3-1-1-56-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-56-13

Otsuse kuupäev

7. juuni 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Jüri Ilvest ja Hannes Kiris

Kohtuasi

Kriminaalasi Viivika Kuuse (Kuusk) süüdistuses KarS §

3161, § 320 lg 1 ja § 157 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 6. detsembri 2012. a kohtuotsus

kriminaalasjas nr 1-11-1084

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Viivika Kuuse kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Heiki

Kuningas

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Prokuratuur,

esindaja

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Marge Püss

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

8. mai 2013, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 11. juuni 2012. a ja Tartu Ringkonnakohtu 6. detsembri 2012. a

kohtuotsused osas, milles Viivika Kuusk tunnistati süüdi ja karistati KarS § 3161järgi, samuti

liitkaristuse mõistmises.

2. Mõista Viivika Kuusk KarS § 3161 järgi õigeks.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Viivika Kuusele KarS § 320 lg 1 järgi mõistetud karistuse hulka

eelvangistuses viibitud aeg neli kuud ja kaksteist päeva vangistust. Lõplikuks karistuseks

lugeda viis kuud ja kaheksateist päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta vangistus

tingimisi kohaldamata katseajaga kolm aastat.

4. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.

5. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt.

6. Määrata Karl Saavo Advokaadibüroole kassatsioonimenetluses Viivika Kuusele osutatud

riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 230 (kakssada kolmkümmend) eurot 40

(nelikümmend) senti (sh käibemaks 38 eurot 40 senti). Jätta see menetluskulu riigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viivika Kuuske süüdistati KarS § 3161 järgi selles, et töötades alates 1. märtsist 2008 kuni

31. detsembrini 2009 Lõuna Politseiprefektuuri kriminaalosakonna Tartu kriminaaltalituse

politseijuhtivinspektorina ning alates 1. jaanuarist kuni 18. juunini 2010 Lõuna Prefektuuri

kriminaalbüroo Tartu kriminaaltalituse kriminaalmenetlejana, kelle ülesannete hulka kuulus

kriminaalasjade kohtueelne menetlus, edastas ta ajavahemikus juuli - september 2009 Tartus R. P.-le

ebaseaduslikult kohtueelse menetluse andmeid.

1.1 Lõuna Prefektuuri kriminaalbüroo Tartu kriminaaltalituse kriminaalmenetlejana töötades

menetles V. Kuusk 2009. aastal kriminaalasja nr 09260101779. Kriminaalasjas kahtlustati R. O.-d ja

G. K.-d kütuse varguses Viiratsi tanklast. Pärast R. O. ülekuulamist teatas V. Kuusk 2009. a juulis-

augustis R. P.-le, et R. O. oli temale süüksarvatava kuriteo puhtsüdamlikult üles tunnistanud ning R.

P. omakorda edastas selle teabe U. M.-ile ja G. K.-le. Sama aasta suvel edastas V. Kuusk R. P.-le

kriminaalasjas ülekuulatud isikute G. K., U. K., T. K. ja A. L.-i ütluste sisu. V. Kuusk teavitas R. P.-d

ka sellest, et ülekuulamise käigus viitas G. K. U. M.-ile kui tema silma siniseks löönud inimesele.

Kuna R. P. ja U. M. olid võla kättesaamise eesmärgil huvitatud G. K. tabamisest, korraldas V. Kuusk

30. septembril 2009 G. K. kahtlustatavana ülekuulamise, teavitades sellest ka R. P.-d ja tema kaudu

U. M.-i, avaldades seega kolmandatele isikutele menetlustoimingu toimumise aja ja koha. See

võimaldas U. M.-il ja R. P.-l nõuda G. K.-lt väidetava võla tagastamist. Eeltooduga raskendas

V. Kuusk oluliselt kuriteona karistatava teo olemasolu või puudumise tuvastamist G. K. suhtes

toimepandud kuritegude osas, tekitades viimases usaldamatust politsei vastu, mistõttu G. K. ei

teatanud enda suhtes toimepandud kuritegudest. Seega viivitas V. Kuuse tegevus kriminaalmenetluse

alustamist ning raskendas tõendite õigeaegset kogumist ja tõe tuvastamist.

1.2 Lisaks enda poolt menetletava kriminaalasja andmete edastamisele avaldas V. Kuusk

ajavahemikus 26. märts - 26. mai 2010 Tartus R. P.-le Lõuna Prefektuuri organiseeritud ja raskete

kuritegude talituse menetluses olnud kriminaalasja nr 10260100856 kohtueelse menetluse andmeid.

