3-2-1-28-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-28-13

Määruse kuupäev

Tartu, 10. aprill 2013. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull

Kohtuasi

Avo Meiterni (Meitern) avaldus võlgade

ümberkujundamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 16. novembri 2012. a määrus

tsiviilasjas nr 2-11-41932

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Avo Meiterni määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Avo Meitern, esindaja vandeadvokaat Merle Järvala

Võlausaldaja AS SEB Pank (registrikood 10004252),

seaduslik esindaja juhatuse liige Eerika Vaikmäe-Koit,

lepinguline esindaja Liis Könn

Asja läbivaatamise kuupäev

18. märts 2013. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 1. oktoobri 2012. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu

16. novembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-41932 ja saata asi Pärnu Maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada Avo Meiternile määruskaebuselt 3. detsembril 2012 tasutud kautsjon

50 (viiskümmend) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Avo Meitern (avaldaja) esitas 6. septembril 2011 Pärnu Maakohtule võlgade ümberkujundamise

avalduse. Avaldaja soovib kujundada ümber võlausaldaja AS SEB Pank (pank) nõuet, mis tuleneb

Tern Katused OÜ (pankrotis) laenule antud käenduslepingust. Käenduslepingu summa on

191 734 eurot 95 senti (3 000 000 krooni).

Avaldaja on sattunud makseraskustesse praeguseks pankrotistunud ehitusettevõtja kohustuste

käendamise tõttu. Ümberkujundamiskava kohaselt soovib avaldaja kujundada nõude ümber selliselt,

et nõude summat vähendatakse ja selle täitmise tähtaega pikendatakse.

Avalduse järgi kuulub avaldajale korteriomand Tallinnas Rotermanni 5/Roseni 10–12 (korteriomand),

mille väärtus on 105 454 eurot. Kinnistu on ostetud AS-i Swedbank (Swedbank) laenu eest.

Laenujääk on 104 048 eurot ja laenu tagasimakse on 675 eurot kuus. Kinnistu on koormatud

147 997 euro suuruse hüpoteegiga Swedbanki kasuks. Avaldaja töötab K-Hoppe OÜ-s juhatajana ja

tema netosissetulek on 383 eurot kuus. Muid sissetulekuid avaldajal ei ole. Avaldaja kulutused

pangalaenu tasumiseks, laste kasvatamiseks ja igapäevasteks kulutusteks on 383 eurot kuus. Avaldaja

soovib panga nõuet vähendada 169 365 euro 87 sendi võrra ja sõlmida pangaga laenulepingu

22 369 euro suuruses summas tähtajaga 12 aastat. Laenu tagasimakse oleks 156 eurot kuus. Selliselt

ümberkujundatud võlg ja igakuine tagasimakse oleks avaldajale jõukohane ja lähtuks objektiivsetest

asjaoludest ehk avaldaja vanusest, kuusissetulekust ja igakuistest hädavajalikest kulutustest. Avaldaja

on pangaga aktiivselt suhelnud ja püüdnud võla ümberkujundamises kokkuleppele jõuda. Pank on

olnud nõus kujundama võla ümber selliselt, et avaldaja sõlmiks pangaga laenulepingu 95 867 euro

47 sendi suuruses summas. Võla selline ümberkujundamine käib avaldajale aga üle jõu.

2. Pank ei nõustu nõude ümberkujundamisega. Võlgade ümberkujundamise menetlust saab kohaldada

üksnes ajutistes makseraskustes, mitte püsivalt maksejõuetu võlgniku suhtes. Avaldaja

makseraskused ei ole ajutised, tegemist võib olla püsiva maksejõuetusega. Lisaks ei vasta võlgade

ümberkujundamise avaldus, ümberkujundamiskava ja võlgade nimekiri võlgade ümberkujundamise

ja võlakaitse seaduse (VÕVS) §-des 10, 11 ja § 12 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud kohustuslikele

nõuetele. Avaldaja esitatud andmed ei ole täielikud. Kohus peaks jätma avalduse VÕVS § 28 alusel

läbi vaatamata. Kui kohus leiab, et avaldus tuleb siiski läbi vaadata, siis alternatiivselt tuleks esitatud

avaldus jätta rahuldamata, võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata ja võlgade ümberkujundamise

menetlus lõpetada (VÕVS § 36). Võlgnik ei ole avaldanud, millistest vahenditest saaks toimuda

kohustuste täitmine, kui ümberkujundamiskava kinnitatakse.

