3-4-1-30-12 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedTunnistada, et 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles
Legislator headnote
AI generated3-4-1-30-12 · Riigikohus: Tunnistada, et 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles
Full text
R I I G I K O H U S
PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-4-1-30-12
Otsuse kuupäev
10. aprill 2013
Kohtukoosseis
Eesistuja Märt Rask, liikmed Eerik Kergandberg, Jaak Luik,
Jüri Põld ja Ivo Pilving
Kohtuasi
1. jaanuarist
2011
kuni
30. juunini
2012
kehtinud
riigilõivuseaduse
§
lõike
koostoimes
lisaga
põhiseaduslikkuse kontroll osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle
51 129 euro 31 sendi kuni 57 520 eurot 48 senti tuli
hagiavalduselt tasuda riigilõivu 4473 eurot 81 senti
Menetluse alus
Tallinna Ringkonnakohtu 20. novembri 2012. aasta määrus
tsiviilasjas nr 2-11-27240
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tunnistada, et 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21,
107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles
tsiviilasjas hinnaga üle 51 129 euro 31 sendi kuni 57 520 eurot 48 senti tuli hagiavalduselt tasuda
riigilõivu 4473 eurot 81 senti.
ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA RINGKONNAKOHTU MÄÄRUS
1. Tsiviilasjas nr 2-11-27240 esitas OÜ Leviron Grupp 10. juunil 2011 Harju Maakohtusse A. Koroljovi
vastu võlgnevuse ja intressi ning viivise väljamõistmiseks hagi hinnaga 51 129 eurot 32 senti. Hageja
tasus 10. juunil 2011 hagilt riigilõivu 4154 eurot 25 senti. 22. juunil 2012 tegi Harju Maakohus
tsiviilasjas nr 2-11-27240 otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud täies ulatuses hageja
kanda.
2. Hageja
esitas
23. juulil
2012
maakohtu
otsuse
peale
Tallinna
Ringkonnakohtusse
apellatsioonkaebuse, millelt tasus tulenevalt riigilõivuseaduse vahepealsest muudatusest riigilõivu 950
eurot.
3. Pooled sõlmisid vaidlusküsimuse lahendamiseks kompromissi, mille esitasid 15. novembril 2012
ringkonnakohtule kirjalikult. Pooled soovisid, et ringkonnakohus kinnitaks kompromissi ja lõpetaks
tsiviilasja menetluse. Hageja esitas 15. novembril 2012 ringkonnakohtule ka taotluse tunnistada
hagiavalduselt tasutud riigilõiv 4154 eurot 25 senti põhiseadusvastaseks ja kohaldada põhiseaduslikku
riigilõivumäära ning tagastada kompromissi tõttu I astmes enammakstud riigilõiv pooles ulatuses ning
apellatsiooniastmes tasutud riigilõiv pooles ulatuses.
4. Tallinna Ringkonnakohus tunnistas 20. novembri 2012. aasta määrusega põhiseadusega vastuolus
olevaks ja jättis kohaldamata 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud riigilõivuseaduse (RLS)
§ 57 lõike 1 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 51 129 euro 31 sendi kuni 57 520
eurot 48 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 4473 eurot 81 senti.
5. Kohus rahuldas osaliselt hageja riigilõivu tagastamise taotluse. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 150 lõike 2 punktist 1 ja lõikest 3 tagastas kohus hagejale poole
apellatsioonimenetluses tasutud riigilõivust ja 2125 eurot 6 senti hagi esitamisel tasutud riigilõivust.
Hageja eksis RLS lisas 1 sätestatud tsiviilasja hinna vahemike kajastamisel. Hagihinna puhul
51 129 eurot 32 senti on asjassepuutuv RLS lisa 1 hinnavahemik 51 129 eurot 31 senti kuni
57 520 eurot 48 senti.
6. Ringkonnakohtu määrus jõudis Riigikohtusse 22. novembril 2012. Tallinna Ringkonnakohus kinnitas
samuti 20. novembri 2012. aasta määrusega kompromissi ja lõpetas tsiviilasja menetluse.
MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED
7. Õiguskantsler leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ei
ole lubatav.
