Legislator Case Law & Legislation
3-4-1-30-12 AI generated

3-4-1-30-12 · Riigikohus

Case Number 3-4-1-30-12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tunnistada, et 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles

Legislator headnote

AI generated

3-4-1-30-12 · Riigikohus: Tunnistada, et 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-30-12

Otsuse kuupäev

10. aprill 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Eerik Kergandberg, Jaak Luik,

Jüri Põld ja Ivo Pilving

Kohtuasi

1. jaanuarist

2011

kuni

30. juunini

2012

kehtinud

riigilõivuseaduse

§

lõike

koostoimes

lisaga

põhiseaduslikkuse kontroll osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle

51 129 euro 31 sendi kuni 57 520 eurot 48 senti tuli

hagiavalduselt tasuda riigilõivu 4473 eurot 81 senti

Menetluse alus

Tallinna Ringkonnakohtu 20. novembri 2012. aasta määrus

tsiviilasjas nr 2-11-27240

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tunnistada, et 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21,

107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles

tsiviilasjas hinnaga üle 51 129 euro 31 sendi kuni 57 520 eurot 48 senti tuli hagiavalduselt tasuda

riigilõivu 4473 eurot 81 senti.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA RINGKONNAKOHTU MÄÄRUS

1. Tsiviilasjas nr 2-11-27240 esitas OÜ Leviron Grupp 10. juunil 2011 Harju Maakohtusse A. Koroljovi

vastu võlgnevuse ja intressi ning viivise väljamõistmiseks hagi hinnaga 51 129 eurot 32 senti. Hageja

tasus 10. juunil 2011 hagilt riigilõivu 4154 eurot 25 senti. 22. juunil 2012 tegi Harju Maakohus

tsiviilasjas nr 2-11-27240 otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud täies ulatuses hageja

kanda.

2. Hageja

esitas

23. juulil

2012

maakohtu

otsuse

peale

Tallinna

Ringkonnakohtusse

apellatsioonkaebuse, millelt tasus tulenevalt riigilõivuseaduse vahepealsest muudatusest riigilõivu 950

eurot.

3. Pooled sõlmisid vaidlusküsimuse lahendamiseks kompromissi, mille esitasid 15. novembril 2012

ringkonnakohtule kirjalikult. Pooled soovisid, et ringkonnakohus kinnitaks kompromissi ja lõpetaks

tsiviilasja menetluse. Hageja esitas 15. novembril 2012 ringkonnakohtule ka taotluse tunnistada

hagiavalduselt tasutud riigilõiv 4154 eurot 25 senti põhiseadusvastaseks ja kohaldada põhiseaduslikku

riigilõivumäära ning tagastada kompromissi tõttu I astmes enammakstud riigilõiv pooles ulatuses ning

apellatsiooniastmes tasutud riigilõiv pooles ulatuses.

4. Tallinna Ringkonnakohus tunnistas 20. novembri 2012. aasta määrusega põhiseadusega vastuolus

olevaks ja jättis kohaldamata 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud riigilõivuseaduse (RLS)

§ 57 lõike 1 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 51 129 euro 31 sendi kuni 57 520

eurot 48 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 4473 eurot 81 senti.

5. Kohus rahuldas osaliselt hageja riigilõivu tagastamise taotluse. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 150 lõike 2 punktist 1 ja lõikest 3 tagastas kohus hagejale poole

apellatsioonimenetluses tasutud riigilõivust ja 2125 eurot 6 senti hagi esitamisel tasutud riigilõivust.

Hageja eksis RLS lisas 1 sätestatud tsiviilasja hinna vahemike kajastamisel. Hagihinna puhul

51 129 eurot 32 senti on asjassepuutuv RLS lisa 1 hinnavahemik 51 129 eurot 31 senti kuni

57 520 eurot 48 senti.

6. Ringkonnakohtu määrus jõudis Riigikohtusse 22. novembril 2012. Tallinna Ringkonnakohus kinnitas

samuti 20. novembri 2012. aasta määrusega kompromissi ja lõpetas tsiviilasja menetluse.

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

7. Õiguskantsler leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ei

ole lubatav.

