3-2-1-92-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-92-12

Määruse kuupäev

Tartu, 18. juuni 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull

Kohtuasi

AS-i Baltic Agro hagi Kristjan Sommeri vastu 3500 euro ja

viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 20. jaanuari 2012. a määrus tsiviilasjas

nr 2-11-22938

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kristjan Sommeri määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja AS Baltic Agro (registrikood 10344249)

Kostja Kristjan Sommer (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Margo Normann

Asja läbivaatamise kuupäev

4. juuni 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 20. jaanuari 2012. a määrus ja Pärnu Maakohtu

8. detsembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-22938.

2. Rahuldada kaja ning taastada menetlus ja saata asi menetluse jätkamiseks Pärnu

Maakohtule.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Tagastada Osaühingule Advokaadibüroo Normann ja Partnerid 7. veebruaril 2012 Kristjan

Sommeri määruskaebuselt tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Baltic Agro (hageja) esitas 18. mail 2011 Pärnu Maakohtule hagi Kristjan Sommeri (kostja)

vastu Osaühingu Inkris Marjakasvatus pankrotimenetluses tasutud 3500 euro suuruse deposiidi

hüvitamiseks ja viivise saamiseks. Pärnu Maakohus rahuldas hagi 5. oktoobri 2011. a

tagaseljaotsusega.

2. Kostja esitas 19. oktoobril 2011 tagaseljaotsuse peale kaja, paludes tsiviilasja menetluse taastada.

Seaduse kohaselt ei saanud asjas teha tagaseljaotsust, sest puuduvad tagaseljaotsuse tegemise

eeldused. Hageja ei ole taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Samuti ei ole kostjale teatatud hagile

vastamata jätmise tagajärgedest, muu hulgas võimalusest teha kostja kahjuks tagaseljaotsus. Samas

on kostja oma vastuväited hagile esitanud 7. juuni 2011. a määruskaebuses.

3. Pärnu Maakohus jättis 8. detsembri 2011. a määrusega kaja rahuldamata ja menetluse taastamata.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole kostjal kaja esitamiseks mõjuvat põhjust ega ole ka

muud alust, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407

lg 5 p 3 järgi ei või tagaseljaotsust teha, kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile

vastamata jätmiseks ja on seda põhistanud. Kohus andis 7. juuni 2011. a määrusega kostjale hagile

vastamise tähtaja. Kostja ega tema esindaja hagile tähtaegselt ei vastanud. Kostja väide, et 7. juunil

2011 esitatud hagi tagamise määruskaebus on ühtlasi ka vastus hagile, ei ole põhjendatud. Ka pärast

määruskaebuse rahuldamata jätmist 24. augustil 2011 ei esitanud kostja vastuväiteid hagile ega

teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Seega ei ole kostja põhistanud

tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tähtajaks tegemata jätmise mõjuvat põhjust. TsMS § 407 lg 5

p 2 kohaselt ei või tagaseljaotsust teha ka juhul, kui kostjale ei teatatud hagile vastamata jätmise

tagajärgedest. Kohus teavitas kostjat, millised on TsMS §-st 407 tulenevad tagajärjed hagile

vastamata jätmise korral (mh sellest, et tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata ning et

kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses), tema esindajale 7. juunil 2011 koos hagiavalduse ja selle lisadega

kätte toimetatud teates. Hageja esitas menetluse kestel, 29. septembril 2011 kohtule tagaseljaotsuse

tegemise taotluse ning TsMS §-dest 407 ja 415 ei tulene kohustust teavitada kostjat hageja taotlusest.

4. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada, kaja

rahuldada ja tsiviilasja menetluse taastada.

Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluse taastamata.

5. Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas

TsMS § 663 lg 5 järgi Tallinna Ringkonnakohtule.

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 20. jaanuari 2012. a määrusega maakohtu määruse muutmata,

leides, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

Ringkonnakohus märkis, et eeldused, millal ei saa kohus tagaseljaotsust teha, on sätestatud

