Legislator Case Law & Legislation
3-2-1-11-13 AI generated

3-2-1-11-13 · Riigikohus

Case Number 3-2-1-11-13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 12. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-3352 ja Tagastada määruskaebuselt 29. oktoobril 2012 tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot

Legislator headnote

AI generated

3-2-1-11-13 · Riigikohus: oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-3352 ja Tagastada määruskaebuselt 29. oktoobril 2012 tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot

Keywords

AI generated
bank charges informal value transfer system advising bank short-term credit bank account information bank resolution
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-11-13

Määruse kuupäev

Tartu, 13. märts 2013. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Osaühingu MRP ÄRIGRUPP (pankrotis) pankrotihaldur

Andres

Hermeti

hagi

OÜ

Valga

Leivatehas

ja

OÜ Leivavedu vastu lepingute kehtetuks tunnistamiseks,

tahteavalduste asendamiseks ja 252 309 euro 12 sendi

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 12. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas

nr 2-11-3352

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Valga Leivatehas määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad Riigikohtus

Hageja OÜ MRP ÄRIGRUPP (pankrotis) (registrikood

10019466)

pankrotihaldur

Andres

Hermet,

esindaja

vandeadvokaat Marko Kaevando

Kostja OÜ Valga Leivatehas (registrikood 11570404),

esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius

Asja läbivaatamise kuupäev

18. veebruar 2013. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 12. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-3352 ja

saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada määruskaebuselt 29. oktoobril 2012 tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot

Advokaadibüroo Lentsius & Talts OÜ pangakontole.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 15. septembri 2010. a määrusega välja OÜ MRP ÄRIGRUPP (võlgnik)

pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Andres Hermeti (hageja). Maakohtu määrus jõustus

22. detsembril 2010.

2. Hageja esitas 26. jaanuaril 2011 Tartu Maakohtule OÜ Valga Leivatehas (kostja I) vastu hagi,

milles palus tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks kohustuste ja üürilepingute ülevõtmise

lepingus sätestatud kokkulepped ja Valgas Vabaduse 39 asuva kinnisasja võlaõiguslik müügileping,

asendada kostja I nõusolek kinnisasja omandi tagasikandmiseks vajaliku asjaõiguslepingu

sõlmimiseks ja kinnistusraamatu kande tegemiseks kohtuotsusega ning mõista kostjalt I välja Valgas

Vabaduse 39, Turu 3 ja Jaama pst 1a asuvate äriruumide (äriruumid) üürnikelt ajavahemikul 1. aprill

2010 kuni 31. detsember 2010 saadud üüritulu. 15. septembri 2011 määrusega kaasas maakohus

hageja taotlusel menetlusse kostjana OÜ Leivavedu (kostja II).

Koos hagiavaldusega esitas hageja maakohtule ka hagi tagamise taotluse, paludes keelata äriruumide

üürnikel maksta ajavahemikul veebruar 2011 kuni november 2011 üüri kostjale I ja kohustada

üürnikke tasuma sellel ajavahemikul üüri kohtu määratud pangakontole. Maakohus rahuldas

31. jaanuari 2011. a määrusega hagi tagamise taotluse.

Hageja esitas 3. oktoobril 2011 maakohtule taotluse hagi tagamise muutmiseks, paludes keelata

Valgas Vabaduse 39, Turu 3 ja Jaama pst 1a asuvate äriruumide osal üürnikel maksta ajavahemikul

oktoober 2011 kuni september 2012 üüri kostjale II, kohustades üürnikke tasuma sellel ajavahemikul

üüri kohtu määratud pangakontole. Maakohus rahuldas 31. oktoobri 2011. a määrusega hagi tagamise

abinõu muutmise ja täiendavate hagi tagamise abinõude rakendamise taotluse. 19. aprillil 2012 esitas

hageja maakohtule taotluse, milles mh palus teha osaotsuse tehingute kehtetuks tunnistamise nõuete

ja kostja I tahteavalduste asendamise nõuete kohta.

