3-3-1-86-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-86-12

Määruse kuupäev

4. juuni 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Artur Boiko kaebus Harju Maakohtu kinnistusosakonna

kohustamiseks kaebaja kahju hüvitamise taotlust läbi vaatama

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 4. oktoobri 2012. a määrus haldus-

asjas nr 3-12-1256

Menetluse alus Riigikohtus

Artur Boiko määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Artur Boiko määruskaebus rahuldamata.

2. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 4. oktoobri 2012. a ning Tallinna Halduskohtu 5. septembri

2012. a määruste põhjendusi haldusasjas nr 3-12-1256 vastavalt käesoleva määruse

põhjendustele, jättes määruste resolutsioonid muutmata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Boiko esitas 7. mail 2012. a Harju Maakohtu kinnistusosakonnale taotluse nõudega „Tagasi

mulle kulud, mis on tekkinud läbi teie süü. Loetle kontole [---] 10 000,00 €“. Taotlus koosneb eesti-

keelsetest sõnadest ning lisatud on venekeelne algtekst. Taotluses märgitakse, et 2004. a sõlmitud

abieluvaralepingu kohaselt jäi kinnistu nr 17868501 L. Boikole. 2004. a saabusid kinnistusosa-

konnale notarilt dokumendid, kuid kinnistusosakonna töötajad ei teinud midagi, et kinnisasja omandi

üleminek vormistada. L. Boiko pöördus 2011. a oma õiguste taastamiseks ja kinnistusraamatu kande

parandamiseks kohtusse (tsiviilasi nr 2-10-56868) ning kohtuotsuse kohaselt tuleb A. Boikol maksta

L. Boikole 4359,68 eurot ja riigile 31,75 eurot, samuti on esitanud arve kohtutäitur. A. Boiko on

kulutanud raha maamaksuks, mida Maksu- ja Tolliamet kinnistusraamatu kandele viidates ei tagasta,

temalt nõutakse hagiga seotud kulusid ja täitemenetluse kulusid. A. Boikole on tekitatud ka

mittevaralist kahju, kuna purunesid suhted perega.

2. 1 A. Boiko pöördus 2. juunil 2012 e-kirjaga Harju Maakohtu kinnistusosakonna poole, teatades, et

pole oma 7. mai 2012. a taotlusele vastust saanud. Harju Maakohtu kinnistusosakond vastas samal

päeval e-kirjaga, kes kohtuametnikest „antud tsiviilasja menetlusega“ tegeleb. Vastuseks A. Boiko

palvele selgitada, miks on kinnistusosakonnale esitatud taotlus antud teise kohta, teatas kinnistusosa-

kond, kes tegelevad tsiviilasja nr 2-10-56868 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse

menetlusega, ning selgitas, et viivitus menetluskulude avalduste läbivaatamisel on tingitud avalduste

väga suurest arvust, menetlustoimingutest teatatakse kirjalikult.

3. A. Boiko esitas 17. juunil 2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse taotlusega „koguda Harju MK

kinnistusosakond 10 000 € ja kanda raha kontole [---].“ Kaebaja märkis, et pöördus 7. mail 2012. a

Harju Maakohtu kinnistusosakonna poole, nõudes kahju hüvitamist, kuid talle pole 30 päeva jooksul

vastatud. Taotlus on edastatud Harju Maakohtule, kellel pole taotluses märgitud probleemiga seost.

4. 22. juuni 2012. a määrusega jättis Tallinna Halduskohus määruse käiguta, leides, et kaebaja on

kohtule esitanud kohati arusaamatu sõnastusega kaebuse. Kui kaebaja soovib esitada kaebust Harju

Maakohtu kinnistusosakonna poolt tekitatud kahju 10 000 euro hüvitamiseks, siis selliselt tuleks

esitada ka kaebuse taotlus. Kui kaebaja soovib esitada kaebust seoses sellega, et kaebaja 7. mai 2012.

a taotlusele ei vastatud 30 päeva jooksul ning taotlus suunati mujale, siis selgitab kohus, et tegemist

ei ole vaidlusega, mis kuuluks halduskohtu pädevusse ning kohtul tuleks taotlus kaebajale tagastada.

Kaebajal tuleb täpsustada kaebuse taotlust, samuti tuleb kaebajal tasuda riigilõiv.

