3-2-1-169-12 · Riigikohus

Riigikohtunike Indrek Koolmeistri, Märt Raski ja Tambet Tampuu eriarvamus Riigikohtu

üldkogu 18. juuni 2013. a otsuse kohta kohtuasjas nr 3-2-1-169-12.

1. Leiame, et avaldajate määruskaebus oleks tulnud rahuldada osaliselt. Üldkogu oleks pidanud

kohtute määrused tühistama ning saatma asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.

2. Me ei nõustu üldkogu seisukohaga (üldkogu määruse p 70), et notaril on õigus saada tasu notari

tasu seaduse (NotTS) § 30 alusel. Oleme seisukohal, et selle sätte kohaldamise üheks eelduseks on

tehinguväärtuse kindlakstegemine enne tehinguprojekti koostamist. Praegusel juhul ei ole selge, mis

asjaoludest tulenevalt pani notar lepinguprojekti kirja tehinguväärtuse. Notaril ei ole õigust ilma

tehinguprojekti tellinud isikute tahteavalduseta määrata tehinguväärtust. Kuna kohtuasja materjalidest

ei nähtu, et notar oleks teinud enne tehinguprojekti koostamist selgeks isikute tahte tehinguväärtuse

osas, siis ei olnud alust jätta kaebused rahuldamata põhjusel, et notaril oli õigus saada tasu

NotTS § 30 alusel.

NotTS § 30 kohaldamiseks oleks meie arvates olnud alust näiteks siis, kui tehingut teha soovivad

isikud (avaldajad) oleksid tehinguväärtuses kokku leppinud ning sellest notarile teatanud enne

tehinguprojekti koostamist. Notar oleks saanud ka omal algatusel enne tehinguprojekti koostamist

selgitada välja avaldajate ühise tahte tehinguväärtuse osas.

3. Samuti ei olnud meie arvates praegusel juhul alust kohaldada NotTS § 30 selle tõttu, et notar

rikkus NotTS § 39 lg-s 1 sätestatud selgitamiskohustust. Selle sätte järgi peab notar kohustatud

isikule selgitama notari tasu määra, tasu maksmise ja sissenõudmise korda.

Oleme seisukohal, et notaritasu määra selgitamine ei saa selle sätte tähenduses seisneda üksnes

NotTS §-s 30 kirjapandu selgitamises (st selles, mida isik saab sealt ise välja lugeda), vaid eelkõige

selles, kui suur on notaritasu juhul, kui tehingu tegemine jääb ära, kuid notar koostab tehingu

projekti. Kuna notaritasu suurus sõltub ka NotTS § 30 puhul tehinguväärtusest, siis ei ole meie

arvates NotTS § 39 lg-s 1 sätestatud selgitamiskohustust võimalik täita ilma tehinguväärtust enne

välja selgitamata. Kuna praegusel juhul ei nähtu asja materjalidest, et notar oleks enne

tehinguprojekti koostamist välja selgitanud tehinguväärtuse (vt käesoleva eriarvamuse p 2), siis ei

saanudki ta järgida NotTS § 39 lg-s 1 sätestatud selgitamiskohustust notari tasu määra puudutavas

osas.

Enne tehinguprojekti koostamisele asumist peab notar NotTS § 39 lg-st 1 tulenevalt selgitama isikule

ka seda, et tehingu ärajäämise korral võib notar koostada NotTS § 30 alusel notaritasu arve, mis on

täitemenetluse seadustiku § 2 p 17 järgi täitedokumendiks. Notari selgitamiskohustus NotTS § 39 lg 1

järgi hõlmab meie arvates ka notari kohustust isikule selgitada, et NotTS § 46 järgi on tal õigus ühe

kuu jooksul talle notari arve esitamise päevast esitada notaribüroo asukohajärgsele kohtule kaebuse

notari tasu ebaõige määramise kohta. Praegusel juhul ei nähtu kohtuasja materjalidest, et notar oleks

täitnud selgitamiskohustust ka selles osas.

4. Leiame, et vaatamata sellele, et notaril ei olnud õigust koostada arvet NotTS § 30 järgi, oli tal

õigus nõuda avaldajatelt mõistlikku tasu ja koostada selle kohta arve tulenevalt käsundita asjaajamise

sätetest.

Seadusest ei tulene notari kohustust koostada tehinguprojekti enne seda, kui on selge tehinguväärtus.

Samas võib notar koostada enne tehinguväärtuse kindlakstegemist tehinguprojekti kui dokumendi

ametiteenusena notariaadiseaduse (NotS) § 33 lg 1 mõttes. Ametiteenusena dokumendi koostamise

korral on notaril õigus saada tasu NotS § 32 lg 2 järgi eeldusel, et notari tasu ametiteenuse osutamise

eest on enne teenuse osutamist notari ning teenuse taotleja vahel kokkulepitud kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis. Praegusel juhul sellist kokkulepet asja materjalidest ei nähtu. See asjaolu aga ei

välista käsundita asjaajamise sätete kohaldamist, sest ametiteenusena tehinguprojekti koostamine

võib, vaatamata kirjaliku kokkuleppe puudumisele notari ja tehingu notariaalset tõestamist soovinud

isiku vahel, olla seda isikut soodustav (tema kasuks tehtav) tegevus ning vastata isiku huvile ja tema

avaldatud või eeldatavale tahtele võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 lg 1 p 2 mõttes.

Pole kahtlust, et tehinguprojekti koostamine oli avaldajate huvides. Isegi juhul, kui nad ei avaldanud

suulises või muus allkirjastamata vormis notarile selget tahet tehingu kui dokumendiprojekti

koostamiseks, oli tehinguprojekti kui dokumendiprojekti koostamine tehingu notariaalse tõestamise

tavalise ja mõistliku eeltegevusena kaebajate eeldatava tahte kohane. Notar, koostades

tehinguprojekti, tegutses kaebajate soodustamise tahtlusega VÕS § 1018 lg 2 mõttes.

Enne tehinguväärtuse kindlakstegemist tehinguprojekti kui dokumendi koostamise korral käsundita

asjaajamise raames on notaril õigus saada sellise dokumendi koostamist soovinud isikult mõistlikku

tasu VÕS § 1023 lg 2 järgi. Tehinguprojekti kui dokumendi koostamist soovinud isikul ei ole

VÕS § 1023 lg 3 järgi alust eeldada, et notar osutab talle tehinguprojekti kui dokumendi koostamise

teenust tausta.

NotTS § 46 alusel saavad isikud vaidlustada kõiki notari koostatud arveid, sh arveid, mis on

koostatud tasu saamiseks tulenevalt notari ametiteenuse osutamise või käsundita asjaajamise korras

tehinguprojekti kui dokumendi koostamise eest.

Eeltoodust tulenevalt leiame, et kohtud oleksid pidanud olukorras, kus NotTS § 30 ei kohaldu, ikkagi

menetlema kaebust NotTS § 46 alusel ja rahuldama avaldajate kaebuse osaliselt, tuvastades nende

kohustuse tasuda notarile mõistlikku tasu.

Indrek Koolmeister, Märt Rask, Tambet Tampuu