Panga nõue on pandiga tagatud. Pärnu Maakohtu 11. oktoobri 2011. a otsusega tsiviilasjas nr 2-10-

62788 on avaldajalt panga kasuks välja mõistetud võlg 191 734 eurot 95 senti ja jäetud

menetluskulud 8308 eurot 50 senti avaldaja kanda. Seega on pangal 200 043 euro 45 sendi suurune

nõue avaldaja vastu. 13. jaanuaril 2011 on nõude tagamiseks seatud avaldaja korteriomandile

191 735 euro suurune kohtulik hüpoteek panga kasuks kinnistu igakordse omaniku kohustusega

alluda kohesele sundtäitmisele. Seega on panga nõue tagatud pandiga ja nõude aluseks on Pärnu

Maakohtu 11. oktoobri 2011. a otsus. VÕVS § 24 lg 6 esimese lause järgi võib pandiga tagatud nõude

ümber kujundada üksnes juhul, kui võlausaldaja sellega nõustub. Pank ei nõustu nõude

ümberkujundamisega ei võlgniku pakutud ega ka muul viisil.

VÕVS § 11 lg 2 järgi tulnuks avalduses põhjendada, miks on ümberkujundamiskavas võlausaldajaid

erinevalt koheldud. Praegusel juhul ei ole seda põhjendatud. Võrreldes teiste võimalike

võlausaldajatega, on panga huve olulisel määral kahjustatud. Kava kohaselt vähendatakse ainult

panga nõuet 90% võrra. Nõude vähendamine peaks üldjuhul tähendama kõrvalnõuete vähendamist.

VÕVS ei sätesta võlgade ümberkujundamise ühe meetmena võimalust, mille kohaselt saaks

kohustada ühte võlausaldajat (praegusel juhul panka) sõlmima avaldajaga uusi laenu- või

krediidilepinguid, mille arvel saaks avaldaja asuda täitma ümberkujundamiskavast tulenevaid

kohustusi. Lisaks on kava tähtaeg ebamõistlikult pikk.

3. Swedbank märgib kohtule esitatud seisukohas, et avaldaja ei taotle Swedbanki nõude

ümberkujundamist. Avaldajal on Swedbankiga sõlmitud kaks laenulepingut, millest tulenevate

kohustuste täitmine on tagatud avaldaja abikaasa lahusvarasse kuuluvale kinnistule ja avaldaja

lahusvarasse kuuluvale korteriomandile seatud ühishüpoteegiga 2 250 000 krooni (143 801 eurot

21 senti). Avaldaja on laenulepingutest tulenevaid kohustusi täitnud nõuetekohaselt ja tal ei ole

sissenõutavaks muutunud kohustusi Swedbanki vastu.

4. Pärnu Maakohus jättis 1. oktoobri 2012. a määrusega võlgade ümberkujundamise avalduse

rahuldamata ja ümberkujundamiskava kinnitamata. Menetluskulud jättis kohus avaldaja kanda.

VÕVS § 24 lg 6 alusel võib pandiga tagatud nõude ümber kujundada üksnes juhul, kui võlausaldaja

sellega nõustub, seda ka siis, kui pantija on kolmas isik. Jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-10-

62788 on avaldajalt käenduslepingust tulenev võlg 3 000 000 krooni (191 734 eurot 95 senti) panga

kasuks välja mõistetud. Hagi tagamiseks on Pärnu Maakohtu 5. jaanuari 2011. a määruse alusel

avaldaja korteriomandile panga kasuks seatud 3 000 000 krooni (191 734 euro 95 sendi) suurune

kohtulik hüpoteek igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga

tagatud nõuete rahuldamiseks.

Pank on korduvalt kinnitanud, et ta ei nõustu võla ümberkujundamisega ja mittenõustumist ka

põhjendanud. Pank leiab, et nõude vähendamine nii suures ulatuses, nagu avaldaja seda soovib,

kahjustab tema huve. Läbirääkimised ei ole tulemusi andnud. Kuna pandiga tagatud nõude

võlausaldaja ei nõustu ümberkujundamisega, siis ei ole võla ümberkujundamise avaldus põhjendatud

ega seaduslik ja tuleb jätta rahuldamata.

5. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada

ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Pank vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud avaldaja

kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 16. novembri 2012. a määrusega avaldaja määruskaebuse

rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluskulud jättis kohus avaldaja kanda.

Pooled ei vaidle selle üle, et nõue, mille ümberkujundamist taotletakse, on tagatud pandiga panga

kasuks. VÕVS § 24 lg 6 sätestab pandiga tagatud nõude võlausaldaja kaitseks olulise põhimõtte,

mille kohaselt võib pandiga tagatud nõude ümber kujundada üksnes juhul, kui võlausaldaja sellega

nõustub. Pank ei ole võla ümberkujundamiseks nõusolekut andnud. Erandina võimaldab VÕVS § 24

lg 6 teine lause kujundada üldises korras ümber pärast tagatise realiseerimist allesjääva jääknõude.