Vastuseks kaebuse käiguta jätmise määrusele teatas kaebaja, et kinnistusosakonna tegevus on õigus-

vastane ja ta palub kohustada kinnistusosakonda kaebaja 7. mai 2012. a taotlust läbi vaatama.

Kaebaja märkis, et RVastS § 18 lg 1 kohaselt peab haldusorgan taotluse lahendama kahe kuu jooksul

selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Vastustaja on kaebaja taotluse põhjendamatult üle andnud

ega soovi seda läbi vaadata. Taotlus on tsiviilasja lahendava kohtuniku käes ning ei saa eeldada, et

sellele vastavad kaks asutust.

Tallinna Halduskohus jättis kaebuse taas käiguta. Kohus selgitas kaebajale veel kord, et haldus-

kohtule ei saa esitada kaebust kiirendada 7. mai 2012. a taotluse läbivaatamist. Sellised kaebused ei

kuulu halduskohtu pädevusse. Isegi kui kaebaja 7. mai 2012. a taotluse näol on tegemist kahju-

nõudega kinnistusosakonnale, ei saa ikkagi esitada halduskohtule taotlust, et kohus kohustaks

kinnistusosakonda kahjunõuet läbi vaatama. Kui kaebaja leiab, et taotluse näol oli tegemist kahju-

nõudega kinnistusosakonnale ning see on jäetud tähtaegselt (RVS § 18 lg-s 1 toodud tähtajal) läbi

vaatamata, siis tuleb esitada kahjunõue otse halduskohtule (RVS § 18 lg 2).

Kaebaja teatas 20. augustil 2012, et ta vaidlustab kinnistusosakonna tegevuse – taotluse läbi-

vaatamisest keeldumise, ta soovib, et kinnistusosakond talle vastaks, ning palub kohtul kohustada

vastustajat kaebajale vastama.

5. Tallinna Halduskohtu 5. septembri 2012. a määrusega tagastati kaebus läbivaatamatult. Kohus

leidis, et kaebaja 7. mai 2012. a taotlus on sisuliselt kahjunõue, mille rahuldamise või rahuldamata

jätmise kohta ei ole seisukohta võetud. Kaebajale on korduvalt selgitatud, et kui tema kahjunõue on

jäetud tähtaegselt (RVastS § 18 lg-s 1 toodud tähtajal) läbi vaatamata, siis tuleb tal esitada kohtule

kahjunõue (RVastS § 18 lg 2). Halduskohtule ei saa esitada kaebust, et kohus kohustaks kinnistus-

osakonda kahjunõuet läbi vaatama. HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastab kohus kaebuse, kui kaebus

ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, määratud tähtaja jooksul ei ole puudusi kõrvaldatud ja

puudused takistavad asja läbivaatamist. Kuna kaebaja ei ole määratud tähtaja jooksul esitanud

kohtule menetletavat nõuet (kahjunõue) ega tasunud selle eest nõutavas määras riigilõivu ning

kaebaja taotlust kohus menetleda ei saa, tuleb kaebus tagastada läbivaatamatult.

6. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtu määruse peale määruskaebuse. Tallinna Halduskohus jättis

määruskaebuse rahuldamata ja edastas lahendamiseks ringkonnakohtule. Määruskaebuses palus

kaebaja halduskohtu 5. septembri 2012. a määrus tühistada. Kaebaja selgitas, et 12. juunil 2012 sai ta

teada, et tema 7. mai 2012. a avaldus saadeti tsiviilkohtule, ehkki see oli adresseeritud konkreetselt

kinnistusosakonnale. 30. juunil 2012. a sai kaebaja L. Boiko esindaja vastuse menetluskulude

vastuväitele tsiviilasjas nr 2-08-56868. Sellest dokumendist järeldub, et kaebaja taotlus on tõepoolest

tsiviilkohtus ning ta ei saa sellele kunagi kinnistusosakonnalt vastust. Kaebajal on õigus saada vastus

taotlusele, mille ta esitas 7. mail 2012 Harju Maakohtu kinnistusosakonnale. Halduskohtu 5.

septembri 2012. a määrus on põhjendamatu. Kaebus vastab nõuetele. HKMS § 37 lg 2 p 2 kohaselt

võib kaebusega nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist. HKMS § 38 lg 1 p 7 kohaselt

tuleb kaebusesse märkida kaebuse faktiline põhjendus. HKMS § 39 lg 1 p 4 kohaselt tuleb kaebusele

lisada andmed riigilõivu tasumise kohta. HKMS § 80 lg 1 kohaselt esitatakse kaebus eesti keeles.