8. Arvestades, et hageja ei esitanud riigilõivu suurust ettenägeva õigusnormi põhiseadusele vastavuse

vaidlustamise taotlust selleks ettenähtud tähtaja jooksul hagi ja apellatsiooni menetlusse võtmise

staadiumis, ei ole tema sellekohase hiljem esitatud taotluse läbivaatamine muus menetlusstaadiumis

lubatav. Kohus on selle küsimuse lõplikult lahendanud. Kaebetähtaja ennistamine on lubatav üksnes

mõjuval põhjusel.

9. Juhuks, kui Riigikohus loeb vaidlustatud riigilõivuseaduse sätted asjassepuutuvateks, leiab

õiguskantsler, et need olid põhiseadusega vastuolus.

10. Justiitsminister leiab, et ringkonnakohtu taotlus ei ole lubatav. Vaidlustatud riigilõivuseaduse sätted

ei ole asjassepuutuvad.

11. Seda, kas hagi esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu suurus on põhiseaduspärane, hindas hagi

menetlusse võtmise otsustamisel I kohtuastmena maakohus. Kui kohtusse pöörduja leiab, et nõutud

riigilõivumäär piirab tema kohtusse pöördumise õigust ülemäära, võib ta põhiseaduse (PS) § 15 lõike 1

alusel taotleda kohtult asjassepuutuva seaduse põhiseadusvastaseks tunnistamist, seda kas hagi

esitamisel või määruskaebuses ringkonnakohtule hagi läbi vaatamata jätmise (riigilõivu tähtajaks

tasumata jätmine) määruse vaidlustamisel. Praegu tasus hageja I kohtuastmes riigilõivu hagi esitamise

ajal kehtinud riigilõivuseaduse alusel nõutud määras ega nähtu, et hageja oleks siis taotlenud kohtult

tasumisele kuulunud lõivumäära põhiseaduslikkuse kontrolli. Seega ei nähtu, et hageja oleks olnud asja

menetlusse võtmisel seisukohal, et kõne all olev regulatsioon oleks tal takistanud kohtusse pöördumist.

12. Ringkonnakohus ei saanud lahendada iseseisvat taotlust hagi esitamisel tasumisele kuuluva

riigilõivu tasumise aluseks olevate sätete põhiseaduspärasuse kohta ega ka hinnata seda omal algatusel.

Seda seetõttu, et ringkonnakohus ei kohaldanud vastavat normi, st ei lahendanud hagi menetlusse

võtmist ega määruskaebust hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale.

13. Juhuks, kui Riigikohus peab vaidlustatud sätteid asjassepuutuvateks, leiab justiitsminister, et need

riigilõivuseaduse sätted on põhiseaduse vastased.

PÕHISEADUSE VASTASEKS TUNNISTATUD SÄTTED

14. Riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 „Hagiavalduse, avalduse ja

kaebuse läbivaatamine“

„(1) Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või

kindla summana.“

15. Lisa

riigilõivuseaduse

juurde

„Riigilõivu

täismäärad

avalduse

esitamise

eest

tsiviilkohtumenetluses“ (1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012)

Tsiviilasja hind kuni, k.a.

Riigilõivu täismäär

51 129,31

4 154,25

57 520,48

4 473,81

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

16. Esmalt käsitleb kolleegium põhiseaduslikkuse järelevalve lubatavust (I) ja seejärel võtab seisukoha

asjassepuutuvate sätete põhiseaduspärasuse kohta (II).

I

17. Säte, mille põhiseaduspärasust Riigikohus hindab, peab olema põhivaidluse lahendamisel

asjassepuutuv (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lõige 2).

18. Kui menetlusosaline, kellelt nõutakse riigilõivu tasumist, lõivu suurusega ei nõustu, kuid maksab

lõivu menetluse kiirema jätkumise huvides siiski ära, saab ta esitada avalduse enamtasutud riigilõivu

tagastamiseks. TsMS § 150 lõike 1 punkt 1 ja lõige 4 ning RLS § 15 lõike 1 punkt 1 näevad ette, et isiku

nõudel tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, tasutud riigilõivu enam tasutud osas, kui

riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.