Seega peaks pandiese võlgade ümberkujundamise kava kinnitamise ajaks olema juba võõrandatud,

pandiõigus kustutatud ja peaks olema selge, millises ulatuses jääb pandipidaja nõue rahuldamata.

Kuni pandiese on võõrandamata, ei saa võlgade ümberkujundamise menetluses lähtuda oletusest,

millises ulatuses jääks võlausaldaja nõue pandiõiguse realiseerimise järel rahuldamata.

Alusetu on avaldaja väide, et võlausaldaja on pahatahtlikult vastu pandieseme võõrandamisele, kuid

samal ajal nõuab võla tasumist. Pärnu Maakohus peatas avaldaja taotluse alusel 6. oktoobri 2011. a

määrusega avaldaja vara suhtes toimuva täitemenetluse kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või

menetluse lõppemiseni. Seega on avaldaja ise pandieseme võõrandamist takistanud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Määruskaebuses palub avaldaja nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi

uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Ringkonnakohus on vääralt kohaldanud VÕVS § 24 lg-t 6. Viidatud sätte kohaselt võib pandiga

tagatud nõude ümber kujundada vaid võlausaldaja nõusolekul, kuid see ei välista ega piira pandi

realiseerimisel allesjääva nõude ümberkujundamist üldises korras. Sätte mõte on selles, et pandiga

tagatud nõude võlausaldaja saab oma nõude rahuldatud pandieseme võõrandamisel. Pant tagab nõuet

täiel määral aga vaid juhul, kui pandieseme väärtus on vähemalt sama suur kui nõue. Kui pandieseme

väärtus nõuet ei kata, jääb pandipidaja nõue osaliselt või täielikult rahuldamata.

Praegusel juhul ületavad pandiesemel lasuvad kohustused pandieseme väärtuse ja on selge, et

võlausaldaja nõue jääks pandi realiseerimisel rahuldamata. Nimetatud asjaolusid saab tsiviilasjas

tõendada ekspert, kes tulnuks kohtul VÕVS § 24 lg 9 alusel määrata. Kui kohus otsustab sellise

ümberkujundamiskava kinnitamist, millega võlausaldajad ei nõustunud, ja võlgniku vastu olevate

nõuete kogusumma on üle 200 000 euro, siis tuleb kohtul sõltumata võlgniku nõusolekust

ümberkujundamiskava põhjenduste hindamiseks nimetada üks või mitu eksperti. Eksperdi hinnang

võimaldab kontrollida nii kava täitmise edukust kui ka tõenäosust. Kohtud on põhjendamatult ja

seadust rikkudes jätnud eksperdi määramata. Selline rikkumine on asjas määrava tähendusega, sest

sätte mõtteks on asjaolude õige väljaselgitamine.

Kohtud on ekslikult leidnud, et kuna võlgnik soovib vähendada võlausaldaja nõuet ca 86%, võrreldes

olemasoleva kohustuse suurusega, siis on avaldus põhjendamatu. VÕVS ei sätesta, millises määras

protsentuaalselt või summaliselt on võlgade ümberkujundamine põhjendatud või mitte. Võlgade

ümberkujundamise menetluses tuleb arvestada nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud

huve. Majanduslik olukord ja perspektiiv ei võimalda avaldajal tagastada võlausaldajale suuremat

summat kui võlgade ümberkujundamise avalduses ja võlausaldajale tehtud ettepanekus märgitud.

Kohtud on VÕVS § 18 ja 19 rikkudes jätnud avaldajale nõustaja määramata. See on vastuolus

tsiviilkohtumenetluse võrdsuse põhimõttega. Samuti rikkusid kohtud lahendi tegemisel VÕVS § 25

lg-t 2. Kui kohtud leidsid, et esitatud kujul ei ole võlgade ümberkujundamise kava võimalik

kinnitada, siis tulnuks anda avaldajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja selgitada, mida tuleb

avalduses ja kavas muuta, et võlgade ümberkujundamine oleks võimalik.

8. Pank vaidleb avaldaja määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et maakohtu ja ringkonnakohtu määrused tuleb TsMS § 691 p 4, § 692 lg 5 ja

§ 695 alusel tühistada. Asi tuleb TsMS § 701 lg 3 kolmanda lause alusel saata uueks lahendamiseks

maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.