Kriminaalasjas kahtlustati R. P.-d ja U. M.-i KarS § 257 järgi selles, et 2009. aasta kevadest

hilissügiseni nõudsid nad G. K.-lt vägivalda kasutades ning vägivalla, tapmise ja vara hävitamisega

ähvardades kokku 630 000 krooni üleandmist; samuti selles, et R. P. pani juunis 2009 koos teise

isikuga G. K. suhtes toime KarS § 141 lg 2 p 2 - § 25 lg-te 2 - 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Veel

kahtlustati R. P.-d KarS § 120 järgi selles, et ajavahemikus august-september 2009 ähvardas ta R. K.-

d korduvalt tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ning KarS § 263 p 1 järgi teise isiku löömises.

Kasutades politseiandmebaasi andmeid, edastas V. Kuusk R. P.-le teavet selle kriminaalasjaga seotud

juhtumite, isikute ja kriminaalasjas teostatud toimingute kohta. R. P. edastas selle teabe omakorda

U. M.-ile. Kahtlustatavale R. P.-le kriminaalasja kohtueelse menetluse andmete edastamisega

võimaldas V. Kuusk R. P.-l saadud teavet arvestades kujundada oma edasist käitumist

kriminaalmenetluses ja kaitsepositsiooni. Sellega raskendas V. Kuusk oluliselt R. P. ja U. M.-i süü

ning muude tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemist kriminaalasja nr 10260100856 kohtueelse

menetluse raames.

2. V. Kuusele esitati süüdistus KarS § 157 järgi selles, et töötades 1. märtsist 2008 kuni

31. detsembrini 2009 Lõuna Politseiprefektuuri kriminaalosakonna Tartu kriminaaltalituse

politseijuhtivinspektorina, s.o isikuna, kes oli isikuandmete töötleja isikuandmete kaitse seaduse

(IKS) §-de 5 ja 7 mõttes ning kellel lasus vastavalt IKS §-le 26 kohustus hoida talle tööülesannete

täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid saladuses, avaldas ta R. P.-le ja U. M.-ile G. K. eraelu ning

äritegevusega seonduvaid andmeid järgnevalt:

- 2009. a juulis edastas V. Kuusk R. P.-le G. K. poja R. K. nime ja sünniaja, vaadates neid andmeid

eelnevalt 7. ja 9. juulil 2009 politsei andmebaasist KAIRI;

- 30. septembril 2009 luges V. Kuusk U. M.-i kuuldes ette G. K.-le kuuluva äriühingu OÜ H

pangakonto väljavõtet, mille tulemusena sai U. M. informatsiooni OÜ H pangakontol toimunud

ülekannete kohta;

- 30. septembril 2009 nõudis V. Kuusk G. K.-lt U. M.-i juuresolekul tema telefoninumbri avaldamist,

mille tulemusena U. M. sai teada G. K. telefoninumbri.

3. KarS § 320 lg 1 järgi esitati V. Kuusele süüdistus selles, et tema, olles eraelus R. P.-ga tihedates ja

lähedastes suhetes ning olles aidanud 2009. aasta augustis-septembris R. P.-d OÜ V

raamatupidamisest ülevaate saamisel ja viibinud sellega seoses 2009. aasta septembris kolmel korral

R. P. ja R. K. kohtumiste juures, andis 25. mail 2010 Lõuna Politseiprefektuuris Tartus Riia 132

kriminaalasjas nr 10260100856 tunnistajana ülekuulamisel teadvalt valeütlusi, väites, et:

- ta tunneb R. P.-d vaid tööalaselt ning et tal ei ole väljaspool tööaega R. P.-ga kokkupuuteid olnud;

- ta tegeles OÜ V raamatupidamise ülevaatamisega Ü. K., mitte R. P. initsiatiivil;

- ta ei ole viibinud R. P. ja R. K. kohtumistel.

4. Tartu Maakohtu 11. juuni 2012. a otsusega tunnistati V. Kuusk süüdi KarS § 3161 järgi ja talle

mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. Samuti tunnistati V. Kuusk süüdi KarS § 320 lg 1 järgi ja talle

mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 6

kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuse aeg, mistõttu

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 1 kuu ja 18 päeva vangistust. KarS § 74 alusel

määrati, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui V. Kuusk ei pane kaheaastase katseaja

jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud

kontrollnõudeid. Samuti tunnistati V. Kuusk süüdi KarS § 157 järgi ja mõisteti karistuseks rahaline

karistus 100 päevamäära, s.o 2860 eurot. Kohtuotsuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.

