muutmise vajadus vaidlusalust korraldust realiseerimatuks;

2) Keskkonnaamet ei ületanud oma pädevust, määrates korralduses vähima keskkonnamõjuga välja-

veotee suuna. Selgesõnaliselt on märgitud, et tingimused ja kooskõlastused tee rajamiseks tuleb saada

eraldi menetluses Maanteeametilt;

3) Keskkonnaamet kui KMH järelevalvaja (KeHJS § 10 lg 2) otsustab KMH aruande kvaliteedi üle

ning hindab, kas aruandes esitatud teave on piisav tegevusloa andmiseks. Kaebaja kui mittetulundus-

ühingu õigusvõime tekkis 18. augustil 2010 (esmakanne registris). Seega ei ole ta osalenud algusest

peale loa andmise protsessis, sh KMH läbiviimise protsessis, ning tema olemasolu ja huviga sai

arvestada alates tema õigusvõime tekkimisest. Tolleaegsed huvitatud isikud ei esitanud vastuväiteid

KMH aruandele;

4) kehtiva MaaPS § 75 lg-te 2 ja 3 järgi toimub enne seaduse jõustumist esitatud kaevandamisloa

taotluste menetlemine MaaPS varasema redaktsiooni alusel. Säte käsitleb üksnes kohaldatavaid

menetlusnorme, mitte aga materiaalõigust. Ka kehtiva MaaPS seletuskirjast tuleneb, et lubade and-

misele kohaldatakse siiski uuest seadusest tulenevat õigust;

5) õiguspärase ootuse põhimõte ei tähenda, et õigusakt, mis kunagi on vastu võetud, püsib igavesti

muutumatuna.

10. OÜ Väo Paas vastuväited kassatsioonkaebusele on järgmised:

1) kaevandamisluba ei ole ilmselgelt realiseerimatu planeeringute ja valla arengukava tõttu. Vajaduse

korral toimub planeeringute muutmine eraldi menetlustes. Ka keskkonnamõju hinnanud eksperdid

asusid aga seisukohale, et planeeritav ehitustegevus vastab vaadeldava piirkonna keskkonnakaitse

õigusaktidele, planeeringutele ja arengukavadele;

2) Keskkonnaamet ei ole väljaveotee suunda määrates oma pädevust ületanud;

3) kaebaja ei ole ekspertiisi vajadust piisavalt põhjendanud, mistõttu kohtud jätsid taotluse õigesti

rahuldamata;

4) kohtud on õigesti leidnud, et asjas ei esine haldusmenetluse normide rikkumisi, mis tooks kaasa

haldusakti tühistamise. Rikutud ei ole ka haldusakti põhjendamise kohustust ega kaalutlusreegleid.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kaebaja on esitanud kaks alternatiivset nõuet – esmalt vaidlustatud korralduse tühisuse tuvasta-

mise nõue ning juhul, kui kohus ei pea haldusakti tühiseks, selle tühistamise nõue. Kolleegium

käsitleb kõigepealt Keskkonnaameti korralduse tühisust (I), seejärel korralduse õigusvastasust vastu-

olu tõttu planeeringutega (II) ning korralduse õigusvastasust puuduste tõttu keskkonnamõju

hindamise ja kaevandamisloa menetlustes (III). Lõpuks lahendab kolleegium kassatsioonkaebuse

ning võtab seisukoha menetluskulude jaotuse osas (IV).

I

12. HMS § 63 lg 2 p-de 3 ja 5 kohaselt on haldusakt tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldus-

organ või kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul

objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Riigikohus on oma praktikas asunud seisukohale, et

haldusakti tühisus on akti automaatne kehtetus, kui haldusaktis esinevad ilmselged puudused, mis on

sätestatud seaduses. Kui haldusaktis on puudused, mida seaduses otsesõnu ei ole märgitud, või kui

haldusakti puudused ei ole ilmselged, kehtib see haldusakt, vaatamata tema võimalikule õigus-

vastasusele, seni kuni pädev organ või kohus ta kehtetuks tunnistab või tühistab (Riigikohtu haldus-

kolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-21-03, p 13).

