3-2-1-69-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-69-12

Otsuse kuupäev

Tartu, 6. juuni 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

OSAÜHINGU SHTEINLE hagi Osaühingu BETRESTON ja

OÜ ILVA EESTI vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja

hüvitise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 5. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas

nr 2-10-9211

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OSAÜHINGU SHTEINLE kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

26 680 eurot 83 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja OSAÜHING SHTEINLE (registrikood 10760195),

esindaja vandeadvokaat Martin Pärn

Kostja Osaühing BETRESTON (registrikood 10219129), esindaja

vandeadvokaat Nigul Saar

Asja läbivaatamise kuupäev

7. mai 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 5. detsembri 2011. a otsus ja Harju Maakohtu

23. veebruari 2011. a otsus (tsiviilasi nr 2-10-9211) osas, milles jäeti rahuldamata OSAÜHINGU

SHTEINLE hagi Osaühingu BETRESTON vastu ehitustegevusega seotud 417 464 krooni

22 sendi suuruste kulude väljamõistmiseks. Saata asi tühistatud osas samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

2. Tühistada alama astme kohtute otsused ka menetluskulude jaotuse osas, samuti osas, milles

tühistati Harju Maakohtu 8. märtsi 2010. a määrusega seatud hagi tagamine.

3. Muus osas (osas, milles jäeti rahuldamata OSAÜHINGU SHTEINLE hagi Osaühingu

BETRESTON vastu Maardus Lao 2a asuvale angaarile omandiõiguse tunnustamiseks, osas,

milles võeti vastu OSAÜHINGU SHTEINLE hagist loobumised ja lõpetati selles osas menetlus,

ning osas, milles ringkonnakohus lõpetas asja menetluse OSAÜHINGU SHTEINLE nõudes

Osaühingu BETRESTON vastu 390 075 krooni väljamõistmiseks ning OSAÜHINGU

SHTEINLE alternatiivselt esitatud nõudes Osaühingu BETRESTON vastu) jäävad alama

astme kohtute otsused muutmata.

4. Kassatsioonkaebus rahuldada.

5. Tagastada Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ-le 4. jaanuaril 2012 OSAÜHINGU SHTEINLE

kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 266 (kakssada kuuskümmend kuus) eurot 81 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OSAÜHING SHTEINLE (hageja) esitas 25. veebruaril 2010 Harju Maakohtule hagi Osaühingu

BETRESTON ja OÜ ILVA EESTI vastu omandiõiguse tunnustamiseks Maardus Lao 2a asuvale

angaarile ja külmutusseadmetele. Hageja palus kohustada kostjaid võimaldama tal vallasvara

demonteerida ja ära viia ning mõista neilt välja ehitustegevusega seotud kulud, kokku 417 464 krooni

22 senti. Samas palus hageja kostjatelt välja mõista 390 075 krooni kulude katteks, mis on kantud

angaari rajamise tõttu uude asukohta Maardus Fosforiidi 4c. Alternatiivselt (juhuks, kui kohus ei

rahulda omandiõiguse tunnustamise nõuet) palus hageja kostjatelt välja mõista 977 491 krooni

70 senti (samaväärse angaari maksumus koos paigalduse kuludega uude asukohta ja

külmutusseadmete maksumus), ehitustegevusega seotud 339 955 krooni 92 sendi suurused kulud

ning angaari rajamisega kaasnevad lisakulud 139 000 krooni. 26. jaanuaril 2011 loobus hageja oma

nõudest OÜ ILVA EESTI vastu. Samuti loobus hageja nõudest Osaühingu BETRESTON (kostja)

vastu tunnustada hageja omandiõigust külmutusseadmetele ning kohustada kostjat võimaldama

hagejal külmutusseadmed demonteerida ja ära viia.

Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 9. novembril 2003 maatüki ostu-

müügi eellepingu (edaspidi leping), mille kohaselt kostja müüb hagejale mõistliku aja jooksul osa

kostja omandatavast Maardus Lao 2a asuvast kinnistust (edaspidi kinnistu). Lepingu järgi oli müüja

kohustuste täitmise tähtaeg 30 päeva. Vorminõuete rikkumise tõttu on leping tühine. Kostja omandas

kinnistu 28. oktoobril 2004 ning võõrandas 26. juunil 2008 sellest 188915/401400 suuruse osa.

Praegu on kinnistu kostja ja OÜ ILVA EESTI kaasomandis. Hageja uskus kostjaga sõlmitud lepingu

kehtivusse ja tegi kalatootmise tsehhi rajamiseks kulutusi, mis tuleb talle hüvitada.

Tootmistegevuseks püstitatud angaar tuleb talle tagastada, samuti hüvitada talle angaari teisele

kinnistule püstitamisega seotud kulud. Kostjaga sõlmitud lepingut võib vaadelda ka seltsinguna.

Leping ei pruugi olla täielikult tühine, vaid võib osaliselt kehtida. Kostja on käitunud vastuolus hea

usu põhimõttega.

2. Harju Maakohus tagas 8. märtsi 2010. a määrusega hagi ja seadis Maardus Lao 2a asuvale kostja ja

OÜ ILVA EESTI kaasomandis olevale kinnistule (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju

jaoskonna registriosa nr 9470302) 1 456 447 krooni 62 sendi suuruse kohtuliku hüpoteegi.

3. Kostja ei tunnista hagi ja märkis, et ta ei ole takistanud hagejal angaari ära viia. Angaar oli

kinnistul juba 2002. aastal (enne maa kinnistamist), kui maa kuulus riigile. Kostja palus kohaldada

hageja nõudele aegumist.

4. Harju Maakohus võttis 23. veebruari 2011. a otsusega vastu hageja hagist loobumised ja lõpetas

selles osas menetluse. Ülejäänud osas jättis maakohus hagi rahuldamata ning tühistas samas 8. märtsi

2010. a määrusega seatud hagi tagamise abinõu.

Maakohus tuvastas, et vorminõuete rikkumise tõttu on kostja ja hageja sõlmitud leping tühine ning

vaidlusalune kinnistu on kostja ja OÜ ILVA EESTI kaasomandis. Maakohus leidis, et poolte tahe oli

lepingu sõlmimisel suunatud maatüki võõrandamisele ning hageja tahe oli rajada maale kalatsehh.

Vaidlusalust lepingut ei saa vaadelda seltsingulepinguna (võlaõigusseaduse (VÕS) § 580), sest

tuvastatud pole poolte ühist eesmärki. Seltsinglastel ei saa olla vastandlikku eesmärki (hagejal on

eemärk kinnistu osta ja kostjal müüa. Ühist tegevust pooled kinnistul ei kavandanud. Samuti ei vasta

hageja käsitlus seltsingust lepingu tekstile ning hageja varasemale seisukohale, et lepingu eesmärgiks

oli omandada kinnistu. Hageja käitumine näitab, et tehing ei ole osadeks jaotatav, sest hageja rajas

kalatsehhi mujale ega jätkanud maal mingit tegevust. Seetõttu on leping vorminõuete täitmata jätmise

tõttu tervikuna tühine (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 85).

Hageja vindikatsioonihagi (asjaõigusseaduse § 80) tuleb jätta rahuldamata, sest kostja ebaseaduslik

valdus ei ole tõendatud. Hageja asus angaari püstitama võõrale maale kokkuleppel kostjaga ja kostja

ei ole takistanud angaari äraviimist. Kostja ei vaidlusta hageja omandiõigust angaarile. Ka menetluse

käigus on kostja võimaldanud hagejal tema omand ära viia, kuid hageja ei ole seda teinud. Samas ei

ole hageja oma nõudest loobunud. Alternatiivselt ei ole vajadust rahuldada hageja nõuet hüvitada

angaari maksumus, sest hagejal ei ole takistusi angaari äraviimiseks kostja kinnistult. Hageja nõue

hüvitada ehitustegevusega seotud 417 464 krooni 22 sendi suurused kulud tuleb jätta rahuldamata.