4.1 Tunnistades V. Kuuse süüdi KarS § 3161 järgi, tuvastas maakohus, et süüdistatav edastas R. P.-le

korduvalt kohtueelse menetluse andmeid, millega raskendas oluliselt tõendamiseseme asjaolude

kindlakstegemist kriminaalasja nr 10260100856 kohtueelse menetluse raames, eeskätt G. K. suhtes

toimepandud kuritegude osas. G. K. ei julgenud enne 2010. a oktoobrit politsei poole pöörduda, kuna

kartis R. P.-d ja U. M.-i ning teadis, et R. P.-l on V. Kuuse näol politseis suur mõjuvõim. Lisaks

kasutas V. Kuusk talle politsei andmebaasidest teatavaks saanud teavet R. P. ja U. M.-i teavitamiseks

ning helistas R. P.-le selleks, et U. M.-i ja R. P. ütlusi nende kriminaalasjas kooskõlastada. Sellega on

täidetud KarS § 3161 objektiivne koosseis. V. Kuusk politseiametnikuna teadis kindlalt, et tal puudub

õigus avaldada tööalaselt talle teatavaks saavaid kriminaalmenetluse andmeid, kuid sellele vaatamata

tegi ta seda. Süüdistatav tegutses sooviga aidata tuttavatest kahtlustatavaid. Seega pani V. Kuusk talle

etteheidetava kuriteo toime otsese tahtlusega.

4.2 Tunnistades V. Kuuse süüdi KarS § 157 järgi, märkis maakohus, et V. Kuusk oli isikuandmete

töötleja IKS §-de 5 ja 7 mõttes ning tal lasus vastavalt IKS §-le 26 kohustus hoida talle tööülesannete

täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid saladuses. 27. septembri 2010. a vaatlusprotokollis

jäädvustati infosüsteemi POLIS alamsüsteemi KAIRI logid kasutaja V. Kuuse toimingute kohta

perioodil 2. jaanuar 2009 kuni 26. mai 2010. KAIRI logikirjetega on tuvastatud, et V. Kuusk avas 7.

juulil 2009 infosüsteemis K. S.-i ankeedi ning seejärel liikunud edasi K. S.-iga seotud isikute loetellu

ning isiku R. K. ankeeti ning R. K.-ga seotud isikute loetellu; infosüsteemis KAIRI on K. S. ja R. K.

G. K.-ga seotud isikud. 9. juulil 2009 avas V. Kuusk infosüsteemis KAIRI G. K. lapse R. K. ankeedi

ja seejärel R. K.-ga seotud isikute loetelu. Samuti leidis tõendamist, et G. K. oli R. P. ähvarduste tõttu

hirmul ja kartis politsei poole pöörduda, kuna teadis, et R. P.-l on politseis tuttav. Seega ei pidanud

kohus võimalikuks, et R. P. sai G. K. poja andmeid teada muul viisil kui V. Kuuse käest. Ka muude

G. K. eraelu ja äritegevust puudutavate andmete avaldamine V. Kuuse poolt on leidnud tõendamist.

4.3 Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab KarS § 157 tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste

suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. V. Kuusk,

omades

politseiametnikuna

juurdepääsu

teenistusülesannete

täitmiseks

kasutatavatele

andmebaasidele ning olles teadlik, et tal puudub õigus edastada kõrvalistele isikutele talle

kriminaalasja uurimisel teatavaks saanud infot, kasutas ära oma ametipositsiooni ja edastas teadlikult

G. K. eraelu ja äritegevust puudutavat infot kõrvalistele isikutele, s.o tuttavale R. P.-le ja U. M.-ile, s.t

pani kuriteo toime otsese tahtlusega.

4.4 Süüdistus KarS § 320 lg 1 järgi on samuti leidnud tõendamist. 25. mai 2010. a tunnistaja

ülekuulamise protokollist nähtub, et V. Kuusk kuulati Lõuna Prefektuuri organiseeritud ja raskete

kuritegude talituse erimenetleja E. K. poolt kriminaalasjas nr 10260100856 tunnistajana üle. V.

Kuusele selgitati tema õigusi ja kohustusi KrMS §-de 66-73 tähenduses. V. Kuusk andis õiguste

selgitamise kohta allkirja. V. Kuuse poolt tunnistajana antud ütluste kohaselt tunneb ta R. P.-d

tööalaselt, kuid lähemalt ei ole temaga suhelnud. R. P.-ga ei ole tal kokkupuudet väljaspool tööd

olnud ning ta ei ole osalenud mingitel koosviibimistel, kus R. K. ja R. P. on osalenud. Samas nähtub

kogutud tõenditest, sealhulgas tunnistajate R. K. ja Ü. K. ütlustest ning 16. novembri 2010.

jälitustoimingu protokollist, mis sisaldab V. Kuuse vestlusi K. P.-ga ja Ü. S.-iga, et süüdistatav suhtles

R. P.-ga eraviisiliselt ja tegeles OÜ V raamatupidamisega R. P. initsiatiivil, osaledes vähemalt kolmel

kohtumisel, kus olid ka R. P. ning R. K. Süüdistatav eitas seda ülekuulamisel eesmärgiga aidata R. P.-

l kahtlustusest vabaneda ning selleks, et vältida R. P.-ga suhtlemise ilmsikstulekut. Seega andis

süüdistatav valeütlusi otsese tahtlusega.