13. Käesoleval juhul leiab kaebaja, et vaidlusalust korraldust ei ole objektiivselt võimalik täita,

kuivõrd see on vastuolus kehtivate planeeringute ja valla arengukavaga. Kolleegium nõustub kohtute

seisukohaga, et asjaolu, et kehtivad planeeringud kaevandamist ette ei näe, ei muuda kaevandamis-

luba ilmselgelt realiseerimatuks. Planeeringute muutmine ei ole välistatud, mistõttu puudub

objektiivne takistus haldusakti täitmiseks selle kehtivusaja (30 aasta) jooksul. Seega ei ole korraldus

sellel alusel tühine.

14. Kaebaja hinnangul on vastustaja korralduse p-ga 3.9.26 ületanud oma pädevust – sellega on

määratud toodangu väljaveotee asukoht, kuid vastav pädevus on üksnes Maanteeametil. Ka selles

küsimuses nõustub kolleegium kohtute seisukohaga. Kaevandamisloas sellise punkti olemasolu ei

anna iseenesest luba tee rajamiseks. Ka korralduses endas on viidatud, et väljaveotee projekt tuleb

kooskõlastada Maanteeametiga. Seetõttu ei anna ka see kaebaja väide alust pidada vaidlusalust

korraldust tühiseks.

II

15. Kaebaja on seisukohal, et isegi kui kaevandamisluba ei ole vastuolu tõttu planeeringutega

tühine, on ta samal põhjusel õigusvastane. Ringkonnakohus seevastu leidis, et kaevandamisluba

annab loa omanikule õiguse kasutada keskkonda, kuid ei anna õigust tegutseda vastuolus kehtivate

õigusaktidega. Olemasolevate planeeringute muutmine ja detailplaneeringu kehtestamine toimub

eraldiseisvates menetlustes ning eeltoodu ei muuda kaevandamisluba õigusvastaseks.

16. Vaidlust ei ole selles, et ei maakonnaplaneering ega valla üldplaneering ei näe vaidlusaluse

korraldusega määratud kohas ette maardlat. PlanS § 7 lg 3 p 9 sätestab maakonnaplaneeringu üles-

andena maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste määratlemise.

Kaebaja leiab täiendavalt, et vastaval alal kehtivad piirangud välistavad maardla rajamise. Kaebaja

hinnangul on kaevandamisluba vastuolus nii Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu

"Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" (Harju maavanema 11. veebruari 2003. a

korraldus nr 356-k) kui ka Jõelähtme valla üldplaneeringuga (Jõelähtme Vallavolikogu 29. aprilli

2003. a otsus nr 40).

17. Eelnimetatud teemaplaneeringu kohaselt paikneb vaidlusalune ala rohevõrgustiku tugi- ehk

tuumalas T8. Planeeringu seletuskirja p 2.2.1 järgi võib tugialadel arendada tavapärast, rohe-

võrgustikuga arvestavat majandustegevust ning piirkonnas tuleb hoiduda riigimetsade sihtotstarbe

muutmisest. Seletuskirja p 2.2.2.1 kohaselt on konfliktsetes piirkondades vajalik välistada

riigimetsamaa sihtotstarbe muutmine ning hoiduda ka muuviisilisest rohevõrgustiku toimimist

ohustavast maakasutuse sihtotstarbe muutmisest. Lähtudes seletuskirja sõnastusest, ei välista teema-

planeering kolleegiumi hinnangul täielikult maardla rajamist. Küll aga nõuab maa sihtotstarbe muut-

mine kaalukaid põhjendusi, et õigustada maakonnaplaneeringus seatud eesmärkidest kõrvale-

kaldumist.