Vaidlusalune leping on tühine ning TsÜS § 84 lg 1 järgi tagastatakse tühise tehingu alusel saadu

alusetu rikastumise sätete kohaselt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asjas ei ole alust kohaldada

alusetu rikastumise norme (VÕS 52. peatükk). Kulutused, mille hüvitamist hageja taotleb, ei olnud

lepingulised kulud. Lepingu järgi pidi hageja ostma kostjalt maa, lisakohustused olid eraldi kokku

lepitud lepingu p-des 4.1-4.6. Seetõttu ei kohaldu VÕS § 1028, mis sätestab kohustuse täitmisena

saadu tagasinõudmist. Kuivõrd hageja tegi kulutusi enda tootmise rajamiseks, mitte aga kohustuse

täitmiseks kostjale, ei ole kostja hageja soorituse tõttu ka rikastunud. Rahuldamata tuleb jätta ka

hageja nõue 390 075 krooni saamiseks (kulud, mis on kantud angaari rajamise tõttu uude asukohta).

Kostja ei ole kohustatud neid kulutusi hüvitama. Kostja käitumises puudub õigusvastane süüline

tegevus, mis on kahju hüvitamise sätete (VÕS § 1043 jt) kohaldamise eelduseks. Rahuldamata tuleb

jätta ka alternatiivselt esitatud nõue. Kuivõrd kostjal ei ole hagejale raha maksmise kohustust, ei ole

vajadust analüüsida selle kohustuse aegumist.

5. Hageja esitas 4. aprillil 2011 maakohtule hagist osalise loobumise avalduse, milles loobus

390 075 krooni suuruste kulutuste hüvitamise nõudest, samuti alternatiivselt esitatud nõudest.

Maakohus võttis 2. mai 2011. a määrusega hagist osalise loobumise vastu.

6. Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis

rahuldamata nõude hüvitada ehitustegevusega seotud 417 464 krooni 22 sendi suurused kulud, ning

saata asja selles osas tagasi maakohtule arutamiseks või teha uus otsus, millega see nõue rahuldada.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 5. detsembri 2011. a otsusega maakohtu otsuse osas, milles jäeti

rahuldamata hageja nõue kostja vastu 390 075 krooni saamiseks, samuti alternatiivselt esitatud nõue.

Tühistatud osas lõpetas ringkonnakohus tsiviilasja menetluse. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus

maakohtu lõppjärelduse muutmata, arvestades põhjenduste osas ka ringkonnakohtu otsuses märgitut.

Ringkonnakohus märkis, et ta kontrollib maakohtu otsust üksnes apellatsioonkaebuses vaidlustatud

osas (osas, milles jäeti rahuldamata hageja nõue hüvitada ehitustegevusega seotud 417 464 krooni

22 sendi suurused kulud.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hageja 417 464 krooni 22 sendi nõude õiguslikuks aluseks

võib olla VÕS § 1028 lg 1. Ehitustegevuse tõttu kandis hageja järgmisi kulutusi: angaarile

150 000 krooni, külmutusseadmetele 155 000 krooni, liitumistasule elektrivõrguga 182 500 krooni,

veevärgiga seotud kuludele 17 000 krooni, riigilõivule ehitusloa eest 5721 krooni, tellingute rendile ja

transpordile 1650 krooni, tasule maa-ala plaani eest 1694 krooni 92 senti, tasule arhitektuur-

ehitusliku projekti eest 120 000 krooni, angaari ehituseks vajalikele postidele ja seibidele