5. Tartu Ringkonnakohtu 6. detsembri 2012. a otsusega tühistati Tartu Maakohtu 11. juuni 2012. a

otsus osaliselt, V. Kuuse vangistuse kandmisest tingimisi vabastamises KarS § 74 alusel.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt vabastati V. Kuusk talle mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi

KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel katseajaga kolm aastat. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata,

põhjendades seda järgmiselt.

5.1 Maakohus on KarS § 3161 järgi esitatud süüdistust kinnitavad tõendid välja toonud ja seostanud

neid isikule etteheidetavate tegudega. Kriminaalasjas on tuvastatud, et V. Kuusk edastas korduvalt R.

P.-le kohtueelse menetluse andmeid, millega raskendas oluliselt tõendamiseseme asjaolude

kindlakstegemist kriminaalasja nr 10260100856 kohtueelse menetluse raames. V. Kuusk teadis, et tal

puudub õigus avaldada talle tööalaselt teatavaks saanud kriminaalmenetluse andmeid, kuid sellele

vaatamata tegi seda, aidates oma tuttavaid, kes olid kriminaalasjas kahtlustatavad. Seega pani V.

Kuusk kuriteo toime otsese tahtlusega. Ringkonnakohus kontrollis nii selles kui ka kriminaalasjas nr

10260100856 teostatud jälitustoimingute seaduslikkust ja tuvastas, et need on läbi viidud seaduslikult

ning sel teel saadud tõendid on lubatavad.

5.2 Maakohus põhjendas ka V. Kuuse süüdimõistmist KarS § 157 järgi. V. Kuusk avaldas andmeid

isikutele, kellel puudus õigus ja vajadus nimetatud andmeid teada saada. G. K. ütlustes ei ole alust

kahelda, kuna R. P. ja U. M. ähvardasid G. K.-d eelnevalt tapmisega ning on teda ka löönud. V.

Kuusk, omades politseiametnikuna juurdepääsu teenistusülesannete täitmiseks kasutatavatele

andmebaasidele ning teades, et tal puudub õigus edastada kõrvalistele isikutele talle kriminaalasja

uurimisel teatavaks saanud infot, kasutas ära oma ametipositsiooni ja edastas G. K. eraelu ja

äritegevust puudutavat infot kõrvalistele isikutele, s.o tuttavale R. P.-le ja U. M.-ile.

5.3 KarS § 320 lg 1 osas ei ole alust kahelda tunnistajate R. K. ja Ü. K. ütluste usaldusväärsuses.

Tunnistajate hirmu R. P. ja V. Kuuse ees kinnitab asjaolu, et nad olid ähvarduste tagajärjel sunnitud

kaitsepolitseisse pöörduma. Tunnistaja Ü. K. rääkis, et ta pöördus kaitsepolitseisse, kuna politseinik

V. Kuusk oli seotud R. P.-ga ja ähvardas R. K.-d. Ringkonnakohus kontrollis Ü. K. ja R. K. ütlusi

ning sarnaselt maakohtule ei tuvastanud neis selliseid vastuolusid, mis annaks alust tunnistajate ütlusi

ebausaldusväärseteks lugeda. V. Kuusele on 25. mail 2010 tunnistajana ülekuulamisel selgitatud tema

õiguseid ja kohustusi ning hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest KarS § 320 järgi, mida ta

kinnitas oma allkirjaga menetlustoimingu protokollil. Seega on täidetud KarS § 320 lg-s 1 kirjeldatud

kuriteo objektiivne külg. Selleks, et tuvastada, kas V. Kuusk andis valeütlusi teadvalt, on vajalik

vähemalt otsese tahtluse olemasolu tema tegevuses. Kuna eelnevalt leidis tõendamist, et V. Kuusk,

olles R. P.-ga tihedas eraviisilises suhtluses, tegeles R. P. initsiatiivil OÜ V raamatupidamisega ning

osales vähemalt kolmel kohtumisel, kus olid ka R. P. ning R. K., kuid eitas seda ülekuulamisel

eesmärgiga aidata R. P.-l kahtlustustest vabaneda ning vältida enda suhtluse ilmsikstulekut R. P.-ga,

andis süüdistatav valeütlusi otsese tahtlusega.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni V. Kuuse kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Heiki

Kuningas, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist samale

ringkonnakohtule

uueks

arutamiseks

materiaalõiguse

ebaõige

kohaldamise

ja

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Kassatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt

järgmised.