10. Määruskaebemenetluses on vaidluse esemeks eelkõige küsimus, kas ja millistel tingimustel võib

panga pandiga tagatud nõuet panga nõusolekuta ümber kujundada ja kas nõude vähendamine ca 86%

võrra on ümberkujundamise eesmärke ja võlausaldaja huve arvestades lubatud abinõu.

11. VÕVS § 1 lg-st 1 tulenevalt on võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärk võimaldada

makseraskustes füüsilisele isikule tema võlgade ümberkujundamist selleks, et ületada makseraskusi ja

vältida pankrotimenetlust. Seejuures tuleb arvestada nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate

õigustatud huve. Võlgade ümberkujundamise menetluses on paratamatu, et võlgniku ja võlausaldaja

huvid on vastandlikud. Võlgnik soovib ajutiste majandusraskuste tõttu oma kohustusi vähendada ja

pankrotti vältida, võlausaldaja aga soovib, et võlgnik oma kohustuse täies ulatuses täidaks.

12. Üldjuhul on ümberkujundamiskava kinnitamise eelduseks, et kavaga on nõustunud võlausaldajad,

kelle nõuded ümber kujundatakse. VÕVS § 24 lg 3 järgi võib kohus siiski kinnitada ka

ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud, kui kohtu hinnangul on võlgade

ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ja ümberkujundamiskava

alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini, võrreldes teiste võlausaldajatega, välja

arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Sama paragrahvi neljanda lõike

kohaselt hindab kohus poolte huvide ja õiguste kaalumisel muu hulgas ka seda, kui suures ulatuses

oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõue pankrotimenetluses, võrreldes

ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Pankrotimenetluse

kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus toimub võlgade

ümberkujundamismenetluse algatamise seisuga. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust

võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust

ümberkujundamismenetluse ajal. Eelnimetatud käsitlus tuleb ära tuua ümberkujundamiskava

kinnitamise kohta tehtava määruse põhjendavas osas.

13. Võlgade ümberkujundamise menetlus on loodud alternatiivina pankrotimenetlusele. Sellise

võimaluse andmise tingimus on, et isik peab suutma selle menetluse tulemusena vähemalt osaliselt

oma võlad tasuda. Menetluse üldpõhimõtte kohaselt ei tohiks makseraskustesse sattunud isiku

võlausaldajad võlgade ümberkujundamise menetluses sattuda oluliselt halvemasse olukorda

võrreldes sellega, mida nad saaksid, kui võlgniku olemasolev vara võõrandataks pankrotimenetluses.

Seega tuleb kohtul võlgade ümberkujundamise menetluses kontrollida, kas võla ümberkujundamisele

vastu vaielnud võlausaldajale tagatakse ümberkujundamiskava täitmisel nõuete rahuldamine oluliselt

mitte väiksemas ulatuses sellest, mida tal oleks tõenäoliselt võimalik saavutada pankrotimenetluses.

14. Pandiga tagatud nõuetele on asjaõigusseaduse § 280 järgi tagatud panditud eseme arvel

rahuldamise eelisõigus teiste nõuete suhtes. Selline eelisõigus on tagatud nii täitemenetluses kui ka

pankrotimenetluses. Ka võlgade ümberkujundamise menetluses ei või pandipidajast võlausaldajaid

kohelda oluliselt halvemini, kui neid koheldakse pankrotimenetluses. Seejuures tuleb silmas pidada

pankrotimenetluse erisätteid pandiga tagatud nõuete kohta, sealhulgas ka erisusi menetluskulude

kandmisel (vt PankrS § 153 lg 2) ja võimalusi pandiga tagamata nõude osa rahuldamiseks muu

pankrotivara arvel (vt PankrS § 153 lg 4). Kolleegium leiab, et nii nagu saneerimismenetluses, saab

ka võlgade ümberkujundamise menetluses pandiga tagatud nõuet pandipidaja nõusolekuta vähendada

vähemalt ulatuses, milles pandiese tegelikult nõuet ei taga, st mille võrra pandieseme väärtus (koos

võimalike pandipidaja kanda jäävate menetluskuludega) tagatavat nõuet ei kata (vt ka Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 9. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 61).

15. Nii maa- kui ka ringkonnakohus põhjendasid ümberkujundamiskava kinnitamata jätmist

asjaoluga, et ümberkujundatav nõue on tagatud pandiga ja VÕVS § 24 lg 6 esimese lause kohaselt ei

saa pandiga tagatud nõuet ümber kujundada, kui võlausaldaja vaidleb sellele vastu. Sama lõike teine

lause näeb täiendavalt ette, et see ei välista ega piira pandi realiseerimise järel ülejääva nõude

ümberkujundamist üldises korras. Seaduse mõttest tulenevalt on pandiga tagatud nõude

ümberkujundamine seega võimalik eelkõige ulatuses, milles pandieseme väärtus nõuet ei taga.