3. Tartu Maakohus rahuldas 11. juuni 2012. a osaotsusega hagi kostja I vastu. Maakohus tunnistas

osaotsuse resolutsiooni p-ga 2 tagasivõitmise korraks kehtetuks võlgniku, kostja I, V. Malmi ja

R. Põdra 31. märtsil 2010 sõlmitud lepingu p-des 2.2-2.4 sätestatud kokkulepped; osaotsuse

resolutsiooni p-ga 3 tunnistas maakohus tagasivõitmise korras kehtetuks võlgniku ja kostja I 27. mai

2010. a võlaõigusliku kinnisasja müügilepingu, millega kostja I omandas Valgas Vabaduse 39 asuva

kinnisasja; osaotsuse resolutsiooni p-ga 4 kohustas maakohus kostjat I tagastama müügilepingu järgi

saadud kinnisasi võlgniku pankrotivarasse ja andma nõusolek kinnistusraamatus omanikukande

muutmiseks ja võlgniku kandmiseks kinnistusraamatusse omanikuna, nõusoleku andmata jätmisel

tuleb kostja I nõusolek asendada kohtuotsusega.

4. Kostja I esitas maakohtu osaotsuse peale 9. juulil 2012 apellatsioonkaebuse. Hageja esitas

10. septembril 2012 ringkonnakohtule taotluse, milles palus tunnistada maakohtu osaotsuse

resolutsiooni p 4 viivitamata täidetavaks võlgnikult tagatist nõudmata. Kostja I vaidles hageja

taotlusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus võttis 2. oktoobril 2012

kostja I apellatsioonkaebuse menetlusse.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 12. oktoobri 2012. a määrusega hageja taotluse ja tunnistas

maakohtu osaotsuse resolutsiooni p 4 viivitamata täidetavaks, vabastades võlgniku tagatise andmise

kohustusest.

Ringkonnakohtu määruse kohaselt võib kohus tunnistada otsuse viivitamata täidetavaks ilma

võlgnikult tagatist nõudmata eeldusel, et viimane on põhistanud võimalikku majanduslikku kahju,

mis võib edasikaebemenetluse tõttu tekkida. Hageja on tõendanud, et maakohtu otsuse resolutsiooni

p 4 täitmise edasilükkamine võib põhjustada võlgnikule ja tema võlausaldajatele majanduslikku

kahju, milleks võib olla nii saamata jäänud tulu kui ka vara kahjustamine. Maakohtu hagi tagamise

määrused ei hõlma kõiki Vabaduse 39 kinnisasja üürnikke, mistõttu on kohtu deposiiti laekunud

üürimaksed ainult osaliselt. Kostja I tegevust kontrollivad isikud V. Malm ja R. Põder on teinud

tehinguid, et kinnisasja üürnike tasutav üür ja kõrvalkulud laekuksid neile või nende kontrollitavatele

äriühingutele. Seetõttu on kinnisasja üürnikelt saadava üüritulu sissenõudmine raskendatud ning

võlgniku ja tema võlausaldajate huvid kahjustatud. Võlgniku ja tema võlausaldajate huve kahjustab

ka kostja I kohustuste rikkumine, mille tagajärjel ei varustata kinnisasja soojaga. See võib tuua kaasa

üürnike lahkumise ja vara kahjustamise. Hageja ei pea tõendama võimaliku kahju suurust.

Kostja I üldsõnaline väide, et talle osaotsuse resolutsiooni p 4 viivitamata täidetavaks tunnistamisel

tekkida võiv kahju on prognoosimatu, ei anna alust järeldada, et talle kahju tekib. Kostja seisukoht

maakohtus, mille kohaselt ta oli nõus kinnisasja võlgnikule tagastama ja ta ei ole kinnisasja omandi

tagasikandmiseks vajaliku tahteavalduse andmisest keeldunud, kinnitab, et osaotsuse resolutsiooni

p 4 viivitamatu täitmine ei saa talle kahju tekitada.

Lisaks sellele, et kostja I ei ole tõendanud TsMS § 469 lg-s 2 märgitud võimalikku kahju, mida

tagatis peaks katma, esinevad võlgniku suhtes TsMS § 469 lg-s 3 sätestatud alused tema

vabastamiseks tagatise andmise kohustusest. Kuna võlgnik on pankrotis, tal ei ole raha ning kostja I

ei ole põhistanud talle tekkivat kahju, mida tagatis peaks eelduslikult katma, oleks ebaõiglane

võlgnikult tagatist nõuda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kostja I esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega jätta rahuldamata hageja taotlus tunnistada maakohtu osaotsuse resolutsiooni p 4

viivitamata täidetavaks või kohustada võlgnikku andma tagatise TsMS § 469 järgi.

Kostja I arvates ei põhjendanud ringkonnakohus, miks on osaotsuse resolutsiooni p 4 viivitamata

täidetavaks tunnistamise ja pankrotimenetluse aluse äralangemise korral kahju tekkimine välistatud

ning miks ei saa tekkida kahju kostjale I. Ringkonnakohus ei selgitanud ega andnud kostjale I

võimalust esitada tõendeid selle kohta, et osaotsuse p 4 viivitamata täitmise korral tekib talle kahju.

Ringkonnakohus vabastas võlgniku valesti tagatise andmise kohustusest, sest maksejõuetu taotleja

korral ei ole ilma tagatiseta võimalik hüvitada vastaspoolele tekkivat kahju. Võlgniku või tema

võlausaldajad peavad osaotsuse viivitamata täitmiseks andma tagatise ainuüksi seetõttu, et võlgnik on

maksejõuetu.

7. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata või tühistada

ringkonnakohtu määruse osas, millega võlgnik vabastati tagatise andmise kohustusest, ja määrata

talle tähtaeg tagatise andmiseks.

Hageja leiab, et Riigikohus ei saa sekkuda ringkonnakohtu kaalutlusotsusesse, millega tunnistati

maakohtu osaotsus osaliselt viivitamata täidetavaks. Ringkonnakohus ei ole diskretsioonipiire

ületanud ega põhjendamiskohustust rikkunud. Samuti ei ole ringkonnakohus rikkunud

selgitamiskohustust ega teinud üllatuslikku lahendit.

Ringkonnakohus vabastas põhjendatult võlgniku tagatise andmise kohustusest, sest võlgnikule tekitab

osaotsuse täitmisega viivitamine kahju, kuid kostjale sellest kahju ei teki. Võlgnik ei ole varatu

äriühing ning temalt oleks ebaõiglane tagatist nõuda. Juhul, kui Riigikohus siiski ei pea õigeks, et

ringkonnakohus vabastas võlgniku tagatise andmisest, ei saa Riigikohus jätta rahuldamata hageja

taotlust tunnistada maakohtu otsus osaliselt viivitamata täidetavaks, ilma et võimaldaks võlgnikul

enne anda tagatist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 teise lause alusel tühistada ja

saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

9. Ringkonnakohus tunnistas maakohtu osaotsuse osaliselt viivitamata täidetavaks ilma võlgnikult

tagatist nõudmata. Kostja põhiseisukohtade järgi ei ole maakohtu osaotsuse resolutsiooni p 4

viivitamata täidetavaks tunnistamine põhjendatud, sest võlgnik või tema võlausaldajad oleksid

pidanud andma tagatise, viivitamata täitmata jätmisega ei teki võlgnikule kahju, kuid viivitamata

täitmine tekitab kahju kostjale. Kolleegium leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud.

10. Kolleegium märgib, et TsMS § 467 lg 3 ja § 469 lg 1 võimaldas ringkonnakohtul otsustada

maakohtu edasikaevatud osaotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamine hageja taotluse alusel, kuna

taotlus esitati pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Kohtuotsuse, sh osaotsuse, osaliselt või

tervikuna viivitamata täidetavaks tunnistamise taotluse võib esitada ka pool, kes ei esita

apellatsioonkaebust.

TsMS § 470 lg 1 esimene lause sätestab, et kui viivitamatut täitmist otsusega ei lahendatud või kui

taotlus on esitatud pärast otsuse tegemist, vaadatakse poole taotlus otsuse viivitamatu täitmise kohta

läbi kohtuistungil, välja arvatud juhul, kui asi lahendati kohtuistungit pidamata. Kostja I palus

ringkonnakohtul lahendada osaotsuse resolutsiooni p 4 viivitamata täidetavaks tunnistamine

kohtuistungil. Kuna asi lahendati maakohtus kohtuistungit pidades, oleks ringkonnakohus pidanud

vaatama hageja taotluse osaotsuse resolutsiooni p 4 viivitamata täidetavaks tunnistamiseks läbi

kohtuistungil. Siiski ei ole see rikkumine kolleegiumi arvates menetlusõiguse normi oluliseks

rikkumiseks, sest see rikkumine ei mõjutanud praegusel juhul hageja taotluse lahendamise tulemust.

Kohtuasja materjalidest nähtub, et ringkonnakohus andis kooskõlas TsMS § 470 lg-ga 2 kostjale I

võimaluse esitada hageja taotluse kohta vastuväiteid ning et kostja I vaidles hageja taotlusele vastu

(kohtutoimiku IV kd, tl-d 181 ja 189-192). Kostja I ei ole ka väitnud, et hageja taotluse arutamine

ringkonnakohtu istungil oleks toonud kaasa ringkonnakohtu teistsuguse lahendi.

11. TsMS § 469 lg 3 sätestab, et kui pool ei suuda sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud ulatuses

tagatist anda, võib kohus tema taotlusel ta tagatise andmise kohustusest vabastada, tagatist

vähendada, määrata selle tasumise osade kaupa või tunnistada otsuse viivitamata osaliselt

täidetavaks, kui täitmise edasilükkamine oleks sissenõudja suhtes ebaõiglane, eelkõige kui see

raskendaks oluliselt tema eluliste vajaduste rahuldamist, majandus- või kutsetegevust või põhjustaks

muu suure kahju. Selle sätte kohaldamise esmaseks eelduseks on seega asjaolu, et kohtulahendi

viivitamata täitmist taotlenud pool ei suuda tagatist anda. Ringkonnakohus on selle asjaolu jätnud

tähelepanuta. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus andma hagejale võimaluse tõendada, et

võlgnik ei suuda tagatist anda. Üksnes asjaolust, et võlgnik on pankrotis, ei järeldu, et ta ei suuda

tagatist anda.

12. Riigikohus on 23. veebruaril 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-158-10 tehtud määruse p-s 8 selgitanud, et

kohtulahendi viivitamatu täitmise instituut kaitseb eelkõige võlgniku huve, vältimaks majanduslikku

kahju, mis võib tekkida vaid menetluse venitamise eesmärgil esitatud edasikaebuse menetlemisega.

Teisalt on olemas võimalus, et viivitamata täidetav kohtulahend hilisema lahendiga tühistatakse.

Selleks juhuks peavad olema kaitstud ka kostja huvid.

TsMS § 469 lg 1 ei võimalda kohtul kaalutlusõiguse alusel valida, kas otsus tunnistada viivitamata

täidetavaks või mitte, kui pool on andnud tagatise. Kui pool ei ole tagatist andnud, peab kohus

kohustama võlgnikku maksma tagatist TsMS § 469 lg 2 järgi, arvestades, et tagatis peaks katma

võlgnikule otsuse viivitamatust täitmisest või täitmise vältimiseks abinõude rakendamise tõttu

tekkida võiva kahju. Tagatise määramisel peab kohus määrama kindlaks ka tagatise viisi, selle

suuruse ja maksmise tähtaja (TsMS § 194 jj). Kohtuotsust ei või viivitamatule täitmisele pöörata enne

seda, kui võlgnik on andnud kohtu määratud tagatise. Samas on kohtul TsMS § 469 lg 3 järgi juhul,

kui sissenõudja ei suuda TsMS § 469 lg-s 2 sätestatud ulatuses tagatist anda, lubatud pool tagatise

andmise kohustusest vabastada, tagatist vähendada, määrata tagatise tasumise osade kaupa või

tunnistada otsus viivitamata osaliselt täidetavaks, kui täitmise edasilükkamine oleks sissenõudja

suhtes ebaõiglane, eelkõige kui see raskendaks oluliselt tema eluliste vajaduste rahuldamist,

majandus- või kutsetegevust või põhjustaks muu suure kahju (vt ka tsiviilasjas nr 3-2-1-158-10 tehtud

määruse p 9).

13. Kolleegium selgitab, et kohus ei pea TsMS § 469 kohaldamiseks tuvastama, kas kostjale võib

tekkida kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamisega kahju ning kui suur see kahju võiks olla.

Kohtuotsuse viivitamatust täitmisest kostjale tekkida võival kahjul ja selle suurusel on tähendus

tagatise suuruse määramisel TsMS § 469 lg 2 järgi.

TsMS § 469 lg 3 kohaldamiseks tuleb kõigepealt hinnata, kas võlgnik on suuteline tagatist andma

(vt käesoleva määruse p 11). Juhul, kui võlgnik ei suuda seda, tuleb hinnata, kas sellises olukorras

oleks kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamata jätmine võlgniku suhtes ebaõiglane,

arvestades eelkõige temal tekkida võivaid negatiivseid tagajärgi, mis kaasnevad kohtuotsuse

viivitamata täidetavaks tunnistamata jätmisega (vt käesoleva määruse p 12).

14. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel määruskaebuselt

tasutud kautsjon tagastada. Kostja on kooskõlas TsMS § 149 lg 8 esimeses lauses sätestatuga palunud

tagastada kautsjoni selle tasunud isiku kontole.

Jaak Luik, Henn Jõks, Tambet Tampuu