6.1 Maa- ja ringkonnakohus rikkusid oluliselt kriminaalmenetlusõiguse nõudeid KrMS § 339 lg 1 p 7

ja KarS § 339 lg 2 tähenduses, tunnistades V. Kuuse süüdi KrMS § 3161 järgi. Nimelt ei ole

süüdistuses näidatud, millise kuriteo olemasolu või puudumise tõendamine on olnud andmete

avaldamisega raskendatud. On ebaselge, millele tuginedes kohtud tuvastasid, et tunnistaja G. K.

kartis politseisse pöörduda, kui keegi ei ole seda tema käest küsinudki ning viimane ei ole seda ka

väitnud. Samuti pole põhjendatud seda, kuidas pidi süüdistatav teadma, et tunnistaja G. K. väidetavalt

kartis politseisse pöörduda. G. K. suhtes pandi vägivald toime enne, kui süüdistatav tunnistajat üle

kuulas ja esmakordselt nägi.

6.2 V. Kuusk tuleb KarS § 157 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista, kuna kohtu põhjendustest ei

nähtu, millega on tõendatud G. K. lapse andmete edastamine R. P.-le. Samuti ei ole infosüsteemi

KAIRI pidamise ja kasutamise kord käsitatav seadusena KarS § 157 mõttes. Isikuandmete kaitse

seaduse § 4 lg 2 loetleb delikaatsed isikuandmed ning ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ja

telefoninumber ei kuulu nende andmete hulka. Kui tegemist pole seadusega kaitstud andmetega, ei

saa nende avaldamist lugeda õigusvastaseks. Seega ei ole süüdistusaktis nõuetekohaselt kirjeldatud

seaduse sätteid, millest tulenevaid kohustusi süüdistatav rikkus. Andmete avaldamine vastastamise

käigus ei ole aga KarS § 157 kaitsealas, kuna on ilmne, et menetlustoimingul osaleja võib teada saada

andmeid, mille levitamine on keelatud. Seega on loomulik, et vastastamisel osalenud U. M. kuulis

räägitut.

6.3 V. Kuuse süüditunnistamisel KarS § 320 järgi on ebaselge, mis alusel loeti usaldusväärseteks

tunnistajate R. K. ja Ü. K. ütlused. Kohtud ei ole kontrollinud nende ütluste sisulist õigsust.

Apellatsioonis on üksikasjaliselt välja toodud tunnistajate poolt esitatud faktid, mis sisaldavad

lausvalet ning vasturääkivused nende endi ütlustes ning omavahelistes ütlustes, kuid kohtuotsustest

puudub ütluste analüüs. Maa- ja ringkonnakohus loevad tunnistajate R. K. ja Ü. K. ütlused

kattuvateks. Kui kohtud loevad tunnistajate ütlused kattuvateks, siis tuleb ka põhjendada, millises

osas kattuvus esineb. Samal ajal on esitamata jäetud põhjendused selle kohta, millega on tõendatud

süüdistatava ja R. P. eelnev tööväline suhtlemine.

7. Prokurör on esitanud kassatsioonivastuse, milles ta ei nõustu kassatsioonis esitatud seisukohtadega

ja leiab, et maa- ja ringkonnakohus on oma seisukohti põhjendanud.

7.1 V. Kuuse süüditunnistamisel KarS § 3161 järgi tuvastasid kohtud, et süüdistatav avaldas

kriminaalasjade nr 09260101779 ja nr 10260100856 kohtueelse menetluse andmeid ebaseaduslikult.

V. Kuusk sai need andmed teada seoses töö- või ametiülesannete täitmisega. KarS § 3161 järgi on

tegemist kuriteoga siis, kui andmete ebaseadusliku avaldamisega on tehtud võimatuks või oluliselt

raskendatud kuriteona karistatava teo olemasolu või selle puudumine või muude tõendamiseseme

asjaolude tuvastamine.

7.2 Kriminaalasja nr 09260101779 kohtueelse menetluse andmete edastamisega R. P.-le, kes kasutas

saadud informatsiooni koos U. M.-iga G. K. mõjutamiseks, raskendas V. Kuusk oluliselt kuriteona

karistatava teo olemasolu või puudumise tuvastamist kriminaalasja nr 10260100856 kohtueelse

menetluse raames G. K. suhtes toimepandud kuritegude osas. Andmete avaldamisega tekitati G. K.-s

usaldamatust politsei vastu, mistõttu ta ei teatanud enne 2010. a oktoobrit enda suhtes toimepandud

kuritegudest. Seega viivitas V. Kuuse tegevus kriminaalmenetluse alustamist ning raskendas tõendite

õigeaegset kogumist ja objektiivse tõe tuvastamist. Kahtlustatavale R. P.-le kriminaalasja nr

10260100856 kohtueelse menetluse andmete edastamisega võimaldas V. Kuusk R. P.-l saadud teavet

arvestades kujundada oma edasist käitumist kriminaalmenetluses, raskendades sellega oluliselt R. P.

ja U. M.-i süü ning muude tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemist kriminaalasja nr

10260100856 kohtueelse menetluses.