19. Riigilõivu tasunud isik või isik, kelle eest lõiv tasuti, saab enamtasutud riigilõivu tagastamise

taotluse esitamisel kohtulahendi jõustumiseni PS § 15 lõike 1 alusel nõuda kohaldatud riigilõivumäära

põhiseaduspärasuse kontrollimist (Riigikohtu üldkogu 28. veebruari 2013. aasta otsus asjas nr 3-4-1-13-

12, punkt 36; 2. aprilli 2013. aasta määrus asjas nr 3-2-1-140-12, punkt 20).

20. Ringkonnakohus, lahendades hageja taotlust tunnistada hagiavalduselt tasutud riigilõiv

põhiseadusvastaseks ja tagastada nõutud enamtasutud riigilõiv, pidi kontrollima, kas tasutud riigilõiv on

põhiseaduspärane (PS § 15 lõige 2 ja § 152). Ringkonnakohus oleks pidanud vaidlusaluste sätete

põhiseaduse vastasuse korral tegema taotluse osas teistsuguse otsustuse kui nende sätete

põhiseaduspärasuse korral (vt ka Riigikohtu üldkogu 28. oktoobri 2002. aasta otsus asjas nr 3-4-1-5-02,

punkt 15).

21. Seetõttu on praeguses asjas asjassepuutuvad sätted 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud

redaktsioonis RLS § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 51 129 euro 31

sendi kuni 57 520 eurot 48 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 4473 eurot 81 senti.

II

22. Hageja OÜ Leviron Grupp kasutas maakohtusse hagiavaldust esitades PS § 15 lõikest 1 tulenevat

igaühe õigust oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse pöörduda.

23. Hagiavalduselt riigilõivu tasumise nõue ja selle määr riivavad PS § 15 lõikes 1 sätestatud

põhiõigust. Riigikohus on kinnitanud kohtusse pöördumise või edasikaebeõiguse riive olemasolu ka

juhul, kui riigilõiv oli enne põhiseaduse vastasuse väite esitamist juba tasutud (vt Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 28. juuni 2012. aasta otsus asjas nr 3-4-1-12-12 ja

11. detsembri 2012. aasta otsus asjas nr 3-4-1-23-12; üldkogu 28. veebruari 2013. aasta otsus asjas nr 3-

4-1-13-12).

24. Praeguses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas on asjassepuutuv riigilõivu määr 4473 eurot 81 senti,

mida tuli tasuda hagiavalduse esitamisel tsiviilasjas hinnaga üle 51 129 euro 31 sendi kuni 57 520 eurot

48 senti. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas 19. veebruari 2013. aasta

otsusega asjas nr 3-4-1-28-12 põhiseadusega vastuolus olevaks praegu vaidlustatud riigilõivumäärale

eelneva riigilõivu 4154 eurot 25 senti, mida tuli kuni 30. juunini 2012 kehtinud RLS § 57 lõike 1

koostoimes lisaga 1 alusel tasuda hagiavalduselt tsiviilasjas hinnaga üle 44 738 euro 15 sendi kuni 51

129 eurot 31 senti. Samuti on Riigikohus tunnistanud 7. mai 2012. aasta otsusega asjas nr 3-4-1-7-12

praegu vaidlustatud riigilõivumäära põhiseadusega vastuolus olevaks apellatsioonkaebuse osas.

25. Kolleegiumi arvates ei ole põhjust hinnata praegu asjassepuutuva riigilõivu põhiseaduslikkust

Riigikohtu senisest praktikast erinevalt. Riigilõiv 4473 eurot 81 senti ei ole menetlusökonoomia ja

õigusemõistmise kulude kandmises osalemise eesmärkide saavutamiseks vajalik abinõu.

26. Riigikohus tunnistab PSJKS § 15 lõike 1 punkti 5 alusel, et 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012

kehtinud riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1

olid PS § 15 lõikega 1 ja §-ga 11 vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 51 129 euro 31 sendi

kuni 57 520 eurot 48 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 4473 eurot 81 senti.

Märt Rask, Eerik Kergandberg, Jaak Luik, Ivo Pilving, Jüri Põld