3-1-1-60-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-60-12

Määruse kuupäev

11. juuni 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Hannes Kiris

Kohtuasi

Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 13. jaanuari 2012. a määrus kriminaalasjas

nr 1-08-7172

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sergei Tšervjakovi kaitsja vandeadvokaat Mart Missik,

määruskaebus

Teised

määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör

Margus Kurm

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

23. mai 2012, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 13. jaanuari 2012. a määrus, millega lahendati Tartu

Ringkonnakohtu 3. novembri 2011. a määruse põhi- ja resolutiivosas KrMS § 431 alusel

ebaselgus seoses Sergei Tšervjakovi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse

uueks arutamiseks määratud tähtajaga.

2. Kaitsja määruskaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 3. mai 2010. a otsusega tunnistati Sergei Tšervjakov süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1

ja 2 ja § 392 lg 2 p 2 järgi ning teda karistati vangistusega 7 aastaks ja 6 kuuks. Karistuse kandmise

aja alguseks loeti 28. november 2007 ja KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses

viibitud aeg, s.o 2 aastat, 5 kuud ja 4 päeva vangistust. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 5

aastat ja 26 päeva vangistust.

2. 26. augustil 2011 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjali S. Tšervjakovi vangistusest

tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega.

3. Viru Maakohtu 3. oktoobri 2011. a määrusega jäeti S. Tšervjakov vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastamata. Kohus leidis, et arvestades toimepandud kuritegude ohtlikkust ja

asjaolusid, süüdimõistetu korduvat karistatust ning käitumist vangistuses, pole tema ennetähtaegne

vangistusest vabastamine põhjendatud.

4. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse S. Tšervjakovi kaitsja vandeadvokaat Mart

Missik, taotledes määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset

vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Alternatiivselt taotles kaitsja vangistusseaduse

(VangS) § 76 lg 3 alusel vangla poolt kohtule materjali esitamise tähtaja lühendamist.

5. Tartu Ringkonnakohtu 3. novembri 2011. a määrusega jäeti maakohtu määrus sisuliselt muutmata,

kuid määrati, et KrMS § 426 lg 2 alusel on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise

küsimuse uueks arutamise tähtajaks kuus kuud. Määruskaebus rahuldati osaliselt. Ringkonnakohus

märkis kokkuvõtlikult järgmist.

5.1 S. Tšervjakovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve

kohaldamisega ei ole põhjendatud. Maakohus hindas piisavalt ja õigesti KarS § 76 lg-s 3 sätestatud

asjaolusid ning ka ringkonnakohtul puudub veendumus, et süüdimõistetu puhul oleks

kriminaalhooldus karistuse eesmärkide saavutamiseks tulemuslik.

5.2 Kinnipeetava peres oodatav teise lapse sündimine on siiski asjaolu, mis võimaldab KrMS § 426 lg

2 alusel vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse uue arutamise tähtaega

lühendada. Kaebuses taotletud kahe või kolme kuu pikkune tähtaeg on selleks aga liialt lühike.

5.3 Tartu Ringkonnakohtu 3. novembri 2011. a määrus jõustus 19. novembril 2011 ja kohtumenetluse

pooled seda ei vaidlustanud.

6. 3. jaanuaril 2012 esitas Viru Vangla Tartu Ringkonnakohtule taotluse, milles palus KrMS § 431

alusel täpsustada, missugusest sättest lähtuvalt ringkonnakohus maakohtu määrust täiendas.

7. Tartu Ringkonnakohtu 13. jaanuari 2012. a määrusega lahendati KrMS § 431 alusel Tartu

Ringkonnakohtu 3. novembri 2011. a määruse resolutiiv- ja põhiosas ebaselgus. Määruse

resolutsioonist jäeti välja punktis 1.1 toodud täiendus, millega oli määratud S. Tšervjakovi tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamise uuesti arutamise tähtajaks 6 kuud. Ringkonnakohus luges

õigeks, et kaitsja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja vastavalt muudetud resolutsioonile jättis

määruse põhiosast välja KrMS § 426 lg-t 2 puudutavad põhistused. Ringkonnakohtu hinnangul

tekkisid maakohtu määruse täiendamisega 3. novembri 2011. a määruses ebaselgused, mida saab

kõrvaldada KrMS § 431 alusel. Tuginemine KrMS § 426 lg-le 2 oli ekslik. Selle sätte järgi on kohus

pädev määrama kinnipeetava vabastamise küsimuse lahendamisel materjalide uueks esitamise

tähtajaks pikema või lühema tähtaja siis, kui süüdimõistetul on õigus vabaneda elektroonilise valve

kohaldamiseta. Vangla saab S. Tšervjakovi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks vajalikud

materjalid ette valmistada pärast KarS § 76 lg 2 p-s 2 sätestatud tähtaja möödumist. Vangla arvestuste

kohaselt möödub see tähtaeg 28. novembril 2012.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

8. Tartu Ringkonnakohtu 13. jaanuari 2012. a määruse peale esitas määruskaebuse S. Tšervjakovi

kaitsja vandeadvokaat M. Missik, taotledes ringkonnakohtu määruse tühistamist. Kaitsja

põhiseisukohad on järgmised.

8.1 KrMS §-de 426 ja 432 kohaselt ei ole vangla kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste

lahendamisel kohtumenetluse pooleks. Kinnipidamisasutuse toimingud kinnipeetava vangistusest

tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel on ammendavalt sätestatud VangS §-s 76. See säte ei anna

vanglale pädevust ennetähtaegset vabastamist puudutavas kohtumenetluses osalemiseks. Viru Vangla

tegutses seadusliku delegatsioonita, kui pöördus taotlusega ringkonnakohtusse. Ringkonnakohus

rikkus aga KrMS § 14 lg 1 ja § 17 ning PS § 3, lubades kohtumenetluses osaleda menetlusvälisel

isikul.

8.2 Vangla ei nõustunud Tartu Ringkonnakohtu 3. novembri 2011. a määruse põhjendustega. KrMS §

431 annab kohtule õiguse kõrvaldada kahtlusi ja ebaselgusi, mis mõjutavad lahendi täitmist.

Täitmisele kuuluva kohtumääruse resolutiivosa oli selge ja täidetav ning selle sisuline omaalgatuslik

muutmine lubamatu ja ebaseaduslik. Isegi juhul, kui kinnipidamisasutusel oleks kaebeõigus, pidanuks

ta tähtaegselt esitama määruskaebuse.

8.3 Ringkonnakohus muutis enda varasemat määrust seetõttu, et ta kohaldas lahendi tegemisel vääralt

menetlusõigust. Õigusriigi põhimõtte kohaselt ei või pärast kohtulahendi avaldamist seda enam

sisuliselt muuta. Ebasoodsa lahendi muutmine tuleb saavutada kõrgemalseisvale kohtule kaebuse

esitamise teel. Kaebeõiguse kasutamata jätmisel lepivad nii üksikisik kui ka riigivõimu organ sellega,

et isegi õigusvaieldav kohtulahend jääb kehtima.

8.4 Ringkonnakohtu põhjendused 3. novembri 2011. a määruse ebaõigsuse kohta on ekslikud, sest

seaduste vahel esineb näilik vastuolu, mida saab ületada tõlgendamisega. Pole loogiliselt

põhjendatav, miks puudub süüdimõistetul õigus taotleda korduvalt vangistusest tingimisi

ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Elektrooniline valve tagab suurema

võimaluse isiku käitumise kontrollimiseks. Pelgalt ebatäpne haldusmenetluse kord ei saa olla aluseks,

lugemaks elektroonilise valve kohaldamise võimalust ühekordseks. Selline riive oleks selgelt

ebaproportsionaalne.

9. Määruskaebusele esitatud vastuses leiab Viru Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Margus

Kurm, et vaidlustatud määrus tuleb täielikult tühistada ja Tartu Ringkonnakohtu 3. novembri 2011. a

määrus jõustada. Prokurör märgib, et Tartu Ringkonnakohtu 13. jaanuari 2012. a määrusega ei

lahendatud ebaselgust, vaid tehti uus sisuline otsustus. KrMS § 431 alusel ei saa jõustunud

kohtulahendit muuta, vaid selle sätte kohaselt saab lahendada üksnes neid küsimusi, millele

kohtulahend või mitu kohtulahendit kogumis vastust ei anna. Vastus küsimusele, millal on

süüdimõistetul õigus esitada uus taotlus ennetähtaegseks vabastamiseks, tuleneb üheselt

ringkonnakohtu 3. novembri 2011. a määrusest. Ei ole tähtis, kas see seisukoht on õige, sest

vastavasisulise hinnangu andmine saanuks toimuda kaebuse esitamise teel seaduses ettenähtud

tähtaegasid järgides. Prokuratuur ei pea vajalikuks avaldada arvamust, kas 3. novembri 2011. a

määruses väljendatud seisukoht uue taotluse esitamise tähtaja osas on õige, kuna selle küsimuse

lahendamiseks ette nähtud tähtaeg on mööda lastud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et määruskaebuse väited on põhjendatud ja vaidlustatud

ringkonnakohtu määrus tuleb kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistada.

11. KrMS § 431 sätestab, et KrMS §-des 424-4281 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud

kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või

kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. Määruskaebemenetluse

pooled märgivad põhjendatult, et praegusel juhul tulenes vastus küsimusele, millal on võimalik läbi

vaadata uus taotlus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, üheselt

Tartu Ringkonnakohtu 3. novembri 2011. a määruse resolutiivosast. Seetõttu puudus ringkonnakohtul

vaidlustatud määruse tegemiseks seaduslik alus.

12. Kaitsja ja prokurör leiavad põhjendatult sedagi, et 13. jaanuaril 2012 tehtud määrusega muutis

ringkonnakohus enda varasema määruse põhi- ja resolutiivosast tulenevaid õiguslikke järelmeid,

mille tõttu pikenes võrreldes esialgse lahendiga vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise uue

taotluse esitamise tähtaeg. Määruse põhistuste pinnalt saab vaieldamatult teha järelduse, et kohus

muutis seaduse kohaldamise osas oma varasemat seisukohta, millest tulenevalt peetigi 3. novembri

2011. a määruses muudatuste tegemist vajalikuks. Sellist pädevust KrMS § 431 kohtule ei anna.

Määruskaebuses tõdetakse õigustatult, et pärast kohtulahendi kuulutamist ei saa lahendi teinud kohus

enam omal algatusel lahendis sisulisi muudatusi teha. Sisuliste järelduste muutmise võimalus on

saavutatav üksnes seaduses sätestatud korras, s.t kaebeõiguse realiseerimise teel. Kaebeõiguse

kasutamata jätmisel kohtulahend kehtib. Praegusel juhul kohtumenetluse pooled ringkonnakohtu 3.

novembri 2011. a määrust ei vaidlustanud ja sellega minetati võimalus lahendis sisalduvate õiguslike

järelduste kummutamiseks.

13. Olukord, kus ringkonnakohtu 3. novembri 2011. a määruse pinnalt ei ilmnenud selliseid kahtlusi

või ebaselgusi, mis olnuks kõrvaldatavad KrMS § 431 alusel, kuid kohus osutatud sätte alusel siiski

oma varasemat määrust muutis, on hinnatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS §

339 lg 2 mõttes, mille tõttu tuleb ringkonnakohtu 13. jaanuari 2012. a määrus tühistada. Kolleegiumi

hinnangul puudub vajadus ringkonnakohtu 3. novembri 2011. a määruse jõustamiseks ja

kohtulahendi täitmisel tuleb lähtuda selle määruse resolutsioonis märgitust. Ühtlasi ei pea

kriminaalkolleegium vajalikuks analüüsida ülejäänud kaitsja väiteid, muuhulgas seda, kas

vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega saab taotleda

korduvalt või mitte, sest kujunenud menetluslikus situatsioonis ei ole nendel küsimustel kohtuasja

õige lahendamise seisukohalt tähtsust.

14. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7, § 362 p-st 2 ning § 390 lg-st 1,

rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium kaitsja määruskaebuse ja tühistab Tartu Ringkonnakohtu

13. jaanuari 2012. a määruse, millega lahendati Tartu Ringkonnakohtu 3. novembri 2011. a määruse

põhi- ja resolutiivosas KrMS § 431 alusel ebaselgus seoses Sergei Tšervjakovi vangistusest tingimisi

ennetähtaegse vabastamise küsimuse uueks arutamiseks määratud tähtajaga.

Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Hannes Kiris