3-2-1-91-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-91-12

Määruse kuupäev

Tartu, 13. juuni 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull

Kohtuasi

Osaühingu Lamaran Grupp hagi Gatsby OÜ vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 16. detsembri 2011. a määrus

tsiviilasjas nr 2-10-24686

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Lamaran Grupp määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Osaühing Lamaran Grupp (registrikood 11010740),

esindaja vandeadvokaat Elise Vasamäe

Kostja Gatsby OÜ (registrikood 10100978), esindaja

vandeadvokaat Siim Roode

Asja läbivaatamise kuupäev

28. mai 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 16. detsembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-24686

muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

2. Arvata Osaühingu Lamaran Grupp määruskaebuselt 25. jaanuaril 2012 tasutud kautsjon

25 (kakskümmend viis) eurot riigituludesse.

3. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud Osaühingu Lamaran Grupp kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Lamaran Grupp (hageja) esitas 24. mail 2010 Harju Maakohtule hagi Gatsby OÜ

(kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

2. Harju Maakohus jättis 12. oktoobri 2011. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. 27. oktoobri 2011. a täiendava otsusega jättis maakohus rahuldamata hageja taotluse

6. septembri 2011. a kohtuistungi protokolli parandamiseks.

3. 5. detsembril 2011 esitas hageja e-posti aadressilt lamarangrupp@hot.ee apellatsioonkaebuse

maakohtu otsuse ja täiendava otsuse peale. E-kirjas märkis hageja seaduslik esindaja: "Dokumendi

originaali esitan seaduses sätestatud tähtaja jooksul." (II kd, tl 109.) Apellatsioonkaebus oli

digitaalselt allkirjastamata.

4. 9. detsembril 2011 saatis ringkonnakohtu vanemkonsultant Margot Maantoa hageja seaduslikule

esindajale e-kirja, kus märkis: "Esitasite 05.12.2011 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse

tsiviilasjas nr 2-10-24686. Kaebuse originaali kohustusite esitama seaduses sätestatud tähtaja jooksul.

Ringkonnakohus palub samal ajal esitada ka riigilõivu tasumist tõendava kviitungi." (II kd, tl 114.).

5. Hageja seaduslik esindaja vastas 9. detsembri 2011. a e-kirjale järgmist: "Tänan meeldetuletuse

eest, esitan tähtajaliselt ka riigilõivu tasumist tõendava kviitungi."

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 16. detsembri 2011. a määrusega hageja apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg-tele 2 ja 3, § 637 lg-le 2

ning § 336 lg-le 1. Hageja apellatsioonkaebust ei olnud digiallkirjaga varustatud ning sellele ei olnud

lisatud hageja isikliku võtme abil moodustatud autentimistunnistust. Seega ei vastanud esitatud

kaebus seaduses sätestatud vorminõuetele. Ringkonnakohus viitas ka TsMS § 335 lg-tele 1 ja 2. Kuna

hageja edastas apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 5. detsembril 2011, oleks apellatsioonitähtajast

kinnipidamiseks piisanud, kui hageja oleks edastanud kaebuse originaali ringkonnakohtule hiljemalt

15. detsembril 2011. Hageja ei esitanud selle tähtaja jooksul kaebuse originaali ringkonnakohtule ega

taotlenud ka seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamist. Kuna hageja esitas apellatsioonkaebuse

elektronposti teel ilma digiallkirjata ega esitanud kaebuse originaali TsMS § 335 lg-s 2 sätestatud

tähtaja (10 päeva) jooksul, luges ringkonnakohus, et kaebust ei ole kohtule esitatud, ning otsustas, et

5. detsembril 2011 kohtule laekunud dokumendi menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes ringkonnakohtu määrus

tühistada ja saata asi tagasi ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

Määruskaebuse kohaselt jättis ringkonnakohus ebaõigesti asjas kohaldamata TsMS § 3401 lg-d 1 ja 2.