18. Jõelähtme valla üldplaneeringu kohaselt paikneb vaidlusalusel alal kaitsemets, kus lageraie-

langi laius ei tohi ületada 30 m ja pindala 2 ha (planeeringu seletuskirja lk 67). Üldplaneeringu

seletuskiri tugineb selle kehtestamise ajal kehtinud metsaseadusele (MS), mille § 29 lg-st 3 tulenes

kaitsemetsa puhul selline piirang. Alates 1. jaanuarist 2007 kehtiva MS § 80 lg 1 kohaselt kehtivad

enne uue seaduse jõustumist kehtinud metsaseaduse alusel kaitsemetsa kategooriasse kuulunud

uuristus- ja tuuleohtlike alade, looalade ja survelise põhjaveega alade ning muinsuskaitse objektide

piiresse jääva metsa majandamise piirangud 2008. aasta 1. jaanuarini. Samas sätestab ka uue metsa-

seaduse § 29 lg 11 lageraie piirangud. Nii uue kui ka vana metsaseaduse kohaselt ei ole maavara

kaevandamise eesmärgil raie puhul tegemist mitte lageraie, vaid raadamisega (kehtiv MS § 32, varem

MS § 34). Kui aga lageraie on piiratud suhteliselt väiksele alale, on planeeringut muutmata seda

enam välistatud ulatuslik raadamine.

Hoolimata muutunud seadusest ei saa kolleegiumi hinnangul ainuüksi seetõttu, et üldplaneering

kasutab vananenud mõistet "kaitsemets", väita, et nüüdseks puuduvad vastaval alal igasugused

piirangud. Üldplaneering on siiani kehtiv ning kaevandamiseks on seda vaja muuta. Lisaks eeltoodule

on vaidlusaluse maa sihtotstarbeks maatulundusmaa, kuid selleks tuleks määrata mäetööstusmaa

(Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008. a määruse nr 155 "Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende

määramise kord" § 6 p-d 9 ja 11). Maakatastriseaduse § 18 lg-te 2 ja 6 kohaselt saab see toimuda

vaid üldplaneeringu või detailplaneeringuga.

19. MaaPS § 34 ei näe kaevandamisloa andmisest keeldumise alusena ette vastuolu planeeringuga.

Seetõttu on kolleegium seisukohal, et kaevandamist välistav planeering ei muuda kaevandamisluba

õigusvastaseks, ega pea vajalikuks korrata selles osas kohtute põhjendusi. Kaevandamisluba ei anna

reservatsioonideta õigust kaevandamiseks. Kaevandamisluba ei asenda muid kaevandamiseks

vajalikke haldusakte. Juhul kui kaevandamine on vastuolus õigusaktidega, tuleb vastuolu enne

kaevandamistegevusega alustamist kõrvaldada.

20. Kolleegium peab vajalikuks täiendavalt märkida järgmist. Olukord, kus samaaegselt kehtib nii

kaevandamisluba kui ka planeering, mis vastavasse asukohta maardlat ette ei näe, võib isikuid

eksitada. Kaevandamisloaga tutvujale võib jääda mulje, nagu poleks kaevandamistegevusele täienda-

vaid takistusi, samas kui tegelikkuses võib planeeringu muutmise vajadus tuua kaasa olulise viivituse

ning on võimalik, et kaevandamisluba ei õnnestugi realiseerida. Selgusetust aitaks mõnevõrra

vähendada kaevandamisloa andmine koos selgitusega, et esineb vajadus planeeringu muutmiseks.