TsMS § 407 lg-s 5 ning praeguses asjas ei olnud takistusi tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostja väide, et

tema esindajale ei ole hagile vastamata jätmise tagajärgedest teatatud, ei ole kooskõlas toimiku

materjalidega. Toimikus on nii hagi menetlusse võtmise määrus kui ka kohtu poolt kostjale saadetud

teade, kus on muu hulgas selgitatud ka hagile vastamata jätmise tagajärgi ja määratud, et kostjal tuleb

hagile vastata 30 päeva jooksul arvates hagi kättesaamisest. Kostja ei vaidlusta, et maakohtu töötaja

andis talle 7. juunil 2011 hagimaterjalid üle ja 7. juuni 2011. a e-kirjaga on kostja esindaja kinnitanud

hagiavalduse ja selle lisade kättesaamist. Veenev ei ole kostja esindaja selgitus, et talle ei antud teadet

hagi menetlusse võtmise kohta, kuigi kõik muud dokumendid on talle üle antud. Toimiku järgi on

kõik kostjale üleantavad dokumendid vormistatud paketina ja just teate, mille kättesaamise on kostja

vaidlustanud, lisadena on märgitud hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus. Hagile esitatava

vastusena ei ole käsitatav 7. juuni 2011. a määruskaebus, milles on esitatud vastuväited hagile. Hagile

esitatava vastuse nõuded on sätestatud TsMS §-s 394 ja määruskaebuses esitatu neile ei vasta.

Määruskaebuses on kostja hagi põhjendatust hinnanud määral, mis on vajalik otsustamaks hagi

tagamise üle, ning määruskaebus ei sisalda TsMS § 394 lg-s 2 nõutut. Kostjale hageja tagaseljaotsuse

taotluse edastamata jätmine ei ole kaja rahuldamise aluseks. TsMS §-s 407 lg-st 1 tuleneb, et

tagaseljaotsuse tegemise eelduseks on hageja taotlus, sama sätte lg 2 järgi võib selle esitada nii

hagiavalduses kui ka muus dokumendis. Seadus ei sätestata, et juhul, kui tagaseljaotsuse tegemise

taotlus on esitatud eraldi dokumendis, siis ei ole võimalik teha tagaseljaotsust enne, kui taotlus on

kostjale kätte toimetatud. TsMS § 407 lg 5 p 2 järgi on tagaseljaotsuse tegemisel oluline see, et kostja

oleks teadlik hagile vastamata jätmise tagajärgedest.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Määruskaebuses palub kostja nii ringkonna- kui ka maakohtu määruse tühistada, rahuldada kaja,

taastada tsiviilasja menetlus ja saata asi menetluse jätkamiseks maakohtule.

Ringkonnakohus rikkus asja lahendamisel menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus leidis vääralt, et

7. juuni 2011. a määruskaebuses esitatu ei ole käsitatav vastusena hagile, jättes hindamata kostja

väite, et nimetatud määruskaebuses esitas kostja hagile sisulised vastuväited. Ringkonnakohus ei ole

põhjendanud, miks ei ole veenev kostja esindaja selgitus, et talle ei antud üle teadet hagi menetlusse

võtmise kohta, kuigi kõik muud dokumendid on talle üle antud. Samuti on ringkonnakohus jätnud

tähelepanuta kostja väite, et tulenevalt TsMS §-st 7 ja § 328 lg-st 2 tuli anda kostjale võimalus vastata

hageja tagaseljaotsuse tegemise taotlusele.

8. Vastuses kassatsioonkaebusele vaidles hageja kaebusele vastu, leides, et ringkonnakohtu määrus on

seadluslik ja põhjendatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 ja § 695 alusel tühistada

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 701 lg 3 kolmanda lause ja § 692 lg 5 teise

lause alusel tuleb tühistada ka maakohtu määrus, millega jäeti kostja kaja rahuldamata ja menetlus

taastamata. Kaja tuleb rahuldada, asjas menetlus taastada ning asi saata menetluse jätkamiseks Pärnu

Maakohtule.

10. Kolleegium nõustub kostja määruskaebuse väitega, et kohtud rikkusid oluliselt menetlusõiguse

norme, kui asusid seisukohale, et asjas ei olnud takistusi tagaseljaotsuse tegemiseks.

TsMS § 417 lg 2 esimese lause järgi tuleb kostjal menetluse taastamiseks esitada ja põhistada mõjuv

põhjus, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja

kohtule sellest teatamast. Sama sätte teise lause järgi taastatakse menetlus kaja alusel sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui kaja esitamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus. TsMS § 415 lg 1 teise

lauses on sätestatud juhtumid, mil kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust.

Kolleegium on selgitanud, et tagaseljaotsuse tegemisel peab maakohus neid asjaolusid (eelkõige

TsMS § 407 lg-tes 1 ja 5 ning § 413 lg-tes 1 ja 3 sätestatut) omal algatusel kontrollima

(vt Riigikohtu 29. jaanuari 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-07, p 15).

Muu hulgas võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3). TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama sätte lg 5 p 3 järgi ei või

tagaseljaotsust teha juhul, kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata

jätmiseks ja on seda põhistanud.

11. Maakohtu otsuse kohaselt anti 7. juuni 2011. a määrusega kostjale tähtaeg hagile vastamiseks.

Kostja esitas 7. juunil 2011 määruskaebuse maakohtu 19. mai 2011. a hagi tagamise määruse peale

(tl 48 jj). Viidatud määruskaebuses esitas kostja nii vastuväited hagi tagamisele kui ka vastuväited

hagile. Kostja määruskaebusest nähtub, et kostja ei tunnista hagiavalduses tema vastu esitatud nõuet.

TsMS § 407 lg-st 1 tulenevalt ei saanud kohus lugeda hageja esitatud faktilisi väiteid kostja poolt

omaksvõetuks, sest kohtul oli kostja määruskaebusest tulenevalt teada, et kostja ei võta hagi õigeks.

Sellises olukorras ei olnud tagaseljaotsuse tegemine põhjendatud ning kohtud leidsid ekslikult, et

kostja määruskaebuses märgitud vastuväiteid hagile ei saa käsitada hagi vastusena. Eeltoodud

järeldust ei muuda ringkonnakohtu viidatud asjaolu, et kostja määruskaebuses esitatu ei vastanud

TsMS § 394 lg-s 2 sätestatud nõuetele. Kohtul tuli lähtuda kõnealuse dokumendi sisust.

Seetõttu leiab kolleegium, et TsMS § 415 lg 1 p 3 ja § 417 lg 2 alusel tuleb kaja rahuldada ja asja

menetlus taastada.

12. Kolleegium ei nõustu kostja määruskaebuse väitega, et ringkonnakohus rikkus

menetlusdokumentide kostjale üleandmise tuvastamisel kohtumääruse põhjendamise kohustust.

Ringkonnakohus on selgitanud põhjusi, miks ta ei pidanud kostja esindaja sellekohaseid väiteid

veenvaks. Ringkonnakohus osutas, et toimikus on nii hagi menetlusse võtmise määrus kui ka kohtu

teade kostjale asja menetlusse võtmise kohta, viimati nimetatu lisadeks on märgitud hagiavaldus ja

menetlusse võtmise määrus. Ringkonnakohus ei pidanud usutavaks, et olukorras, kus dokumendid on

vormistatud paketina, on kostja kätte saanud maakohtu viidatud teate lisadena märgitud dokumendid,

kuid pole kätte saanud maakohtu teadet ennast.

13. Kolleegium nõustub kohtutega ka selles, et kaja rahuldamise aluseks ei ole kostjale hageja

tagaseljaotsuse taotluse edastamata jätmine. TsMS § 306 lg 5 kohaselt peab kohus menetlusosalisele

kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsuse ja asjas

menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid. TsMS § 328 lg 2

järgi tagab kohus poolele võimaluse vastaspoole taotlustele ja faktilistele väidetele vastata, kui

seadusest ei tulene teisiti. Tagaseljaotsuse tegemist sätestavatest õigusnormidest ei tulene nõuet, et

tagaseljaotsuse tegemise eelduseks on ka hageja tagaseljaotsuse taotluse kostjale kättetoimetamine.

Küll aga on tagaseljaotsuse tegemise reeglite järgi oluline see, et kostjale on teatatud hagile vastamata

jätmise (TsMS § 407 lg 5 p 2) või istungilt puudumise (TsMS § 413 lg 3 p 1) tagajärgedest.

14. TsMS § 142 lg 1 järgi tasutakse kajalt ja menetluse taastamise avalduselt hagimenetluses

kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest,

kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli

mõjuv põhjus või mitte. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-

des 1-3 sätestatud aluste esinemise korral. Sellisel juhul ei pea menetlusosaline tasuma TsMS §-s 142

sätestatud kautsjonit (vt Riigikohtu 6. oktoobri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-06, p 10).

Kuivõrd praeguses asjas ei võinud maakohus seaduse kohaselt tagaseljaotsust teha, võis kostja esitada

tagaseljaotsuse peale kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust (TsMS § 415 lg 1 p 3). Seega ei pea

kostja tasuma kajalt kautsjonit.

15. Kolleegium jätab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel menetluskulude jaotuse maakohtu otsustada

sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Menetlusosalised võivad TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda oma

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist Pärnu Maakohtult 30 päeva jooksul alates Riigikohtu

määruse jõustumisest.

16. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kautsjon tagastada.

Kautsjoni on kostja eest tasunud Osaühing Advokaadibüroo Normann ja Partnerid. Kostja on

kooskõlas TsMS § 149 lg-ga 8 teatanud Riigikohtule, et kautsjon tuleb tagastada Osaühingule

Advokaadibüroo Normann ja Partnerid.

Lea Laarmaa, Henn Jõks, Ants Kull