11 390 krooni, ehitus- ja montaažitöödele 73 508 krooni 30 senti ja angaari püstitamisega seotud

betoonile 4000 krooni (kokku 417 464 krooni 22 senti). Tegelikult ei ole hageja ilmselt silmas

pidanud angaarile ja külmutusseadmetele tehtud kulutusi, sest vastasel juhul ületaksid hageja

esiletoodud kulutused tema märgitud kogusummat 305 000 krooni võrra, samas kui ülejäänud

summad annavad kokku hageja märgitud kogusumma. Hageja ei ole esile toonud, millal ja millistel

asjaoludel on väidetavad kulutused tehtud. Samuti pole hageja põhjendanud, et need kulutused on

tehtud lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Hageja ei ole põhjendanud väidetavate kulutuste

seost lepinguga.

Ostja kohustused on toodud lepingu p-des 4.1-4.6. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et üheski

neist lepingupunktidest ei sisaldu hageja (ostja) kohustust teha kulutusi, mille hüvitamist on hageja

hagis taotlenud. Nii on lepingu p-s 4.1 märgitud hageja kohustuse sisuks kostjale maatüki

detailplaneeringu koostamise eest raha maksmine, selle kohustuse täitmine ei ole juba iseenesest

võimalik hageja ehitustööde tegemiseta. Lepingu p-des 4.2 ja 4.3 märgitud hageja kohustuste sisuks

on võimaldada kostjal hagejale kuuluval naaberkinnisasjal (asukohaga Maardu Lao 2) asuvate elektri-

ja veevarustuse ning kanalisatsioonisüsteemide kaudu seada sisse aadressil Lao 2a omandatava

kinnisasja alaline ühendus elektri-, veevarustuse ja kanalisatsioonivõrguga. Need kohustused eeldasid

hagejalt üksnes kostja tegevuse talumist, kusjuures lepingus märgitu kohaselt tekkis hagejal see

talumiskohustus alles müügilepingu sõlmimisest (mis tegelikkuses jäigi sõlmimata). Eelkirjeldatud

kohustuste täitmine ei eeldanud hagejalt samuti mingeid ehitustöid ega kulutusi. Ka lepingu

punktid 4.4 (hageja kohustus anda kostjale üürile pind oma Lao 2 asuval kinnisasjal paiknevas

hoones), 4.5 (hageja kohustus jätta osa oma Lao 2 asuvast maatükist hoonestamata) ja 4.6 (Lao 2 ja

Lao 2a asuvate maatükkide piiril asuv müür on ühine) ei ole seostatavad hageja väidetava

kohustusega teha ehitustöid Lao 2a asuval kinnisasjal. On arusaamatu, milliseid eellepingust

tulenevaid kohustusi hageja enda väitel kostja vastu täitis, mida ta kostjale üle andis, aga ka, millal ja

millisel objektil tehtuga on tegemist. Kuna lepingus ei ole ühtki kohustust, mille puhul saaks kerkida

küsimust sellest, kas see on tõlgendatav kohustusena teha hageja märgitud kulutus, siis ei saanud

hageja mõistlikult uskuda, et ta teeb kulutusi lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Seetõttu on

õige maakohtu järeldus, et VÕS § 1028 lg 1 ei anna juba iseenesest hageja nõudele alust.

Kui teisele isikule soorituse tegija teab, et ta ei ole kohustatud sooritust tegema, võib tal iseenesest

tekkida nõudeid soorituse saaja vastu käsundita asjaajamise sätete alusel. Hageja ei ole aga esile

toonud faktilisi asjaolusid, millest nähtuksid VÕS § 1018 kohaldamise eeldused. Hageja ei ole hagi

alusena esile toonud isegi seda, millal on väidetavad kulutused tehtud. Seega ei oleks võimalik

otsustada kulutuste tegemisest kasu saanud isiku üle isegi juhul, kui eeldada kulutuste tegemist

puudutavate väidete õigsust. Kostja on väitnud, et omandas Lao 2a asuva kinnisasja 28. oktoobril