III

21. Kaebaja tõi KMH aruande puudustena välja järgmised asjaolud: 1) sotsiaalmajanduslike olude

kirjeldus on ebapiisav, hinnatud ei ole tegevuse mõjusid nendele oludele; 2) puuduvad selged ja

terviklikud alternatiivlahendused; 3) käsitletud pole kumulatiivseid mõjusid, mis kaasneksid juhul,

kui lisaks loa objektiks olevale Jägala lubjakivimaardla I plokile alustataks kaevandamist ka kõrval-

asuvas II plokis; 4) aruande juures puuduvad üldisemad ülevaatlikud kaardid, mis iseloomustaksid

karjääri paiknemist Jõelähtme vallas ning Ruu küla ja muude oluliste objektide suhtes; 5) kuigi tege-

mist on suure õnnetusriskiga tegevusega, puudub KMH aruandes informatsioon võimalike õnnetus-

juhtumite ning nende vältimis- ja leevendusmeetmete kohta. Kohtud leidsid, et KMH aruandel ei ole

olulisi puudusi, mis takistanuks vastustajal õiguspärase kaalutlusotsuse tegemist.

22. Vastustaja on välja toonud asjaolu, et kaebaja on registrisse kantud alles 2010. aastal, kui KMH

oli juba lõppenud ja aruanne heaks kiidetud. Ekslik on vastustaja positsioon, et kaebaja ei saa seetõttu

esitada kaevandamisloale vastuväiteid, mis käsitlevad KMH menetluse ja aruande puudusi.

Keskkonnamõju hindamine ei ole eraldiseisev menetlus, vaid see leiab aset kaevandamisloa menet-

luse raames ning on suunatud loataotluse lahendamiseks vajaliku teabe kogumisele (vt KeHJS § 2

lg 1). Seega peab olema võimalik KMH puudusi esile tuua menetluse lõpptulemusena antud haldus-

akti vaidlustamisel. Sõltumata sellest, kas kaebajal oli KMH läbiviimise ajal õigusvõime või on see

tekkinud hiljem, on tal õigus kaevandamisloa vaidlustamisel tugineda sellele, et vastustajal ei olnud

loa andmiseks kogu vajalikku teavet, mis hõlmab õigust viidata asjaolule, et teabe kogumisel on

tehtud olulisi menetlusvigu. Oluliste menetlusvigade puhul ei saa kindlalt väita, et hoolimata rikku-

mistest on kogu vajalik teave kogutud.

23. Sotsiaal-majanduslike olude iseloomustust pidas SA Säästva Eesti Instituut (SEI) oma

eksperdihinnangus väga puudulikuks (I kd, tl 243). Nii haldus- kui ka ringkonnakohus viitavad, et

sotsiaal-majanduslik uuring on esitatud KMH aruande p-s 7.13 ja OÜ Inseneribüroo Steiger töös.

Nimetatud materjalid olid aga olemas ka enne SEI eksperdihinnangut ning SEI ei pidanud olemas-

olevat infot piisavaks. Kuigi KMH aruannet on pärast SEI eksperdihinnangu saamist täiendatud teise

köitega, ei ole seejuures täiendatud sotsiaal-majanduslikku iseloomustust. Seega tuleb järeldada, et

puudusi ei kõrvaldatud – seda on nentinud ka ringkonnakohus. Juhul kui vastustaja leidis erinevalt

SEI-st, et selles osas puudusi ei ole, siis tulnuks seda järeldust põhjendada – antud juhul vaidlus-

alusest korraldusest ega KMH aruande heakskiitmise otsusest sellist põhjendust ei nähtu. Kolleegium

on seisukohal, et KMH aruanne on seetõttu puudustega ning kaevandamisloa andmiseks ei ole

kogutud kogu vajalikku teavet. Kolleegium möönab siiski, et tegemist ei ole sedavõrd olulise

puudusega, mis iseenesest tingiks kaevandamisloa tühistamise.

Ülejäänud kaebaja väljatoodud puuduste osas nõustub kolleegium kohtute seisukohaga, et need on

KMH aruande II köitega kõrvaldatud, ning ei pea vajalikuks korrata kohtute põhjendusi.

