3-4-1-10-12 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedFirst Telecom Trading OÜ (registrikood 10620229) esitas 7. septembril 2011 Harju Maakohtusse saamiseks. Riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 ja lisa 1 viimase lause alusel tuli tsiviilasjas hinna
Legislator headnote
AI generated3-4-1-10-12 · Riigikohus: septembril 2011 Harju Maakohtusse saamiseks. Riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 ja lisa 1 viimase lause alusel tuli tsiviilasjas hinna
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
R I I G I K O H U S
PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-4-1-10-12
Otsuse kuupäev
20. juuni 2012
Kohtukoosseis
Eesistuja Märt Rask, liikmed Henn Jõks, Ott Järvesaar, Lea
Laarmaa ja Jüri Põld
Kohtuasi
Riigilõivuseaduse § 57 lg 1 ja lisa 1 viimase lause
põhiseaduslikkuse kontroll
Menetluse alus
Tallinna Ringkonnakohtu 19. aprilli 2012. a kohtumäärus
tsiviilasjas nr 2-11-42142
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks riigilõivuseaduse (RT I, 23.03.2011, 1;
RT I, 02.03.2012, 5) § 57 lg 1 koostoimes lisa 1 viimase lausega osas, milles tsiviilasjas hinna
puhul üle 639 116 euro 48 sendi tuleb hagiavalduselt tasuda riigilõivu 3% tsiviilasja hinnast,
kuid mitte rohkem kui 95 867 eurot 47 senti.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. First Telecom Trading OÜ (registrikood 10620229) esitas 7. septembril 2011 Harju Maakohtusse
hagi Arnout Dirk Lugtmeijeri vastu alusetult saadud 1 000 000 euro tagastamiseks ja viivise
saamiseks. Riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 ja lisa 1 viimase lause alusel tuli tsiviilasjas hinna
puhul üle 639 116 euro 48 sendi tasuda hagiavalduselt riigilõivu 3% tsiviilasja hinnast, kuid mitte
rohkem kui 95 867 eurot 47 senti. Praegusel juhul tuli tasuda riigilõivu 30 000 eurot. Hageja
riigilõivu ei tasunud ja taotles selle riigilõivumäära põhiseaduse vastaseks tunnistamist ning
kohaldamata jätmist.
2. Harju Maakohus jättis 14. septembri 2011. a määrusega hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejat
tasuma riigilõivu 30 000 eurot 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohus leidis, et ei
ole alust algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust selle riigilõivumäära üle. Hageja 28.
septembril 2011 esitatud taotluse alusel pikendas maakohus riigilõivu tasumise tähtaega 14 päeva
võrra. Hageja riigilõivu tähtaegselt ei tasunud. Harju Maakohus keeldus 21. oktoobri 2011. a
määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 10 alusel hagi menetlusse võtmast.
3. First Telecom Trading OÜ esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse
tühistada. Hageja põhjendas taotlust hagiavalduselt tasuda tuleva riigilõivu määra põhiseadus-
vastasusega. 30 000 euro suurune riigilõiv on ilmselgelt ebamõõdukas.
4. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663
lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule.
5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. aprilli 2012. a määrusega kohaldamata alates 24. märtsist 2011
kehtivas redaktsioonis RLS § 57 lg 1 koostoimes lisa 1 viimase lausega osas, milles tsiviilasjas hinna
puhul üle 639 116 euro 48 sendi tuleb hagiavalduselt tasuda riigilõivu 3% tsiviilasja hinnast, kuid
mitte rohkem kui 95 867 eurot 47 senti. Ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse ja tühistas Harju
Maakohtu 21. oktoobri 2011. a määruse ning saatis tsiviilasja menetlusse võtmise otsustamiseks
maakohtule. Ringkonnakohus leidis, et hageja peab tasuma hagilt riigilõivu riigilõivuseaduse lisa 1
tabeli viimase rea järgi 19 173 eurot 49 senti. Tallinna Ringkonnakohtu määrus jõudis Riigikohtusse
20. aprillil 2012.
TALLINNA RINGKONNAKOHTU MÄÄRUS
6. Hagiavalduselt tasuda tulev riigilõiv riivab praegusel juhul juriidilise isiku õigust pöörduda oma
õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse (põhiseaduse (PS) § 15 lg 1). Riive eesmärkideks on
riigi tehtava toimingu kulutuste hüvitamine toimingu osaliste poolt ja menetlusökonoomia.
7. Tasuda tuleva riigilõivu määr on menetlusökonoomia eesmärgil sobiv ja vajalik abinõu.
Hagiavalduselt tasuda tulev riigilõiv piirab Eesti majanduslikku olukorda arvestades ebamõõdukalt
First Telecom Trading OÜ kohtusse pöördumise õigust. Kõrget riigilõivu ei kaalu üles võimalus
saada menetlusabi. Üldjuhul peaks kohtusse pöörduja suutma ise tasuda riigilõivu ja menetlusabi
taotlemine peaks olema erand. Seda ei kaalu üles ka eeldus, et hagi rahuldamise korral mõistetakse
riigilõiv kostjalt hagejale välja. Hageja kannab riigilõivu tagasisaamise riski. Samuti pole kõigi
hagide puhul edulootus 100%-line. Menetlusökonoomia eesmärk on saavutatav ka oluliselt
madalamate riigilõivudega ja pahatahtlikult esitatud hagide menetlemist on võimalik vältida
menetluslike abinõudega.
MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED
Riigikogu
8. Riigikogu põhiseaduskomisjon leiab, et riigilõivudega riivatavaks põhiõiguseks on igaühe õigus
pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. PS § 15 lg-s 1 sätestatud põhiõigus
peab tagama isikule kohtusse ligipääsu iga tema õiguse ja vabaduse rikkumise korral. Riive
legitiimseteks eesmärkideks on menetlusosalise osavõtt õigusemõistmise kulutuste kandmisest ja
menetlusökonoomia. Arvestades riigilõivu ja nõude suurust ning Riigikohtu seniseid seisukohti, on
praegune riigilõiv põhiseadusega vastuolus.
First Telecom Trading OÜ
9. RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 viimane lause oma koosmõjus on vastuolus PS § 11 lg-ga 2 osas, milles
nähakse ette kohustus tasuda tsiviilasjas hagiavalduselt hinna puhul üle 639 115 euro 48 sendi
riigilõivu 3% tsiviilasja hinnast.
Arnout Dirk Lugtmeijer
10. A. D. Lugtmeijer leiab, et üldiselt on Eestis kehtivad riigilõivud kohtusse pöördumisel ülemäära
kõrged ja takistavad ebaproportsionaalselt õiguste kohtulikku kaitset, eriti füüsilisest isikust hagejate
puhul. Kõrged riigilõivud võivad olla vastuolus PS § 15 lg-ga 1.
11. Praeguses asjas ei näe kostja pahatahtliku hagi menetlemise vältimiseks muud tõhusat abinõu
peale riigilõivu. Alusetu nõude esitamine ja menetlemine mitte üksnes ei koorma kostjat tarbetu
menetlusega, vaid on ka suunatud isiklikult kostja kui tuntud ja laitmatu renomeega ärimehe maine
kahjustamisele, sest hagiavaldusest pärinevad ebaõiged väited ja nõuded väidetava kostja võla kohta
on paratamatult kandunud kohtulahendite kirjeldavasse ossa, ilma et kostjal oleks olnud võimalik
vastuväiteid esitada.
12. Kostja palub, et Riigikohus mainiks tulevase lahendi kirjeldavas osas kostja vastuväiteid hageja
esitatud nõudele. Vastasel korral saaksid seal kajastatud üksnes hageja ebaõiged väited. Kostjal ei ole
olnud võimalust oma seisukohti üheski varasemas menetlusetapis esitada.
Õiguskantsler
13. RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 nende koostoimes osas, mille kohaselt tuleb 1 000 000 euro suuruse
hagihinna puhul tasuda riigilõivu 30 000 eurot, on vastuolus PS § 15 lg-s 1 ettenähtud kohtusse
pöördumise õiguse ning PS §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega.
14. Riivatud on PS § 15 lg 1 esimeses lauses sisalduv kohtusse pöördumise õigus. Kuna see on üheks
põhiseadusega kõrgeimat kaitset vajavaks õiguseks, saab selle kasutamist piirata üksnes mõni teine
sama tasandi õigus või põhiseaduslik väärtus. Seetõttu on selle õiguse piiramine lubatav üksnes
menetlusökonoomia eesmärgil. See kehtib ka tsiviilkohtumenetluse jaoks, kus üle erahuvi seisab
avalik huvi, et kohus teeks õigeid ja õiglaseid otsuseid.
15. Riigilõiv on sujuva kohtumenetluse saavutamisel üksnes üks komponent paljudest. See on
olemuslikult piirang, mitte takistus kohtusse pöördumisel. Riigilõiv 30 000 eurot on ülemäära kõrge
piirang kohtusse pöördumiseks.
Justiitsminister
16. Riigilõivuseaduse § 57 lg 1 ja lisa 1 viimane lause on põhiseadusega kooskõlas. Riivatud on
kohtusse pöördumise õigust (PS § 15 lg 1) ja omandipõhiõigust (PS § 32).
17. Riigilõivud
on
kehtestatud
menetlusökonoomia
tagamiseks.
Menetlusökonoomia
on
põhiseaduslik õigusväärtus, mille mõningane kitsendamine on õiguskindluse ja kohtusüsteemi
ülekoormuse vältimiseks vajalik. Riigilõiv peab tagama, et isik kaaluks enne kohtusse pöördumist
põhjalikult ressursimahuka kohtumenetluse alustamist. Tsiviilkohtumenetluse eesmärk ei ole tagada
võimalikult rohket hagidega pöördumist tsiviilkohtusse, vaid tagada lünkadeta hagiõigus isiku
oluliste õiguste kaitseks. Hagiõigust võib kuritarvitada põhjendamatute ja liialdatud kahjunõuete
esitamisega ning selle piiramine riigilõivu abil on demokraatlikus ühiskonnas lubatud.
18. Hagi lõivustamist liigsete ja ilmselt põhjendamatute, kohut koormavate kaebuste menetlemise
vältimiseks võib pidada tsiviilkohtumenetluses menetlusökonoomia printsiibi tagamisel vältimatuks
meetmeks. Seega on hagi lõivustamine asjassepuutuvas määras menetlusökonoomia tagamiseks sobiv
abinõu. Olukorras, kus lõivustamisega võrreldavaid ja sama tulemuslikke meetmeid selle eesmärgi
saavutamiseks valida ei ole, on lõivustamine vältimatu meede.
19. Riigilõivu üheks eesmärgiks tsiviilasjades on kohtupidamisele tehtavate riigi kulutuste
hüvitamine. Riigilõivuseaduse lisas 1 sätestatud riigilõivumääradega sooviti muuta riigilõivud
tsiviilasjade lahendamisel võimalikult kulupõhiseks. Näiteks katsid riigilõivumäärad kuni
31. detsembrini 2010 kehtinud riigilõivuseaduse alusel ligikaudu 90% tsiviilkohtumenetluse kuludest,
millest tulenevalt ülejäänud 10% jäi maksumaksja kanda. Sellest järeldub ka RLS § 57 lg 1 ja lisa 1
alusel
kehtestatud
riigilõivumäärade
ratsionaalne
põhjendus.
Tulenevalt
sellest,
et
tsiviilkohtumenetluses on kohtu rolliks õiguskaitse, õigusemõistmine ja õigusrahu pakkumine
omavahel kokkuleppele mittejõudnud pooltele, on põhjendatud tsiviilvaidlustega seotud kulude
katmine kohtuasja poolte kohtukuludega, selle asemel et asetada see koormis maksumaksjaile.
20. Justiitsminister ei nõustu väitega, et lõivude kehtestamisega on loodud olukord, kus piiratakse
isikul tema eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks kohtusse pöörduda ning seeläbi
piiratakse isiku õigust tõhusale õiguskaitsele. TsMS § 180 lg 1 p 1 järgi võib kohus isiku taotlusel
vabastada isiku täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest riigituludesse või määrata p 2 järgi
riigilõivu tasumise osamaksetena kindla tähtaja jooksul. Sellisel juhul peab kohus paratamatult
andma ühtlasi eelhinnangu hageja õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Seega olukorras, kus
on olemas õiguslik mehhanism maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest täielikult või osaliselt
vabastamiseks, ei saa pidada kõnealuseid riigilõivumäärasid ebaproportsionaalselt suurteks ega
PS §15 lg-st 1 ja §-st 32 tulenevaid õigusi rikkuvaks.
Rahandusminister
21. Rahandusminister märgib, et riigilõivuseaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seadusega muudetakse kehtivat riigilõivuseadust selliselt, et riigilõive alandavad ja
nendega seotud muudatused jõustuvad 1. juulil 2012.
PÕHISEADUSEGA VASTUOLUS OLEVAKS TUNNISTATUD SÄTTED
22. Riigilõivuseaduse (RT I, 23.03.2011, 1; RT I, 02.03.2012, 5) § 57 „Hagiavalduse, avalduse ja
kaebuse läbivaatamine“ lg 1:
„(1) Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi
või kindla summana.“
23. „Lisa 1 riigilõivuseaduse juurde
RIIGILÕIVU
TÄISMÄÄRAD
AVALDUSE
ESITAMISE
EEST
TSIVIIL-
KOHTUMENETLUSES (EURODES) (RT I, 23.03.2011, 1 – jõust. 24.03.2011)
[---]
Tsiviilasja hinna puhul üle 639 116,48 euro on riigilõivu täismäär 3 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid
mitte rohkem kui 95 867,47 eurot.“
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
24. Praeguses asjas esitas First Telecom Trading OÜ hagi hinnaga 1 000 000 eurot ning vaidlustas
sellelt tasuda tuleva 30 000 euro suuruse riigilõivu põhiseaduspärasuse. Tallinna Ringkonnakohus
tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata kehtiva RLS § 57 lg 1 koostoimes
lisa 1 viimase lausega osas, mille alusel määrati osaühingu hagilt tasutav riigilõiv.
25. Tallinna Ringkonnakohus lahendas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatanud määrusega
määruskaebust, mille First Telecom Trading OÜ esitas Harju Maakohtu määruse peale, millega
keelduti osaühingu hagi menetlusse võtmast. PS § 15 lg 2 ja § 152 kohaselt peab kohus kontrollima
kõiki sätteid, mida kohaldab. Tallinna Ringkonnakohus pidi hagi menetlusse võtmata jätmise määruse
seaduslikkuse hindamisel kontrollima ka seda, kas hagi menetlusse võtmist takistava tasumata
riigilõivu määr on põhiseaduspärane. Seejuures ei ole oluline, kas First Telecom Trading OÜ-l on
võimalik saada menetlusabi, kuna igal kohtusse pöördujal tuleb võtta risk, et olenemata menetlusabi
saamisest tuleb tal lõpptulemusena riigilõiv siiski tasuda (Riigikohtu üldkogu 6. märtsi 2012. a otsus
asjas nr 3-2-1-67-11, p 18.2) ja seega kohaldatakse tema suhtes riigilõivumäära sätestavat normi.
Seetõttu saab ka Riigikohus hinnata kohaldamisele kuuluva riigilõivumäära põhiseaduslikkust.
26. Praeguses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas on seega põhiseaduslikkuse järelevalve
kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lg 2 esimese lause mõttes asjassepuutuvateks säteteks alates
24. märtsist 2011 kehtiv RLS § 57 lg 1 koostoimes lisa 1 viimase lausega osas, milles tsiviilasjas
hinna puhul üle 639 116 euro 48 sendi tuleb hagiavalduselt tasuda riigilõivu 3% tsiviilasja hinnast,
kuid mitte rohkem kui 95 867 eurot 47 senti. Nende sätete puudumisel või väiksema lõivu kehtimisel
ei peaks First Telecom Trading OÜ tasuma nii suures määras riigilõivu, sätete põhiseaduspärasuse
korral tuleks tsiviilasi jätta menetlusse võtmata.
27. Kuna asjassepuutuvad sätted on formaalselt põhiseaduspärased, siis analüüsib kolleegium nende
sätete materiaalset põhiseaduspärasust.
28. Õiguse riive on selle kaitseala iga ebasoodus mõjutamine (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse
järelevalve kolleegiumi 6. märtsi 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-1-02, p 12). Hagilt tasutava riigilõivu
määr ja selle tasumise kohustus riivab esmajoones PS § 15 lg 1 esimeses lauses sätestatud igaühe
põhiõigust kohtusse pöörduda. Tegemist on põhiõigusega, mis laieneb ka juriidilistele isikutele (PS §
9 lg 2). Kui nõutavat lõivu ei ole tasutud ja isikut ei vabastata lõivu tasumise kohustusest, on asja
menetlusse võtmine takistatud. Sellisel juhul ei kontrolli kohus ka isiku väidetud õiguste rikkumist.
29. PS § 15 lg 1 esimeses lauses sätestatud kohtusse pöördumise põhiõiguse piiramise eesmärkidena
on riigilõivude puhul legitiimsed õigusemõistmise kulutuste kandmisest osavõtu põhimõte ja
menetlusökonoomia (Riigikohtu üldkogu 16. mai 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-88-07, p 43 ja seal
viidatud kohtupraktika; Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3-2-1-62-10, p 45;
Riigikohtu üldkogu 6. märtsi 2012. a otsus asjas nr 3-2-1-67-11, p 25.5; Riigikohtu põhiseaduslikkuse
järelevalve kolleegiumi 15. detsembri 2009. a otsus asjas nr 3-4-1-25-09, p 23).
30. Hagilt hinnaga 1 000 000 eurot 30 000 euro (s.o 3%) suuruse riigilõivu tasumise nõue võib muu
hulgas ära hoida põhjendamatute ja pahatahtlike hagide esitamist ning soodustab seega
menetlusökonoomia eesmärki. Samuti katab hagiavalduselt sellises suuruses tasuda tulev riigilõiv
arvatavasti õigusemõistmise kulud selles kohtuastmes (vt Riigikohtu üldkogu 6. märtsi 2012. a otsus
asjas nr 3-2-1-67-11, p 26.2), olles seega ka õigusemõistmise kulutuste kandmisest osavõtu eesmärgil
sobiv abinõu.
31. Hagiavalduselt tasuda tulev riigilõiv suuruses 30 000 eurot (s.o 3% hagihinnast) ei ole vajalik,
kuna õigusemõistmise kulude kandmise ja menetlusökonoomia eesmärki on võimalik saavutada
teiste, vähem koormavate abinõudega, mis on vähemalt sama efektiivsed kui praeguses määras
riigilõiv. Riigikohtu üldkogu hindas 6. märtsi 2012. a otsuses asjas nr 3-2-1-67-11 kuni
31. detsembrini 2010 kehtinud RLS § 56 lg 1 ja lisa 1 alusel määratud 220 000 krooni (14 060 euro
56 sendi) suuruse riigilõivu põhiseaduslikkust, leides otsuse p-s 27, et tegemist ei olnud
menetlusökonoomia ega õigusemõistmise kulutuste kandmisest osavõtu eesmärkidel vajaliku
abinõuga. Praeguses asjas hindab kolleegium hagiavalduselt hinna puhul üle 639 116 euro 48 sendi
tasuda tuleva riigilõivu põhiseaduspärasust. Üldiselt on riigilõivuseaduse lisa 1 järgsed riigilõivud
püsinud alates 1. jaanuarist 2009 põhimõtteliselt samas määras hoolimata vääringust, milles need on
riigilõivuseaduse
lisas
esitatud.
Seetõttu
on
ka
praeguses,
kehtiva
riigilõivumäära
põhiseaduslikkuse järelevalve asjas asjakohane lähtuda üldkogu viimases riigilõivu puudutavas
kohtuasjas esitatud seisukohtadest.
32. Üldkogu leidis asjas nr 3-2-1-67-11 tehtud otsuse p-s 27.6, et ka oluliselt väiksem riigilõiv kataks
tõenäoliselt õigusemõistmise kulud, kuid oleks kohtusse pöörduda soovivale isikule vähem koormav.
Justiitsministeeriumi andmetel oli 2010. aastal tsiviilasjas keskmine menetluskulu maakohtus 285
eurot. Praeguses asjas kataks nõutav riigilõiv õigusemõistmise kulud ligi 105 korda.
33. Kolleegium on seisukohal, et praeguses menetluses ei esine asjaolusid, mille tõttu peaks
otsustama teisiti, kui on olnud Riigikohtu senine praktika riigilõivuseaduse lisa 1 viimases lauses
sätestatud riigilõivu maksimummäära põhiseaduspärasuse hindamisel. Riigikohtu üldkogu tunnistas
12. aprilli 2011. a otsuses asjas nr 3-2-1-62-10 põhiseadusega vastuolus olevaks 1. jaanuarist 2009
kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; RT I 22.12.2010, 1)
§ 56 lg-te 1 ja 19 ning lisa 1 viimase lause alusel tsiviilasjas hinnaga üle 10 000 000 krooni
apellatsioonkaebuselt makstava riigilõivu (maksimummäär 1 500 000 krooni, st 95 867 eurot
47 senti). Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas 1. novembri 2011. a
otsusega asjas nr 3-4-1-17-11 põhiseadusega vastuolus olevaks 1. jaanuarist kuni 23. märtsini 2011
kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 viimases lauses märgitud riigilõivu määra tsiviilasja hinna puhul üle
639 116 euro 48 sendi (10 000 000 krooni). Põhiseadusevastaseks tunnistatud riigilõiv oli 36 088
eurot 35 senti suurem kui kohtuasjas nr 3-2-1-62-10 põhiseadusvastaseks tunnistatud ja enne 1.
jaanuari 2011 kehtinud lõiv. Alates 24. märtsist 2011 kehtima hakanud riigilõivuseaduse lisa 1
redaktsioonis on riigilõivu maksimummäära vähendatud. Kehtiv ülempiir vastab enne 1. jaanuari
2011 kehtinud maksimummäärale (95 867 eurot 47 senti).
34. Kolleegiumi hinnangul ei ole ka praeguses asjas asjassepuutuv riigilõiv eespool esitatud põhjustel
vajalik menetlusökonoomia ega õigusemõistmise kulutuste kandmisest osavõtu eesmärgi täitmiseks.
35. Ka Riigikogus 6. juunil 2012 vastu võetud ja 1. juulil 2012 jõustuvas riigilõivuseaduse muutmise
seaduses on peetud võimalikuks saavutada menetlusökonoomia ka väiksemate riigilõivudega.
36. Justiitsministri analüüsitud omandipõhiõiguse riivet (arvamuse p IV.2) ei pea kolleegium
eelnevast tulenevalt vajalikuks hinnata. (Vt ka Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3-
2-1-62-10, p 50; Riigikohtu üldkogu 29. novembri 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-22-11, p-d 11, 23
ja 31.)
37. Kolleegium tunnistab PSJKS § 15 lg 1 p 2 alusel põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks
riigilõivuseaduse (RT I, 23.03.2011, 1; RT I, 02.03.2012, 5) § 57 lg 1 koostoimes lisa 1 viimase
lausega osas, milles tsiviilasjas hinna puhul üle 639 116 euro 48 sendi tuleb hagiavalduselt tasuda
riigilõivu 3% tsiviilasja hinnast, kuid mitte rohkem kui 95 867 eurot 47 senti.
Märt Rask, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Lea Laarmaa, Jüri Põld