2004 ning et selleks ajaks olid hageja angaarikaared juba kinnisasjal. Vaatamata tähelepanu

juhtimisele ei toonud hageja esile isegi seda, millal on väidetavad kulutused tehtud. Seos

apellatsioonkaebuses esitatud nõude ja selles esitatud väite vahel, mis puudutab kalatsehhi muule

kinnisasjale rajamist, jääb arusaamatuks. Ka apellatsioonkaebuses esitatud üldsõnaline väide

seltsingulepingu kohta ei ole õiguslikult mõistetav.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu ja maakohtu otsuse tühistada osas, milles jäeti

rahuldamata tema nõue hüvitada ehitustegevusega seotud kulud 417 464 krooni 22 senti, ning saata

asi selles osas tagasi maakohtule arutamiseks või teha uus otsus, millega see nõue rahuldada. Samuti

vaidlustab hageja hagi tagamise tühistamise, märkides, et on nõus kohtuliku hüpoteegi

vähendamisega 26 680 euro 83 sendile (417 464 krooni 22 sendini).

Ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui jättis kohtuotsuse olulises osas põhjendamata.

Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et hageja ei toonud esile, millistel asjaoludel olid nõutavad

kulutused tehtud. Samuti kohaldas ringkonnakohus valesti materiaalõiguse norme, kui jättis

tõendatud kahju välja mõistmata. Kulutuste tegemine ja tulevikus tekkimine on tõendatud hagi lisas

esitatud kuludokumentidega. Kostja neile vastu ei vaielnud. Lisaks leiab hageja, et pooltevahelist

suhet saab vaadelda seltsinguna VÕS § 580 mõttes.

Ringkonnakohus jättis tähelepanuta hageja väite, et kostja rikkus hea usu põhimõtet. Kostja teadis, et

leping on tühine, kuid lasi hagejal selle kehtivusse uskuda. Kostja pole põhjendanud, miks ta pärast

Lao 2a kinnistamist juba 28. oktoobril 2004 ei müünud hagejale osa kinnistust.

9. Vastuses kassatsioonkaebusele vaidleb kostja sellele vastu, leides, et kaebuse rahuldamiseks ei ole

alust.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsus tuleb tühistada

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 ning lg 5 alusel materiaalõiguse normi

väära kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, milles jäeti rahuldamata

hageja nõue kostja vastu ehitustegevusega seotud 417 464 krooni 22 sendi suuruste kulude

väljamõistmiseks. Asi tuleb saata selles osas TsMS § 691 p 4 ja § 692 lg 5 alusel maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Alama astme kohtute otsused tuleb tühistada ka osas, milles tühistati Harju

Maakohtu 8. märtsi 2010. a määrusega seatud hagi tagamine. Muus osas jätab kolleegium alama

astme kohtute otsused muutmata.

11. Tulenevalt TsMS § 688 lg-st 1 kontrollib Riigikohus kassatsiooni korras ringkonnakohtu otsust

üksnes osas, mille peale on kaevatud. Kassatsioonkaebuses vaidlustas hageja ringkonnakohtu otsuse

osas, milles ringkonnakohus jättis rahuldamata hageja nõude hüvitada ehitustegevusega seotud

417 464 krooni 22 sendi (26 680 euro 83 sendi) suurused kulud.

12. Hageja tugines ehitustegevusega seotud kulude nõudes sellele, et tal on õigus kohustuse

täitmisena saadu tagasi nõuda, sest tema kohustus on pooltevahelise eellepingu tühisuse tõttu ära

langenud. Hageja tugines mh asjaolule, et ta tegi kostja kinnisasjale kulutusi, uskudes sõlmitud

eellepingu kehtivusse, ning asjaolule, et kulutused kanti tulenevalt tegutsemisest ühise eesmärgi

nimel seltsinglastena.

