3-1-1-64-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-64-12

Otsuse kuupäev

11. juuni 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi R.D süüdistuses KarS § 209 lg 2 p-de 2

ja 3, § 345 lg 1 ning § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 - § 25 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna

Ringkonnakohtu

26. jaanuari

2012.

a

otsus

kriminaalasjas

nr 1-09-5861

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R.D kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Marina Leis,

kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Prokuratuur, esindaja riigiprokurör Piret Paukštys

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

23. mai 2012, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 14. oktoobri 2011. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 26. jaanuari 2012. a otsused R.D

ning Gennadi Valjuškini süüdistusasjas täies ulatuses ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule

teises kohtukoosseisus.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

3. Määrata

OÜ-le

Viruvärava

Advokaadibüroo

makstava

riigi

õigusabi

tasu

suuruseks

R.D-le

kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot ja 60 (kuuskümmend)

senti, sealhulgas käibemaks 25 (kakskümmend viis) eurot ning 60 (kuuskümmend) senti.

4. Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 14. oktoobri 2011. a otsusega tunnistati R.D süüdi KarS § 209 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 345 lg 1 järgi ja

teda karistati vangistusega 1 aastaks ning 6 kuuks. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 - § 25 lg 2 järgi

ning teda karistati vangistusega 2 aastaks. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti R.D-le liitkaristuseks 3 aastat vangistust, mis jäeti

KarS § 74 lg-te 1 ja 3 kohaselt kolme aasta pikkuse katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

1.1 Sama otsusega tunnistati KarS § 209 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 345 lg 1 järgi süüdi Gennadi Valjuškin, kuid tema osas pole

otsust kassatsioonimenetluses vaidlustatud.

1.2 Kohus rahuldas AS-i R tsiviilhagi 40 421,497 euro suuruses summas ja mõistis kummaltki süüdistatavalt kannatanu

kasuks välja 13 473,832 eurot. Harju Maakohtu 4. detsembri 2008. a määrusega arestitud R.D-le kuuluv vara jäeti

tsiviilhagi tagamiseks arestituks.

2. Harju Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid R.D kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Marina Leis ja G. Valjuškini

kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Merike Allikmäe, kes taotlesid maakohtu otsuse tühistamist ning süüdistatavate

õigeksmõistmist.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 26. jaanuari 2012. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni R.D kaitsja vandeadvokaadi vanemabi M. Leis, taotledes

ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist. Kassaator märgib kokkuvõtlikult järgmist.

4.1 Süüdistuses KarS § 209 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 345 lg 1 järgi piirdus ringkonnakohus pelgalt maakohtu seisukohtade

kordamisega, jättes apellandi väidetele vastamata. Ka ei saa nõustuda sellega, et kõnealuse süüdistuse osas on kriminaalasja

menetletud mõistliku aja jooksul. Kuriteod pandi toime 2004. aastal, kohtuotsus kuulutati aga 2011. a oktoobris.

Vastupidine järeldus poleks kooskõlas ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seniste seisukohtadega.

4.2 Rahapesu puhul jäeti põhistamata, milliste tõendite alusel jõuti järeldusele, et R.D eelkuriteost teadis. Ettepanekud raha

väljavõtmiseks jõudsid temani läbi võõraste isikute, kes süüdistatavale eelkuriteo kohta teavet ei andnud. Kohtu järeldused

on selle teo osas väärad ega vasta tõenditele.

5. Kassatsioonivastuses peab riigiprokurör Piret Paukštys kassatsiooni põhjendamatuks, märkides kokkuvõtlikult, et

vaidlustatud otsusest nähtub, miks jõudis kohus järeldusele, et R.D pani toime temale süüksarvatavad kuriteod. Samuti

vastas ringkonnakohus apellandi tõstatatud küsimustele. Rahapesu katse pandi süüdistuse kohaselt toime 2010. aastal ja

selle kuriteo osas ei saa mõistliku menetlusaja möödumisest rääkida. Ülejäänud kuritegude puhul tuvastati mõistliku

menetlusaja riive, mida arvestati karistuse mõistmisel, kuid see ei tingi süüdistatava suhtes menetluse lõpetamist või

karistuse veelkordset kergendamist. Vastavasisulisi taotlusi pole esitatud ka kassatsioonis. Ühtlasi on kohtud rahapesu katse

puhul põhistanud, millistest tõenditest nähtuvalt pidi R.D aru saama, et tegemist võib olla kuritegeliku rahaga.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kriminaalkolleegium märgib kõigepealt, et käesolevas kohtuasjas ilmneb kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine

KrMS § 339 lg 1 p 1 mõttes, mille tõttu on Riigikohus KrMS § 3602 lg 3 alusel kassatsiooni piiridest väljuvalt kohustatud

maa- ja ringkonnakohtu otsused mõlema süüdistatava osas tühistama ning saatma kriminaalasja uueks arutamiseks

maakohtule teises kohtukoosseisus. Kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tuvastamise tõttu pole võimalik kassaatori

väidetele sisulist hinnangut anda.

7. Kriminaalasja materjalist nähtuvalt andis maakohus R.D esmalt kohtu alla süüdistatuna KarS § 209 lg 2 p-de 2 ja 3 ning

§ 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes. Vastavalt KarS § 4 lg-le 3 on tegemist teise astme kuritegudega, millega

seonduvat süüdistust on KrMS § 18 lg 2 kohaselt pädev arutama maakohtu kohtunik ainuisikuliselt. Maakohtu 19. aprilli

2011. a määrusega ühendati aga see kriminaalasi teise kriminaalasjaga, milles R.D süüdistatakse KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja

3 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Samal kuupäeval koostatud määrusega anti R.D süüdistatuna KarS § 209 lg 2

p-de 2 ja 3, § 345 lg 1 ning § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 - § 25 lg 2 järgi üldmenetluses kohtu alla. Kriminaalasja lahendas ja

kohtulahendi kuulutas maakohtu kohtunik ainuisikuliselt.

8. Rahapesu kvalifitseeritud koosseisu, s.t KarS § 394 lg 2 näol on tegemist esimese astme kuriteoga (KarS § 4 lg 2).

Tulenevalt KrMS § 18 lg-st 1 pidi maakohus seetõttu kriminaalasja üldmenetluses arutama eesistujast ja kahest

rahvakohtunikust koosnevas kohtukoosseisus, mitte ainuisikuliselt. Eelöeldu tähendab, et kriminaalasjas on lahendi teinud

ebaseaduslik kohtukoosseis, mis on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 1

tähenduses. Seetõttu tuleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsused tühistada ja vastavalt KrMS § 341 lg-le 1 saata

kriminaalasi uueks arutamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus.

9. Samas kriminaalasjas tunnistati KarS § 209 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 345 lg 1 järgi süüdi ka G. Valjuškin. Kuigi tema

süüdimõistmist kassatsioonimenetluses vaidlustatud pole, tuleb kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu KrMS §

3602 lg 3 alusel kriminaalasja läbivaatamise piire sõltumata kassatsiooni esitamisest laiendada mõlemale süüdistatavale ja

tühistada maa- ja ringkonnakohtu otsused ka G. Valjuškini osas.

10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 341 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ning § 362 p-st 2 tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 14. oktoobri 2011. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 26. jaanuari 2012. a otsused R.D

ning G. Valjuškini süüdistusasjas täies ulatuses ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises

kohtukoosseisus. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.

11. R.D kaitsja M. Leis esitas Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks kassatsiooni

koostamise eest 153 euro ja 60 sendi suuruses summas (sh käibemaks 25 eurot ning 60 senti). Taotlusest nähtuvalt kulutas

kaitsja kassatsiooni koostamisele aega kaks tundi ja tulenevalt asjaolust, et rahapesu katset puudutava süüdistuse näol on

tegemist majandusalase süüteoga, palutakse tasu suhtes kohaldada koefitsienti kaks. Kriminaalkolleegium peab märgitud

ajakulu vajalikuks ja põhjendatuks ning leiab, et taotlus tuleb RÕS § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse

15. detsembri 2009. a otsuse p-de 2, 5 ja 16 alusel rahuldada. Tulenevalt KrMS § 186 lg-st 1 jätab kolleegium selle

menetluskulu riigi kanda.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Lea Kivi