3-1-1-29-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-29-13

Otsuse kuupäev

11. märts 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi

Kohtuasi

Sergei

Molodtsovi

väärteoasi

liikluskindlustusseaduse

(LKindlS) § 661 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17. oktoobri 2012. a otsus väärteoasjas

nr 4-12-2847

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtuväline menetleja Põhja prefektuur, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

27. veebruar 2013, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 17. oktoobri 2012. a otsus Sergei Molodtsovi väärteoasjas

LKindlS § 661 lg 1 järgi ja saata väärteoasi uueks arutamiseks samale kohtule teises

kohtukoosseisus.

2. Kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sergei Molodtsovile koostati väärteoprotokoll selle eest, et 19. mail 2012 juhtis ta mootorsõidukit,

millel puudus kehtiv liikluskindlustuse poliis. Sellega rikkus S. Molodtsov liiklusseaduse (LS) § 33

lg 2 p 9.

2. Kohtuvälise menetleja 8. juuni 2012. a otsusega karistati S. Molodtsovi LKindlS § 661 lg 1 alusel

rahatrahviga 25 trahviühikut.

3. S. Molodtsov esitas maakohtule kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles taotles

kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Alternatiivselt, juhul kui maakohus peaks tuvastama S. Molodtsovi süü, palus ta väärteomenetluse

lõpetada otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja selgitas, et 24. aprillil 2012

sõlmis ta S AS-ga müügilepingu auto ostmiseks. Lepingu p. 6.1 kohaselt tellis ta I AS-i kaudu

kohustusliku liikluskindlustuse lepingu, tasus kindlustustasu ja sai selle kohta kinnituse.

Väärteoprotokolli

koostamise

järel

pöördus

ta

kindlustusmaakleri

poole

ja

selgus,

et

infotehnoloogilise vea tõttu oli poliis väljastatud valele ajavahemikule 25. maist kuni 24. septembrini

2012. Viga parandati. Seejärel esitas ta kohtuvälisele menetlejale vastulause, kuid teda karistati

ikkagi. S. Molodtsov leidis, et ta tegi kõik endast oleneva, täitmaks LS § 33 lg 2 p 9 nõuet ja viga

lepingu tähtajaga tekkis temast sõltumatutel asjaoludel.

4. Harju Maakohtu 17. oktoobri 2012. a otsusega kaebus rahuldati, kohtuvälise menetleja otsus

tühistati ja väärteoasja menetlus lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

4.1. Kohus märkis, et S. Molodtsov oli auto müügilepingu kohaselt kohustatud sõiduki enda valdusse

saamise päeval sõlmima muu hulgas liikluskindlustuse lepingu ja enda sõnutsi ta seda ka tegi.

Kohtule esitatud maksekorralduses on selgitusse märgitud kuupäevaks 25. aprill 2012, aga korralduse

kuupäevana on märgitud 25. mai 2012. Kohus ei nõustunud kohtuvälise menetleja hinnanguga, nagu

tunnistaks menetlusalune isik oma süüd, sest menetlusalune isik kinnitab, et sõlmis autot ostes

kindlustuslepingu ja oli kindel, et samast päevast algas ka kindlustuskaitse.

4.2. Maakohus leidis, et kohtuistungil ei suudetud tuvastada, millal hakkas S. Molodtsovi autol

liikluskindlustus kehtima. Seetõttu esitas kohus peale kohtuistungit järelpärimise I AS-le ja sai

vastuse, et S. Molodtsov sõlmis 25. aprillil 2012 kohustusliku liikluskindlustuse lepingu ja tasus

samal päeval ka lepingusumma. Kliendi soov oli jõustada kindlustuspoliis maksmise kuupäevast,

kuid teadmata põhjustel märgiti poliisi alguskuupäevaks 25. mai 2012. Kui klient sai teada, et

kindlustusleping on sõlmitud tema jaoks vale alguskuupäevaga, võttis ta kindlustusmaakleriga

ühendust ja tellis samadel tingimustel koheselt kehtima hakkava kindlustuspoliisi. I AS-i arvates

puudus kliendi tegevuses pahatahtlikkus ning ta ei olnud teadlik ekslikult valitud alguskuupäevast.

Seetõttu asus maakohus seisukohale, et S. Molodtsov tegi auto ostul kõik endast oleneva, et ta saaks

alates 25. aprillist 2012 kasutada sõidukit liikluses, kuid temast olenematutel põhjustel on

liikluskindlustuse poliisi kehtima hakkamise alguskuupäevaks märgitud alles 25. mai 2012. Seetõttu

puudub S. Molodtsovi tegevuses väärteo koosseis ja menetlus tuleb lõpetada.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Kohtuväline menetleja Põhja prefektuur esitas maakohtu otsuse peale Riigikohtule kassatsiooni,

taotledes maakohtu otsuse tühistamist ja väärteoasja samale kohtule uueks arutamiseks saatmist.

Kassaator märgib, et maakohus tegi otsuse tõendite alusel, mida ei ole kohtuistungil vahetult uuritud

ja mille kohta ei saanud kohtuväline menetleja vastuväiteid esitada. Samuti ei põhjendanud

maakohus, miks on kohtuvälise menetleja poolt kogutud menetlusaluse isiku süüd kinnitavad tõendid

arvestamata jäetud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Tulenevalt VTMS § 123 lg-st 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid ning peab otsuse tegemisel lahendama VTMS §-s 133 loetletud küsimused.

Kooskõlas VTMS §-ga 110 peab kohtuotsuse põhiosast nähtuma nii tõendite analüüs kui ka see,

millised asjaolud tõendatuks loeti ja millele otsuse tegemisel tugineti (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 30. novembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-102-11, p 7). Eelmärgitu valguses oli

maakohus

S. Molodtsovi

kaebust

läbi

vaadates

kohustatud

hinnangu

andma

kõigile

väärteomenetluses kogutud tõenditele, sh kohtuvälise menetleja poolt väärteoasja kohtuvälises

menetluses tehtud süüdimõistva otsuse aluseks olnud tõenditele, s.o tunnistaja E. K. ütlustele ja Eesti

Liikluskindlustuse Fondist saadud andmetele. Need tõendid on maakohus jätnud alusetult

tähelepanuta. Kohtuotsuse põhistamise nõue tähendab muu hulgas ka seda, et kohtu mõttekäik peab

olema otsuses jälgitav ja järeldused seostatud tuvastatud asjaoludega. Tõendite vahelised vastuolud

tuleb kõrvaldada. Maakohtu järeldus, et S. Molodtsov tasus vaidlusaluse kindlustussumma 25. aprillil

2012, on tehtud eeltoodud põhimõtteid eirates. S. Molodtsov esitas kohtule S AS-i väljastatud

maksekorralduse, millelt nähtub, et ta tegi kindlustusmakse 25. mail 2012, mitte 25. aprillil 2012. Kohus ei

ole selgitanud, miks tuleb panga märge makse kuupäeva kohta lugeda ebausaldusväärseks ja milliste

tõendite alusel on tuvastatud, et makse tehti mõnel teisel ajal. Kriminaalkolleegiumi varasema praktika

kohaselt on osade tõendite hindamata jätmise põhistuse puudumine ja tõenditevaheliste vastuolude

kõrvaldamata jätmine väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes.

7. Märkida tuleb sedagi, et vaadates kohtuistungil läbi kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud

kaebust, saab maakohus VTMS § 2 ja KrMS § 15 lg 1 kohaselt tugineda otsuses vaid tõenditele, mida

on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud (vt nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. augusti 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-55-10, p 15). Arutatavas

väärteoasjas on aga kohus peale kohtuistungi toimumist omal algatusel saatnud järelepärimise I AS-ile

ning on põhistanud kohtuotsust peaasjalikult selle päringu vastusele tuginedes. Seda tõendit 25. septembril

2012 toimunud kohtuistungil kohtuliku uurimise käigus ei esitatud ega uuritud. Kassaatorile sai nimetatud

tõendi olemasolu teatavaks alles kohtuotsusest. Seega on maakohus rikkunud väärteoasja kohtuliku

arutamise suulisuse ja vahetuse nõuet. Eelkäsitletud rikkumine on käsitatav väärteomenetlusõiguse

muu olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes.

8. Tulenevalt eelnevast ja tuginedes VTMS § 174 p-le 7, § 175 p-le 2 ning § 150 lg 1 p-le 7 ja lg-le 2

tühistab kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 17. oktoobri 2012. a kohtuotsuse S. Molodtsovi

väärteoasjas LKindlS § 661 lg 1 järgi ja rahuldab kohtuvälise menetleja kassatsiooni, saates

väärteoasja samale kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Lea Kivi