13. Kohtul tuli hageja esiletoodud asjaolude alusel tema nõue kvalifitseerida. Kolleegium on

selgitanud, et tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ei ole kohus seotud hageja õigussuhtele antud õigusliku

kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud

(vt nt Riigikohtu 9. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-09, p 13; 10. veebruari 2009. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-147-08, p 11). See nõue kehtib ka ringkonnakohtu kohta, kes TsMS § 652 lg 8

järgi ei ole seotud apellatsioonkaebuse õigusliku põhjendusega (vt Riigikohtu 13. mai 2008. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-34-08, p 15).

14. Kolleegium märgib esmalt, et hageja esiletoodud asjaoludel tuli kohtul võtta seisukoht, kas tema

nõue on käsitatav lepingueelsete läbirääkimiste käigus tekkivate kohustuste rikkumisest tuleneva

kahju hüvitamise nõudena (VÕS §-d 14 ja 15 kui kahju hüvitamise erikoosseisud). Nii nõuab hageja

ehitustegevusega seotud kulude hüvitamist, tuginedes ka sellele, et kostja hoidis teda oma pahauskse

käitumisega teadlikult arusaamises, et eellepingut täidetakse, ning hageja kandis kulutusi, uskudes

eellepingu kehtivusse.

VÕS § 15 lg-s 1 sätestatakse, et kui üks lepingupool oli kohustunud lepingu ette valmistama või teist

lepingupoolt teavitama lepingu ettevalmistamisega seotud asjaoludest ja leping on vorminõude

järgimata jätmise tõttu tühine, tuleb teisele lepingupoolele hüvitada kahju, mis tekkis seetõttu, et teine

lepingupool uskus, et leping on kehtiv. VÕS § 15 teisi lõikeid kohaldatakse juhtumeile, kus lepingu

tühisus tuleneb mõnest muust asjaolust. Viidatud sätte kohaldamist on Riigikohus selgitanud

15. jaanuari 2007. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-89-06. Tulenevalt VÕS § 15 lg-st 1 saab sättes

märgitud asjaoludel kahjustatud lepingupoole ees vastutada vaid isik, kes on võtnud endale kohustuse

valmistada ette lepingu sõlmimine või teavitada teist poolt lepingu ettevalmistamisega seotud

asjaoludest. Kolleegium leiab, et kõnealune säte asjas ei kohaldu, sest hageja ei ole toimiku

materjalide kohaselt tuginenud asjaolule, et pooled oleks sellises kostja kohustuses kokku leppinud.

VÕS § 14 sätestab lepingueelseid läbirääkimisi pidavate isikute kohustused kuni kehtiva lepingu

sõlmimiseni. VÕS § 14 lg 1 esimese lause järgi peavad lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või

lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud mõistlikult arvestama üksteise huvide ja

õigustega. VÕS § 14 lg 2 esimeses lauses sätestatakse, et lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul

viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teatama teisele poolele kõigist asjaoludest, mille vastu

teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Sama paragrahvi esimese lõike

teisest lausest tulenevalt peavad lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus esitatud andmed olema

tõesed. VÕS § 14 lg 3 teise lause järgi ei või isik pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta

läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada. Viidatud tsiviilasjas nr 3-2-1-89-06 on

Riigikohus selgitanud ka VÕS § 14 sisu ja eesmärki, osutades, et VÕS § 14 lg-s 3 teises lauses

reguleeritud lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevate kohustuste rikkumise korral saab kahjustatud

pool esitada kohustust rikkunud poole vastu kahju hüvitamise nõude VÕS § 115 järgi. Seejuures tuleb

VÕS § 14 lg 3 teisest lausest tulenevalt arvestada, et kahju hüvitamise nõue saab tekkida vaid

kohustust rikkunud poole pahauskse käitumise korral. Sama lahendi p-s 15 on kolleegium andnud ka

juhised, milliseid olukordi saab käsitada läbirääkimiste pidamisena pahauskselt. Kolleegium märgib

lisaks, et lepingueelsete läbirääkimiste käigus tekkivate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamisel tuleb muu hulgas arvestada ka rikutud kohustuse kaitse-eesmärki (VÕS § 127 lg 2),

põhjuslikku seost kohustuse rikkumise ja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4) ning kannatanu enda

võimalikku osa kahju tekkimises (vt 12. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-07, p 13).

Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel poolte väidete ja esitatud tõendite alusel kontrollida

VÕS § 14 lg-s 3 sätestatud kahju hüvitamise eelduste täidetust. Seejärel tuleb maakohtul VÕS § 127

lg 2 järgi hinnata, kas hageja kahjuhüvitisena nõutud kulutused tuleb hagejale hüvitada VÕS § 115

alusel.

15. Vastuseks hageja väitele pooltevahelise suhte käsitamise kohta seltsinguna, nõustub kolleegium

kohtute järeldusega, et asjas ei ole alust kohaldada seltsingulepingu sätteid (VÕS § 580 jj). Kohtud

tuvastasid, et pooled ei tegutsenud ühise eesmärgi saavutamise nimel, seega ei vastanud vaidlusalune

eelleping seltsingulepingu tunnustele. Kolleegium on selgitanud, et seltsinglased ei kohustu

vastastikusteks sooritusteks, vaid sooritusteks, mis on suunatud ühise eesmärgi saavutamisele.

Seltsingut iseloomustab majanduslik risk, kui seltsingul läheb majanduslikult hästi, siis on võimalik

jaotada saadud kasumit, kui halvasti, tekib katmist vajav kahjum (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

5. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-10, p 15).

16. Kui hageja oleks teinud kostja asjale kulutusi eellepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, kuid

eelleping on vorminõuete rikkumise tõttu tühine, võib hageja alusetu rikastumise nõude aluseks olla

VÕS § 1028 lg 1. Maakohus asus seisukohale, et viidatud säte asjas ei kohaldu, sest tuvastatud

asjaoludel tegi hageja kulutusi enda tootmise rajamiseks, mitte aga eellepingust tulenevate kohustuste

täitmiseks. Ringkonnakohus nõustus eeltooduga, märkides lisaks, et ei hagiavalduses ega ka

apellatsioonkaebuses pole hageja isegi täpsustanud, millistest lepingutingimustest väidetav kulutuste

tegemise kohustus nähtus või mis andis hagejale aluse arvata, et ta teeb kulutusi eellepingust tuleneva

kohustuse täitmiseks. Kolleegium nõustub kohtute põhjendustega.

17. Kuna hagiavalduses esitatud asjaolud pole selged, pole välistatud hageja nõue ka käsundita

asjaajamisest tuleneva nõudena (VÕS § 1018 ja § 1023 lg 1) või mittenõuetekohasest käsundita

asjaajamisest tuleneva nõudena, millisel juhul kohaldatakse lisaks käsundita asjaajamise sätetele

alusetu rikastumise sätteid (VÕS § 1024 lg 4 ja § 1042). Kolleegium saadab asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Hagejal saab oma nõuet vajaduse korral täpsustada ning

esitada võimalikud nõuded muu hulgas alternatiivselt TsMS § 370 lg 2 järgi.

Kui hageja tugineb sellele, et ta tegi kulutusi kostja asjale ilma kostja soodustamise tahtluseta

(vt VÕS § 1018 lg 2), siis tuleb tema nõue kvalifitseerida VÕS § 1042 järgi.

18. Menetluskulude jaotuse jätab kolleegium TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.

19. Hageja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonikautsjon. Kautsjoni on tasunud hageja eest Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ.

Hageja on kooskõlas TsMS § 149 lg-ga 8 teatanud Riigikohtule, et kautsjon tuleb tagastada

Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ-le.

Jaak Luik, Henn Jõks, Tambet Tampuu