24. Harjumaa KKT jättis 16. juuni 2008. a kirjaga KMH aruande heaks kiitmata, soovitas aruannet

täiendada puuduvaid teemasid käsitleva osaga ja aruande uuesti avalikustada. Pärast KMH aruande II

köite valmimist tühistas KKT aga 22. septembri 2008. a kirjas esitatud aruande uue avalikustamise

nõude ning kiitis aruande heaks ilma uut avalikku väljapanekut ja arutelu korraldamata. KKT

põhjendas seda argumendiga, et II köites esitatud andmed, hinnangud ja järeldused on peaasjalikult

identsed põhiaruandes esitatuga ning uusi olulisi asjaolusid ei selgunud.

KeHJS § 22 lg 5 p 2 sätestab, et KMH aruande heakskiitmata jätmise korral tuleb aruanne uuesti

avalikustada KeHJS §-des 16 ja 17 sätestatud korras. Kolleegium nõustub kaebaja seisukohaga, et

KeHJS säte on imperatiivne ega anna kaalutlusruumi. Kuivõrd KKT oli jätnud KMH aruande heaks-

kiitmata, tuli aruanne uuesti avalikustada. Seega ei ole vastustaja põhjendused relevantsed ning uue

avaliku väljapaneku ja arutelu korraldamata jätmine oli õigusvastane.

25. Kaebaja on vaidlusalusele korraldusele ette heitnud ka põhjenduste puudulikkust.

Haldusaktis on esitatud ülevaade menetluse käigust, võetud lühidalt kokku KMH aruande järeldused,

vastatud Jõelähtme Vallavalitsuse vastuväidetele ja esitatud kokkuvõtlikult Vabariigi Valitsuse

nõusolekus esitatud argumendid. Viidatud on õiguslikele alustele ning märgitud, et puuduvad MaaPS

§-s 34 sätestatud maavara kaevandamise loa väljaandmisest keeldumise alused. Õige on kaebaja

etteheide, et korralduses ei ole vastatud kaebaja vastuväidetele. Kaebaja vastuväidetele on siiski

vastatud kirjadega (30. märts 2011 ja 25. mai 2011), millele on korralduses viidatud.

Kolleegium on oma praktikas asunud seisukohale, et diskretsiooniotsuse põhikaalutlused ei saa

reeglina sisalduda üheski varasemas dokumendis, sest iga diskretsiooniotsus on eelduslikult eriline ja

ainukordne, mistõttu peavad otsustuse põhimotiivid sisalduma haldusaktis. Viitamine menetluses

esitatud dokumentidele abstraktselt ei võimalda menetlusosalistel ega kohtul üheselt aru saada,

millised olid haldusakti andja kaalutlused, ega sunni haldusorganit otsustamisel kõiki poolt- ja vastu-

argumente läbi mõtlema. Teisele dokumendile viidates peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav,

milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest (Riigi-

kohtu halduskolleegiumi otsused kohtuasjades nr 3-3-1-47-12 (p 15), 3-3-1-87-08 (p 18) jt). Kollee-

gium jääb selle seisukoha juurde. Käesoleval juhul on korralduses peamiselt korratud varasemates

dokumentides esitatud põhjendusi. Tegemist ei ole siiski üldise viitega muudele dokumentidele, vaid

asjakohased argumendid on esitatud ka korralduses ning viidatud konkreetselt, millistele doku-

mentidele on haldusakti andmisel tuginetud. Kokkuvõttes on esitatud motiivide põhjal võimalik järel-

dada, millistel põhjustel on kaevandamisluba antud. Seetõttu leiab kolleegium, et kuigi haldusakti

motivatsioonil on teatavad puudused, ei too ka see asjaolu üksipäini kaasa korralduse tühistamist.

26. Kaevandamisloa taotluse muutmise ja kaevandamisloa eelnõu avaliku väljapaneku teate osas

nõustub kolleegium kohtute seisukohaga, et menetlusnorme ei ole rikutud, ning ei pea vajalikuks

korrata kohtute põhjendusi.

IV

27. HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et

haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud

rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.