Kohus rikkus menetlusnorme. Kohus kohaldas ebaõigesti ka materiaalõiguse norme.

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 4. oktoobri 2012. a määrusega määruskaebuse rahuldamata, kuid

muutis Tallinna Halduskohtu määruse põhjendusi, asendades need ringkonnakohtu määruse punktides

11 ja 12 toodud põhjendustega. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus on ebaõigesti kohaldanud

kaebuse tagastamise alusena HKMS § 121 lg 1 punkti 2, kuid lõppjäreldusena on kohus kaebuse

siiski õigesti tagastanud. Käesolevas asjas on halduskohus kaebajale selgitanud, et tema eesmärgi

saavutamiseks sobivaks ja vajalikuks nõudeks on kahju hüvitamise nõue. Ringkonnakohtu hinnangul

on halduskohtule esitatud kaebuse täpsustuste ja ka määruskaebuse põhjal üheselt selge, et kohtu

selgitustele vaatamata ei soovi kaebaja käesolevas asjas esitada halduskohtule kahju hüvitamise

kaebust, vaid soovib nimelt Harju Maakohtu kinnistusosakonna kohustamist tema kahju hüvitamise

taotlust läbi vaatama. RVastS §-dest 17 ja 18 tuleneb erisusena, et kahju hüvitamise taotluste puhul

isikul kohtus kaitstavat tegevuseks kohustamise nõuet ei ole. RVastS § 17 lg 1 kohaselt võib kahju

hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. RVastS § 18

lg 1 näeb tõepoolest ette haldusorgani kohustuse lahendada taotlus kahe kuu jooksul selle

nõuetekohasest esitamisest arvates, kuid sellest sättest ei tulene isiku õigust nõuda kahekuulise tähtaja

möödumise korral kohtu kaudu taotluse lahendamist, sest sama paragrahvi lg 2 näeb ette kannatanu

õiguse esitada taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise korral 30 päeva jooksul kohtule kaebus

hüvitise väljamõistmiseks. Ringkonnakohus leidis, et olukorras, kus kaebaja kohtu ettepanekule

vaatamata ei muuda kaebust ja ei esita oma eesmärgi saavutamiseks sobivat ja vajalikku nõuet, ei ole

õige tagastada kaebust HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, sest tegemist ei ole kaebuse puudusega. Kohane

alus kaebuse tagastamiseks on käesoleval juhul HKMS § 121 lg 2 p 1, mille kohaselt võib kohus

tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus,

eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel kohustamisnõude

esitamine ja menetlemine on iseenesest võimalik, kuid selline kaebus jääks rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Kaebaja taotleb määruskaebuses Riigikohtule ringkonnakohtu määruse tühistamist ja asja läbi-

vaatamiseks saatmist esimese astme kohtule. Kaebaja leiab, et on oma avaldust täpsustanud, ning

leiab, et tal on õigus saada vastust kinnistusosakonnale esitatud taotlusele. Kaebaja selgitab, et

vaidlustab kohtu kinnistusosakonna toimingu, millega saadeti tema taotlus tsiviilkohtusse. Kaebaja

leiab, et ringkonnakohtu poolt kaebuse tagastamise motiivide muutmine on vastuolus menetlus-

seadustiku sätetega ning teise astme kohus ei saa esimese astme kohtu motiive muuta.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium analüüsib kõigepealt RVastS § 18 lg 2 alusel halduskohtule kohustamisnõude

esitamise võimalikkust (I), selgitab haldusorgani kohustusi kaebaja esitatud taotlusega sarnaste

taotluste menetlemisel (II) ning annab hinnangu halduskohtu ning ringkonnakohtu poolt kohaldatud

kaebuse tagastamise aluse korrektsusele (III).

I

10. Kaebaja on esitanud halduskohtule nõude toimingu tegemiseks HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel –

kohustada Harju Maakohtu kinnistusosakonda vastama tema kahju hüvitamise taotlusele. HKMS

§ 37 lg 2 p 2 kohaselt võib kaebusega nõuda haldusakti andmist või toimingu tegemist (kohustamis-

kaebus) ning HKMS § 37 lg 2 p 4 kohaselt avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist

(hüvitamiskaebus). HKMS § 41 lg 3 sätestab, et kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus

kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või

toimingu tegemist uuesti otsustama.

RVastS § 17 lg 1 esimese lause kohaselt võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud

haldusorganile või kaebuse halduskohtule. RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise

suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise

väljamõistmiseks.

Kohtud on kolleegiumi hinnangul käesolevas asjas õigesti leidnud, et kohustamisnõude esitamine ei

ole lubatud. RVastS § 18 lg 2 kohaselt esitatakse kohtule hüvitamis-, mitte kohustamiskaebus.

11. Põhiseaduse § 15 lg 1 lausest 1 tuleneb igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste

rikkumise korral kohtusse. See aga ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab

olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse. Kohtusse pöördumise õiguse mõningane kitsendamine

on vajalik õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 6. septembri 2007. a määrus asjas nr 3-3-1-40-07, p 11). Kolleegium on

8. oktoobri 2008. a määruse asjas nr 3-3-1-41-08 p-s 8 leidnud, et eriregulatsioonina tuleneb RVastS §

18 lg-st 2, et kui isik on taotlenud hüvitist haldusorganilt ja pole saanud rahuldavat tulemust, siis on

tal võimalik esitada halduskohtule hüvitise saamiseks kaebus 30 päeva jooksul. Seetõttu peab isik,

kui ta läbib RVastS § 17 lg-s 1 ja § 18 lg-s 2 reguleeritud kohtuvälise menetluse haldusorganis,

pöörduma menetluse tulemusega mittenõustumisel halduskohtusse kahjunõudega 30 päeva jooksul

arvates taotluse rahuldamata jätmisest. Viidatud lahendist tuleneb seegi, et kohane on just kahju

hüvitamise nõude esitamine. RVastS § 17 lg-s 3 ja HKMS § 46 lg-s 4 sätestatud tähtajad sellisel juhul

enam ei kohaldu.

II

12. Kaebaja esitas 7. mail 2012 Harju Maakohtu kinnistusosakonnale taotluse varalise ja mitte-

varalise kahju hüvitamiseks. 12. juunil 2012 sai kaebaja oma täiendavale pöördumisele vastuse, et

Harju Maakohtu kinnistusosakond on nimetatud avalduse lisanud tsiviilasja nr 2-10-56868 (Ljubov

Boiko hagi Artur Boiko, AS Starman ja Eesti Vabariigi vastu kinnistu lahusvaraks tunnistamiseks,

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, keelumärke kustutamiseks ja ebaõige omanikukande

kustutamiseks) raames toimuva menetluskulude kindlaksmääramise menetluse materjalide juurde.

RVastS § 17 lg 1 esimese lause kohaselt võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud

haldusorganile või kaebuse halduskohtule. RVastS § 17 lg 1 teine lause sätestab, et taotlus kohtu poolt

tekitatud kahju hüvitamiseks esitatakse sama lõike teise lause kohaselt Justiitsministeeriumile.

Kohtute seaduse § 15 lg-st 1 tulenevalt on kinnistusosakond maakohtu struktuuriüksus. Kinnistus-

osakonna poolt tekitatud kahju on käsitatav kohtu poolt tekitatud kahjuna. Seega oleks kaebaja

pidanud esitama kahju hüvitamise taotluse kinnistusosakonna asemel Justiitsministeeriumile.

Kaebajal puudus õigus nõuda kahju hüvitamist kinnistusosakonnalt, kellel ei ole vastava taotluse

lahendamise pädevust.

13. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 4 esimene lause sätestab, et kui taotluse lahendamine

ei kuulu haldusorgani pädevusse, jätab haldusorgan taotluse läbi vaatamata, selgitades taotlejale,

millise haldusorgani pädevusse asi kuulub, või edastab taotluse pädevale haldusorganile, teatades

sellest taotlejale. Taotluse edastamise või pädevuse selgitamise kohustus laieneb ka kohtule, sh

kinnistusosakonnale, kui talle esitatakse ekslikult taotlus haldusmenetluse algatamiseks, nt kahju

hüvitamiseks kohtueelses menetluses. Eeltoodud põhimõtetega oleks kooskõlas, kui Harju Maakohtu

kinnistusosakond oleks teavitanud kaebajat, et RVastS § 17 lg 1 kohaselt tuleks taotlusega pöörduda

Justiitsministeeriumi poole. Samuti oleks kinnistusosakond võinud ise edastada taotluse

Justiitsministeeriumile (sealjuures taotlejat edastamisest teavitades). Juhul, kui esitatud taotlus on

pädeva haldusorgani määratlemiseks ebaselge, on alati võimalik paluda taotlejal oma pöördumist

täiendavalt selgitada.

III

14. Kolleegium peab vajalikuks selgitada kaebuse tagastamise aluse valikut olukorras, kus kohtu

hinnangul ei ole kaebaja esitanud oma õiguste kaitseks sobivat nõuet.

HKMS § 121 lg 1 p 2 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei

vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi

kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib

tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus,

eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel põhjendusega, et kaebaja ei ole

kõrvaldanud kaebuse puudusi – ei ole kohtu selgitusest hoolimata esitanud määratud tähtaja jooksul

sobivat nõuet (kahjunõuet) ega tasunud sellele nõudele vastavas suuruses riigilõivu – ning kaebaja

nõuet ei saa menetleda. Ringkonnakohus on leidnud, et olukorras, kus kaebaja hoolimata kohtu

ettepanekust ei muuda kaebust ega esita oma eesmärgi saavutamiseks sobivat ja vajalikku nõuet, ei

ole õige tagastada kaebust HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, sest tegemist ei ole kaebuse puudusega.

Formaalselt vastab kaebus HKMS § 37 lg 2 p 2 nõuetele ning selle sisu ei pea vastama

hüvitamiskaebuse sisunõuetele, ja tasutud ei pea olema ka riigilõiv hüvitamiskaebuse esitamisel ette

nähtud suuruses. Kohane alus kaebuse tagastamiseks oli ringkonnakohtu arvates HKMS § 121 lg 2

p 1, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas

ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

15. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et kaebuse muutmata jätmine kohtu poolt

soovitatud viisil ehk sobiva nõude esitamata jätmine ei saa iseenesest olla käsitatav kaebuse

puudusena HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kui kaebus samal ajal vastab formaalselt HKMS § 37-39

nõuetele. Kuid ka ringkonnakohus on kolleegiumi arvates eksinud kaebuse tagastamise aluse

määratlemisel.

Ringkonnakohus on leidnud, et aluseks kaebuse tagastamisel on HKMS § 121 lg 2 p 1. Ringkonna-

kohus ei ole välistanud kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust. Ringkonnakohus on leidnud, et

HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel kohustamisnõude esitamine ja menetlemine on iseenesest võimalik, kuid

selline kaebus jääks rahuldamata. Selline hinnang viitab, et kohtud oleksid pidanud kohaldama

HKMS § 121 lg 2 p-s 2 sätestatut, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle

esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

22. märtsi 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-11-13, p 17).

Kui pädev haldusorgan on kahju hüvitamisest keeldunud või jätnud selle alusetult läbi vaatamata või

kui hüvitis on isiku arvates liiga väike, tuleb HKMS § 37 lg-t 2 kohaldada koostoimes olukorda

reguleeriva eriregulatsiooniga. Sellises situatsioonis ei vasta kohustamiskaebus HKMS § 37 lg-le 2

koostoimes RVastS § 18 lg-ga 2. Neil juhtudel on võimalik vaid hüvitamiskaebus. Muud kaebused

või nõuded tuleb HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada.

16. Käesoleval juhul RVastS § 18 lg 2 ei rakendu. Seetõttu tulnuks käesolev kaebus tagastada

HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, sest sellise kaebuse abil ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki.

Soovitud eesmärgi saavutamine ei ole võimalik, sest vastavalt RVastS § 17 lg 1 teisele lausele

esitatakse taotlus kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks Justiitsministeeriumile. Harju Maakohtu

kinnistusosakonda ei saa RVastS § 18 lg 1 alusel kohustada kaebaja taotlust kahekuulise tähtaja

jooksul lahendama.

17. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu

4. oktoobri 2012. a ja Tallinna Halduskohtu 5. septembri 2012. a määruste põhjendusi haldusasjas

nr 3-12-1256 tuleb muuta vastavalt käesoleva määruse põhjendustele, jättes määruste resolutsioonid

muutmata.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann