Legislator Case Law & Legislation
3-3-1-15-12 AI generated

3-3-1-15-12 · Riigikohus

Case Number 3-3-1-15-12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)

Legislator summary

AI generated

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) esitas 19. oktoobril 2010 Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks maksukorralduse seaduse (MKS)

Legislator headnote

AI generated

3-3-1-15-12 · Riigikohus: oktoobril 2010 Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks maksukorralduse seaduse (MKS)

Keywords

AI generated
maximum sum mortgage maximum and minimum prices abusive claim by landlord capacity to incur bill liability right to higher insurance cover unfair contract terms
AI generated
3-18-1609/4
Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba korteriomandile, registriosa numbriga xxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxx, summas
3-14-50556/2
Maksuja Tolliamet (MTA) esitas maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel 21.04.2014 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes kohtult luba hüpoteekide seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti kaudu) K.M. kinnistutele registriosa numbriga xxxxxxx, summas 20 090,29 eurot ja registriosa numbriga xxxxxxx, summas 8000 eurot ning I.K. kinnistule registriosa numbriga xxxxxxxx, summas 27 837,23 eurot, samuti käsutamise keelumärgete seadmiseks K.M. nimele registreeritud sõidukitele Volkswagen Transporter Kasten, registreerimismärgiga xxxxxxx, Mopeed Benelli, registreerimismärgiga xxxx ja Citroen Jumper, registreerimismärgiga xxxxxx.
3-17-2762/5
Maksuja Tolliamet (MTA, ka maksuhaldur) tegi 28.11.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/036081- 15 (maksuotsus, tl 13-30) OsaühinguleXXX, milles määras maksustamisperioodide jaanuar 2014 kuni oktoober 2014 eest täiendavalt tasumisele makse kogusummas 168 483,66 eurot (käibemaksu 60 742,55 eurot ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 107 741,11 eurot). Maksuotsuse kohaselt kasutas Osaühing XXX n-ö arveveski teenust osutatavate ettevõtete väljastatud fiktiivseid arveid oma maksukohustust vähendavana teadlikult ja pani tahtlikult toime maksupettuse. Osaühing XXX juhatuse liikmeks oli ajavahemikul 15.04.2002 kuni 21.12.2015 XXX (kaebaja).
3-17-608/17
Rahuldada kaebus osaliselt ja tühistada Maksuja Tolliameti 16.12.2016.a vastutusotsus nr 13-7/00642- 10 osas, milles kohustati K.P.it tasuma Temporin OÜ maksuvõlg kokku summas 25 223,79 eurot.
3-12-1948/22
30.12.2011 esitas MTA Põhja maksuja tollikeskus (PMTK) OÜ-le City Hotel maksuotsuse nr 12.2-3/2372-29.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-15-12

Määruse kuupäev

19. juuni 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Ivo Pilving ja Jüri Põld

Kohtuasi

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse taotlus

täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 18. jaanuari 2012. a määrus

haldusasjas nr 3-10-2717

Menetluse alus Riigikohtus

Oleg Kovaljovi ja Oksana Kovaljova määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Anda asi läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) esitas 19. oktoobril 2010 Tallinna

Halduskohtule taotluse anda luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks maksukorralduse seaduse (MKS)

§ 1361 lg 1 ning § 130 lg 1 p 51 alusel Eesti Vabariigi kasuks Oleg Kovaljovile kuuluvatele

kinnistusraamatus registreeritud kinnistutele. Taotlust põhjendati sellega, et maksuhalduri menetluses

on OÜ Mr.Lega & K maksuvõlgade sissenõudmine. Maksuhaldur on maksumenetluses tuvastatud

asjaoludele ja kogutud tõenditele tuginedes seisukohal, et OÜ-le Mr.Lega & K väljastatud

maksuotsusega määratud maksusummadest tuleneva maksuvõla tekkimise eest on vastutav juhatuse

liige Oleg Kovaljov. Sundtäitmise toimingute tulemusena ei ole õnnestunud maksuotsusest tulenevat

OÜ Mr.Lega & K maksuvõlga äriühingult sisse nõuda. Taotleja on algatanud Oleg Kovaljovi suhtes

maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel. Ülaltoodu alusel

ja arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, leiab taotleja, et on vajalik,

proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või

kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine osutuda

raskendatuks või võimatuks.

2. Tallinna Halduskohtu 20. oktoobri 2010. a määrusega rahuldati PMTK taotlus ja anti luba

taotleda MKS § 1361 lg 1 alusel kinnisasjade käsutamise keelumärke kandmist Eesti Vabariigi kasuks

(PMTK kaudu) Oleg Kovaljovile kuuluvatele kinnistusraamatus registreeritud kinnistutele. Tallinna

Halduskohtu 25. oktoobri 2010. a määrusega parandati viitega TsMS § 447 lg-le 2 20. oktoobri 2010

määruse resolutsiooni selliselt, et kinnisasja käsutamise keelumärke kandmise asemel anti luba

hüpoteegi seadmiseks resolutsioonis nimetatud kinnistutele.

3. Oleg Kovaljov ja Oksana Kovaljova esitasid määruskaebused, milles palusid Tallinna

Halduskohtu 20. oktoobri ja 25. oktoobri 2010. a määruste tühistamist ning uue määruse tegemist,

millega PMTK taotlus jäetaks rahuldamata. Oksana Kovaljova määruskaebuse kohaselt on

halduskohtu poolt täitetoimingu sooritamiseks antud luba kinnistutele, mis on Oksana Kovaljova ja

Oleg Kovaljovi ühisomandis. Oksana Kovaljova ei ole MKS § 6 mõttes maksukohustuslane ega pea

vastutama OÜ Mr.Lega & K maksukohustuse eest.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 16. juuni 2011. a määrusega haldusasjas nr 3-10-2717 tunnistati

põhiseaduse (PS) § 24 lg-ga 5 vastuolus olevaks ja jäeti kohaldamata halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) v.r § 30 lg 2 p 2 ja § 471 lg 1 koostoimes MKS § 1361 lg-ga 1 (1. jaanuarist 2009

kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis) osas, milles need ei võimalda isikul, kelle suhtes

on halduskohus andnud Maksu- ja Tolliametile loa sooritada MKS § 130 lg 1 p-des 1–51 sätestatud

täitetoiminguid, esitada halduskohtu määruse peale määruskaebust ringkonnakohtule.

Ringkonnakohus edastas kohaldamata jäetud sätete põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks määruse

Riigikohtule ja saatis Oleg Kovaljovi ja Oksana Kovaljova määruskaebused haldusasjas nr 3-10-2717

menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule.

5. Tallinna Halduskohtu 7. juuli 2011. a määrusega peatati haldusasja nr 3-10-2717 menetlus kuni

Riigikohtu otsuseni sätete põhiseaduspärasuse osas.

6. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 22. novembri 2011. a otsusega asjas nr 3-4-

1-18-11 tunnistati HKMS v.r § 30 lg 2 p 2 koostoimes HKMS v.r § 471 lg-ga 1 vastuolus olevaks PS

§ 24 lg-ga 5 ja kehtetuks osas, milles need sätted ei võimalda isikul, kelle vara suhtes andis MKS

§ 1361 alusel MKS § 130 lg-s 1 nimetatud täitetoimingu tegemiseks loa halduskohus, esitada loa

andmise määruse peale määruskaebust ringkonnakohtule.

7. Tallinna Halduskohtu 23. novembri 2011. a määrusega uuendati haldusasja nr 3-10-2717 menetlus,

Oleg Kovaljovi ja Oksana Kovaljova määruskaebused jäeti rahuldamata ja määruskaebus edastati

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

8. Tallinna Ringkonnakohtu 18. jaanuari 2012. a määrusega jäeti Oleg Kovaljovi ja Oksana

Kovaljova määruskaebused rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20. oktoobri 2010. a määrus

(25. oktoobri 2010 määrusega muudetud kujul) muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused olid

järgmised:

1) Tallinna Ringkonnakohtu 16. juuni 2011. a määruses haldusasjas nr 3-10-3170 (p-d 25 ja 26)

ollakse seisukohal, et MKS § 1361 lg-te 1 ja 2 kohaselt peavad maksuhalduri poolt nn eelaresti

kohaldamiseks halduskohtu loa taotlemiseks olema üheaegselt täidetud järgmised tingimused:

a) maksuhaldur on alustanud kontrolli maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks, kuid rahaline nõue

või kohustus ei ole veel kindlaks määratud;

b) maksuhaldur on suuteline ära näitama (põhistama) võimaliku rahalise nõude või kohustuse

hinnangulise suuruse;

c) maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist

võib selle sundtäitmine osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks;

d) võimaliku maksukohustuse sundtäitmise oluline raskenemine või võimatus peab olema tingitud

maksukohustuslase tegevusest;

e) taotluses märgitud täitetoiming peab olema loetletud MKS § 130 lg-s 1 (kuni 31. detsembrini 2010

p-des 1–51) ja selle tegemine peab olema vajalik.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb MKS §-st 1361 kõige üldisemalt nõue, et maksuhaldur peab oma

taotlust põhistama vastavalt TsMS §-le 235 (kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse

õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks) ja sooritatavad täitmist tagavad toimingud

peavad olema eesmärki (tulevase tõenäolise maksukohustuse sissenõudmise võimalikkuse tagamine)

arvestades maksukohustuslase suhtes proportsionaalsed (s.o sobivad, vajalikud ja mõõdukad);

2) halduskohtule esitatud taotluses näitas maksuhaldur ära, et on alustanud Oleg Kovaljovi suhtes

vastutusotsuse tegemise menetlust, kirjeldas vastutusotsuse tegemise aluseid ja näitas ära

vastutusotsusega määratava rahalise kohustuse hinnangulise suuruse. Taotlusest ei ilmnenud

asjaolusid, mille tõttu on Oleg Kovaljovile vastutusotsuse tegemine välistatud. Liigne oli

halduskohtult nõuda, et ta MKS § 1361 alusel loa andmise menetluses kontrolliks vastutusotsuse

tegemise võimalikkust Oleg Kovaljovi suhtes ka selles ulatuses, et tuvastaks, et OÜ-lt Mr.Lega & K

maksuvõla sissenõudmise alustamisel järgiti MKS § 128 lg-s 3 sätestatud tingimusi. Seetõttu ei ole

määrav määruskaebuse esitajate kahtlus, kas OÜ-le Mr.Lega & K on ikka antud tähtaeg nii suure

maksusumma tasumiseks kui kavatsetakse Oleg Kovaljovile tasumiseks määrata vastutusotsusega;

3) taotleja on põhjendanud, miks tal tekkis Oleg Kovaljovi tegevuse põhjal kahtlus, et pärast

vastutusotsuse tegemist võib selle sissenõudmine osutuda raskendatuks või võimatuks;

4) taotluses nimetatud täitetoimingud olid loetletud MKS § 130 lg 1 p-s 51. Ringkonnakohus leiab, et

need olid proportsionaalsed;

5) Oleg Kovaljovile kuuluvatele korteriomanditele hüpoteegi seadmist ei välista see, et tegemist võib

olla tema ja Oksana Kovaljova ühisomandis oleva varaga. AÕS § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand

kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaks määramata osades ühises asjas kuuluv omand. Seega

on tervikuna tegemist maksukohustuslasele Oleg Kovaljovile kuuluva varaga. Ringkonnakohus

selgitab, et kui väide ühisomandist on õige, ei ole PMTK-l võimalik esitada nõuet ainult Oleg

Kovaljovile kuuluvale osale kinnisasjadest, nagu märgib PMTK vastuses määruskaebustele.

Tulenevalt AÕS § 70 lg-st 4 ei ole kinnisasja ühisomandi korral võimalik eristada kinnisasja osa, mis

kuuluks Oleg Kovaljovile ja mitte Oksana Kovaljovale.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Oleg Kovaljov ja Oksana Kovaljova taotlevad määruskaebuses Tallinna Ringkonnakohtu

18. jaanuari 2012. a määruse tühistamist. Määruskaebuse põhjendused on järgmised:

1) maksuhaldur ei olnud täitnud eeldusi taotluse rahuldamiseks. Kohtuliku hüpoteegi seadmist ei saa

taotleda ühisomandis olevale varale, kui maksumenetlust ei ole alustatud ja vastutusotsust ei plaanita

teha mõlemale ühisvara omanikule;

2) halduskohus seadis kohtuliku hüpoteegi ühisomandis olevale varale 400 600 krooni ulatuses ajal,

mil PMTK tegi sundtäitmise hoiatuse OÜ-le Mr.Lega & K ainult summas 247 845 krooni. Samas kui

OÜ Mr.Lega & K maksuvõlg, mis tekkis O. Kovaljovi äriühingu juhatuse liikmeks olemise perioodil

ja mida PMTK sisse nõuda kavatses, oli 500 600 krooni. Kohtud ei ole selgitanud, millisel

seaduslikul alusel võib juriidilise isiku juhatuse liikme vastutus olla suurem, kui juriidiliselt isikult

nõutakse, ja veelgi enam, mille alusel võib maksuhaldur teha vastutusotsuse summas 500 600 krooni

olukorras, kus juriidiliselt isikult sundtäitmise hoiatusega nõuti ainult 247 845 krooni;

3) vastutusotsuse juriidilise isiku seaduslikule esindajale võib teha MKS § 96 lg 5 kohaselt alles siis,

kui maksumaksja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p-s 51 sätestatud viisil ning selle

tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu

kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Summale 152 755 krooni ei olnud määratud tasumise

tähtaega ja ei olnud tehtud hoiatust kohustuse täitmata jätmise tagajärgede kohta. MKS § 128 lg-s 3

nimetatud tingimuste täitmata jätmisel ei ole õigust alustada võla sundkorras sissenõudmist, seega ka

vastutusotsuse tegemist;

4) kohus ei kontrollinud, kas piisanuks kohtuliku hüpoteegi seadmisest ühele kinnistule;

5) Oksana Kovaljova ei teinud midagi, et sellisesse olukorda sattuda. Abiellumine või ühisomandi

omamine ei ole seadusest tulenevalt selline põhjus, mis annaks kohtule alust piirata vara käsutamise

õigust. Oksana Kovaljova omandiõigust on rikutud. Ringkonnakohus leidis, et kuna kinnisomandid

on Oksana Kovaljova ja Oleg Kovaljovi ühisomandis, on tervikuna tegemist maksukohustuslasele

Oleg Kovaljovile kuuluva varaga. Seejuures viitas kohus AÕS § 70 lg-le 4, milles vastupidi

viidatakse sellele, et ühisomand on kahel või enamal isikul üheaegselt kindlaks määramata osades

ühises asjas kuuluv omand.

10. PMTK on vastuses määruskaebusele seisukohal, et määruskaebuse esitajate väited ei anna alust

Tallinna Ringkonnakohtu määruse tühistamiseks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Käesolevas asjas rahuldas Tallinna Halduskohus PMTK taotluse ja andis loa taotleda MKS § 1361

lg 1 alusel hüpoteegi seadmist Eesti Vabariigi kasuks (PMTK kaudu) abikaasade Oleg Kovaljovi ja

Oksana Kovaljova ühisomandisse kuuluvatele kinnistusraamatus registreeritud kinnistutele. Tallinna

Ringkonnakohus jättis Oleg Kovaljovi ja Oksana Kovaljova määruskaebused rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu määruse haldusasjas nr 3-10-2717 muutmata. Viimati nimetatud määruse peale esitasid

Oleg Kovaljov ja Oksana Kovaljova määruskaebuse Riigikohtule.

12. Riigikohtule määruskaebe korras edasikaebamist reguleerib HKMS § 235, mille lg 1 ls 1 sätestab

järgmist: "Poolel ja kolmandal isikul on õigus esitada ringkonnakohtu eraldi dokumendina

vormistatud määruse peale määruskaebus, kui määruskaebuse esitamine on seadusega lubatud või kui

määrus takistab asja edasist menetlust."

Kolleegium märgib, et selleks, et Oleg Kovaljov ja Oksana Kovaljova saaksid kooskõlas HKMS

§ 235 lg-ga 1 vaidlustada Tallinna Ringkonnakohtu määrust, millega anti maksuhaldurile luba

hüpoteegi seadmise taotlemiseks, peab selline võimalus olema ette nähtud seaduses või peab see

määrus takistama asja edasist menetlust.

13. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks

loa. Kui seadus ei sätesta teisiti, vaatab kohus taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata

kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses (HKMS § 264 lg 4 ls 1). Lihtmenetluse sätete

kohaselt tuleb menetlusosalist teavitada õigusest olla ära kuulatud. Menetlusosaliseks on loa andmise

otsustamisel taotleja ja seaduses sätestatud juhtudel isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse (HKMS

§ 264 lg 3 ls 2). MKS § 1361 ei nimeta menetlusosalisena isikut, kelle vara suhtes loa andmist

taotletakse. Samuti oleks isiku eelnev ärakuulamine vastuolus viidatud normi eesmärgiga sooritada

täitmist tagavad toimingud enne rahalise nõude määramist ja vältida nõude sissenõudmise võimatuks

muutumist. Eeltoodust tulenevalt ei kuula kohus loa andmisel ära isikut, kelle suhtes loa andmist

taotletakse. Menetlusosaliseks täitetoimingu sooritamiseks loa andmise menetluses HKMS 27. ptk

mõttes on maksuhaldur.

Haldustoiminguks loa andmise määruse, loa andmisest keeldumise määruse ja loa muutmise või

tühistamise määruse peale võib HKMS § 265 lg 5 kohaselt menetlusosaline esitada määruskaebuse,

kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse

Riigikohtule.

14. 1. jaanuaril 2012 jõustunud MKS § 1361 lg 4 kohaselt võib MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud taotluse

rahuldamise või rahuldamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse nii maksuhaldur kui ka

maksukohustuslane. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada

määruskaebuse.

MKS § 6 lg 1 kohaselt on maksukohustuslane maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes

vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest.

Seega tuleneb Oleg Kovaljovile määruskaebuse esitamise õigus MKS § 1361 lg-st 4.

15. Nii 10. novembril 2011 Riigikohtu üldkogu asjas nr 3-3-1-28-11 lahendatud kui ka 22. novembril

2011 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumis lahendatud asjas nr 3-4-1-18-11 oli

küsimus selles, kas isikul, kelle vara suhtes annab kohus MKS § 1361 alusel MKS § 130 lõikes 1

nimetatud täitetoimingu tegemiseks loa, peab olema õigus vähemalt üks kord kaevata edasi selle loa

andmise määruse peale. Riigikohtu üldkogu leidis viidatud otsuse p-s 24, et PS § 24 lg-ga 5 on

vastuolus HKMS v.r § 30 lg 2 p 2 koostoimes HKMS v.r. § 741 lg-ga 1, ja seda osas, milles need ei

võimalda isikul, kelle vara suhtes andis MKS § 1361 alusel täitetoimingu tegemiseks esimest korda

loa ringkonnakohus, esitada loa andmise määruse peale määruskaebust. Riigikohtu üldkogu lahendist

juhindudes leidis põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium viidatud lahendi p-s 40, et juhul kui MKS

§ 1361 alusel annab MKS § 130 lõikes 1 nimetatud täitetoimingu tegemiseks loa halduskohus, peab

isikul olema õigus selle loa andmise määruse peale kaevata edasi ringkonnakohtusse.