Haldusasjas nr 3-3-1-86-06 leidis kolleegium, et kuna keskkonnaasjade otsustamisel on haldusorganil

ulatuslik kaalutlusõigus, saab antava haldusakti sisulise õiguspärasuse tagada üksnes akti andmisele

eelnev õiguspärane, tõhus ja õiglane menetlus (otsuse p 22). Sama lahendi p 24 kohaselt on olulise

keskkonnamõjuga küsimuste õigeks otsustamiseks määrav tähtsus läbiviidaval haldusmenetlusel

iseenesest. Enamasti ei ole neis asjades võimalik veenvalt otsustada, et vaatamata puudustele

haldusmenetluse läbiviimisel on selle tulemusena antud haldusakt sisuliselt õiguspärane. Vastuvõetud

otsuse õiguspärasust on võimalik eeldada üksnes siis, kui otsustamisele on eelnenud seaduses

ettenähtud korras läbiviidud ja haldusmenetluse põhimõtetele vastav haldusmenetlus. Haldusasjas

nr 3-3-1-16-08 on kolleegium olukorras, kus haldusorgan ei olnud täitnud kohustust teha kõik endast

olenev huvitatud isikute tõhusaks kaasamiseks planeerimismenetlusse, asunud seisukohale, et kuivõrd

lõplik planeeringulahendus valmib alles koostöös avalikkusega, ei saa välistada võimalust, et

avalikkuse nõuetekohase kaasamise korral oleks lõpptulemus kehtestatud planeeringust erinenud,

ning seetõttu ei kohaldu HMS § 58 (otsuse p 13).

28. Käesolevas asjas on vastustaja KMH menetluse käigus rikkunud imperatiivset seaduse sätet,

mis puudutab KMH aruande avalikustamist. Kolleegiumi hinnangul ei ole võimalik välistada, et

õiguspärase haldusmenetluse korral olnuks menetluse lõpptulemus teistsugune. Seetõttu tuleb MTÜ

Ruu küla heakorra selts kassatsioonkaebus rahuldada, tühistada haldus- ja ringkonnakohtu otsused

ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus ja tühistada Keskkonnaameti 9. juuni 2011. a korraldus

nr HJR 1-15/11/431.

29. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS

§ 285 lg 1 järgi kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist tehtud menetlustoimingute korral

menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele seni kehtinud halduskohtumenetluse seadustikus

sätestatut. Ka enne 1. jaanuari 2012 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS v.r) § 92 lg 1

oli sama sisuga nagu HKMS § 108 lg 1. Käesoleval juhul rahuldas kohus kaebuse, mistõttu

menetluskulud tuleb jätta vastustaja kanda. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku

menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea

kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Sama sätestas HKMS v.r § 92 lg 7.

Käesolevas asjas on kolmanda isiku OÜ Väo Paas vastaspooleks kaebaja. Kaebuse rahuldamise tõttu

jäävad OÜ Väo Paas menetluskulud tema enda kanda.

30. Kaebaja taotles esimese astme kohtus menetluskulude hüvitamist summas 35 598,19 eurot

(õigusabikulud 34 982,22 eurot + riigilõiv 15,97 eurot + eriteadmistega isiku arvamus 600 eurot),

teise astme kohtus 5608 eurot (õigusabikulud 5592,03 eurot + riigilõiv 15,97 eurot) ning

kassatsiooniastmes 4526,40 eurot.