Ringkonnakohus asus seisukohale, et osas, milles pandiese pandipidaja nõuet tegelikult ei taga, on

nõude ümberkujundamine võimalik vaid pärast pandieseme võõrandamist. Kolleegium märgib, et

VÕVS § 24 lg 6 teise lause eesmärgiks on lihtsustada pandieseme võõrandamisest allesjääva

jääknõude käsitlemist. See ei tähenda aga, et kohus ei saaks võlgade ümberkujundamise menetluses

hinnata, kas ja millises ulatuses pandieseme väärtus nõuet tegelikult tagab. Selleks pidanuks kohus

tegema kindlaks pandieseme väärtuse ja sellel lasuvate muude kohustuste suuruse ning arvestama ka

panga kasuks seatud kohtulikust hüpoteegist kinnistusraamatus eespool asetsevaid hüpoteeke ja

nendega tagatud kohustusi. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hinnata, kas ja millises ulatuses

on panga nõue hüpoteegiga tegelikult tagatud.

16. VÕVS § 2 lg 1 sätestab ümberkujundamisabinõud ja selle järgi võimaldatakse võlgade

ümberkujundamise menetluses võlgnikule rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist

kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel.

Avaldaja soovis nõude ümberkujundamist nii kohustuste vähendamise kui ka kohustuste täitmise

tähtaja pikendamise teel. Mõlemad ümberkujundamisabinõud on seaduse järgi lubatud. Pank leiab, et

nõude ümberkujundamise ulatus on liiga suur ja et tema nõude sellises ulatuses ümberkujundamisega

rikutakse võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet.

Õige on kassatsioonkaebuse väide, et seadus ei näe nõude vähendamisele ette protsentuaalseid

piiranguid. Kolleegium leiab, et iseenesest võib võlausaldaja pandiga tagatud nõude väga suures

ulatuses vähendamine olla võlausaldaja huve kahjustav. Kui aga võlausaldaja nõue on sisuliselt

tagamata, siis võib ka nõude suures ulatuses vähendamine olla põhjendatud.

Kohus otsustab kava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes.

Seejuures on avaldaja kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes

mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodu õigustab

mõningal määral võlausaldajate õiguste tahaplaanile jätmist. Oluline on aga see, et võlausaldajaid ei

seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid

võlgniku pankrotimenetluse korral.

17. Kohtud põhjendasid ümberkujundamiskava kinnitamata jätmist sellega, et kavale vaidleb vastu

pandiga tagatud nõude võlausaldaja. Kolleegium märgib, et praeguses asjas ei ole välistatud

ümberkujundamiskava kinnitamata jätmine mõnel muul seaduses sätestatud alusel.

Ümberkujundamiskava kinnitamata jätmise alused sätestab VÕVS § 25 lg 1 ja selle järgi võib kohus

jätta ümberkujundamiskava kinnitamata näiteks juhul, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole

võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline.

Kuna tegemist on ümberkujundamiskavaga, millega võlausaldaja ei nõustunud, siis tuleb kohtul

lisaks arvestada ka VÕVS § 24 lg-s 3 sätestatuga. Viidatud sättest tulenevalt võib kohus kinnitada

ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud, kui kohtu hinnangul on võlgade

ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ja kui

ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini, võrreldes teiste

võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Kõike

eelnevat tuleb kohtul asja uuel läbivaatamisel hinnata.

18. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium, et VÕVS § 18 lg 1 järgi võib kohus määrata

võlgade ümberkujundamise menetluse nõuetekohasuse tagamiseks nõustaja, kui see on vajalik

võlgniku varalise seisundi kindlakstegemiseks või kui sellega ilmselt lihtsustatakse või kiirendatakse

menetlust või tagatakse võlgniku või võlausaldajate huvide parem kaitse. Seega on nõustaja

määramine kohtu õigus, mitte kohustus. Kolleegiumi arvates võib nõustaja määramine olla vajalik,

kui võlausaldaja nõue on ebaselge või kui avaldaja varaline seisund vajab täiendavat

kindlakstegemist.

19. VÕVS § 8 lg 1 järgi kannab võlgnik võlgade ümberkujundamise menetluse kulud. Võlausaldaja

menetluskulud jäävad tema enda kanda.

20. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel määruskaebuselt

tasutud kautsjon avaldajale tagastada.

Lea Laarmaa, Henn Jõks, Ants Kull