3-1-1-1-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-1-13

Määruse kuupäev

11. märts 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi

Kohtuasi

Oleg Zgurole mõistetud karistuste liitmine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna

Ringkonnakohtu

25. juuli

2012.

a

määrus

kriminaalasjas nr 1-10-5315

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Oleg Zguro kaitsja vandeadvokaat Sergei Narusberg,

määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

16. jaanuar 2013, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tallinna Ringkonnakohtu 25. juuli 2012. a määrus tühistada osaliselt, s.o Oleg Zgurole

mõistetud asenduskaristuse iseseisva täideviimise osas.

2. Liita KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 11. mai 2010. a otsusega Oleg Zgurole lõpliku

karistusena mõistetud vangistus viis aastat üheksa kuud ja kakskümmend kaheksa päeva ning

Harju Maakohtu 20. aprilli 2012. a määrusega asenduskaristusena mõistetud vangistus kolm

kuud ja üks päev, mõistes Oleg Zgurole liitkaristusena vangistuse kuueks aastaks ja

kahekümne üheksaks päevaks. Karistuse kandmise algusajaks on Oleg Zguro kinnipidamise

päev 17. aprillil 2011.

3. Muus osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu 25. juuli 2012. a määrus muutmata.

4. Kaitsja määruskaebus rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnakohtu 20. oktoobri 2005. a otsusega tunnistati Oleg Zguro süüdi KarS § 424 alusel.

KarS § 65 lg 1 alusel karistati teda vangistusega viieks aastaks, kolmeks kuuks ja kahekümne

seitsmeks päevaks. Harju Maakohtu 12. juuli 2007. a määrusega vabastati ta tingimisi ennetähtaegselt

karistuse kandmiselt katseajaga kuni 22. maini 2010. Karistusest jäi ära kandmata kaks aastat, üheksa

kuud ja kakskümmend kaheksa päeva.

2. Harju Maakohtu 4. novembri 2009. a otsusega tunnistati O. Zguro süüdi KarS § 329 järgi ja teda

karistati KrMS § 238 lg-t 2 kohaldades rahalise karistusega 282 päevamäära. KarS § 68 lg 1 alusel

arvati karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg. O. Zguro lõplikuks karistuseks jäi rahaline

karistus 273 päevamäära.

3. Harju Maakohtu 11. mai 2010. a otsusega tunnistati O. Zguro süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja

teda karistati vangistusega kolmeks aastaks. KarS § 76 lg 6 ja § 65 lg 2 alusel liideti sellele

karistusele Tallinna Linnakohtu 20. oktoobri 2005. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ja

lõplikuks karistuseks mõisteti vangistus viieks aastaks üheksaks kuuks ja kahekümne kaheksaks

päevaks. O. Zguro asus karistust kandma 6. juunil 2011.

4. Harju Maakohtu 31. oktoobri 2011. a määrusega täiendati KrMS § 431 alusel maakohtu 11. mai

2010. a otsuse resolutsiooni, KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka O. Zguro Soome Vabariigis

vahistuses viibitud aeg 17. aprillist kuni 5. juunini 2011 (üks kuu ja üheksateist päeva).

5. Harju Maakohtu 20. aprilli 2012. a määrusega asendati O. Zgurole Harju Maakohtu 4. novembri

2009. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-17855 karistuseks mõistetud rahaline karistus 13 650 krooni

vangistusega kolmeks kuuks ja üheks päevaks. Karistuse kandmise alguseks loeti 20. aprilli 2012.

Määrus jõustus 11. mail 2012.

6. Viru Vangla esitas 23. mail 2012 Harju Maakohtule taotluse O. Zgurole Harju Maakohtu 11. mai

2010. a otsusega mõistetud vangistuse ja Harju Maakohtu 20. aprilli 2012. a määrusega

asenduskaristusena kohaldatud vangistuse suhtes liitkaristuse moodustamiseks.

7. Harju Maakohtu 5. juuni 2012. a määrusega suurendati KrMS § 413, KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64

lg 1 alusel O. Zgurole Harju Maakohtu 11. mai 2010. a otsusega mõistetud vangistust Harju

Maakohtu 20. aprilli 2012. a määrusega asenduskaristusena kohaldatud vangistuse võrra.

Liitkaristuseks mõisteti vangistus kuueks aastaks ja kahekümne üheksaks päevaks. Maakohus ei

pidanud võimalikuks lugeda O. Zgurole mõistetud kergemat karistust kaetuks raskema mõistetud

karistusega, sest O. Zguro, olles teadlik talle 4. novembri 2009. a otsusega mõistetud rahalisest

karistusest, ei alustanud selle tasumist, näidates üles ükskõikset suhtumist ja vastutustundetust talle

mõistetud karistuse täitmisesse. Harju Maakohtu 11. mai 2010. a otsusega tunnistati ta süüdi uue

kuriteo toimepanemise eest ja alates 6. juunist 2011 kannab ta selle eest karistust.

8. Viru Vangla esitas 12. juunil 2012 maakohtule taotluse täpsustada O. Zgurole 5. juunil 2012

liitkaristusena mõistetud karistusaja pikkust, põhjendades seda asjaoluga, et Harju Maakohtu

31. oktoobri 2011. a määrusega loeti KarS § 68 lg 1 alusel O. Zguro karistuse hulka Soome Vabariigis

vahi all viibitud aeg, seega lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi viis aastat kaheksa

kuud ja üheksa päeva vangistust.

9. Harju Maakohtu 15. juuni 2012. a määrusega täpsustati maakohtu 5. juuni 2012. a määruse

resolutsiooni punkti 1, märkides, et O. Zgurole maakohtu 11. mai 2010. a otsusega mõistetud viie

aasta kaheksa kuu ja üheksa päevast vangistust suurendatakse maakohtu 20. aprilli 2012. a määrusega

asenduskaristusena mõistetud vangistuse võrra ja O. Zgurole mõistetakse liitkaristuseks vangistus

viieks aastaks üheteistkümneks kuuks ja kümneks päevaks.

10. Maakohtu 5. juuni 2012. a määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu O. Zguro, paludes

määrata talle liitkaristus mitte karistust suurendades, vaid lugedes kergem karistus kaetuks raskema

karistusega. O. Zguro palus eraldada tema karistus reaalseks ja tingimisi karistuseks, sest sellisel

juhul oleks tal võimalik asuda oma karistust kandma avavanglasse ja tasuda vabanemise ajaks kõik

rahalised kohustused riigi ees, ülal pidada ja aidata oma ravi vajavat last ning koguda vajalikke

vahendeid vabanemiseks.

11. Ringkonnakohtule 29. juunil 2012 esitatud taotluses toetas O. Zguro kaitsja määruskaebust selles

nimetatud alustel, paludes liitkaristuse mõistmisel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima

karistusega, kuna O. Zgurol ei õnnestunud rahalist karistust täita seoses raske materiaalse olukorraga

ning ta mõistab oma ebaõiget käitumist.

12. O. Zguro esitas 3. juulil 2012 määruskaebusele täienduse, paludes tühistada maakohtu määruse

resolutsiooni p 2 ja lugeda karistuse kandmise alguseks tema vahistamise 17. aprillil 2011. Sama

taotlust kordas ta ka 9. juulil 2012 ringkonnakohtule esitatud avalduses.

13. Tallinna Ringkonnakohtu 25. juuli 2012. a määrusega tühistati Harju Maakohtu 5. juuni 2012. a

määrus karistuste liitmise osas. Ringkonnakohus moodustas KarS § 65 lg 1 järgi liitkaristuse Harju

Maakohtu 11. mai 2010. a otsusega mõistetud vangistusest ja Harju Maakohtu 4. novembri 2009. a

otsusega mõistetud rahalisest karistusest. Seejuures määras ringkonnakohus, et rahalise karistuse

ärakandmata osa, mis asendati Harju Maakohtu 20. aprilli 2012. a määrusega vangistusega, viiakse

täide iseseisvalt peale maakohtu 11. mai 2010. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmist või selle

kandmiselt ennetähtaegselt vabastamist. Maakohtu 11. mai 2010. a otsusega mõistetud karistuse

kandmise algusajaks määras ringkonnakohus O. Zguro kinnipidamise päeva 17. aprillil 2011.

Määruskaebuse jättis ringkonnakohus rahuldamata.

14. Ringkonnakohus asus seisukohale, et KarS §-s 65 sätestatakse üksnes kohtuotsuste kogumi eest

liitkaristuse mõistmine. Arutatavas asjas on maakohus liitkaristuse moodustanud aga kohtuotsuse ja

kohtumääruse kogumis. Olukorras, kus kahe kohtuotsusega on isikule mõistetud eriliigilised

karistused, kuuluvad KarS § 65 alusel liitkaristuse moodustamisel kogumisse need kaks eriliigilisi

karistusi ettenägevat kohtuotsust, mitte aga hilisemalt tehtud kohtumäärus, millega asendatakse ühe

kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus. Puudub alus võrdsustada isikule kohtuotsusega karistuseks

mõistetud vangistust ja rahalise karistuse asendamisena määratud vangistust selliselt, et nendest on

võimalik liitkaristust moodustada KarS § 65 alusel. Olenemata sellest, millises järjekorras need

otsused tehtud on, ehk kas esimene otsus näeb ette rahalise karistuse ja teine vangistuse või vastupidi,

tuleb viimase otsusega moodustada liitkaristus KarS § 65 järgi ja hilisem teistkordne liitkaristuse

mõistmine juba rahalise karistuse asendusmääruse ja kohtuotsuse järgi ei ole võimalik.

15. Seda seisukohta kinnitab ka karistusseadustikus karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmise

kohta märgitu. Kui isik paneb eelmise kohtuotsusega määratud katseajal toime tahtliku kuriteo, mille

eest temale mõistetakse karistuseks vangistus, siis liidetakse kohtuotsustega mõistetud karistused

täielikult ja eelmine kohtuotsus pööratakse obligatoorselt täitmisele. Küll aga ei too eelmise

kohtuotsuse täitmisele pööramist kaasa see, kui isikule mõistetud rahaline karistus katseajal

toimepandud tahtliku kuriteo eest vangistusega asendatakse. Sellisel juhul tuleb isikul ära kanda

asendatud vangistus ja katseaeg kulgeb edasi. Samuti, tulenevalt KarS § 73 lg 6 sõnastusest (varem

karistatud vangistusega) ei välista isiku suhtes KarS § 73 sätete kohaldamist asjaolu, et tema suhtes

on varasemalt rahaline karistus asendatud vangistusega ja ta on selle ära kandnud. Seega ka toodud

näidetest tulenevalt ei ole karistusena mõistetud vangistus ja rahalise karistuse asendusena määratud

vangistus sisult ja tagajärjelt identsed.

16. Liitkaristuse mõistmist kohtuotsusega mõistetud vangistuse ja kohtumäärusega asendatud

vangistusmäära summana ei saa õigeks lugeda ka seetõttu, et nii seatakse põhjendamatult

ebavõrdsesse olukorda isikud, kellele on kohtuotsuse ja kohtumääruse kogumis mõistetud liitkaristus

võrreldes isikutega, kellele on mõistetud üksnes asenduskaristus. Isikul, kellele on KarS § 65 alusel

mõistetud liitkaristus, on õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kui ta on mõistetud

liitkaristusest ära kandnud KarS § 76 ettenähtud osa karistusest. Vangistusest, mis on määratud ainult

tasumata rahalise karistuse asendamiseks, tingimisi enne tähtaega aga vabaneda ei saa.

17. Võimaluse moodustada liitkaristus vangistust ettenägeva kohtuotsuse ja asenduskaristust

ettenägeva kohtumääruse alusel välistab ka see, et sellistel juhtudel ei ole võimalik kohaldada KarS §

65 lg-s 1 sätteid ja seega ka selles antud seaduslikke võimalusi karistuste osaliseks liitmiseks või

kaetuks lugemiseks. Vastasel korral võib tekkida ebamõistlik olukord, kus asenduskaristuse kui

kergema karistuse raskemaga karistusega kaetuks lugemise korral isikul ei olegi kasulik tasuda

rahalise karistusena ettenähtud summat, sest on võimalik, et ei pea ka selle tasumata jätmise korral

enam vanglakaristust kandma. Eriti kehtib see olukorras, kus isik on eelmise kohtuotsusega ära

kandnud karistuse, mis on kohtuotsuste kogumis arvestatavatest kuritegudest seadustiku eriosa

vastavas paragrahvis sätestatud raskeima karistuse ülemmäär. Samas, KarS § 64 lg-s 5 sätestatu

kohaselt viiakse eriliigilised karistused täide iseseisvalt. Seega ei arvestata raskema karistuse

ülemmäära siis, kui ühe kohtuotsusega KarS § 64 lg 1 alusel või KarS § 65 lg 1 alusel kahe

kohtuotsusega mõistetakse isik süüdi mitme paragrahvi järgi ja ühe karistusena mõistetakse

vangistus, milline on samaaegselt ka eriosa vastava paragrahvi ülemmäär ja teise kuriteo eest rahaline

karistus. Eelmärgitust nähtuvalt võimaldaks kohtuotsuse ja kohtumääruse kogumis liitkaristuse

mõistmise põhjendamatult isikute ebavõrdset kohtlemist.

18. Sisuliselt aga tähendab karistuste iseseisev täitmine, olenemata sellest, et liitkaristust ei

moodustata, karistuste täielikku liitmist, ehk mõlemad karistused tuleb ära kanda (v.a kohtuotsusega

mõistetud vangistuse osa, mille kandmiselt isik võimalik, et ennetähtaegselt vabastatakse) ja

kohtukolleegiumi seisukohast on see ka seaduse mõte. Erinevus KarS § 65 alusel moodustatud

liitkaristuse ja üksteisele järgnevate ja eraldi täidetavate karistuste kandmise vahel on selles, et

liitkaristuse puhul moodustatakse kahest karistusest summa ja moodustatud liitkaristusel on ühine

algusaeg.

19. Puutuvalt O. Zgurole kohtuotsusega mõistetud vangistuse ja kohtumäärusega asenduskaristuseks

mõistetud vangistuse liitmisse märkis ringkonnakohus esmalt, et Harju Maakohtu 11. mai 2010. a

otsuses jäeti O. Zgurole ebaõigesti moodustamata liitkaristus talle Harju Maakohtu 4. novembri 2009.

a otsusega mõistetud rahalise karistusega. Nähtuvalt ringkonnakohtu eeltoodud põhistustest oli aga

Harju Maakohtu 5. juuni 2012. a kohtumäärusega O. Zgurole kohtuotsuse ja kohtumääruse kogumis

KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 kohaselt liitkaristuse moodustamine väär. Seejuures on ebaõigesti

märgitud karistuse kandmise algusajaks 6. juuni 2011, s.o kuupäev, mil O. Zguro asus kandma

karistust Tallinna vanglas. Karistuse kandmise algusajaks tuleb lugeda O. Zguro Soome Vabariigis

kinnipidamise päev, s.o 17. aprill 2011. Rahalise karistuse asendusena O. Zgurole Harju Maakohtu

20. aprilli 2012. a määrusega määratud vangistus tuleb ära kanda eraldi - alguses kohtuotsusega

mõistetud vangistusmäär ja peale selle ärakandmist või sellest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise

korral enne vanglast reaalset väljasaamist ka asenduskaristus.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

20. Ringkonnakohtu määruse peale esitas O. Zguro kaitsja vandeadvokaat Sergei Narusberg

Riigikohtule määruskaebuse, taotledes ringkonnakohtu määruse tühistamist, sest kohtupraktikas on

senini kohtuotsuse ja kohtumääruse kogumis KarS § 65 lg 1 alusel karistuste liitmist aktsepteeritud.

Samuti võimaldab KarS § 65 lg 1 karistuste osalist liitmist või kergema karistuse raskemaga kaetuks

lugemist.

21. Prokurör esitas määruskaebusele vastuse, milles leiab, et ringkonnakohtu seisukoht, nagu ei saaks

kohtuotsuse ja kohtumääruse kogumi eest liitkaristust mõista, on ekslik. Arutataval juhul liitis

maakohus õigesti KarS § 64 lg-le 1 ja § 65 lg-le 1 tuginedes O. Zgurole Harju Maakohtu 11. mai

2010. a otsusega mõistetud vangistuse ja kohtumäärusega rahalise karistuse asenduskaristusena

mõistetud vangistuse.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

22. Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht, nagu oleks rahalise karistuse asendamisel vangistusega

välistatud asenduskaristuse liitmine isikule mõistetud vangistuse ärakandmata osaga, on ebaõige.

Samas ei nõustu kolleegium kaitsjaga, nagu tuleks O. Zgurole mõistetud asenduskaristus talle varem

mõistetud, kuid ärakandmata vangistusega liita KarS § 65 lg 1 alusel. Kohtud on O. Zgurole karistusi

mõistes ja neid liites eksinud karistusseadustiku karistuse liitmise reeglite vastu. Viga mõistetud

karistuste liitmisel on alguse saanud juba Harju Maakohtu 4. novembri 2009. a otsusest. Mõistmaks,

kuidas moodustub arutataval juhul O. Zgurole lõplik ärakantav karistus, tuleb esmalt selgitada,

milliste kohtulahenditega on O. Zgurole karistusi mõistetud või tema karistuse kandmisega seonduvat

selgitatud.

23. O. Zguro tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 20. mai 2005. a otsusega, mõistes talle

liitkaristuseks vangistuse viieks aastaks kolmeks kuuks ja kahekümne seitsmeks päevaks. Harju

Maakohtu 12. juuli 2007. a määrusega vabastati ta tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest.

Karistuse ärakandmata osaks jäi kaks aastat üheksa kuud ja kakskümmend kaheksa päeva vangistust.

O. Zgurole määrati katseaeg kuni 22. maini 2010.

23.1. Harju Maakohtu 4. novembri 2009. a otsusega tunnistati O. Zguro süüdi 2. novembril 2009

toimepandud kuriteos ja teda karistati rahalise karistusega, mille lõplik ärakandmisele kuuluv määr

oli 273 päevamäära. Kuna O. Zguro pani kuriteo toime katseajal, tulnuks talle selle otsusega

moodustada KarS § 65 lg 2 alusel ka liitkaristus, mille osadeks olnuks tingimisi enne tähtaega

vabastamisel ärakandmata jäänud vangistuse osa ja katseajal toimepandud kuriteo eest Harju

Maakohtu 4. novembri 2009. a otsusega mõistetud rahaline karistus. Kriminaalkolleegium on

varasemalt selgitanud, et juhul kui on tegemist eriliigiliste põhikaristustega, tuleb lugeda KarS § 65

lg-s 2 kirjeldatud juhtumil mitme kohtuotsuse järgi moodustunud karistused kogumis siiski

liitkaristuseks, mille täitmise erisused tulenevad KarS § 64 lg-test 2 ja 4 (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 5. mai 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-31-06, p 8). Kuigi viidatud lahendis oli

tegemist olukorraga, kus KarS § 73 sätete alusel karistuse kandmisest vabastatud isikut karistati

katseajal toimepandud kuriteo eest rahalise karistusega, laieneb kolleegiumi hinnangul selles otsuses

märgitu ka juhtumile, kus KarS § 76 sätete alusel vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud

isikut karistatakse rahalise karistusega. Selline tõdemus tuleneb KarS § 65 lg 2 sõnastusest, millest

nähtub selgesõnaliselt, et varem mõistetud ärakandmata karistuse osa tuleb uue kuriteo eest mõistetud

karistusele liita sõltumata selles, mis liiki on uue kuriteo eest mõistetud karistus.

23.2. Edasiselt tunnistati O. Zguro Harju Maakohtu 11. mai 2010. a otsusega süüdi 6. detsembril

2007. a toimepandud kuriteos ja talle mõisteti karistuseks vangistus kolmeks aastaks. KarS § 65 lg 2

ja § 76 lg 6 alusel liideti sellele karistusele 20. mai 2005. a kohtuotsusega mõistetud karistuse

ärakandmata osa ja lõplikuks ärakantavaks karistuseks mõisteti O. Zgurole vangistus viieks aastaks

üheksaks kuuks ja kahekümne kaheksaks päevaks. Karistuse algusajaks loeti reaalne karistuse

kandmisele asumise aeg. Ka selles kohtuotsuses jäi tähelepanuta O. Zgurole 4. novembri 2009. a

kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus. O. Zguro poolt 2. novembril 2009 ja 6. detsembril 2007

toimepandud kuritegude puhul moodustus kuritegude hiljem tuvastatud kogum KarS § 65 lg 1

mõttes. Kolleegium juhib siinkohal tähelepanu varasemas praktikas märgitule, et kuigi kuritegude

hiljem tuvastatud kogumi korral mõistetakse liitkaristus mitme kohtuotsuse järgi, peab kohus siiski

looma olukorra, kus enne esimese kohtuotsuse kuulutamist mitu kuritegu toime pannud isikute

karistusõiguslik kohtlemine oleks võrdne, vaatamata sellele, kas nende kuritegude eest mõistetakse

karistus ühe kohtuotsusega KarS § 64 lg 1 järgi või mitme kohtuotsusega KarS § 65 lg 1 järgi

(vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20. veebruari 2007. a otsus kriminaalasjas

nr 3-4-1-2-02 ja kriminaalkolleegiumi 29. oktoobri 2010. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-66-10,

p 11.2). Eelmärgitust tulenevalt pidanuks maakohus moodustama O. Zgurole KarS § 65 lg 1 alusel

liitkaristuse Harju Maakohtu 4. novembri 2009. a otsusega mõistetud karistusest ja 11. mai 2010. a

otsusega mõistetud karistusest, liites saadud karistuse omakorda KarS § 65 lg 2 alusel Tallinna

Linnakohtu 20. mai 2005. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga. Nii pidanuks

moodustuma O. Zgurole lõplikuks karistuseks vangistus viieks aastaks üheksaks kuuks ja kahekümne

kaheksaks päevaks ning rahaline karistus 273 päevamäära.

23.3. O. Zguro peeti kinni Soome Vabariigis 17. aprillil 2011 ja ta viibis Soomes vahi all kuni

5. juunini 2011. Mõistetud vangistust asus ta kandma 6. juunil 2011. Harju Maakohtu 31. oktoobri

2011. a määrusega arvati karistusaja hulka O. Zguro Soome Vabariigis eelvangistuses viibitud aeg

üks kuu ja üheksateist päeva, määrates ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse viieks aastaks

kaheksaks kuuks ja üheksaks päevaks.

23.4. Harju Maakohtu 20. aprilli 2012. a määrusega asendati O. Zgurole 4. novembri 2009. a

kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus vangistusega kolmeks kuuks ja üheks päevaks, jättes aga

otsustamata asendatud vangistuse liitmise varem mõistetud, kuid veel ärakandmata vangistusega.

Selle küsimuse lahendas Harju Maakohus Viru Vangla taotluse alusel 5. juuni 2012. a määrusega,

suurendades KrMS § 413, KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel Harju Maakohtu 11. mai 2010. a

otsusega mõistetud karistust asenduskaristuse võrra ja määrates O. Zgurole lõplikuks ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks vangistuse kuueks aastaks ja kahekümne üheksaks päevaks. Viimatinimetatud

määruses jättis maakohus aga tähelepanuta O. Zguro Soome Vabariigis eelvangistuse viibitud aja.

Seetõttu tegi Harju Maakohus 15. juunil 2012 määruse, milles täpsustas, et eelvangistuses viibitud

aeg tuleb lugeda karistusaja hulka ja O. Zguro lõplik ärakandmisele kuuluv karistus on vangistus

viieks aastaks, üheteistkümneks kuuks ja kümneks päevaks.

23.5. Tallinna Ringkonnakohtu 25. juuli 2012. a määrusega jäeti aga O. Zgurole Harju Maakohtu 11.

mai 2010. a otsusega mõistetud liitkaristus (mille hulka oli arvatud ka Soome Vabariigis

eelvangistuses viibitud aeg) ja asenduskaristus iseseisvalt ärakandmisele.

24. Järgnevalt tulebki hinnata seda, kas ja millisel alusel tuli Harju Maakohtu 20. aprillil 2012. a

O. Zgurole mõistetud rahalist karistust vangistusega asendades saadud asenduskaristus olemasoleva

vangistusega liita. Vangistuse ja rahalise karistuse liitmisel moodustuva liitkaristuse täitmise erisus,

mis tuleneb KarS § 64 lg-st 2, ei puuduta olukorda, kus rahaline karistus asendatakse vangistusega.

Asendamise järgselt ei ole enam tegemist eriliigiliste karistuste, vaid samaliigiliste karistustega, mille

liitmisel tuleb lähtuda KarS § 64 lg-st 1. Kui kuritegu on toime pandud pärast süüdimõistvat otsust

karistusest tingimisi vabastamisel määratud katseajal, tuleb liitkaristuse mõistmisel kohaldada KarS

§ 65 lg 2 sätteid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. novembri 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-

1-1-67-07, p 8). Arutatavas asjas on O. Zguro kuriteo, mille eest teda Harju Maakohtu 4. novembri

2009. a kohtuotsusega rahalise karistusega karistas, toime pannud katseajal ja seetõttu tulnuks

mõistetud karistus varasema karistuse ärakandmata osaga liita KarS § 65 lg 2 alusel. Kui selliselt

saadud liitkaristuse osaks olev rahaline karistus asendatakse hiljem vangistusega, ei muuda see

karistuste liitmise aluseks olevate sätete kohaldamist ja ka asenduskaristus tuleb seetõttu varasema

karistusega liita just KarS § 65 lg 2 alusel.

25. Kriminaalkolleegium ei nõustu ringkonnakohtu arusaamaga, et rahalise karistuse vangistusega

asendamisel varem mõistetud vangistuse ärakandmata osaga rikutakse liitmisel võrdse kohtlemise

põhimõtet, sest see seadvat põhjendamatult ebavõrdsesse olukorda üksnes ühe kuriteo eest rahalise

karistusega karistatud isikud, kellele karistus asendatakse vangistusega võrreldes isikutega, keda on

lisaks asendatavale rahalisele karistusele varem vangistusega karistatud. Võrdse kohtlemise

põhimõtet ei rikuta kirjeldatud olukorras juba põhjusel, et kohtul ei ole kohustust rahalise karistuse

asendamisel saadud vangistust KarS § 65 lg 1 sätete alusel varem mõistetud vangistusega liites

kohaldada absorptsioonipõhimõtet. Arutataval juhul on aga rahalise karistuse asendamisel saadud

vangistuse täielik või osaline neelamine varem mõistetud vangistusega välistatud, sest

asenduskaristuse tuleb varasemalt mõistetud vangistusega liita KarS § 65 lg 2 alusel.

26. Ringkonnakohus on leidnud veel sedagi, et kohtuotsusega mõistetud vangistuse ja

kohtumäärusega asenduskaristusena määratud vangistuse põhjal liitkaristuse moodustamise välistab

asjaolu, et isikul, kellele on KarS § 65 alusel mõistetud liitkaristus, on õigus taotleda tingimisi

ennetähtaegset vabastamist, kui ta on mõistetud liitkaristusest ära kandnud KarS § 76 ettenähtud osa.

Vangistusest, mis on määratud ainult tasumata rahalise karistuse asendamiseks, tingimisi enne

tähtaega aga vabaneda ei saa. Kolleegiumi hinnangul ei ole see ringkonnakohtu seisukoht asjakohane,

sest õigusnorme ei või asendada pelgalt teleoloogiliste kaalutlustega. Peale O. Zgurole mõistetud

rahalise karistuse asendamist vangistusega ongi tegemist olukorraga, kus isikule on mõistetud mitu

samaliigilist karistust, mis tuleb juhindudes KarS § 64 lg-st 1 liita.

27. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7, § 362 p-st 1 ja § 390 lg-st 1, tühistab

kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 25. juuli 2012. a määruse O. Zgurole põhikaristusena

mõistetud vangistuse ja asenduskaristusena mõistetud vangistuse liitmata jätmise osas. Uue

määrusega moodustab kolleegium O. Zgurole KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse Harju Maakohtu 11.

mai 2010. a otsusega lõpliku karistusena mõistetud vangistusest ja Harju Maakohtu 20. aprilli 2012. a

määrusega asenduskaristusena mõistetud vangistusest. Karistuse kandmise algusajaks on O. Zguro

kinnipidamise päev 17. aprillil 2011. Kolleegium rahuldab määruskaebuse osaliselt.

Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg, Lea Kivi