3-1-1-111-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-111-12

Otsuse kuupäev

12. november 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes Kiris

Kohtuasi

Aulo Oleski väärteoasi liiklusseaduse § 239 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 25. mai 2012. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-12-1263

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

7. november 2012, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 25. mai 2012. a kohtuotsus Aulo Oleski süüditunnistamises ja

karistamises liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 järgi.

2. Jõustada kohtuvälise menetleja 18. märtsi 2012. a otsus, millega karistati Aulo Oleskit

liiklusseaduse § 239 lg 2 järgi.

3. Kohtuvälise menetleja kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse 18. märtsi 2012. a kiirmenetluse

otsusega nr 10220102560221 karistati Aulo Oleskit liiklusseaduse (LS) § 239 lg 2 järgi 50

trahviühiku ulatuses selle eest, et ta 18. märtsil 2012 kell 10.08 Võru linnas Jüri tänaval, liikudes

Vabaduse tänava suunas, juhtis mootorsõidukit Volkswagen Golf nõuetekohaselt kinnitamata

turvavööga. A. Oleskit on ka varem samasuguse teo eest karistatud.

2. Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles leidis, et tema

väärtegu on valesti kvalifitseeritud LS § 239 lg 2 järgi, kuna varasem karistus on kustunud. Seetõttu

on õige tema tegu kvalifitseerida LS § 239 lg 1 järgi. Sisuliselt on A. Oleskit seetõttu karistatud LS §

239 lg-s 1 sätestatud süüteo eest maksimaalmääras. Määratud karistus on ülemääraselt range ega ole

kooskõlas väärteo raskusega.

3. Tartu Maakohtu 23. mai 2012. a otsusega rahuldati menetlusaluse isiku kaebus täielikult, A. Olesk

tunnistati süüdi LS § 239 lg 1 p 1 järgi ja teda karistati rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses.

Maakohus leidis, et kohtuväline menetleja ei ole kvalifitseerinud A. Oleski käitumist õigesti. LS §

239 lg 2 näeb ette vastutuse turvavarustuse nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest, kui isikut on

varem karistatud samasuguse teo eest. Väärteootsusest ja karistusregistri õiendist nähtuvalt on A.

Oleskit karistatud mootorsõiduki juhtimise eest nõuetekohaselt kinnitamata jäetud turvavööga 24.

jaanuaril 2011 ja A. Olesk on talle mõistetud rahatrahvi samal päeval tasunud. Karistusregistri

seaduse (KarRegS) § 5 lg 1 kohaselt on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus

isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. KarRegS

§ 24 lg 1 p 1 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest

mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest või üldkasuliku töö sooritamisest on

möödunud üks aasta. Seega kustus A. Oleski karistatus

24. jaanuaril 2011 toimepandud LS § 239 lg-s 1 sätestatud väärteo eest 24. jaanuaril 2012.

Karistusregistri teatisest (väärteoasja tl 4-5) nähtuvalt ei ole A. Oleskit rohkem enne 18. märtsi 2012

LS § 239 lg 1 p-s 1 või 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest karistatud. Seega tuleb A. Oleski

poolt toimepandud väärtegu kvalifitseerida LS § 239 lg 1 p 1 järgi.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni kohtuväline menetleja. Kassatsioonis märgitakse,

et KarRegS § 24 lg 1 p 1 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui

väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest või üldkasuliku töö

sooritamisest on möödunud üks aasta. Karistusregistri õiendist nähtuvalt on 28. oktoobril 2011 A.

Oleskile määratud LS § 227 lg-s 2 sätestatud rikkumise eest 40 euro suurune rahatrahv ja 16.

novembril 2011 LS § 227 lg 1 alusel samuti 40 euro suurune rahatrahv. KarRegS § 25 lg 6 sätestab

aga, et kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo, siis

eelmise väärteo eest mõistetud karistuse andmete kustutamise tähtaja kulgemine katkeb. Tähtaega

arvutatakse viimase väärteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude eest.

Seetõttu on maakohus kohaldanud valesti materiaalõigust.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. LS § 239 lg 1 p-d 1 ja 2 näevad ette sõidukijuhi ja sõitja vastutuse turvavöö nõuetekohaselt

kinnitamata jätmise eest, sama paragrahvi teine lõige aga lõikes 1 sätestatud teo eest, kui isikut on ka

varem samasuguse rikkumise eest karistatud. KarRegS § 5 lg 1 kohaselt on karistusregistrisse kantud

isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse

arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Järelikult tuleb LS § 239 lg-s 2 sätestatud väärteo puhul

teha kindlaks, kas karistusandmed LS § 239 lg 1 p-s 1 või 2 sätestatud ja varem toimepandud väärteo

eest on karistusregistrist kustutatud. KarRegS § 24 lg 1 p 1 kohaselt kustutatakse karistusandmed

registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti

kandmisest või üldkasuliku töö sooritamisest on möödunud üks aasta. KarRegS § 25 lg 6 sätestab, et

kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo, siis eelmise

väärteo eest mõistetud karistuse andmete kustutamise tähtaja kulgemine katkeb ja tähtaega

arvutatakse viimase väärteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude eest.

6. Karistusregistri väljavõttest (tl 15) nähtub, et A. Oleskit karistati Lõuna Prefektuuri

Korrakaitsebüroo 24. jaanuari 2011. a otsusega asjas nr 26021100046 LS § 7464 lg 1 järgi, mis

sätestas vastutuse sõidukijuhi või sõitja poolt turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest,

rahatrahviga 24 eurot. A. Olesk tasus määratud rahatrahvi samal päeval, mistõttu hakkas väärteo

karistusregistrist kustutamise tähtaeg kulgema 24. jaanuaril 2011. Tulenevalt KarRegS § 25 lg-st 6

katkestab aga uue väärteo toimepanemine eelmise väärteo eest mõistetud karistusandmete kustumise

tähtaja. Karistusregistri väljavõttest (tl 15) nähtub, et A. Oleskit on väärteokorras karistatud neljal

korral, viimati Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo 16. novembri 2011. a otsusega asjas

nr 265011002889 LS § 227 lg 1 järgi rahatrahviga 40 eurot, mille A. Olesk tasus 21. novembril 2011.

Seega hakkas uus ühe aastane karistusregistri andmete kustutamise tähtaeg KarRegS § 24 lg 1 p 1

mõttes kulgema alates 21. novembrist 2011 ka A. Oleski karistamises 24. jaanuaril 2011 LS § 7464 lg

1 järgi. Seega oli 18. märtsiks 2012 ühe aastasest karistusandmete kustumise tähtajast kulgenud

üksnes osa, s.o 119 päeva (21. november 2011 – 18. märts 2012). Seetõttu ei olnud 24. jaanuari 2011.

a Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo otsusega nr 26021100046 mõistetud karistus turvavöö

nõuetekohase kinnitamata jätmise eest 18. märtsil 2012 kustunud. Seega kohaldas maakohus,

tühistades kohtuvälise menetleja otsuse ja tunnistades A. Oleski süüdi LS § 239 lg 1 p 1 järgi,

ebaõigesti materiaalõigust VTMS § 149 p 2 mõttes, kuna A. Oleskil oli kehtiv karistatus turvavöö

nõuetekohase kinnitamata jätmise eest LS § 239 lg 2 mõttes.

7. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 6, § 175 p-st 1 ja § 149 p 2-st 2, tühistab

Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu 25. mai 2012. a otsuse ja jõustab kohtuvälise

menetleja 18. märtsi 2012. a otsuse.

Jüri Ilvest, Hannes Kiris, Eerik Kergandberg