TsMS § 637 lg-t 2 koostoimes TsMS § 3401 lg-tega 1 ja 2 tõlgendades võib kohus jätta kaebuse

TsMS § 637 lg 2 alusel vormipuuduse tõttu menetlusse võtmata alles siis, kui on eelnevalt määranud

tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, kuid apellant ei ole kohtu määratud tähtpäevaks kaebuse

allkirjastatud originaali esitanud. Ringkonnakohus ei määranud hagejale tähtaega apellatsioonkaebuse

väidetava vormipuuduse kõrvaldamiseks. Seega polnud kohtul alust keelduda apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest. Originaalallkirja puudumine menetlusdokumendil on oma olemuselt

kõrvaldatav puudus. Hagiavalduse käiguta jätmise aluseks on asjaolu, et sellel ei ole pädeva isiku

allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Riigikohus on lähtunud

seisukohast, et TsMS § 3401 lg-d 1 ja 2 on kohaldatavad ka määruskaebuse menetlusse võtmise

otsustamisel.

Ringkonnakohus jättis ebaõigesti kohaldamata TsMS § 336 lg 4, mille kohaselt võib kohus

menetlusosalise elektronpostiga esitatud avalduse või muu menetlusdokumendi lugeda piisavaks ka

juhul, kui see ei vasta selle paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatud nõuetele, eelkõige digitaalallkirjaga

varustamise nõudele, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus ja dokumendi saatmises, eriti kui samalt

elektronposti aadressilt on kohtule sama asja menetluses sama menetlusosalise poolt varem esitatud

digitaalallkirjaga dokumente või kui kohus on nõustunud, et talle võib avaldusi või muid dokumente

esitada ka sellisel viisil. Hageja on menetluse kestel korduvalt esitanud digitaalallkirjaga dokumente

(nt 3. juunil 2011, 30. juunil 2011, 14. septembril 2011, 7. oktoobril 2011) elektronposti aadressilt

lamarangrupp@hot.ee, millelt saadeti ka apellatsioonkaebus. Seega puuduvad kohtu enda hinnangul

kahtlused eelnimetatud e-posti aadressilt saadetud menetlusdokumentide saatja isikus ja dokumendi

saatmises.

Ringkonnakohtu seisukoht on vastuolus väljakujunenud kohtupraktikaga - selles tsiviilasjas

Riigikohtu tehtud analoogse kohtumäärusega, millega Riigikohus andis hagejale tähtaja puuduse

(s.o digitaalallkirja puudumise) kõrvaldamiseks. Vajalik on Riigikohtu seisukoht TsMS § 3401 lg-te 1

ja 2, § 335 lg 2 ja § 637 lg 2 kohaldamise kohta.

8. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata. Menetluskulud palub kostja

jätta hageja kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et TsMS § 695 ja § 691 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja

ringkonnakohtu määrus muutmata.

10. Hageja tugineb määruskaebuses muu hulgas sellele, et ringkonnakohus jättis ebaõigesti

kohaldamata TsMS § 336 lg 4. TsMS § 336 lg 4 kohaselt võib kohus menetlusosalise elektronpostiga

esitatud avalduse või muu menetlusdokumendi lugeda piisavaks ka juhul, kui see ei vasta selle

paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatud nõuetele, eelkõige digitaalallkirjaga varustamise nõudele, kui

kohtul ei ole kahtlust saatja isikus ja dokumendi saatmises, eriti kui samalt elektronposti aadressilt on

kohtule sama asja menetluses sama menetlusosalise poolt varem esitatud digitaalallkirjaga

dokumente või kui kohus on nõustunud, et talle võib avaldusi või muid dokumente esitada ka sellisel

viisil.

Kolleegium jääb tsiviilasjas nr 3-2-1-74-12 väljendatud seisukoha juurde, et kohtulahendi peale

esitatava kaebuse kohta TsMS § 336 lg-t 4 kohaldada ei saa, kuna kaebuse originaali esitamise

kohustuse kohta kehtivad erinormid. Nii näeb TsMS § 335 lg 2 ette, et kohtulahendi peale kaebuse

esitamise korral tuleb kaebuse originaal esitada kümne päeva jooksul. TsMS § 335 lg 3 ei tee kaebuse

originaali esitamise suhtes sellist erandit, nagu tehakse teiste menetlusdokumentide suhtes viitega

TsMS §-le 336, mis hõlmab ka § 336 lg-t 4. Ka TsMS § 637 lg 2 näeb ette, et kohus ei võta

apellatsioonkaebust menetlusse siis, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses

sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine, muu hulgas pädeva isiku allkirja puudumine kaebusel

(vt Riigikohtu 29. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-12, p 9).

11. Hageja tugineb määruskaebuses ka sellele, et ringkonnakohus oleks pidanud andma hagejale

tähtaja allkirjastatud apellatsioonkaebuse esitamiseks. Kolleegium on seisukohal, et TsMS § 335 lg 2

ei tähenda iseenesest keeldu anda menetlusosalisele tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks, kui tema

esitatud menetlusdokumendil ei ole allkirja. Puuduste kõrvaldamise määruse tegemise näeb sel juhul

ette TsMS § 3401 lg 1, mille kohaselt, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või

kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud puudustega, mida saab kõrvaldada, määrab kohus

tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Allkirja puudumise

korral on tegemist kõrvaldatava puudusega. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata,

jäetakse avaldus, taotlus või kaebus TsMS § 3401 lg 2 esimese lause järgi menetlusse võtmata ja

tagastatakse. Tähtaja puuduste kõrvaldamiseks määrab kohus kohe pärast allkirjata kaebuse saamist,

kuid saab seda teha ka TsMS § 335 lg-s 2 sätestatud tähtaja möödumisel (vt Riigikohtu 29. mai

2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-12, p 10).

Hageja seaduslik esindaja on märkinud e-kirjas, millega ta saatis 5. detsembril 2011

ringkonnakohtule allkirjastamata apellatsioonkaebuse: "Dokumendi originaali esitan seaduses

sätestatud tähtaja jooksul." (II kd, tl 109.) Ringkonnakohtu vanemkonsultant on 9. detsembril 2011

saatnud hagejale e-kirja, milles teatab: "Esitasite 05.12.2011 Tallinna Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse tsiviilasjas nr 2-10-24686. Kaebuse originaali kohustusite esitama seaduses

sätestatud tähtaja jooksul. Ringkonnakohus palub samal ajal esitada ka riigilõivu tasumist tõendava

kviitungi." (II kd, tl 114.) Hageja seaduslik esindaja vastas 9. detsembri 2011. a e-kirjale: "Tänan

meeldetuletuse eest, esitan tähtajaliselt ka riigilõivu tasumist tõendava kviitungi." (II kd, tl 115).

Seega oli asja materjalide kohaselt hageja teadlik, et on esitanud apellatsioonkaebuse puudusega ja

peab allkirjastatud apellatsioonkaebuse esitama seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Lisaks nähtub

asja materjalidest, et hageja on ka varem saatnud kohtule allkirjastamata menetlusdokumente.

TsMS § 200 lg 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt.

TsMS § 200 lg 2 kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi

kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Kolleegium leiab, et toimikust nähtuvatel

asjaoludel ei pidanud ringkonnakohus andma hagejale veel lisaks tähtaega allkirjastatud

apellatsioonkaebuse esitamiseks.

Kuna ringkonnakohus tuvastas, et hageja ei esitanud ringkonnakohtule ringkonnakohtu määruse

tegemise ajaks TsMS § 335 lg-t 2 rikkudes allkirjastatud kaebust, on ringkonnakohus jätnud hageja

apellatsioonkaebuse õigesti menetlusse võtmata.

12. Kassatsiooniastme menetluskulud tuleb määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta

TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda. Menetlusosalisel on õigus pöörduda 30 päeva

jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest maakohtusse oma menetluskulude

kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg-s 1 sätestatud korras.

13. Kuna kolleegium jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon

TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse.

Lea Laarmaa, Henn Jõks, Ants Kull