8. Arvestades, et hageja ei esitanud riigilõivu suurust ettenägeva õigusnormi põhiseadusele vastavuse
vaidlustamise taotlust selleks ettenähtud tähtaja jooksul hagi ja apellatsiooni menetlusse võtmise
staadiumis, ei ole tema sellekohase hiljem esitatud taotluse läbivaatamine muus menetlusstaadiumis
lubatav. Kohus on selle küsimuse lõplikult lahendanud. Kaebetähtaja ennistamine on lubatav üksnes
mõjuval põhjusel.
9. Juhuks, kui Riigikohus loeb vaidlustatud riigilõivuseaduse sätted asjassepuutuvateks, leiab
õiguskantsler, et need olid põhiseadusega vastuolus.
10. Justiitsminister leiab, et ringkonnakohtu taotlus ei ole lubatav. Vaidlustatud riigilõivuseaduse sätted
ei ole asjassepuutuvad.
11. Seda, kas hagi esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu suurus on põhiseaduspärane, hindas hagi
menetlusse võtmise otsustamisel I kohtuastmena maakohus. Kui kohtusse pöörduja leiab, et nõutud
riigilõivumäär piirab tema kohtusse pöördumise õigust ülemäära, võib ta põhiseaduse (PS) § 15 lõike 1
alusel taotleda kohtult asjassepuutuva seaduse põhiseadusvastaseks tunnistamist, seda kas hagi
esitamisel või määruskaebuses ringkonnakohtule hagi läbi vaatamata jätmise (riigilõivu tähtajaks
tasumata jätmine) määruse vaidlustamisel. Praegu tasus hageja I kohtuastmes riigilõivu hagi esitamise
ajal kehtinud riigilõivuseaduse alusel nõutud määras ega nähtu, et hageja oleks siis taotlenud kohtult
tasumisele kuulunud lõivumäära põhiseaduslikkuse kontrolli. Seega ei nähtu, et hageja oleks olnud asja
menetlusse võtmisel seisukohal, et kõne all olev regulatsioon oleks tal takistanud kohtusse pöördumist.
12. Ringkonnakohus ei saanud lahendada iseseisvat taotlust hagi esitamisel tasumisele kuuluva
riigilõivu tasumise aluseks olevate sätete põhiseaduspärasuse kohta ega ka hinnata seda omal algatusel.
Seda seetõttu, et ringkonnakohus ei kohaldanud vastavat normi, st ei lahendanud hagi menetlusse
võtmist ega määruskaebust hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale.
13. Juhuks, kui Riigikohus peab vaidlustatud sätteid asjassepuutuvateks, leiab justiitsminister, et need
riigilõivuseaduse sätted on põhiseaduse vastased.
PÕHISEADUSE VASTASEKS TUNNISTATUD SÄTTED
14. Riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 „Hagiavalduse, avalduse ja
kaebuse läbivaatamine“
„(1) Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või
kindla summana.“
15. Lisa
riigilõivuseaduse
juurde
„Riigilõivu
täismäärad
avalduse
esitamise
eest
tsiviilkohtumenetluses“ (1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012)
Tsiviilasja hind kuni, k.a.
Riigilõivu täismäär
51 129,31
4 154,25
57 520,48
4 473,81
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
16. Esmalt käsitleb kolleegium põhiseaduslikkuse järelevalve lubatavust (I) ja seejärel võtab seisukoha
asjassepuutuvate sätete põhiseaduspärasuse kohta (II).
I
17. Säte, mille põhiseaduspärasust Riigikohus hindab, peab olema põhivaidluse lahendamisel
asjassepuutuv (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lõige 2).
18. Kui menetlusosaline, kellelt nõutakse riigilõivu tasumist, lõivu suurusega ei nõustu, kuid maksab
lõivu menetluse kiirema jätkumise huvides siiski ära, saab ta esitada avalduse enamtasutud riigilõivu
tagastamiseks. TsMS § 150 lõike 1 punkt 1 ja lõige 4 ning RLS § 15 lõike 1 punkt 1 näevad ette, et isiku
nõudel tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, tasutud riigilõivu enam tasutud osas, kui
riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.