7.3 Kriminaalmenetluse andmete avaldamine põhjustab objektiivse hindaja arusaama järgi

tõendamiseseme asjaolude tuvastamise raskendamist. Kui isik, kelle suhtes on pandud toime

kuriteotunnustega tegu, ei julge pöörduda õiguskaitseasutuse poole esimesel võimalusel, vaid teeb

seda mitmeid kuid hiljem, siis objektiivse hindaja arusaama järgi on menetluse läbiviimine

raskendatud. Kui kriminaalmenetluse andmeid avaldada kahtlustatavale, siis üldise ja tavalise

elukogemuse järgi saab järeldada, et kahtlustatav on menetluses paremal positsioonil kui menetleja,

kuna kahtlustatav on menetluse käigust teadlik ning käitub nii, et on raske leida tõendeid tema teo

tõendamiseks. Isegi kui väita, et KarS § 3161 sätestatud süüteokoosseisule vajalik tagajärg ei ole

saabunud, siis on V. Kuusk oma tegevusega pannud toime süüteokatse.

7.4 Kohtud tunnistasid V. Kuuse põhjendatult süüdi ka KarS § 157 järgi. Nimelt saladuses hoitav

teave on igasugune faktiline asjaolu, mis ei ole teada üldiselt, vaid ainult väga piiratud inimesteringile

ja mille saladuse hoidmiseks on isikul õigustatud huvi. Saladuses hoitav teave peab seonduma isiku

tervise, eraelu või äritegevusega. Lapse eesnimi, sünniaeg ning isiku telefoninumber on eraellu

puutuv teave ja seega tuleb seda ka saladuses hoida.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Esmalt analüüsib Riigikohtu kriminaalkolleegium KarS §-s 3161 sisalduva kuriteokoosseisu sisu ja

V. Kuuse teos selle tunnuste esinemist (I), seejärel käsitleb kassatsiooni väiteid KarS § 157 ja § 320

puudutavas osas (II) ja võtab lõpuks kokku kassatsioonimenetluse tulemused (III).

I

9. KarS § 3161 objektiivse koosseisu tunnusena võib tegu seisneda kas kriminaalasja kohtueelse

menetluse andmete ebaseaduslikus avaldamises või kuriteo ärahoidmiseks või tõkestamiseks

toimetatava jälitusmenetluse andmete ebaseaduslikus avaldamises. Kolleegium nõustub siinkohal

maa- ja ringkonnakohtu seisukohtadega, et kriminaalasjas on tuvastatud V. Kuuse poolt kahe

kriminaalasja kohtueelse menetluse andmete tahtlik ebaseaduslik avaldamine süüdistuses kirjeldatud

asjaoludel ega pea vajalikuks sellel pikemalt peatuda.

10. Lugedes koosseisupärase teo nõuetekohaselt tuvastatuks, tuleb järgnevalt silmas pidada, et

KarS §-s 3161 ettenähtud kuriteokoosseisu puhul ei ole tegemist teodeliktiga, vaid materiaalse- ehk

tagajärjedeliktiga. KarS § 12 lg 2 kohaselt on tegu (tegevus või tegevusetus) ja sellega põhjuslikus

seoses olev tagajärg objektiivse süüteokoosseisu eraldiseisvad tunnused, millest üks ei saa olla teise

osa ega sellega kattuda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. septembri 2010. a otsus

kriminaalasjas nr 3-1-1-72-10, p 12). KarS § 3161 dispositsiooni ei tule mõista abstraktse

ohudeliktina, mis näeks ette karistuse kohtueelse menetluse või jälitusandmete avaldamise kui

kriminaalmenetlust tüüpiliselt ohustava käitumise eest nagu seda sisuliselt tehakse prokuröri

kassatsioonivastuses. Ei saa nõustuda seisukohaga, mille kohaselt kohtueelse menetluse andmete

avaldamine teatud isikutele kahjustab juba iseenesest kriminaalmenetlust ja selline kahjustamine ongi

kahju (tagajärg). Selline arusaam tähendab sisuliselt teo ja tagajärje samastamist. Karistusnormis on

seadusandja kirjeldanud konkreetset tagajärge, mis peab järgnema teole ehk andmete avaldamisele.

Tagamaks loogilist seost teo kirjeldusega tuleb KarS §-s 3161 ettenähtud kuriteo tagajärjena käsitada

kas kohtueelse menetluse kui terviku eesmärgi (KrMS § 211) saavutamise võimatust või selle olulist

raskendamist. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. aprill 2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-30-

13, p 11.1). Kas ja mil määral on kohtueelse menetluse andmete avaldamine tõendamiseseme

asjaolude tuvastamist raskendanud või võimatuks muutnud, on faktiküsimus. (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 22. juuni 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-54-11, p 7.4).