Osa menetluskulusid on kaebaja asemel kandnud Jõelähtme vald, kellega kaebajal on sõlmitud

leping, mille kohaselt MTÜ Ruu küla heakorra selts on kohustatud vallale hüvitama viimase poolt

tasutud rahasummad kuni selles ulatuses, milles Keskkonnaametilt kaebaja menetluskulud välja

mõistetakse (IX kd, tl 69-70). HKMS § 109 lg 5 sätestab, et menetluskulude hüvitamist menetlus-

osalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik. HKMS varasemas redaktsioonis selline

säte puudus. Siiski on ka varasema kohtupraktika kohaselt õigusabikulu väljamõistmine sellises

situatsioonis põhjendatud, kui õigusabi eest tasumist tõendavatest dokumentidest nähtub, kellele ja

millises haldusasjas on õigusabi osutatud, ning on tuvastatud, et kaebajal on kohustus õigusabikulud

nende eest tasunud isikule hiljem hüvitada (Riigikohtu halduskolleegiumi otsused kohtuasjades nr 3-

3-1-47-12 (p 31), 3-3-1-23-10 (p 18) ja 3-3-1-28-03 (p 9)). Seetõttu ei takista osa kulude tasumine

Jõelähtme valla poolt käesolevas asjas menetluskulude vastustajalt väljamõistmist.

1121,55 euro suurune osa esimese astme kohtus esitatud menetluskuludest puudutab tegelikkuses

kohtueelset menetlust ja menetlust kohtuasjas nr 3-10-2227 (IX kd, tl 58–66). HKMS v.r § 83 ega

HKMS §-d 101–103 ei võimalda selliseid kulusid arvata vastaspoolelt väljamõistetavate menetlus-

kulude hulka (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-20-11, p 18).

31. Vastustaja on kõigis kohtuastmetes kaebaja menetluskuludele vastu vaielnud, pidades neid

põhjendamatult suureks. Vastustaja viitab ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 4

alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrusele nr 137 "Lepingulise esindaja

kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad", mille § 2 piirab lepingulise esindaja

kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmist mittevaralise nõudega tsiviilasjas 12 800 euroga.

Samuti juhib vastustaja tähelepanu asjaolule, et kaebajat esindavad kaks vandeadvokaati, kes on

mõlemad osalenud kohtuistungitel ja nõupidamistel kliendi esindajatega, seega dubleerinud kaebajale

osutatud õigusteenust. TsMS § 175 lg 3 sätestab, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused

hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest.

32. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetlus-

kulud. Kolleegium on varasemalt asunud seisukohale, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude

suuruse hindamisel ei oma üldjuhul tähtsust, mitu advokaati isikut esindas (Riigikohtu haldus-

kolleegiumi määrus kohtuasjas nr 3-3-1-28-09 (p 11)). Arvestada tuleb kaebuse koostamiseks läbi-

töötamist vajavate materjalide mahukust ning asja keerukust (samas, p 11; Riigikohtu haldus-

kolleegiumi otsused kohtuasjades nr 3-3-1-17-11 (p 18) ja 3-3-1-29-12 (p 29)).

Kaebaja tõendatud ja asjaga seotud menetluskulud on kolme kohtuastme peale kokku

44 611,04 eurot. Kuigi käesoleva haldusasja materjalid on mahukad ning asjas on mitu vaieldavat

küsimust, ei ole asi kolleegiumi hinnangul sedavõrd keerukas, et õigustada esindajate kulude täies

ulatuses vastustajalt väljamõistmist. Väljamõistetavate menetluskulude umbkaudne suurus peab

olema menetlusosalistele ettenähtav. Kuigi TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse

määrus ei reguleeri õigusabikulude väljamõistmist haldusasjades, ei ole kolleegiumi hinnangul

üldjuhul põhjendatud mõista halduskohtumenetluses lepingulise esindaja kulusid vastaspoolelt välja

suuremas ulatuses, kui see on võimalik tsiviilasjades.

Seetõttu mõistab kolleegium vastustajalt kaebaja kasuks välja õigusabikulud 12 800 eurot (vrd

Vabariigi Valitsuse määruse § 2), lisaks kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu

31,94 eurot ning dokumentaalse tõendi (eriteadmistega isiku arvamus) saamise kulu 600 eurot, kokku

13 431,94 eurot. Ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

33. HKMS § 107 lg 4 esimese lause alusel tuleb kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon

tagastada.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving