3-2-1-185-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-185-12

Määruse kuupäev

Tartu, 20. veebruar 2013. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik

Kohtuasi

OÜ Kaares Kinnisvara kaebus kohtutäitur Janek Pooli

13. detsembri 2011. a otsuse peale täiteasjas

nr 171/2011/1731

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 22. augusti 2012. a määrus tsiviilasjas

nr 2-11-63334

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtutäitur Janek Pooli määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja OÜ Kaares Kinnisvara (registrikood 10083346),

esindaja vandeadvokaat Siiri Malmberg

Kohtutäitur Janek Pool, esindaja vandeadvokaat Kenno

Vilippus

Asja läbivaatamise kuupäev

21. jaanuar 2013. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu 22. augusti 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-63334 muutmata

ja määruskaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta kohtutäitur Janek Pooli kanda.

3. Arvata määruskaebuselt 4. septembril 2012 tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot

riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Kaares Kinnisvara (avaldaja) esitas 22. detsembril 2011 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur

Janek Pooli (kohtutäitur) 13. detsembri 2011. a otsuse peale, millega kohtutäitur jättis rahuldamata

avaldaja kaebuse. Avaldaja palus otsuse tühistada ja kohustada kohtutäiturit lõpetama avaldaja vastu

alustatud täitemenetlus.

2. Kaebuse kohaselt tegi Eesti Haigekassa 26. novembril 2010 Janika Kaarese suhtes ettekirjutuse

nr 2-45/3662 (ettekirjutus), millega kohustas J. Kaarest tagastama 6 857 721 krooni (438 288 eurot

25 senti) kui mitme aasta jooksul alusetult makstud töövõimetushüvitise. Tartu Maakohus tegi

10. mail 2011 otsuse kriminaalasjas nr 1-11-1409, millega mõistis süüdi Peeter Kaarese, Janika

Kaarese, avaldaja jt isikud ning arestis P. Kaarese võetud kontrollkohustuse täitmiseks ka viis

avaldajale kuuluvat kinnistut. Kohus määras nimetatud kinnistutele seada keelumärge Eesti

Haigekassa kasuks. Kohtutäitur on algatanud sissenõudja Eesti Haigekassa avalduse ja ettekirjutuse

alusel täitemenetluse avaldaja kui arestitud kinnisasjade omaniku vastu. Nõude sisu on enammakstud

töövõimetushüvitis 438 288 eurot 25 senti.

Avaldaja esitas 25. novembril 2011 kohtutäiturile kaebuse. Kohtutäitur jättis kaebuse oma

13. detsembri 2011. a otsusega rahuldamata.

Avaldaja leidis, et kohtutäitur on kinnistute võõrandamiseks alustanud täitemenetlust ilma kehtiva

täitedokumendita. Täitedokumendiks on ettekirjutus, mis on koostatud J. Kaarese suhtes ega kohusta

avaldajat. Avaldaja ei ole saanud Eesti Haigekassalt ajutise töövõimetuse hüvitist, mistõttu ei ole

alust nõuda selle tagasimaksmist. Täitmisteatest ei nähtu, et täitedokumendiks oleks Tartu Maakohtu

10. mai 2011 otsus kriminaalasjas nr 1-11-1409. Nimetatud otsusega arestiti küll ka avaldajale

kuuluvad kinnistud, kuid otsusest ei nähtu, et avaldaja oleks lisaks kinnistute arestimisele kohustatud

alluma kohtuotsuses nimetatud kinnistute osas sundtäitmisele kolmanda isiku kohustuse täitmiseks.

Seega on kohtutäitur alustanud täitemenetlust ekslikult ning see tuleb lõpetada täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 48 p 7 alusel.

3. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt toimub täitemenetlus kahe

täitedokumendi alusel, milleks olid Tartu Maakohtu 10. mai 2011 otsus kriminaalasjas nr 1-11-1409

ja Eesti Haigekassa ettekirjutus. Avaldaja on täitemenetlusse kaasatud kui vara omanik, kes peab

taluma kohtuotsuses märgitud vara arestimist. Kohtutäitur ei nõua avaldajalt Eesti Haigekassa nõude

täitmist rahaliselt, vaid J. Kaarese kohustuse täitmiseks sundtäitmisele allumist. Kohtuotsuse

resolutsioonis on ka otsene viide Eesti Haigekassa ettekirjutusele. Kui arestitavate kinnisasjade

omanik ei nõustunud sissenõude pööramisega tema kinnisasjadele, tulnuks kokkuleppemenetluses

teisiti kokku leppida.

4. Eesti Haigekassa vaidles kaebusele täies ulatuses vastu. Eesti Haigekassa nõustus kohtutäituri

seisukohaga, et täitedokumentideks praeguses asjas on sissenõudja ettekirjutus, mida tagab võimalus

pöörata nõue täitmisele kohtuotsuses märgitud kinnistute arvel, ning kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-

11-1409.

5. Tartu Maakohus jättis 31. mai 2012 määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ning menetluskulud

avaldaja kanda.

Kohtumääruse põhjenduste kohaselt on kohtutäitur asjakohaselt põhjendanud täitemenetluse

alustamist ja toimumist. Täitetoiminguid avaldaja vastu saab teha ainult mõlema täitedokumendi

olemasolul: rahalise kohustuse suurus võlgnevusena tuleneb Eesti Haigekassa ettekirjutusest ja selle

võlgnevuse tagamine Tartu Maakohtu otsusest. Arestitud kinnisasjadega on tagatud Eesti Haigekassa

ettekirjutusest tuleneva nõude täitmine. Kriminaalasjas, milles on arestitud avaldaja kinnistud, on

süüdi tunnistatud avaldaja, P. Kaares ja J. Kaares, kusjuures süüdimõistetud P. Kaaresele on määratud

kontrollkohustusena hüvitada Eesti Haigekassale kuriteoga põhjustatud ja Eesti Haigekassa

ettekirjutusega määratud tasumisele kuuluva kahju summas 438 288 euro 25 sendi katteks

kriminaalmenetluses arestitud kinnistute arvelt. Kohtutäituri ja ka kohtu andmetel ei ole

438 288 eurot 25 senti Eesti Haigekassale vabatahtlikult hüvitatud.

6. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotles maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse

tegemist, millega avaldus rahuldataks.

7. Kohtutäitur ja Eesti Haigekassa vaidlesid määruskaebusele vastu ning taotlesid selle rahuldamata

jätmist.

8. Tartu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tartu

Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

9. Tartu Ringkonnakohus tühistas 22. augusti 2012. a määrusega maakohtu määruse ja tegi uue

määruse, millega rahuldas avaldaja kaebuse. Ringkonnakohus tühistas kohtutäituri otsuse ja kohustas

kohtutäiturit lõpetama täitemenetlus. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jättis ringkonnakohus

kohtutäituri kanda.

Määruse järgi saab täitedokumendiks olla üksnes selline täitedokument, mis on loetletud TMS §-s 2.

Praegusel juhul ei ole Eesti Haigekassa esitanud täitmiseks sellist täitedokumenti, millest tuleneks

avaldaja kohustus alluda kohtuotsuses nimetatud kinnistute osas sundtäitmisele kolmanda isiku

kohustuse täitmiseks. Täitmisteate kohaselt on täiteasja nr 171/2011/1731 alustamise aluseks

täitedokumendina Eesti Haigekassa ettekirjutus J. Kaaresele kui haldusakt avalik-õigusliku rahalise

kohustuse täitmiseks TMS § 2 lg 1 p 21 ja ravikindlustusseaduse § 62 lg 6 alusel ning avaldaja suhtes

10. mail 2011 tehtud kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-11-1409 TMS § 2 lg 1 p 3 alusel. Nimetatud sätte

kohaselt saab täitedokumendiks olla jõustunud kohtuotsus kriminaalasjas rahalises sissenõudes

seisnevate kriminaalkaristuste, kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete kohta.

Täitmisteate kohaselt on nõude sisuks enammakstud hüvitis 438 288 eurot 25 senti. Õige on avaldaja

seisukoht, et ei Eesti Haigekassa ettekirjutusest ega ka kohtuotsusest ei tulene Eesti Haigekassa

nõudeid avaldaja vastu. Eesti Haigekassa ettekirjutus on tehtud J. Kaaresele. Kohtuotsusega on

avaldaja süüdi mõistetud karistusseadustiku (KarS) § 394 lg 4 järgi ja mõistetud talle rahaline karistus

63 911 eurot, mis osas on kohtuotsus täitedokumendiks avaldaja suhtes, kuid sissenõudjaks ei ole

selles osas Eesti Haigekassa.

Kohtuotsusega on P. Kaaresele KarS § 75 lg 2 p 1, § 831 lg 3 ja § 832 lg 4 alusel pandud

kontrollkohustus hüvitada Eesti Haigekassale kuriteoga põhjustatud ja Eesti Haigekassa

ettekirjutusega määratud tasumisele kuuluv kahju kriminaalmenetluses arestitud kinnistute,

sh avaldaja nimel olevate, arvelt. KarS § 75 lg 2 p 1 sätestab kohtu õiguse määrata süüdimõistetud

isikule käitumiskontroll ja selle ajal kohustus heastada kuriteoga tekitatud kahju kohtu määratud

ajaks. KarS § 831 lg 3 sätestab võimaluse jätta süüteoga saadud vara konfiskeerimata. KarS § 832 lg 4

sätestab, et kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimisel arvestatakse KarS § 831 lg-s 3

sätestatut. Kohtuotsusest ei nähtu süüdistatavate vara, sh arestitud kinnistute, konfiskeerimist.

KarS § 85 lg 1 kohaselt läheks konfiskeeritu riigi omandisse. Seega saab nõustuda avaldaja

seisukohaga, et avaldaja vara on arestitud üksnes P. Kaarese kontrollkohustuse täitmise tagamiseks ja

kohustust alluda kohesele sundtäitmisele kaaskohtualuste võimalike kohustuste täitmiseks arestitud

kinnisasjade arvel viidatud kohtuotsusest ei tulene.

Õige on kohtutäituri seisukoht, et vara arestimine kriminaalmenetluses toimub tsiviilhagi katteks.

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 142 lg 1 kohaselt on vara arestimise eesmärgiks tsiviilhagi,

konfiskeerimise või selle asendamise ja varalise karistuse tagamine. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt

esitab prokuratuur kinnisasja arestimiseks arestimismääruse kinnisasja asukoha järgsele

kinnistusosakonnale keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse. 10. mai 2011 kohtuotsusega ei ole

avaldaja vastu Eesti Haigekassa tsiviilhagi rahuldatud, samuti ei kehti avaldaja suhtes ettekirjutus.

Seega on põhjendatud avaldaja seisukoht, et kohtutäitur on alustanud avaldaja vastu täitemenetlust

ilma kinnistute võõrandamist lubava täitedokumendita. Maakohtu vastupidine seisukoht ei ole õige.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg 2 kohaselt keelab keelumärge kinnistusraamatus vastavalt märke

sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt, kuid ei anna õigust kinnisasi

võõrandada kolmanda isiku nõude katteks. Asjakohane ei ole kohtutäituri arutlus selle kohta, et

praegusel juhul on tegemist sisult samasuguse olukorraga kui siis, kui kohtutäitur pöörab sissenõude

võlgniku varale TMS § 52 lg 1 alusel. Sissenõude pööramine võlgniku varale nimetatud sätte alusel

saab toimuda üksnes täitedokumendi alusel ja seaduslikult alustatud täitemenetluses.

Kuna täitemenetluse alustamisel puudus täitedokument, siis tuleb kohtutäituril täitemenetlus lõpetada

TMS § 48 p 7 alusel kui põhjendamatult alustatud täitemenetlus.

Põhjendatud on ka avaldaja määruskaebuses esitatud etteheited maakohtule tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 rikkumise osas. Kuigi maakohus on kaevatavas määruses viidanud

erinevatele täitemenetluse seadustiku sätetele, ei nähtu lahendist, milliseid õigusakte kohaldades on

maakohus oma järeldusteni jõudnud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. Kohtutäitur esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palus jätta avaldaja kaebus rahuldamata.

Määruskaebuse järgi kohaldas ringkonnakohus vääralt TMS § 2 lg 1 p 3. Kohus oleks pidanud

täitedokumendina käsitama otsust kriminaalasjas. Avaldaja võttis endale kokkuleppemenetluses

kohustuse tagada P. Kaarese kohustust hüvitada Eesti Haigekassale ettekirjutuse järgne summa.

Ringkonnakohus kohaldas vääralt ka AÕS § 63 lg-t 2, käsitledes aresti kontekstiväliselt, ega

arvestanud kontrollkohustuse eripäradega kriminaalmenetluses. Kohtu arestimistoimingut koos

formuleeringuga, et see on tehtud P. Kaarese kohustuse tagamiseks, tuleb mõista selliselt, et avaldaja

täidab P. Kaaresele pandud kontrollkohustuse, kui P. Kaares seda ise ei täida. Avaldaja osales

kokkuleppemenetluses ning tal oli õigus jätta kokkulepe sõlmimata. Avaldaja käitub kaebuse

esitamisel halvas usus.

Ringkonnakohus kohaldas vääralt KrMS § 142 lg-t 1. See ei ole praegu kohaldatav.

11. Avaldaja leidis, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 691 p 1 ja § 695 alusel jätta rahuldamata ja

ringkonnakohtu määrus muutmata.

13. Lahendatava tsiviilasja põhiline õiguslik küsimus seisneb selles, kas Tartu Maakohtu 10. mail

2011 kokkuleppemenetluses tehtud otsusest kriminaalasjas nr 1-11-1409 tuleneb avaldajale kohustus

taluda täitemenetluses talle kuuluvate kinnisasjade müümist P. Kaaresele pandud kontrollkohustuse

katteks ning kas selline kohtuotsus on täitedokument TMS § 2 lg 1 p 3 tähenduses.

14. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et praegusel juhul ei ole kohtutäiturile esitatud

täitedokumenti, millest tuleneks avaldaja kohustus alluda kohtuotsuses nimetatud kinnistute osas

sundtäitmisele kolmanda isiku kohustuse täitmiseks. Ekslik on määruskaebuse väide, et

täitedokumendina tulnuks käsitada otsust kriminaalasjas.

Kolleegium märgib, et kriminaalasjas tehtud otsuse asjakohased lõigud on järgmised:

„KarS § 75 lg 2 p 1 alusel ja arvestades KarS § 831 lg 3 ja § 832 lg 4 sätestatut määrata Peeter

Kaaresele kontrollkohustus hüvitada Eesti Haigekassale kuriteoga põhjustatud ja Eesti Haigekassa

26.11.2010. a ettekirjutusega nr 2-45/3662 määratud tasumisele kuuluva kahju summas 438 288 eurot

(nelisada kolmkümmend kaheksa tuhat kakssada kaheksakümmend kaheksa) ja 25 senti [6 857 721

(kuus miljonit kaheksasada viiskümmend seitse tuhat seitsesada kakskümmend üks) krooni] katteks

kriminaalmenetluses arestitud kinnistute arvelt.

KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määratud ja Peeter Kaarese poolt võetud kontrollkohustuse täitmise

tagamiseks arestida Eesti Haigekassa kasuks järgmised kinnistud:

[---]

2) OÜ Kaares Kinnisvara (registrikood 10083346) nimel olevad Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

Viljandi jaoskonna kinnistuspiirkonnas asuvad kinnistud:

- Puiestee tn 12, Viljandi linn (registriosa nr 3196939),

- Pargi tn 2, Viljandi linn (registriosa nr 3118639),

- Munatalu, Karksi küla, Karksi vald, Viljandimaa (registriosa nr 3196739),

- Kaares 2, Saarepeedi küla, Saarepeedi vald, Viljandimaa (registriosa nr 3196139),

- Turbamaa, Aindu küla, Saarepeedi vald, Viljandimaa (registriosa nr 2754239).

Selleks kustutada kinnistusraamatus eelnimetatud kinnistutele Tartu Maakohtu 13.05.2010. a

määrusega Eesti Vabariigi kasuks tehtud käsutamise keelumärge ja seada neile kinnistutele

käsutamise keelumärge Eesti Haigekassa kasuks."

Kolleegium selgitab, et otsus on tehtud kokkuleppemenetluses, mille osaline (süüdistatavana) on

olnud ka avaldaja. Avaldaja juhatuse liige on otsuse kohaselt P. Kaares. Siiski ei ole kriminaalasjas

tehtud otsusest, sh eelkõige eespool tsiteeritud lõikudest võimalik järeldada, et avaldaja on

kokkuleppemenetluses nõustunud enda kinnisasjade müümisega sellisel juhul, kui P. Kaares

kontrollkohustust ei täida. Sellist lauset nõusoleku kohta kohtuotsus ei sisalda. Ainuüksi avaldaja

vara arestimine kriminaalmenetluses ei kujuta endast täitedokumenti selle vara võõrandamiseks ega

anna eelisõigust nõude rahuldamiseks täitemenetluses.

Kolleegium viitab täiendavalt 21. aprillil 2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-40-09 tehtud otsuse p-le 10, milles

Riigikohus asus seisukohale, et kriminaalasjas tehtud otsuse tsiviilhagi puudutava osa mitmeti

mõistetavuse korral tuleb otsust tõlgendada isiku kasuks, kellelt kahjuhüvitis välja mõisteti. Selline

järeldus kehtib ka kriminaalasjas kokkuleppemenetluses tehtud otsuse tsiviilõiguslikke nõudeid

puudutava osa kohta.

15. Kolleegium märgib, et täitedokumendina võinuks kriminaalasjas tehtud otsust käsitada nt juhul,

kui avaldaja oleks võtnud endale kokkuleppemenetluses selge kohustuse tagada käendajana

P. Kaareselt väljamõistetud summa täitmine ja selle rahalise kohustuse täitmise tagamiseks oleks

avaldaja kinnistutele seatud kohtulik hüpoteek.

Kolleegium selgitabki õiguse ühetaolise kohaldamise huvides küsimust, kas kriminaalasjas tehtud

otsus on täitedokument TMS § 2 lg 1 p 3 (või mõne muu punkti) tähenduses, kui kohtuotsusega ei ole

küll isikult raha välja mõistetud, kuid isik on kohtuotsusega kinnitatud kokkuleppes võtnud sõnaselge

kohustuse taluda sundtäitmist talle kuuluvate kinnisasjade suhtes (sh nt käendajana).

TMS § 2 lg 1 p 3 järgi on täitedokument jõustunud kohtuotsus kriminaalasjas rahalises sissenõudes

seisnevate kriminaalkaristuste, kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete kohta.

Kolleegium selgitab TMS § 2 lg 1, sh p 3 eesmärki. TMS § 2 kehtestab loetelu täitedokumentidest,

mille täitmiseks on TMS § 3 lg 1 järgi pädevad kohtutäiturid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Kriminaalasjades tehtud kohtulahendite korral ei ole kohtutäituri pädevusse antud nt vahistamise,

vahistamise pikendamise, väljaandmisvahistamise (KrMS § 447) määrusi või muid vahetu sunniga

seotud lahendeid, samuti nt üldkasuliku töö täitmisele pööramise lahendeid (KrMS § 419).

Õigusaktides ei ole aga sätestatud seda, et kellelgi peale kohtutäituri on pädevus täita kriminaalasjas

kokkuleppemenetluses tehtud lahendit, millega on kinnitatud kohustus taluda kinnisasja sundmüüki

teise isiku võla katteks. Sellised kokkulepped on küllaltki tavalised tsiviilkäibes, mil nt TMS § 2 lg 1

p-s 19 nimetatud notariaalselt tõestatud kokkuleppega võtab isik endale kohustuse alluda oma

kinnisasjaga kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude (nt teise isiku võetud laenu)

rahuldamiseks. Selliseid täitedokumente täidavad samuti kohtutäiturid.

Riigikohus on 24. oktoobril 2006 tsiviilasjas nr 3-2-1-93-06 tehtud otsuse p-s 13 märkinud, et kui

pooled ei ole hüpoteegi seadmisel notariaalselt tõestatud lepingut TMS § 2 lg 1 p 19 tähenduses

sõlminud, ei võta see hüpoteegipidajalt hüpoteegi sisuks olevat materiaalõiguslikku nõuet

hüpoteegiga koormatud kinnisasja sundtäitmiseks. Selle realiseerimiseks tuleb tal kinnisasja omaniku

suhtes saavutada kohtulahend, mis on TMS § 2 lg 1 p 1 järgi samuti täitedokument. Seega on

kohtutäiturite pädevuses ka kohtulahendite täitmine, millest tuleneb kohustus taluda hüpoteegiga

koormatud kinnisasja müümist võla, sh teise isiku võla katteks.

Riigikohus on 21. aprillil 2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-40-09 tehtud otsuse p-s 10 leidnud mh seda, et

kriminaalasjas tehtud otsuses isiku süüdimõistmist käsitlevat osa ja tsiviilhagi rahuldavat osa võib

pidada nii sisult kui ka vormilt kohtuotsuse eraldiseisvateks osadeks (sest isiku süüdimõistmisest

kuriteos ei järeldu automaatselt tema vastu esitatud tsiviilhagi rahuldamine, vt selle kohta

nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05 ja Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 4. juuni 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-11-07).

Kokkuvõttes teeb kolleegium nimetatud põhimõtetest ja viidatud lahenditest järelduse, et

kriminaalasja kokkuleppemenetluses võetud ja otsusega kinnitatud sõnaselge kohustus alluda enda

kinnistutega teise isiku võla katteks kohesele sundtäitmisele on lubatav ning sellist kokkulepet

sisaldav kohtulahend kriminaalasjas on samuti täitedokument TMS § 2 lg 1 p 3 ja/või p 1 tähenduses.

16. Määruskaebuse ülejäänud väited ei anna alust ringkonnakohtu määrust tühistada. Viitamine

AÕS § 63 lg-le 2 ja KrMS §-le 142 ei ole toonud kaasa ebaõiget lahendit.

17. Lisaks eeltoodule märgib kolleegium menetlusökonoomia ja õiguse ühetaolise kohaldamise

huvides järgmist.

Täitemenetluse lõpetamine praeguses asjas ei lõpeta P. Kaarese (kes ei ole täitemenetluse osaline)

kohustusi, mis tulenevad Tartu Maakohtu 10. mai 2011. a otsusest. Juhul, kui P. Kaares ei täida talle

nimetatud otsusega KarS § 75 lg 2 p 1 alusel pandud kontrollkohustust, rakendatakse tema suhtes

KarS § 74 lg-s 4 ette nähtud õiguslikke tagajärgi, sh võidakse pöörata täitmisele talle mõistetud

karistus. Muu hulgas on P. Kaaresel KarS § 75 lg 2 p-s 1 nimetatud kontrollnõude täitmiseks

võimalik saavutada avaldaja ning Eesti Haigekassaga kokkulepe 438 288 euro 25 sendi suuruse

summa tasumiseks. Selleks ei ole välistatud näiteks arestitud kinnistute müümiseks ka uuesti

kohtutäituri poole pöördumine, kui avaldaja selleks nõusoleku annab. Kuna kontrollkohustuse

täitmiseks ei ole kohtuotsuses teistsugust tähtaega ette nähtud, tuleb eeldada, et kontrollkohustus

tuleb täita hiljemalt kohtu määratud katseaja lõpuks.

18. Menetluskulud kõikides kohtuastmetes jäävad TsMS § 172 lg 1 teise lause ja lg 10 alusel

kohtutäituri kanda. Menetlusosalised võivad TsMS § 174 lg 1 järgi nõuda oma menetluskulude

kindlaksmääramist maakohtult 30 päeva jooksul alates Riigikohtu määruse jõustumisest.

19. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb tasutud kautsjon arvata TsMS § 149 lg 4 teise

lause alusel riigituludesse.

Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Jaak Luik