10.1 V. Kuusele heideti süüdistuses ette esmalt seda, et kohtueelse menetluse andmete avaldamisega

R. P.-le ja U. M.-ile põhjustas ta G. K. usaldamatuse politsei vastu, mistõttu viimane ei julgenud

teatada tema vastu toimepandud kuritegudest. Sellega on süüdistuse kohaselt oluliselt raskendatud

nende kuritegude olemasolu tuvastamine. Samas ei ole kolleegiumi hinnangul süüdistuses ega

kohtuotsustes avatud objektiivse tunnuse „oluliselt raskendatud“ sisu. Nagu eespool märgitud, ei saa

eeldada, et igasugune andmete avaldamine on võrdsustatav tagajärje põhjustamisega. Kohtuotsustest

ei nähtu, millised olulised menetlustakistused põhjustati sellega, et G. K. ei teatanud enne 2010. aasta

oktoobrit politseile tema vastu toimepandud kuritegudest. Prokuröri kassatsioonivastuses viidatakse

küll sellele, et kriminaalmenetluse efektiivseks läbiviimiseks on vaja koguda tõendeid esimesel

võimalusel, kui pannakse toime süüteo tunnustega tegu ja igasugune viivitus põhjustab raskusi.

Samas ei saa selline üldine tõdemus asendada süüdistuse kohustust näidata, kas ja mil viisil

menetlusraskused konkreetsete kuritegude uurimisel tegelikult ilmnesid ja milles seisnes nende

olulisus.

10.2 Süüdistatavale heidetakse KarS § 3161 järgi ette ka seda, et kahtlustatavale R. P.-le kriminaalasja

kohtueelse menetluse andmete edastamisega võimaldas V. Kuusk R. P.-l ja U. M.-il saadud teavet

arvestades kujundada oma edasist käitumist kriminaalmenetluses ja kaitsepositsiooni ning

kohtueelsesse menetlusse seeläbi sekkudes raskendas V. Kuusk oluliselt R. P. ja U. M.-i süü ning

muude tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemist kriminaalasja nr 10260100856 kohtueelse

menetluse raames. Põhimõtteliselt nõustub kolleegium sellega, et kahtlustatavatele kohtueelse

menetluse andmete avaldamine võib teatud juhtudel välistada või teha oluliselt raskemaks

kriminaalasja uurimise, näiteks seetõttu, et andmete avaldamise mõjul kõrvaldatakse tõendid või

mõjutatakse tunnistajaid. Samas ei nähtu Riigikohtu hinnangul ka siin V. Kuusele esitatud

süüdistusest ega kohtuotsustest, millisel viisil oli praegusel juhul isikute süü ja muude

tõendamisesemete asjaolude kindlakstegemine oluliselt raskendatud. Kriminaalasjast nähtub, et R. P.-

le ja U. M.-ile esitati viidatud kohtueelse menetluse tulemusena kriminaalasjas süüdistus.

Kaitsetaktika kujundamine isenesest ei saa olla etteheite sisuks. Olemuslikult võrdsustasid ka siin

süüdistus ja kohtud tegu ja tagajärge, leides, et kohtueelse menetluse andmete avaldamisel

kahtlustatavale on iseenesest tegemist tema süü ja muude tõendamiseseme asjaolude tuvastamise

olulise raskendamisega. Seega ka selles osas ei olnud juba süüdistuses sisustatud KarS §-le 3161

vastav tagajärg.

11. Kolleegium märgib, et lõpuleviidud tagajärjedeliktist saab rääkida vaid siis, kui on tuvastatud

koosseisupärane tegu, tagajärg ja nendevaheline põhjuslik seos. Põhjusliku seose tuvastamiseks tuleb

esmalt läbida naturalistliku põhjuslikkuse test vajaliku tingimuse (conditio sine qua non) kriteeriumi

alusel ja selgitada, kas tagajärg langeks ära siis, kui tegu mõtteliselt kõrvaldada. KarS § 3161 puhul

eeldab see näitamist, et kriminaalmenetluse eesmärke ei olnud võimalik saavutada (või oli see

oluliselt raskem) just süüdistatava teo ehk andmete avaldamise tõttu. Samuti tuleb tagajärg isikule

objektiivselt omistada, muu hulgas näidates, et saabunud tagajärg oli normi kaitsealas ehk kohtueelse

menetluse andmete avaldamise piiramisega taotletakse muu hulgas sellise tagajärje vältimist. Ka seda

küsimust ei ole süüdistuses ega sellest tulenevalt ka kohtuotsustes käsitletud.

12. Lõpuks eeldab KarS § 3161 ka selle tuvastamist, et süüdistataval oli tahtlus nii teo, tagajärje kui

ka (vähemalt üldjoontes) nendevahelise põhjusliku seose osas. Seega ei piisa asjaolu

kindlakstegemisest, et isik avaldas tahtlikult kohtueelse menetluse andmeid, vaid peab tuvastama, et

tal oli tahtlus ka sellega kaasneva tagajärje ehk siis näiteks kohtueelse menetluse eesmärkide

saavutamise välistamise suhtes. Praeguses asjas piirdusid kohtud nentimisega, et V. Kuusk avaldas

andmeid otsese tahtlusega.

13. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et KarS §-le 3161 vastav tagajärg ning teo ja tagajärje

vaheline seos jäi kohtumenetluses tuvastamata, mistõttu kohaldasid kohtud V. Kuuse

süüditunnistamisel ebaõigesti materiaalõigust, mõistes ta süüdi KarS § 3161 järgi. Kohtud jätsid

lahendamata ka küsimuse V. Kuuse tahtlusest vastava tagajärje saabumise suhtes, kontrollides tema

tahtlust vaid andmete avaldamise suhtes. Eeltoodust tulenevalt tuleb V. Kuusk KarS § 3161 järgi

õigeks mõista tema teos süüteokoosseisu puudumise tõttu. Kolleegium märgib, et puudub alus ka

V. Kuuse süüditunnistamiseks KarS § 3161 - § 25 lg 2 järgi. Et tunnistada kedagi süüdi

tagajärjedelikti katses, peab juba süüdistusest nähtuma, millise konkreetse tagajärje poole pürgimist

süüdistatavale ette heidetakse ja ka tema tahtlus selle tagajärje saavutamise osas.

II

14. Kolleegium leiab, et V. Kuuse süüditunnistamine KarS § 157 ja § 320 lg 1 järgi on põhjendatud.

14.1. V. Kuusele heideti KarS § 157 järgi ette seda, et ta rikkus IKS §-s 26 sisalduvat kohustust hoida

talle tööülesannete täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid saladuses. Isikuandmete seaduse viidatud

sättest ei tulene, et see kohustus laieneb vaid delikaatsetele isikuandmetele. Kohtud tuvastasid, et

juurdepääs KAIRI andmebaasile oli süüdistataval tema ametiülesannetest tulenevalt. G. K.

ülekuulamisel tema suhtes alustatud kriminaalasja raames sai V. Kuusk teada ka muid andmeid, mille

avaldamist talle ette heidetakse. Kohtud näitasid ära, et andmete avaldamine U. M.-ile ei olnud

tingitud menetlustoimingu (vastastamise) läbiviimise vajadusest, arvestades ka seda, et vastastamise

kohta ei koostatud menetlustoimingi protokolli. Kohtuotsustes on põhjendatud ka seisukohta, et G. K.

lapse andmeid (R. K. nimi ja sünniaeg) said R. P. ja U. M. teada just V. Kuuse kaudu.

14.2. KarS § 320 osas on kohtud põhjendanud oma seisukohta, et V. Kuusk andis kriminaalasja

nr 10260100856 kohtueelses menetluses tunnistajana ülekuulamisel teadvalt valeütlusi, viidates

seejuures nii tunnistajate Ü. K. ja R. K. ütlustele, mida loeti usaldusväärseks, kui ka teistele

tõenditele. Nendest tõenditest nähtus, et süüdistatav suhtles R. P.-ga eraviisiliselt ja tegeles R. P.

initsiatiivil OÜ V raamatupidamisega, osaledes vähemalt kolmel kohtumisel, kus olid ka R. P. ning R.

K., kuid eitas seda ülekuulamisel eesmärgiga aidata R. P.-l kahtlustustest vabaneda ning vältida enda

suhtluse ilmsikstulekut R. P.-ga.

III

15. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 2, tuleb maa- ja

ringkonnakohtu otsused tühistada osas, milles V. Kuusk tunnistati süüdi ja karistati KarS § 3161 järgi,

samuti liitkaristuse mõistmises, ja teha uus otsus, millega mõista süüdistatav KarS § 3161 järgi

õigeks. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda KarS § 320 lg 1 järgi ärakandmisele kuuluvaks karistuseks viis

kuud ja kaheksateist päeva vangistust ning KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi

kohaldamata katseajaga kolm aastat. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata. Kaitsja kassatsioon

tuleb rahuldada osaliselt.

16. V. Kuuse kaitsja Heiki Kuningas on koos kassatsiooniga esitanud taotluse määrata V. Kuusele

kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest Karl Saavo Advokaadibüroole tasu 230 eurot 40

senti (sh käibemaks 38 eurot 40 senti). Riigikohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb RÕS § 23

lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsuse

punktidest 2, 3 ja 28 juhindudes rahuldada. Lähtudes KrMS § 175 lg 1 p-st 4 ja § 186 lg-st 1 jääb

V. Kuuse kaitsjale kassatsioonimenetluses määratud tasu menetluskuluna riigi kanda.

Lea Kivi, Jüri Ilvest, Hannes Kiris