19. Riigilõivu tasunud isik või isik, kelle eest lõiv tasuti, saab enamtasutud riigilõivu tagastamise
taotluse esitamisel kohtulahendi jõustumiseni PS § 15 lõike 1 alusel nõuda kohaldatud riigilõivumäära
põhiseaduspärasuse kontrollimist (Riigikohtu üldkogu 28. veebruari 2013. aasta otsus asjas nr 3-4-1-13-
12, punkt 36; 2. aprilli 2013. aasta määrus asjas nr 3-2-1-140-12, punkt 20).
20. Ringkonnakohus, lahendades hageja taotlust tunnistada hagiavalduselt tasutud riigilõiv
põhiseadusvastaseks ja tagastada nõutud enamtasutud riigilõiv, pidi kontrollima, kas tasutud riigilõiv on
põhiseaduspärane (PS § 15 lõige 2 ja § 152). Ringkonnakohus oleks pidanud vaidlusaluste sätete
põhiseaduse vastasuse korral tegema taotluse osas teistsuguse otsustuse kui nende sätete
põhiseaduspärasuse korral (vt ka Riigikohtu üldkogu 28. oktoobri 2002. aasta otsus asjas nr 3-4-1-5-02,
punkt 15).
21. Seetõttu on praeguses asjas asjassepuutuvad sätted 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud
redaktsioonis RLS § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 51 129 euro 31
sendi kuni 57 520 eurot 48 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 4473 eurot 81 senti.
II
22. Hageja OÜ Leviron Grupp kasutas maakohtusse hagiavaldust esitades PS § 15 lõikest 1 tulenevat
igaühe õigust oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse pöörduda.
23. Hagiavalduselt riigilõivu tasumise nõue ja selle määr riivavad PS § 15 lõikes 1 sätestatud
põhiõigust. Riigikohus on kinnitanud kohtusse pöördumise või edasikaebeõiguse riive olemasolu ka
juhul, kui riigilõiv oli enne põhiseaduse vastasuse väite esitamist juba tasutud (vt Riigikohtu
põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 28. juuni 2012. aasta otsus asjas nr 3-4-1-12-12 ja
11. detsembri 2012. aasta otsus asjas nr 3-4-1-23-12; üldkogu 28. veebruari 2013. aasta otsus asjas nr 3-
4-1-13-12).
24. Praeguses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas on asjassepuutuv riigilõivu määr 4473 eurot 81 senti,
mida tuli tasuda hagiavalduse esitamisel tsiviilasjas hinnaga üle 51 129 euro 31 sendi kuni 57 520 eurot
48 senti. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas 19. veebruari 2013. aasta
otsusega asjas nr 3-4-1-28-12 põhiseadusega vastuolus olevaks praegu vaidlustatud riigilõivumäärale
eelneva riigilõivu 4154 eurot 25 senti, mida tuli kuni 30. juunini 2012 kehtinud RLS § 57 lõike 1
koostoimes lisaga 1 alusel tasuda hagiavalduselt tsiviilasjas hinnaga üle 44 738 euro 15 sendi kuni 51
129 eurot 31 senti. Samuti on Riigikohus tunnistanud 7. mai 2012. aasta otsusega asjas nr 3-4-1-7-12
praegu vaidlustatud riigilõivumäära põhiseadusega vastuolus olevaks apellatsioonkaebuse osas.
25. Kolleegiumi arvates ei ole põhjust hinnata praegu asjassepuutuva riigilõivu põhiseaduslikkust
Riigikohtu senisest praktikast erinevalt. Riigilõiv 4473 eurot 81 senti ei ole menetlusökonoomia ja
õigusemõistmise kulude kandmises osalemise eesmärkide saavutamiseks vajalik abinõu.
26. Riigikohus tunnistab PSJKS § 15 lõike 1 punkti 5 alusel, et 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012
kehtinud riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1
olid PS § 15 lõikega 1 ja §-ga 11 vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 51 129 euro 31 sendi
kuni 57 520 eurot 48 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 4473 eurot 81 senti.
Märt Rask, Eerik Kergandberg, Jaak Luik, Ivo Pilving, Jüri Põld