16. Sarnaselt 30. märtsil 2011 Riigikohtu üldkogu asjas nr 3-3-1-50-10 tehtud määrusega on ka

käesoleval juhul maksukohustuslane (Oleg Kovaljov) vaidlustanud ringkonnakohtu määruse, millega

kohus andis maksuhaldurile loa täitetoimingu sooritamiseks. Kuid erinevalt nimetatud varasemast

asjast, kus Riigikohtule ei olnud määruskaebuse esitamine seadusega lubatud, tuleneb käesolevas

asjas maksukohustuslasele ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigus MKS

§ 1361 lg 4 teisest lausest.

17. Maksukohustuslase abikaasal, kelle vara suhtes on maksuhaldur saanud loa täitetoimingu

sooritamiseks, puudub HKMS § 265 lg 5 ja MKS § 1361 lg 4 kohaselt kaebeõigus. Käesolevas asjas

on Oksana Kovaljova saanud kaevata MKS § 1361 alusel MKS § 130 lg-s 1 nimetatud täitetoimingu

tegemiseks loa andmise määruse peale. Selline võimalus tekkis pärast seda, kui Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumis lahendatud asjas nr 3-4-1-18-11 tunnistati HKMS v.r § 30

lg 2 p 2 koostoimes sama seadustiku § 471 lg-ga 1 osaliselt kehtetuks ja halduskohus edastas Oksana

Kovaljova määruskaebuse ringkonnakohtule lahendamiseks. Seega oli kaebeõigus käesolevas asjas

erandlike asjaolude tõttu maksukohustuslase abikaasale tagatud.

18. Kolleegium kahtleb, kas põhiseaduspärane on olukord, kus MKS § 1361 lg 4 võimaldab

maksukohustuslasel esitada määruskaebuse kuni Riigikohtuni välja, kuid maksukohustuslase

abikaasal, kelle vara suhtes kohus MKS § 1361 ja § 130 alusel täitetoimingu tegemiseks loa annab,

edasikaebeõigus puudub.

19. Kassaator on seisukohal, et Oksana Kovaljova omandiõigust on rikutud. Ringkonnakohus leiab,

et Oleg Kovaljovile kuuluvatele korteriomanditele hüpoteegi seadmist ei välista see, et tegemist võib

olla tema ja Oksana Kovaljova ühisomandis oleva varaga.

20. MKS § 1361 ei sätesta, et täitetoimingu sooritamist saaks nõuda ühisomandis olevale varale (s.o

ühisvarale perekonnaseaduse § 25 tähenduses). Seega on kaheldav, kas MKS § 1361 alusel saab

taotleda kohtult luba maksukohustuslase abikaasa varale, mis on abikaasade ühisomandis. Riigikohtu

üldkogu on asjas nr 3-3-1-28-11 tehtud otsuse p-s 45 leidnud, et maksukorralduse seadusest tuleneb

küll maksuhalduri õigus taotleda kohtult luba seada kinnisasjale hüpoteek, et tagada pärast rahalise

nõude või kohustuse määramist selle sundtäitmine, kuid see ei tähenda, et seda saab teha asja

omandiõigusest sõltumata.

21. Kuna kohtuasja lahendamine eeldab kolleegiumi hinnangul põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse seaduse alusel läbivaadatava küsimuse lahendamist, annab asja läbivaatav

kohtukoosseis HKMS § 228 lg 1 p 3 alusel asja läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule.

Tõnu Anton, Ivo Pilving, Jüri Põld